Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 11. detsembri aardena.
Aarde leidmiseks on vaja minna Peetri parki ja veidi loendada. Mine üksi, kaksi või perega. Pargis tegemist peaks kõigile jaguma ja head aarde jahti (Y)
Kõigepealt leia pargist infotahvel, neid on seal lausa kaks tükki. Süvene sellesse ja siis alles mine loendama. Iga ala kohta on üks hästi lihtne küsimus. Alad leiad kaardi pealt.
1 A Mitu triki toru on? (reili) Pole vahet kas torud või nelikant torud, kõik kokku
2 B Mitmendast eluaastast on ala kasutamiseks?
3 C Mitu sinist hammasratast on?
4 D Mitu valgustus lampi on suunatud palliväljakule?
5 E Mitu trenažööri on? Mis on koos loe kui ühte. (Lõuatõmbamis toru pole trenažöör)
6 F Mitu mängimis lauda on?
7 G Mitu muhku on väljakul? (Hakkavad ilusti silma ja on lähestikku)
8 H Mitu silti viitavad krossirajale?
9 I Mitu posti on võrkpalli väljakul?
10 J Mitu maast välja ulatavat posti on mis hoiavad korve paigal?
11 K Et terviserajale ring peale teha siis mitu korda tuleb muu pinnase peale asutuda?
L=F+J-3
M=C+B+1
N=A+E-5
O=H+C-3
P=I+D+1
Q=K+G-1
R=D+C+1
S=E+G-2
59 2L.MNO 24 4P.QRS
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Lõpp | Lõpp-punkt | Geokontroll 64/154 |
Parkla 1 | Parkla | 59° 24.0726' 24° 47.9923' |
Parkla 2 | Parkla | 59° 23.9735' 24° 47.9052' |
Aarde sildid: lastesõbralik (3), välimõistatus (2), muguoht (2), lastekäruga_ligipääsetav (1), advendiseeria_2020 (1), pliiats_kaasa (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC937DQ
Logiteadete statistika: 57 (96,6%) 2 11 1 0 1 0 Kokku: 72
Mõned korrad taastanud kuid ikka mingil moel läheb konteiner kaduma koguaeg. Iseenesest lõpu lahendus mulle isiklikult meeldis kuid pean siiski seda ebaõnnestunuks aardeks nii täiesti mitmel tasandil. Eks mõistatuse osa oli ka paljudele segane, lõpetame lihtsalt piinad ja teeme asukoha vabaks :)
Oli vaja Peetris aega parajaks teha kuni mu auto kallal nakitseti. See koht sobis igati, no on vahva park, atraktsioone igale maitsele. Kahjuks lõpus leidsin ainult tühja pesa. Kui nüüd keegi kontrolliks aarde olemasolu, oleks väga armas. Aga siiski aitäh parki näitamast.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kadunud
Minul nüüd nii ilusti need andmed kokku ei tulnud. Õnneks on peremees olemas ja sain ilusti geokontrolli roheliseks. Kohapeal kartsin, et ei saa ka hakkama, kuna viimane logi on mitteleid, aga hirmul on suured silmad ja esimene koht, kuhu vaatasin oligi aare ilusti olemas. Aitäh toreda aarde eest.
Väga selged juhised ja loendamine, kuid arvutamine vedas alt :D Seega siis veel mõned punased geokontrolli juurde. Vihma sadas, seega oli hea rahulik ka lõpus toimetada.
Sai kaks korda pargile ring peale tehtud enne kui kontroll rohelise tule andis.Aitäh!
See aare oligi tänane p6hip6hjus miks siiapoole linna tulime. Leanne lubas poisile esimese hooga Kloogaranna parki, aga mina teadsin palju paremat kohta. See et siin ees aga nii vägev park ootab ei osanud meist kumbki ette kujutada. Kiikusime, liuglesime, ronisime, k66lusime, naersime, jooksime ja siis k6ike seda otsat peale mitu korda :D Ja muidugi logisime vahepeal aarde ka ära. See park vääris t6esti aaret siia meelitamast ja millegipärast on mul tunne et siia on meil veel asja ;) Tänud peitjale
Seekord läksid kõik loendamised ja tehted kohe täppi ning aare end kaua ei peitnud. Park oli külastamist väärt. Aitäh juhatamast!
Kohapeal lahendades ei saanud esimese korraga geokontrollile kohe pihta ja mõistlik oli jätta koduseks lahendamiseks. Tubastes tingimustes sain õnneks kohe õige lahenduse kätte.
Aitüma näitamast/juhatamast
Kuna täna on kindlasti vaja Harjumaa aaret ja lisaks veel mõistatust, siis hommikul sai mindud Zhi weni otsima. Kahjuks jäi see leidmata. No ok, tulen võtan siis siit Peetrist mõne uue tavaka. Nojah, selle mille valisin oli väga märg. Hüppesin siis seal ringi ja üritasin leida, kui järsku tuli meelde, et siin üks tore mõistatus ka. Päris palju mugusid oli siin. Pidin veidi ootama, et näpud taha saaks. Nüüd sain lausa 2 kalendrit täidetud. Aitäh!
Kartsin et tuleb keeruline loendamine ja otsimine kuid tegelikult oli kõik lihtne ja fun. Aitäh!
Nädal tagasi olime siin eeltööd tegemas ja hiljem varemleidnult küsides selgus, et olime kõik ikka õigesti loendanud, aga arvutanud tiba kehvasti. Nüüd siis tulime tuisus kohale ja saime hetkega leitud. Huvitav park ise muidu ja tegevust jagub siin palju, aitäh!
Kord kärekülmal talvepäeval tulime siia loendama. Suure osa saime nagu paika, aga osad küsimused olid segased (või meie lihtsalt aeglase mõtlemisega). Sai natuke katsetatud ja potentsiaalseid paiku kaardile pandud. Tagantjärgi mõeldes käisime õiges kohas ka, aga tookord ei vaadanud õigesse kohta.
Kodus tegime veel kaardi pealt loendamisi ning saime õige koha paika. Täna oli ainult kohaletulemise ja kirjutamise vaev.
Park ise on kena, küllap on lumevaesel ajal kenamgi. Tasus tulla, aitäh!
Esimese pesa otsingutelt edutuna lahkudes võtsin lohutuseks ette selle pargiaarde, mille jaoks hiljuti suure tuule ja külmaga jääl kakerdades tarvilikud andmed kokku olin kogunud. See viimane terviseraja ringil muu pinnase pealse astumise küsimus jäi ühtlase jääkihi tõttu natuke kaheldavaks, aga paljukest neid võimalikke variante siis ikka leidub. Täna sobitasin numbrid arvutuskäiku ning panin logi kirja. Sandri mikrod pole mitte just kõik väga lihtsad leida, kuid siinne 1.5/1.5 tuli suht kiirelt. Ja park on eeskujulik! Aitäh.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Uus konteiner paigas
Lastega olen siin pargis paar korda käinud. Pani ikka ahhetama küll, kui kevadel esimest korda külastasime. Jääb ainult imestada, et kuidas Saku vald selles teemas nii saamatu on ja mitte ühtegi lahedat avalikku mänguväljakut ei oma. Aga see selleks. Laste valvamise vahelt said mõned asjad kerge vaevaga loendatud, aga kuna nimekiri oli pikk ja tähelepanu pidevalt mujal, jäid mõned asjad lahtiseks. Kui natuke kodus veel pusisin, sain rohelise tule kätte. Nüüd oli vaid vaja sobivat päeva oodata, et nimi kirja panna. Paik oli täiesti muguvaba ja leid kiire. Aitäh!
Selline lahe park. Karuonu nurises, et miks tema lapsepõlves selliseid ei olnud, ta ainult seal olekski elanud. Hea lihtne mõistatus, jalutasime ringi ja tutvusime pargiga. Arvutused tegime autos ja saimegi logima suunduda. GC lehe geokontroll ainult ei tahtnud koostööd teha. Aitäh siia kutsumast, ümberkaudsetel lastel on siin tegevust küll.
Esimene kord kui Peetri parki külastasin oli selline uisu ilm, et ei saanud liikuda ei kahel jalal ega neljal rattal. Lubasin naasta vähem libedamal ajal ja seda ka tegin. Õnneks kellaaeg soosis ning lõpus mugudega probleemi ei olnud. (977) Aitäh!
Peetriga Peetri pargi, Peetrina Peetri pargis.
Nimi Peeter pärineb kreeka keelest ja tähendab kivi või kaljut. Võin alandlikult olla nimekaim Püha Peetrusele, Peeter Suurele, Peter Jacksonile, Pete Samprasele, Peter Gabrielile, Boutros Boutros- Ghalile, Peter Paul Rubensile jne ja lõpuks miks mitte ka Peter Panile ning suurele ja väikesele Peetrile. Polegi ju kehv seltskond.
Samatore ja väärtuslik oli kaaskond, kellega jalutada Peetri pargis ilusal hommikul.
Tänud.
Esimesel korral siin olles oli lund rohkem kui lapsi või oli see vastupidi... vahet pole. Igatahes oli meie jaoks nii palju segavaid faktoreid, et otsustasime juba ürituse algul sellest loobuda.
Seekordne vaatepilt oli aga hoopis teine. Olid Kaja ja Bruno, mõned suuremad ja väiksemad rattasportlased, peotäis musklikasvatajaid jõusaali sektoris ja siis üks külmast võetud isa, kes oli:
a) kas lapse sünnipäevaliste ootel peolauda ja õhupalle valvamas või
b) sünnipäev oli juba käimas ja lapsed olid mööda Peetrit laiali valgunud ehk siis isa valvas õhupalle ja veel mõnda allesjäänud kringlitükki.
Meie saime aga segamatult koos Peetriga Peetri pargis jalutada, anda hinnang kohalikule arhidektuurile ja boonuseks veel toreda aarde ka logida :)
Tänud!
Peetrit oodates, lahendasime Peetri pargi aaret, jalutades Peetri pargis ning uudistades mis moodne värk. Numbrite kokku lugemine suures plaanis õnnestus ning boonusena saime ka nimed raamatusse kirja. Täname!
GP#5900
Hammasrataste ja siltide loendamist nõudvate aarete leidmine on mul üsna visalt edenenud. Võtsin mitmel korral hoogu, et siia parki atribuute kokku loendama tulla. Oeh, kui keeruline see tundus.
Lõpuks läksin lihtsama vastupanu teed: arvutasin muhkude kubatuuri, krossirajale viitavate siltide pindala, korrutasin need lampide luumenitega, võtsin ruutjuure võrkpalli võrgu aukude arvust, jagasin pargis parasjagu trikitanud laste arvuga, võtsin integraali ja mõõtsin hammasratta hammaste vahelise nurga. Õigesse järjekorda sobitades tuli välja ilus numbrijada. Nii ilus, et märkisin kaardile. Kontrollreid kinnitas, et arvutuskäik oli edukas:).
Aitäh peitjale. Tore park tõesti.
Õhtune jalutuskäik koos peitusega. Väga tore aare. Pimedas oli päris huvitav otsida aaret. Aga telefoni taskulamp aitas hädast välja :)
Juba varasemalt sai eeltöö tehtud, aga kuna tookord kiskus päev juba hiliseks, siis jätsime logimise järgmiseks korraks. Nii saigi täna logi kirja.
Ühel ilusal päeval jalutasime ja muudkui lugesime ja teisel ilusal päeval saime sirge seljaga minna ja aarde ära logida.
50 minuti jooksul sai nii palju edasi-tagasi käidud, et sammunormid kindlasti päevaks täis said. Et aga kõik ausalt ära rääkida, siis tegelikult oleks saanud kiiremini ja lihtsamalt, kui poleks enda elu raskeks teinud ja väikest vana flegmaatilist koera hoidnud. Ja et veel ausamalt kõik ära rääkida, tuleb veel sammuke tagasi astuda ja tunnistada, et ma peaaegu polekski seda aaret otsima läinud, sest kui ma kaks korda suutsin lõpetada mingi MTÜ keelumärgi sildi taga, mille tulemusel kiirustades mingi vale pargi Mapsi sisestasin, siis olin juba eestlaste tarastamise ja killustamise kombest nii marus, et peaaegu autotuled kodupoole keerasin. Samas aasta lõpuni on veel mitu kuud aega ja ega väljakutse allaandjatele ei alistu. Niisiis, “rahu sisse, rõõm välja” jõudsin lõpuks nr 1 parklasse (nr 2 juurde sõites avastasin ennast veel ühe tara, seekord ehitustööde tõttu, taga) ja kuhjasin taskusse telefoni, märkmiku pastakaga, kakakoti ja autovõtmed ning sikutasin Minna autost välja. Õigemini enne uurisin veel rahulikult kaarti ja siis võtsin esimesed sammud koeraga ette.
Võib-olla läks loendamine suurepäraselt, sest meie tempo oli teokiirus (kindlasti mitte Turbo) ja seega sain rahulikult lugeda ja loendada, kirja panna ja siis veelkord üle kontrollida kolm korda, enne kui Minna oli nõus järgmised mõned sammud astuma. Õnneks mõned asjad olid ka kaugemalt märgatavad ning nii distantsilt lühikese, aga ajaliselt umbes pooletunnise käigu tegime. Kuna viimast punkti oleksin ilmselt õhtuni koos koeraga teinud, siis viisin ta autosse (tänane 17 kraadi seda lubas) ning kalpsasin need ~600 meetrit koos Boosti jäägiga läbi. Autos kiired arvutused ja esimese korraga geokontroll roheliseks - boom! Üritasin siis jälle autoga veidi lähemale saada, et koer katteks logima minna. Taaskord valearvestus nii mitmes mõttes, et ei hakka oma häbi suurendama kõige üles tunnistamisega, aga kokkuvõtlikult see koer tõmbab rohkem tähelepanu, sest teda järgi tuleb vedada ja katet aarde otsinguks küll temast pole. Kõige tipuks avastasin aarde juures, et loomulikult märkmik pastakaga oli autosse jäänud, mis tähendas, et kalpsasin veel kord autost aardeni - seekord küll koerata.
Kokkuvõtteks olgu öeldud, et saamatust ei anna häbeneda ning ma teatavaid seoseid tänase seikluse ja praegu loetava “Dekameroni” novellide vahel võin tõmmata - loll pidi ka kirikus peksa saama ehk igati lihtne aare väga vinges kohas (FP selle eest), aga kui ise enda elu raskeks teed, siis tuleb ikka peeglisse vaadata ja mitte peitja poole :P Mina tänan, meeldis ja sellist parki sooviks enda kodukantigi.
P.S Tegelikult see üks nunnumaid koeri, lihtsalt aktiivseks geopeituseks sobimatu :D
Peale andmete kogumist hakkas vihma sadama ja läksime autosse arvutusi tegema. Selgus, et midagi oli valesti läinud. Eks ikka see punkt, mida ei läinud kohale kontrollima ja tegime kaardivaatluse põhjal. Lõpus olime ka natuke pimedad, kuidas saab vaadata õigesse kohta ja aaret mitte näha?
Arvutused olid ammu tehtud, täna oli vaja lihtsalt peale raamatukogu külastust läbi lipata. Tänud
Nädalake tagasi sai jalutamas käidud ja kuigi matemaatikaõpetaja kaasas, tekkis meil huvitavaid lahendusi, mis kuskile ei kõlvanud. Oli ka mitmeid eriarusaamasid vanuste ja alade osas, aga lõpuks sai pusimise aeg otsa, tuli seltskonnad autodesse pakkida ja selleks ajaks geokontroll meie jaoks rohetama ei hakanud.
Ladusin siis peitjale meie arusaamad ette. Viidati, et üks erinevus peitja soovitus ja meie loendamisoskuses.
Täna oli mul ülivähe aega, et oma päevaleid vormistada, aga midagi vaja ju kirja saada ning logistiliselt sobis Peetri park igati hästi. Iroonia seisneb selles, et suhtluses peitjaga mainisin siis moka otsast, et eks ma siis lähen loen selle veakoha üle ka. Võib kindel olla, et mul oli täna kohapeal null mälestust, et mis punktis see viga tekkis ning pidin ju midagi üle kontrollima ja alles nüüd jõudsin postkasti sirvida, et mälu värskendada. Seega vaidlema ei hakka ja ütleme nii, et ju siis pole hooldusesse midagi viidud ja kõik on kohapeal samas arvus ja komplektsuses nagu peitja seda teab ja teised otsijad ka järelikult loendanud on.
Lõpp kena teostusega ja korras, tänan peitjat.
Aga me raputame matemaatikuga veidike tuhka pähe ja samas anname endile andeks, sest sel päeval oli rohkem vaja lugeda, et kes kui mitu last, vankrit, jooksu- ja tõukeratast, kiivrit, liivakastimänguasjade komplekti, varukindaid jne ning kes kui mitu täiskasvanut kumbki oma autost maha ja pärast peale laadima peab, et kõik kohaletoodud (sh elusolendid) samas komplektsuses ja koosseisus ka tagasi linna saaks sõidutatud. Ma ikka veel olen seda meelt, et enamasti on (mugudest) kaaskonnaga geopeitumisel kordades rohkem miinuseid kui plusse.
Õrnalt siuke enesele totult kulgemine rohkete lasterikaste perede tegemistele vahele segades. Põnevaid tegevusi pakkuv pargike. Rahvast tuli aina juurde. Meie loendasime, arvutasime ja vormistasime leiu. Tänud peitjale.
Esimene selle kevade rattaretk sai tehtud ning selle jooksul 3 aaret leitud ja u. 25km vändatud. Lähimaks osutus see loendus.
Kohapeal olev igavesti vahva ja korralikku sihtotstarelist kasutust leidev park sai risti-rästi ja ringi läbi sõidetud ning loendamisel tekkis vaid üks küsimärk. Õnneks teisel katsel sai seegi murtud ning võiski logima suunduda.
Tänan peitmast.
Aardekirjeldust lugedes tundus, et kõikidele küsimustele vastuste leidmine on ülikeeruline. Õnneks oli see arusaam päris vale. Saime mõnusasti hakkama. Liitmine ja lahutamine oli lasteaia tasemel ja seda ma veel oskan, nii et saime suunduda konteinerit leidma. Täpselt nullis too meid ootaski. Nimed sisse ja edasi! Aitäh!
Pikemalt miiteleiulogis. Täna tulin ja võtsin, lihtne kui aare oma pesas, aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Konteiner paigas (Y)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Keegi konteineri endale suveniiriks kaasa võtnud...
Täna võtsin nõuks tulla lõpuks asju lugema. Parki kasutati usinasti sihtotstarbeliselt. Tegin siis lapsevanema näo ette ja kõik sujus tõrgeteta. Rõõmustasin juba lihtsa aarde üle ja kiitsin peitjat kui.... Lõpus oli vaid tühi pesa ja aare ilmselt rändama lasknud. Prr, ja ma mõtlesin, et saan täna kiirelt ja lähedalt ühe mõistatuse kirja. :(
Kõik vastused suht kergelt leitavad. Tore kui tehakse selliseid aardeid mida saab logida pmst kahe jalaga maa pealt. Tänan
Esimest korda sattusin siia parki. Kahjuks talvel on raske selle pargi võimsusest aru saada, eriti kui kedagi mängimas pole. Ise testima ei läinud ja uurisin rohkem visuaalselt. No kui päriselt oleks 1.5 raskusaste, siis raskemaid aardeid ei julgekski otsima minna. Ise peites on ka kõik mu aarded 1.0, aga teiste jaoks kindlasti mitte. Aega läks, aga asja sai.
No selle mõistatuse lahendamine läks meil küll üle kivide ja kändude. Või siis üle lumehunnikute. Kui üldiselt olid objektid nähtaval ja loetavad, siis tee ükskõik mitu ringi sel terviserajal, selle pinnakate ei muutunud kordagi ja oli kõik aeg ühtlane valge. :) Samas, võisime päris kindlad olla, et peitja seda nii ei mõelnud. OK, eks katsetasime siin siis erinevaid vastuseid, aga muidugi oli ka mujal vastustes viga sees ja siis veel ühes ja siis vist veel ühes.. oeh.. Keeruline oli, aga koos õlekõrrega saime ikka õige tulemuse kätte.
Erinevalt lugemisest, on lõpp ise küll lumega leitav, vähemalt praeguse lumekogusega. Kui lund saab olema meeter, siis võib olukord muiudugi muutuda. Oh neid talviseid aardeotsimise mõnusid! :) Aitäh!
Peetri pargis polnud ma varem käinud, nii et kirjeldusse süvenemata sain üllatusmomendi, kui puude ja põõsaste vahel vaatas vastu väike linnak. Alguses hakkasime tühja lahmima, aga kui otsustasime natuke lugeda, siis oli ilusasti selge, mida teha on vaja. Ullitasime ja kiikusime ja olime niisama vahvad. Korjasime vahepeal mõned numbrid ja puresime end mõnedest üleliigsetest tühikutest läbi. Kui suurem osa numbritest oli koos, otsustasime geokontrolli piinata. Plaan kukkus haledalt läbi, sest maag ja numbrimehike Miki lasi kontrolli esimese korraga põhja. Egas muud kui läksime panime nimed kirja. Tagasiteel nägime rebast ja kahte kitse.
Oma päeva lõpetasime Peetri pargis. Jätsime auto parklasse ja võtsime küsimused ette. Küsimusi on ju üksjagu, aga ka park on suur seega hakkasime aga otsast lahendama. Mõni küsimus tekitas veidi segadust ja tundus liiga üldistav ning vajaks minu hinnangul täpsustamist. Peale ringi pargis olime kuidagi igale küsimusele vastused saanud. Päris kõik geokontrolliga ei klappinud, aga erinevaid versioone proovides saime ikkagi õigele vastusele pihta. Lõpus oli päris palju askeldamist, aga oli juba hämar ja mugud olid ametis oma tegevsustega, seega saime salaja logitud.
Meil õnnestus veel esimese versiooni küsimustega Peetri parki avastada. Parkisime auto ära ja lugesime soojas autos kõik küsimused mõttega läbi. Ühele küsimusele saime koheselt vastuse aga ülejäänud vajasid pargiga lähemat tutvumist. Infostendilt nägime ära kus kõik erinevad alad asuvad ja sisenesime lähimasse alasse, skateparki. Päris libe oli ja tekkis omamoodi lohku kinnijäämise foobia. Igaks petteks sinna sisse ronima ei hakanud ja piirdusime loendamistööga. Park oli uhke ja mitmekesine. Maire katsetas erinevaid atraktsioone eesmärgipäraselt. Ringilt tagasi jõudes asusime autos arvutusi tegema. Üks vastus läks aga üle ootuste suureks ja avastasime, et olime üht küsimust valesti mõistnud.
Seepeale otsustasime sõita autoga teise parklasse. Oi-oi, mis veaks see mõte osutus. Esimene tee keeras valesse suunda, teine tee oli takistatud kividega. Kolmas variant oli väga paljulubav aga lõppes samamoodi etteveeretatud kivide takistusega. Siis sattusime tõkkepuude ja keelumärkidega kaunistatud kvartalitesse. Suure-suure ringiga jõudsime õigele poole parki aga ka seal viis esimene katse meid tupikusse. Parklat oli juba näha aga olime vales kohas. Uus katse, kus ilmselgelt läks tee täpselt parklani oli kinni pandud ehitusmeeste poolt. Täpselt ei saanud aru, et miks. Vererõhk kippus tõusma. Oleks juba ammu jõudnud esimesest parklast jalutada soovitud kohta, tagasi autoni, teha uued arvutused ja veel palju muudki. Umbes 7. või 8. katse oli see mis viis meid lõpuks soovitud parklasse.
Tegime kiire korrektuuri oma kogutud andmetes. Katsetasime geokontrolli ja voilaa, roheline tuluke. Juhhei! Otsima aga minna ei saanud, sest ümbruses oli muguuputus ja täpselt aardenullis oli mingi suurem chillimine. Otsustasime õhtupimeduses tagasi saabuda.
Mõned tunnid hiljem oligi päevavalgus lahkunud aga mugud olid siiski väga aktiivselt oma toimetusi tegemas. Paistis aga, et võime sulanduda massi ja üksteisele katet tehes oleksime mugude jaoks nagu nähtamatud. Täpselt nii oligi. Saime täitsa muretult aarde leida, ära logida ja tagasi asetada.
Park oli uhke ja külastamist väärt, aitäh!
Peale erinevat tagasisidet kus kellelgi mingeid arusaamatusi tekkis muutin küsimuste sõnastusi ja muutsin terviseraja küsimuse teistsuguseks. Lisaks on nüüd ka parkimis kohad välja toodud.
Aarde eesmärk oli üllas, et inimestele uut kohta tutvustada ja anda mõistatus kasvõi lastele lahendamiseks. Mitte kellegile pähklit pureda. Lahendamise raskuseks ütleks pigem 1.0 aga jätan siiski 1.5 peale.
Häid pühi ja head uut aastat kallid geokolleegid :)
Jalutasime, lugesime ja arvutasime. Koht oli ülikena, aga külm hakkas ja hüppasime autosse arvutama. Arvutamine nägi umbes nii välja, et Wingmän hakkas arvutama, aga siis talle üks number ei meeldinud ja ta muutis selle - minu arvates ,,lampi,, - 3 võrra väiksemaks numbriks. Ja ära sa ütle - geochecker läks esimese korraga näost roheliseks ja kiitis takka, et õige koht. Veider lugu, aga olgu peale - eks ole imelikumaidki asju nähtud.
Logitud. Aitäh. Siia võib teinekordki tulla. Hakkan parkuuriväljakul oma oskusi lihvima ja pole mul tulevikus mingeid abivahendeid enam vaja.
Tundus, et tuleb pikem arvutamine. Parkla leidsime õnneks teise katsega. Alguses sain kohe pihta kuidas vajalikke numbreid saada ja millist süsteemi kasutada. Selle käigus hakkasid ometigi näpud jõhkralt külmetama ja arvutamiseks kolisin autosse. Õnn oli minu poolel ja esimene kontroll oli roheline. Ühte numbrit olin küll enne väänanud, et saada sobilikumad koordinaadid.
Kuna oli valge aeg ja puhkepäev, siis lõpus oli keeruline, aga nimed saime kirja. Aitäh!
Ooooo, mis vinget parki Sander meid vaatama kutsus! Ainult kohalejõudmine siia käis mul üle kivide ja kändude, ühes teeotsas koperdasin tõkkepuule ja valduritele, teine osutus üleüldse valeks pargiservaks :D. Kolmanda juures ma enam ei vaadanud midagi, lihtsalt sõitsin nii kaugele kui andis ning mahutasin ennast mingisse kiviauku seisma. Erinevalt Marisest, kellel õnnestus ikkagi päris parklale ka pihta saada ja milliseid siin ümber tegelikult on, koguni kaks.
Kuna mul läks pargi ülesleidmisega maailmatu aeg, jõudis Maris territooriumile juba eelvaatlusringi peale visata, teise tegime siis koos ja lugesime vajalikud asjad kokku. Arvutama läksime sooja autosse, geokontroll andis muidugi punast... Kuni mina uuesti parki lippasin vaatama, mis esimese pargijupi nimi oli (ma ei osanud muidu „triki torusid“ arusaadavalt googeldada :D ja nende numbris kahtlesime kõige rohkem) mudis Maris erinevaid numbreid katsetades geokontrolli lihtsalt meile roheliseks :). Ja siis rohkem polnudki kui lõppu jalutamise vaev, peaaegu oleks õnnestunud külg ka selle käigus maha panna aga jäin siiski jalgadele ning tagasi teele jõudnuna lugesime oma geopäeva pidulikult lõppenuks. Aitäh Sandrile ägeda koha tutvustamise ja aarde eest ning Marisele seltsikstuleku eest, oli tore.
Kui Maris viskas chatti teate, et täna võiks külastada Peetri parki, siis mulle see mõte sobis. Aarde peremees võiks muidugi lahket meelt näidata kaugelt tulnud külalistele ning viisakalt lisada ka parkla koordinaadid. Ehk kõigepealt panin ikka kuskile tupikusse, siis veel mõned segased pöörded ning saabusingi ägeda uue pargi vägagi mõnusasse parklasse. Marist oodates tegin pargis tutvumisringi ja algul veidi segadusse ajav mõistatus sai selle ringiga palju selgemaks. Koos Marise ja Indyga loendasime vidinad/sidinad üle. Esimene kontroll andis punast. Eks me aimasime, mille osas järelaitamist vajaksime. Proovisime paar korda ja tuligi "Pihtas-põhjas" ning seejärel juba - Leitud-logitud. Aitäh toredat parki tutvustamast! Lastel ja noortel on siin lõbu laialt. Kahjuks pole talvetaat uisuväljakut kinkinud. Nägin noori, kes nukralt sellel väljakul patseerisid. Selgelt oli näha, kuidas nad tahaksid jää peal liuelda.
Sellest uuest ja huvitavast pargist ei teadnudki me varem midagi. Nüüd siis oli põhjust sellega tutvuda. Tänud!
Ohohh, mis üllatavalt äge park juhatati kätte. Loendamist jagus siin tükiks ajaks ja terviserada läbisin kohe mitmel korral. Osa tulemusi tundusid igati loogilised aga osadel juhtudel oli tulemus küsitava väärtusega. Geokontrolli esimese hooga kuidagi roheliseks ei õnnestunud saada. Lõpuks selgus, et vaja on kasutada ka seda osa infost mida algul olin ülearuseks pidanud. Tänud vahvasse kohta juhatamast!
Muutsin veidi kirjeldust, loodan, et nüüd kõigile arusaadav :)
Eks seal loendamistes kahtlusi oli omajagu, aga loendatud need punktid said. Täitsa tore park, tänud juhatamast!
Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis peitja oli mulle Vaida silla vallutamise päeval maininud, et läheb Peetrisse advendiseeria aaret peitma. Minu viga, et ma teda piisavalt hästi ei tunne ja seda juttu tõepähe ei võtnud. Kuna keegi ei tahtnud vastutust võtta, et kus kell 21:00 koguneda ja stardivalmis olla jäi kehtima koht mis kõvema häälega välja hõisati. Nii me siis sõitsime Tallinnast Jürisse ja siis peaaegu jälle Tallinna tagasi. Tagasiteel arvasin, et olen väga leidlik ja pakkusin välja, et jagame küsimused ära ehk pooldume, et me Etheliga hakkame küsimuste sabast pihta ning Helen ja Salme võtavad algusest. Hargnesime ja edasi oli üks suhteliselt kaootiline siblimine. Kuidas üles ehitatud küsimustest aru saada ja kuidas peitja asja mõtles ega me vist päris lõpuks läbi ei hammustanudki kuni ta ise meile seda peale aardeleidu ütles. Platsil oli näha ka teisi, kes üritasid esitatud küsimustele vastuseid leida. Silver ja Madis ei saanud midagi klappima ning ühendasime siis jõud, et vastuseid võrrelda ning miskit kokku klopsida. Kõrvaltvaatajana mulle tundus, et Madis tagus tuimalt geokontrolli mingeid numbreid. See nägi üsna naljakas välja. Mingil hetkel mulle paistis silmanurgast, et teine seltskond tegeles otsimisega ja kui meie ühinenud tiim kontrolli roheliseks ikka ei saanud siis mainisin seda pisut hiljem ja enam vähem lihtsalt läksin ja võtsin aarde peidikust välja. Aitäh! Oli meeleolukas õhtu, mida Sander muheledes pealt vaatas. Tore park. Tulen siia meeleldi veel.
Täna tundus hea päev detsembrikuumusest osa võtta. Seekord mõtlesin, et raudselt tuleb mingi pikem sõit ja ei viitsinud üksi seda ette võtta. Uurisin siis mis Madis teeb. Läbirääkimine oli edukas ja ühendasime jõud. Ma pakkusin et võiks Iru kanti ootele minna, Madis jälle pakkus Ülemistet. Kokku tuli siis selline kompromiss, et jäime stardipauku Peterburi tee Olerexi ootama. Oh 8 minutit ainult nulli, polnudki kõige halvem valik. Madis suutis veel navi ära petta ja otseteed teades hammustas sellest 8st veel paar minutit maha. Kohale jõudes jäi peeruleek üsna kiirelt silma, siis juba Helen ja Salme. Varsti ka juba peitja ise, siis Ethel, Airi jne. Ehk geopeiturid olid selle pargi korralikult ära hõivanud. Aga tee või tina, andmed ei tulnud lihtsalt ja segadust oli palju. Geokontrolli ei saanud kuidagi nõusse. Ühendasime siis teistega jõud ja järasime pähklit koos edasi. Isegi sellest ei olnud kasu, lõpuks läksime ikka sinna kus teravamad silmad nägid FTF-jaid toimetamas ja tõime siis seekord sedaviisi leiu ilmsiks. Ei teagi, kas asi oli kiirustamises, või ei suutnud peitjaga samale lainele hääletada. Igatahes mulle tundub, et Sander võiks kas kirjeldusse ühe täpsustava lause juurde panna või raskusastet natuke tõsta kuna üks pisiasi mis tähelepanuta jäi, lõi kaardid korralikult sassi. Aga vahva õhtu oli ikka ja tänane õhtu kuumas korralikult. Kuna sai igaks juhuks ka ronimisvarustus kaasa võetud, siis huviliste rõõmuks võtsime kogu kambaga suuna edasi Vaida poole ja korraldasime seal siis ka jätkusündmuse.
Tänud peitjale. Tundus lahe park olevat millest ma varem teadlik ei olnudki, usun et tulen siia veel koos perega tagasi.
Esialgne plaan oli Ülemiste keskuse parklas oodata, aga sõitsime natukene Peterburi teed pidi edasi. Õnneks oli piirkond enamvähem õige ning olime üsna pea aarde juures. Loendatud sai omajagu kuid aare ise tuli lõpuks kirvega. Päevavalgel rahulikult on siin tõenäoliselt kergem loendustega tegeleda. Aitäh peitmast!
Tänase õhtu ärevamad hetked algasid juba umbes tund aega enne aarde avaldumist, kui me kuidagi ei suutnud selgusele jõuda, kuhu me stardiks läheme. Mina olin seisukohal, et oleme kesklinnas, siis on igale poole ühepalju sõita. Salmel, Airil ja Ethelil oli arvamusi Viimsist Laagrini ja Loolt Ülemisteni. Lõppkokkuvõttes sai kokku lepitud, et kohtume Etheliga Jüri tanklas. Enne sinna jõudmist saime veel ühe seikluse oma teele, kuna sõitsime õigest mahasõidust mööda ja pidime pisikese ringi tegema, et tagasi saaks keerata. Igatahes enne üheksat me kokkulepitud kohas olime.
Aarde avaldudes ei jäänud muud üle, kui taas linna poole kihutada. Pargis oli sagimas õige palju rahvast- osa neist geopeiturid, kuid oli ka nii palliplastil kui rulapargis noori aega veetmas näha. Tundub väga popp koht olevat. Loendamistega läks nagu tavaliselt ikka- mingid numbrid tulid kergelt ja teistega oli palju pusimist. Päris ühele lainele me peitjaga ei saanudki. Õnneks kehtis vanasõna - kus tegijaid, seal nägijaid ja nii me karbikeseni lõpuks jõudsime.
Aitäh toredat parki tutvustamast, polnud aimugi, et selline koht Peetris on.
Kaheksa paiku oli mul kindel idee, kus võiks olla. Viimasel minutil leppisime siiski Airi, Heleni ja Salmega teise koha kokku- õnneks mitte kõige halvemas kohas, aga esialgne oleks paremal positsioonil olnud. Numbreid me õigeks ei saanud, geokontroll näitas punast. Mis siis ikka kirvetasime ja saimegi kätte. Olime kolmandad. Tänud peitjale ja seltskonnale.