Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Akupank kaasa.
Veel mõned tarkuseterad tulukeste kohta:
Arvatakse, et pühade tulede traditsiooni alustanud isik on Martin Luther, 16. sajandi protestantlik reformaator ja preester. Väidetavalt köitsid teda läbi igihalja metsa paistvad tähed nii, et tõi oma koju puu ja sidus oma perekonna rõõmuks küünlad selle okstele.
Vilkuvad tuled võeti esmakordselt kasutusele 1920ndatel aastatel. Tänapäeval näib neid olevat kõikjal, kuid enamik meist ei tea, et see on lihtne termostaat, mis juhib seda meeldivat sisse-välja lülitamismustrit. Kui tuled on vooluvõrku ühendatud, kuumutatakse pirni sees olevat metallriba, kuni see paindub. See katkestab vooluringi ja valgus kustub. Jahtudes paindub see metallriba tahapoole tagasi vastu klemmi ja ühendub uuesti sama vooluringiga ning valgus ilmub taas rõõmsalt vilkudes tagasi.
Kui jõulutuled purunevad või enam ei tööta, saadetakse need sageli Hiina tagasi Shijiaosse. Igal aastal saadetakse sellesse linna umbes 22 miljoni euro jagu tulesid, kus need jaotatakse erinevateks materjalideks ja suunatakse ümber uuteks toodeteks, näiteks sussitaldadeks.
Nullist leiad vidina mis juhendab sind edasi logiraamatuni. Vidina tööle panemiseks vajad akupanka. Või otsi nullist üles veel teinegi konteineri milles on USB-C ja USB-micro adapter. Kui su telefonil just selline pesa on olemas, saad ka akupangata hakkama.
Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 9. detsembri aardena.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Lõpp | Lõpp-punkt | Geokontroll 46/75 |
Aarde sildid: lahe_teostus (9), soovitan (9), lumega_leitav (4), lühem_matk (2), erivarustus (1), advendiseeria_2020 (1), 2020_aasta_aarde_kandidaat (1), välimõistatus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC93EWJ
Logiteadete statistika: 57 (95,0%) 3 4 1 1 1 0 Kokku: 67
Teeme Rail Balticule ruumi. Aare kadus koos puudega selle ümber.
Aarde nullis on toimunud metsatööd. Nullis kaevasin natuke okste alt, kuid ainsa asjana leidsin sealt emase USB-A otsaga väikse topsi, mille võtsin kaasa.
Väga vahvad tulukesed, aga et mis infot need meile nüüd anda tahtsidki, seda tuleb veel seedida...
Meil polnud mingeid abivahendeid kaasas aga lubati, et kohapeal on ka saada. Oligi, veidi nõudis nikerdamist aga tööle ta saime ning silme ees hakkas välkuma. Õnneks on karuonu tark ja oskas meid edasi viia. Kena vidin, täname!
Mul oli nagu meeles küll, et üks selle kandi tulesära vajas koroonat ja teine USBi, aga kui kontrollisin, vaatasin vist kaks korda sama aaret, nii et kaasa sai, õieti Viljandi mnt äärsest selvepoest sai ostetud ainult koroona. Nii et siin ei olnud mul midagi teha, aga usutavasti tulen tagasi!
Mulle tundus, et siin nullis tabasime vähe kiiremini biiti kui 3. episoodi juures. Igatahes numbrid joonistusid küllaltki kiirelt välja ning peagi kõmpisime juba leidu vormistama. Tänan.
Vaatasin aaret ja ootasin juhtnööre. Kiirelt sai pilt selgeks ja tänu väiksele abivahendile läks kõik ludinal. Väga äge värk on kokku pandud. Aitäh!
Kui ise ei saa aru, tuleb keegi targem kaasa võtta ja proovida koos hakkama saada. See viib enamasti ka sihile. Geokott selga ja nulli poole teele. Kui seal parasjagu ringi kooserdasime, siis hiilis märgi alt läbi mingi vanem universaalkerega Volvo, tagaosa sellist seosetut träna täis. Ilmselt oli mu pilgus midagi sellist, mis sundis juhti küsima, miks ma nii kurja pilguga teda tapan. Mu vastus oli midagi sellist, et kui ta tuli siia metsa alla prügistama, siis ärgu parem mõelgugi. Siis oli hetk vaikust. Tuli välja, et hoopis maaomanik, kes tuli vaatama, ega meie ei prügista. Peale seda oli esmane jää murtud ja lobisesime veel pikalt geopeitusest, puude kallistamisest ja Rail Baltica trassist, mille muldkeha või vall jooksvat just sealt üle, kus aarde esimene punkt on. Ühesõnaga, selle aarde (ja vb veel mõne lähema) tulevik on tume. Igatahes oli järjekordne lahe geopäev, mitte lihtsalt tuim "leitud logitud" hetk :) Aitäh peitjale ja kaaslasele!
Mitte ainult jää peal pole libe. Ka lumi on praegu nii libe, et kõige kindlam on naelad saabaste alla panna.
Aga kant on varasemast juba tuttav. Tänud siia taas kutsumast.
Mitte viitsimise tunne oli peal aga veensin ennast, et täna pole küll see päev, millal üritus pooleli jääb. Kuna uudiseid enam siinkandi karust ka polnud ammu tulnud, siis asusin tuttavast parklast nulli jalutama. Algul tundus, et tegemist on pikema pusimisega nii et naasin sooja autosse kuniks olin numbrid ritta saanud. Proovisin ka kaameraga kuid oma silm osutus seekord teravamaks.
Seekord olid tulekesed säravamad kriidid kui mina, nii et jõudsin juba Annile kurta, kes siis mu sujuvalt tagasi õigele rajale juhtis. Täitsa piinlik kohe aga mis teha.
Tuleb nentida, et lõpu asukoht oli mulle üsna tuttav, kuid hämaras sain konteinerit siiski omajagu otsida enne kui silma jäi. (921) Aitäh!
Vahtisin neid vilkuvaid tulesi ja kohe oli aru saada mis tegema peab. Aga palja silmaga oli ikka paras **** neid numbreid kätte saada ja võtsin siis elektroonilised abivahendid käiku. Saadud numbrid aga geokontrollile ikka ei meeldinud. Lisavihje aitas ummikust välja ja võssa ma sukeldusin. Kuna olin jalgratta enne nulli mingi plastik toru juurde maha jätnud siis tuli seda kah veidi otsida sest võsast olin kuidagi teist teed mööda välja tulnud. Rohelist ratast on päris keeruline rohelisest põõsast otsida.
Hea aare ja loogiline aare, nagu juba oleme antud peitja puhul juba harjunud. Enne Silverit mängis Eesti geopeituses säravate tuledega üks teine loogiline mees. Sarnased huvid ja oskused-teadmised tekitasid loogilise klapi, mille tagajärjel sündisid koostööna mõned parimad aarded üldse - otsijate suureks rõõmuks. Nüüd juba tean ja säilitan säravama sisuga sihid nendeks päevadeks, kus tahaks kodu lähedal midagi erilist leida - umbes nagu gurmeerestorani külastus harvadel juhtudel. Aitäh jätkuvalt uusi ja põnevaid restorane avamast!
Kirjelduses toodud kolmest punktist kaks olid mulle siiani teadmata, seega tänan harimast! Igal jõulukuul soovin, et see lihtne termostaat ei oleks nii lihtne, sest vilkuvad tuled on toredad ainult võrdlemisi lühikese perioodi vältel. Poeskäigu kannatab kuidagi välja, endale tuppa ega õue säherdusi küll ei tahaks, pigem las lähevad sussitaldadeks. Võimalusel eelistan ikka elavat tuld (millel on loomulik ebaregulaarne võbelemine ning mis ei sära ka terve kuu aega jutti).
Alguse osa oli juba ammu läbitud, aga tookord jäi paksu lumega lõpp leidmata. Nüüd oli ka varemleidnu kaasas, aga ega sellele vaatamat just liiga kiiresti ei läinud, üksjagu sai seal tiirutada enne, kui tops lõpuks näole andis. Tänud aarde eest!
Piretil oli õnneks pank ühes. Sära oli ja ideid oli. Tänud peitjale.
Täitsa juhuslikult sattusime mööda minema ja mõtlesime ära proovida. Akupank on ka juhuslikult kogu aeg kotis. Ja õnneks ei läinudki kaua, kui saime kätte kõik vajaliku. Aitäh toreda aarde eest!
Väga kiirelt sain asjale pihta ja numbrid kirja. Siis oli hetkeks nõutus ja kiirelt käisid peast läbi kõik teadaolevad raketiteadused. Õnneks laskusin ruttu maa peale tagasi ja panin täpi kaardile paika. Pisike jalutuskäik veel ja sain nime kirja ning juba jalutasin auto poole. Aitäh mõnusa multi eest!
See aare oli minujaoks juba ette põnev. "Võta akupank kaasa" on mind juba jupimat aega intrigeerinud, aga ühte nutikamat sorti vidina aaret mul ei õnnestunud üles leida ja muud pole ette juhtunud. Nüüd siis see.
"Sul ikka akupank on kaasas?" ehmusin poolel teel, sest olin enda oma kogemata autosse jätnud. Muidugi oli.
Vihjest oli abi ja peagi saime vajaliku koordinaadi kätte. Tagasiteel ronis üks ülbe kraav meie ja auto vahele, aga õnneks taandust ta enne, kui oleks tõsisemat tüli hakanud tekitama. Aitäh!
Täitsa vahva vigur. Siin sai siis vahelduseks sedapidi tehtud, et teed mööda aarde juurde kohale ja läbi võsa raginal tagasi auto juurde. Aitäh peitjale.
Akupank oli selle aarde jaoks liiga tark. Pidin ka autosse minema. Ja parem oligi, sai rahulikult ja pikalt neid plinkivaid mumme vaadata. Nägin, mis vaja. Lõppu viis igati vink-vonks singlike. Aitäh!
Hommikul sai kapist akupank välja otsitud, aga maha unustatud. Õnneks lugesime, et on olemas ka varuvariant ja panustasime sellele. Kahjuks kohapeal pakutav abivahend meid ei aidanud ja võtsime vidina endaga autosse kaasa. Seal saime selle tööle ja Karl märkis saadava info üles. Korraks oli segadus, et mis nüüd edasi. Vaatasin numbreid ja käisin välja oma idee, mis osutus õigeks. Aitäh aarde eest!
Akupank sai hommikul spetsiaalselt oma kotist välja võetud ja esiku kapi ääre peale pandud. Kui silme all, siis ikka maha ei unusta ju. Aga võta näpust.. Ikka jäi see sinna kuidagi. Õnneks on peitja meiesuguste peale ka mõelnud ja plaan B varuks jätnud. Tatsasime nulli. Tiirutasime natukene ümber palava pudru kuniks leidsime värsked "pikalt ühe kohapeal seismise" jäljed lumes. Seejärel tuli üks konteiner ja peagi ka teine konteiner peidust välja. Haakisime kõik kokku ja lükkasime mu telefoni taha. Ei midagi. Lükkasime Maire telefoni taha ja tal viskas ekraanile veateate, et vesi laadija augus. Uurima hakates, oli näha, et adapteril on vist veekahjustused. Puhusin seal vett nii palju välja kui suutsin aga tööle see ei hakanud.
Asetasime siis adapteri oma pessa tagasi ja lasime käiku plaan C. Auto parkla oli vaid mõne minutilise jalustuskäiu kaugusel ja seal peaks ikka vidina tööle saama. Ja läks. Ideest saime kohe aru. Vastused said üles täheldatud. Mitu korda üle kontrollitud ja siis jooksis minu aju kokku. Näitasin saadut tulemust Mairele ja ta sai sekundiga aru sellest millest ma ei saanud. Heh, oleks pidanud ise ka sellest veidi kiiremini aru saama.
Edasi noppisime lähedusest ühe aarde ja siis veel ka teise, sest jutu käigus jalutasime Tulede säras 2 aarde lõpust kogemata mööda. Tagasiteel juba hoolikamalt jälgides põikasime õigel hetkel rajalt kõrvale. Täpselt aarde juures ilmusid eelmiste otsijate jäljed ka ja need viisid otse aardeni.
Kokkuvõttes oli täitsa tore aare ja silte +FP väärt. Aitäh!
Vajalik vooluallikas oli kenasti kaasas ja saime tuled kiiresti särama. Mõte koordinaatide kätte saamiseks tundus ka justkui õige, aga numbrid siiski päris ei sobinud. Kui aga asjale teistpidi lähenesime, siis oli pilt selge ja saime aarde juurde minna.
Aitäh, tore vidin!
Akupank külge ja lahendamine võis alata. Mingid numbrid said kiirelt ritta, kuid nende loogilise kasutamiseni läks siiski pisut aega. Korraga lõi aga tuluke põlema ja siis oli vaid lõppu jalutamise vaev ja nimed saidki kirja. Tore vilkuv vidin. Tänan peitmast.
Täna oli plaanis koera jalutamine Saustinõmme metsas. Sai siis ka üks aare valitud ja kohale jõudes mina suundusin aarde poole teised läksid jalutama. Tuledesärast numbrid välja loetud suundusin lõppu ilma kontrollimata. Tuleb välja, et numbrid olid siiski õiged ja aare saigi logitud. Aitäh, seekord tuli lihtsalt võrreldes eelmisega.
Mõni päev tagasi käisin seda vigurit vaatamas, aga siis jäin natuke jänni. Tundus nagu oleks numbreid natuke palju või siis natuke vähe. Ei tea, kas olin tähelepanematu või oligi nii. Vahepeal üks number nagu oli ja siis jälle ei olnud. Võtsin kogutud info kaasa, et seda siis kodus töödelda. Ikka päris tükk aega läks, enne kui asjale pihta sain. Tuli välja, et mul oligi kaks numbrit puudu. Täna läksin asja kontrollima, ning tuvastasin, et see vahepealne number oli ikka olemas, aga vat seda viimast ei olnud täna ka. Ei tea, kas nii pidigi olema või lõpetab vidin töö suts liiga vara. Kokkuvõttes oli täitsa tore vidin ja ka mitte üle vindi keeratud. Mulle meeldis. Tänan.
Aarde korjamise teine episood. Pasitab, et olen unustanud esimese episoodi kirja panna. Käisime poisiga juba eelmisel aastal siin mõistatust lahendamas ja see ka meil õnnestus. Lõpus nii hästi ei läinud. Tuiasime ringi, aga ilma tulemusteta. Lõpuks viskas telefon pildi tasku ja patarei lamp sai ka tühjaks. Ega muud üle jäänud, kui koju minna.
Täna öösel tulin üksi, aga unustasin telefoni autosse. Kuna ma teadsin, et Kaupo oli siin käinud, siis läksin mööda värskeid jälgi, aga minu üllatuseks läksid värsked jäljed edasi, kust ühed lumised jäljed olid ära keeranud. Läksin ikka edasi ja siis kui kohale jõudis, et olen valedel jälgedel, siis vantsisin uuesti tagasi auto juurde telefoni järgi. Nüüd siis lumiste jälgede juurde ja hakasin neid mööda minema. Vahepeal tundsin ära eelmine kord poleeritud puud, vaatasin, igaks juhuks need veel üle ja jätkasin jälgi mööda liikumist, kuni jõudsin saagini. See läks nüüd küll kergelt. Suured tänud peremehele toreda aarde eest.
Korra olin siit juba mööda sõitnud, siis oli tee lahti lükatud ja hästi läbitav. Täna aga polnud sahast haisugi ning mõned maasturid olid raja läbi sõitnud. Vastu auto põhja lumi polnud, aga palju puudu ei jäänud. Nulli sain kohale ja seal tegin päris pikalt ümber tiire, kuni lõpuks vidin silma jäi. Panin sigaretisüütaja pessa, aga selle nurga all oli halb vaadelda. Siis leidsin usb-micro usb-c vidina. Alguses töötas, aga varsti jäi vait ning kõike proovides seda enam käima ei saanud. Panin siis tagumisse sigraretisüütaja pessa ning sealt oli mugavam vaadata. Tee lõppu oli paras lumes sumpamine, aga täitsa mõnus vahelduseks. Õnneks oli aardes pliiats, sest enda oma oli maha jäänud. Kõik oli hea kuni autot hakkasin ümber keerama. Ristmikul oli palju lund ning jäin kinni. Õnneks oli autos äia autolumelabidas, aga ka siis ei saanud autot liikuma. Mõtlesin juba rehvide tühjaks laskmisele ja koormarihmaga puust tõmbama hakata, kuid rataste ringi käimise ajal rooliga mängides hüpast lumehunnikust välja ning siis tõmbasin hooga uttu. Tänan laheda väikse vidina eest, mulle sellised mõistatused sobivad.
Pärast rabas müttamist tulime siia pisikest ülesannet lahendama.Kamba peale saime kiirelt üheselt mõistetava tulemuse.Ilmselgelt on teatud looduslike tingimuste kokkulangemisel võimalik ka seda aaret rünnata pimesi ehk nuputamise osa vahele jättes :)
Aitüma peitmast.
Fahrenheit tiimile olgu siis antud ka väike vihjepojuke.Teie poolt tehtud jalajäljed olid ka õiges kohas täiesti olemas.Nii et vutt-vutt metsa tagasi :)
Meie olime järelikult need karud, kes unetuna metsa all ringi tammusid ja hilisematele tulijate jaoks kogu koheva ilu ära rikkusid... Saaks siis vähemalt vihje, kas me ikka õiget puud ka kraapisime ;)
Esimeses punktis läks ju kõik kenasti, vidinast võlusime numbrid esimesel katsel välja ja sukeldusime siis lumme. Aga paraku meie nii umbes pooletunnise tallamise saagiks jäi ainult mitu kraevahetäit karastavat lund. Eks vaatame teinekord uuesti seda asja. Igatahes oli täitsa tore müttamine, tänud peitjale.
Peale rabas käimist lisandus päevakavva see aare. Ongi just selline sõpradega koos külastamise aare, nii et mulle sobis see plaan hästi. Allan tõi vidina sooja "tuppa", siis hea mõnus mõtteid mõlgutada. Mõned ringid ikka läksid enne, kui numbrid paika loksusid. Siis tuli välitööde osa. Mets on paksult uhket kohevat valget lund täis. Siin kulub kambaga otsimine marjaks ära. Siis jätkub iga kuuse juurde tammujaid ja mänguväljak on mängijatega kaetud. Kellelgi ikka läheb õnneks ja silm jääb õigel kohal pidama. Tänud metsa meelitamast!
Esimese hooga saime portsu numbreid kirja, kuid kõik tundus nii imelik, et ei osanud kohe midagi peale hakata. Jalutasime siis teiste aarete juurde ja mõtisklesime. Liikumise peale hakkas ka ajurakkudel soe ning genereerisime ühe väga loogilise koha. Päeva lõpetuseks kontrollisime koha üle, sel korral siis juba tulede säras - pealambi valgusvihk langes õigesse kohta ning saime nimed kirja. Tänud vinge meistriteose eest!
Tänased õhtuplaanid algasid kll väga traagiliselt, aga elu läheb edasi ja nii tulingi piirkonda sobivatest täpikestest puhastama. Juba avaldumisõhtul olin plaaniks võtnud et ei hakka massiga stiilis "olin ka kaasas" logima, vaid tulen ise seda vigurit pusima. Plaan oli igati vinge ja asusin esimese punkti kallale. Suht esimene mõte osutus õigeks ja nac aja pärast oli uus täpp kaardil. Ja siis hakkas lumes rööprähklemine pihta. Kirusin nac jalanõuvalikut ja kahtlesin et kas ikka olen õiges kohas. Korra nubrid geokontrolli ja ikka jah täitsa õige koht. Aga selline geopimedus et ikka oli kohe. Muudkui raputasin puudelt endale lund kraevahele ja tegin ringe. Viimases hädas helistasin peitjale endale ja kurtsin oma pimedust. Hakkas siis seletama radadest ja... mis rajad? Praegu on lihtsalt poolde põlve lumi ja kui puid tühjemaks raputada tuleks vast põlveni ära :D Aga helistamisest oli vähemasti kasu. Tihtipeale ongi vaja helistada ja ilma et mingit infot juurde saax muutud äkki nägijaks ;) Aga vigur ise oli täitsa lahe. Pole lihtsalt enam lumes sumpamise ja kraevahelesaamisega harjunud hehehe. Tänud peitjale
Ega kaks kolmandata ei jää ja nii suundusimegi siia Silveri järjekordset vidinat näppima. Keerutasime seda ühtepidi ja teistpidi, kuid ühtki mõistlikku ideed see peas ei vallandanud. Ove sirvis logisid ja sealt jäi mulje, et täiesti muuseas kirvetatav aare ju. Läksime siis kah õnne proovima, kuid seda viimast ei paistnud kuskilt vastu tulevat. Lõpuks haaras Ove õlekõrrest ja siis selgus tõde, et ilmselt see vidin ei taha mitte akupangaga koostööd teha. Vähemalt mitte sel määral, mis aarde leidmise jaoks vajalik oleks. Õnneks aga olime autoga siia tulnud ja ühendasime siis jonnaka vidina sigaretisüütajaga. Hoopis teine sära hakkas kohe tekkima. Peaaegu nagu päris. Viimase vopsu saime kuklasse siis, kui noorgeopeitur meid amatöörideks nimetas, no vaju häbist või maa alla. Aga seda ma võin teile öelda, et sealt ei maksaks küll aaret otsida ja kirvetatav see kah kohe kindlasti ei ole. Sahmerdasime üksjagu okkaliste vahel, kohe nii hoolega, et mulle sadas neid kindasse, krae vahele ja üks puges silma sisse peitu, mille ma alles järgmisel päeval sealt kätte sain. No oli ikka seiklus ja see lõppes logiraamatu määrimisega. Kraaps ja kniks :)
Ühendasime leitud vidina akupangaga ja imetlesime edasist tuledesära. MIngit loogikat me sealt aga ei osanud kohe välja lugeda kuigi proovisime selleks kasutada igasugu imetrikke. Peale vihje küsimist saime targemaks, et akupangast pole antud aarde puhul kasu ja tuleb kasutada auto sigaretisüütajat. See toimis ja tuled hakkasid rohkem särama ja edasi oli juba lihtne koordinaadid vidinast välja meelitada. Lõpus lootsime aaret leida sealt kuhu koordinaadid meid ei juhatanud ja seetõttu saime lihtsalt rohkem otsida. Igati tore aare Silverilt!
Selle jubinaga läks seekord päris kiiresti. Veidi vilgutasime ja siis juba dekodeerisime. Tänuks ponnistuste eest, saime korraliku sahmaka lund kraevahele. Tehtud!
Tulime Siimuga surnuaeda korda tegema ja vanaemale järele. Et päev veel ilusam tuleks, siis otsustasime ühe toreda aarde ka leida. Väljavalituks osutus Silveri tuledemäng. Me ei pidanud pettuma. See tore aare andis meie päevale hea hoo. Aitäh! Imeline oli siin su toreda vidinaga toimetada ja värsket metsalõhna kopsudesse tõmmata.
Veetsime jälle ühe mõnusa hommiku metsas. Kõigepealt mängisime tuledega, kõik tundus klappivad aga geokontrolli roheliseks ei saanud, tegime paar muudatust ja ikka punane. Laps tüdines ning ehitasime vahepeal lumememme ja kelgutasime. Kuna aarde asukoht oli enam-vähem teada, siis otsustasime esimest korda proovida nö kirve meedotid, mis toimis üllatavalt edukalt. Meie vale koordinaat viis meid aarde kõrvale ning lumel olevad jäljed andsid kinnitust, et oleme õiges kohas,tõstsin pea telefonist ja juba aare ennast ilmutaski. Hiljem tegime veel lumememme juures väikese pikniku, jõime kuuma teed ja sõime hommikul küpsetatud pirukaid. Aitäh!
Väga lahe teostus, õigete koordinaatide leidmine ei võtnud üldse kaua aega ja aarde leidsime ka kiirsti üles :)
Täna oli metsas talv. Mul oli termosega kaasas kuum tee ja jalas 2 paari vanaema kootud villaseid sokke. Wingmän oli nii elevil, et põlgas sooja joogi ära, seega luristasin üksi teed ja jälgisin kõrval seistes tuledemängu. Ilus värviline oli. Edasi viis tee armsale rajale, kus oli võimatu lund mitte saapasse ja krae vahele saada. Leid tuli lõpust kiiresti ja vesist lõksu õnnestus ka edukalt vältida.
Aitäh väga ilusa jalutuskäigu eest!
Seekord tundus lihtsam lõpp ümber peita kui mõistatust muuta. Eks ta vähe võssa lendas nüüd. Vabandust. Alguses olnud konksuna toimiv traat oli ka aarde ümber põimunud, nüüd taas konks.
See oli kergem, kui esimene episood. Sain kohe aru kuidas numbreid saada. Küll pidi akupanka toetama otsuses end mitte välja lülitada, sest tegelikult on seade edasi ühendatud. Õnneks sai üle kontrollida, kas silmanägemine on ikka korras ja kõik minu saadud numbrid klapivad. Klappisid küll.
Lõpurada mulle meeldis, eriti veel lume tõttu, mis oli öösel maha sadanud. Päris korralik järveke oli lähedal, huvitav kas kõik pimedas ftf-ijad jõudsid koju kuivade sokkidega? Aitäh!
Õnneks teeb Silver seadeldisi mida saan ka ilma vihjeta logida. Ei ole hea tunne vihjeid küsida aga kui ikka ei koida siis on küsimine ainus lahendus. Tänud aarde eest.
Esimene punkt sujus üsna kiirelt kui tuledesära oli silmad jälle nägijaks teinud. Seevastu lõpus sai ikka väga jupp aega tiirutatud enne kui sai nimed kirja. Tänud laheda teostuse ja aarde eest. Aitähhid!!!
Mõistatust saime natuke aega ikka pureda. Lõpus jäi aga konteiner kiiresti silma. Tänud!
No mine muhvi, mis paganama eptileptikute disko see veel oli! Esimese hooga võttis silme eest nii kirjuks, et ohohoo... Seejärel läksime uuele katsele ning kui loogika paika sai, lasi Kristjan end tulukestel pimestada ja mina kirjutasin numbreid. Osad arusaamatud kohad märkisin küsimärgiga ning kui siis paberile ilmunud rivi vaatasime, tundus korraks kõik ebaloogiline. Paar hetke hiljem saime oma pimedusest aru, toksisime numbrid geokontrolli ja võiski lõppu suunduda.
Selles suhtes oli hea meel, et kohe avaldumise õhtul peale ei lennanud, kuna nüüd sai tõesti rahus ise asja kallal nokitseda. Kusjuures paar päeva hiljem hommikul vajusin sügavalt mõttesse, mille peale Kristjan uuris, et millest ma küll mõtlen. Veits imelik oli tunnistada, et Silveri säravatest tuledest... On mul ju eelmistega veel kanad kitkuda :D Tänud peitjale!
Aarde avaldumise hetkel olin ülemistes, tegelikult tulin õismäe poolt ja suundusin koju. Tegin korra peatuse ja vaatasin kus avaldub. Mitte just kõige lähemal ja samas Silveri aare siis tegelt tahaks seda ikka ise lahendada ja sõitsin koju. Täna peale kaberneeme külastust sai siia tuldud, et ehk jooksuaeg möödas ja saab rahulikult pilgu peale visata. Täitsa meeldivalt lihtne aga samas mõnuaslt lahe aare nagu arvata võis. Edasi suundusin autoga, madala põhjalise jaoks oli korralik kuu maastik, oleks võinud pigem jala tulla aga kui juba kohal siis mis seal ikka. Lõpu otsimisega läks ikka päris kaua aega aga siin pole kedagi teist süüdistada kui ise ennast :D Ilmselt lugesin kirjeldust diagonaalis, et tundus, et sain aru aga samas ei saanud midagi aru. Kui uuesti sai pilk peale visatud oli peatselt aare näpus :) Ära minnes nägin nullis auto tulesid sähvimas, lähemale sõites auto seisis ja kahte inimest nägin kuskil võpsikus lampidega. Mis nad seal tegid ei tea. Kes veel just sellisel pimedal ajal just sinna satuvad kui geopeiturid? Ja samas kui tõmata joonlauaga auto ja lõpu vahele joon siis nad olid joone peal. Aga miks just seal alguses kui kõrvalt läks tee, ehk siis ei tea. Aga väga lahe aare kokku pandud ja suured tänud :)
Kuna tänane päev sai kodus mööda saadetud, siis mõtlesime, et ajame end kodust välja õhtul see aeg, kui avaldub uus aare. No Harjumaal ju ikkagi. Kella seitsmeks sai end siis strateegiliselt sobivasse kohta pargitud, et oodata, kus pool see aare avaneb. Kui selgus, et Kaberneemes, siis oli selge, et sinna me täna ei suundu, vaid tuleme siia säratulesid vaatama.
Nii oligi täna siin metsatukas täielik vaikus. Ei mingit järjekorda, ei midagi segavat. Vaatsime siis kahekesi tähistaeva all seda tulede sära ja panime paika, kuhu vaja edasi suunduda. Kui sai loetud, et eile oli mõningaid probleeme veega (ehk vesiste kohtadega), siis täna oli küll kõik külmunud ja maapind ning rohukõrred härmas. Ideaalne aeg geopeitumiseks, ma ütlen. Maa on kõva, lund veel pole. Täna olnuks ideaalne ka Detsembrikuumuse sündmust pidada, ei kuskil ei mingit muda. Aga no, mis sa teed. Tuleb leppida sellega, mis meil on.
Selle aardega oli igatahes kõik hästi. Hea teostus, meie poolt pöial püsti. Täname!
Selle aarde leiuga on tegemist meie 900. järjestikuse aardeleiupäevaga. Eks paistab, kaua on veel jaksu minna. Kümne tuhandeni on veel päris pikk tee! :)
Lendasime kohale, lahendasime ja käisime logimas. Kõik on ju teiste poolt ära öeldud. Ahjaa...ka Silver ise otsis oma aaret pimedas metsas tükk aega. Hästi peidetud, ma ütlen Tänud
Juba teine kord kui ma ütlen, et ei täna ma ei lähe otsima. Tuli väike kõne ja mõte juba jälle muutus. Olime Jüri keskuses kui aare ilmus. Pisut sõitu ja olimegi kohal. Esimene seltskond oli juba ees aga ei hakanud pressima ja ootasime kuniks esimene seltskond lahendatud saab. Aarde poole jalutasime tuli FTF seltskond meile vastu ja hoiatasid vee lombi eest, kahjuks said ka minu jalad märjaks. Kõik väga Tore ja suured tänud Silverile sellise laheda aarde eest.
Tulime aarde avaldumist ootama Jüri Neste tanklasse, polnudki kõige hullem strardipostitsioon, sest kohale jõudsime kolmandatena ja eelmised olid vaid 20m edumaaga. Kuna aarde juures tervitas meid kõigepealt Silver kes pakkus kuuma glögi ja mandariini-kommi, siis aardeni jõudsime alles siis kui see peidikust oli juba välja võetud ja lahendamist alustatud. Natuke läks aega enne kui pihtsa saime mis teha tuleb ja siis kappasime juba üle kivide-kändude aardeni, kus suutsin omal mõlemad jalad marraskile tõmmata. Tagasi tulime, nagu ikka, mööda laia siledat teed :D Aitäh peitjale ja geokaaslastele, oli ilus õhtu ja saime samuti selle lõpetuseks veel tähti vaadata.
Täna oli meil kohe eriti uhke ja harukordne võimalus - puutetundlik-Marisel oli vaja kõrvaliste segajateta kohta aarete netis logimiseks ja meil oli just selline võimalus pakkuda - suure südamega, nagu me oleme, lubasime tal lahkesti meie elutoas logida, kui ta samal ajal üleval magaval Jasperil kõrva peal hoiab. Roberta jäi ka just nii kenasti kärus magama, et lahked nagu me oleme, jätsime talle veel teisegi talveunes päkapiku valvata :D Madis arvas, et võiksime Luigel oodata, aga mina seal oma tõenäosusejutuga ajasin meid järgmise ringi juurde ootama... Ja seal otsustas Madis, et sõidaks äkki ikka Jürisse... No ja aarde avaldumisel tuli hetkega väike peretüli, et kes ikka süüdi on nüüd :D Sõitsime siis tagasi, teepeal oli üks võltsmiki ka, kellele Madis sappa võttis, aga võltsmiki paraku ei keeranudki lõpuks aarde juurde viivast kohast sisse. Jätsime auto keelumärgi taha ja jooksime nullis paistva auto suunas, aga see polnudki konkurent, vaid hoopis teiselt poolt mittekeeluteelt tulnud peitja. Võtsin kohe kommi ja jooksin vales suunas metsa :D Vihale ajas, geps jooksutas mind ringi ja aarde leidsime alles siis, kui järgmised ka kohal olid. Järgnes lahendamisring ja lõppu matkamine, kus Madis vette astus, ettevaatust! Enne autos ütlesin Madisele, et kiiret pole, Silveril on niikuinii mingi vidin, millega nullis aega läheb, aga ta ütles, et kust ma tean, äkki on hoopis mikro metsas. Tundub, et seekord oli mõlemal õigus! Boonusaardena saime täidetud ka külmkapil oma aega ootava ülesande. Aitäh peitjale, kaasotsijatele ja muidugi ka lapsehoidjale! :)
Kohale jõudes, siis esimesed lahendasid- ei olnud veel lahenduseni jõudnud, panid seda vidinat mitu korda veel käima. Merle koos Tessaga oli eemal- küsisin, et miks ei liitunud teistega nad ütlesid, ei hakanud seda tegema. Me ei hakkanud ka sinna trügima ja ootasime viisakalt kõrval ning lobisesesime omavahel, polnud ju ammu üksteist näinud. Ise veel kommenteerisime, et me saame raudselt kiiremini lahendatud- sai vähemalt mingi 10 minutit oodatud. Täpselt nii oligi nagu arvasime, saime esimene kord peaaegu lahenduse kätte- kuna esimesel korral ei pannud tähele, millal see vidin täpselt tööle hakkas, jäi eest 1 number puudu. Kui uuesti tööle panime, oli kohe 1.number olemas ja geokontroll roheline. Krissu teadis kohe, mis nende numbritega peale hakata. Pimedas otsimise peale kulus rohkem aega kui lahendamisele, koordinaat oli veids mööda ka- valges ei ole probleemi, aga pimedas kuskil võssist mikrot otsida ei ole just kerge. Tänud seltskonnale ja samuti peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Kiirreageerimiseks tänast just nimetada ei saa. Eelnevalt oli meil arutelu, kas täna võiks olla see päev, mil detsembrikuumusest osa võtta, vähemalt ühel päeval ju ikka peaks;). Samas oli dilemma, sest Silveri põnevaid vidinaid tahaks pigem ise lahendada. Minu otsustuvõimetuse lahendas laps, kes teatas, et lähme ikka. Siis tuleb ju minna;). Ühiselt siiski otsustasime Luige või Jüri ringi asemel kodus oodata ning kohale jõudes oma järjekorda oodata.
Nii tegimegi. Nulli jõudes eeldasime eest leidvat juba osavate kiirreageerijate rahulolevad näod kommikausi ümber leiurõõmu tähistamas. Pusimine aga alles käis, tihedas ringis olid kõigi pilgud pingsalt tulukestel. Võtsime rahulikult eemal järjekorda ning maiustasime peitja pakutud glögi ja kommidega. Aa, laps mitu korda mainis, et Silveri mandariinid olid nii head (meil kodus ilmselt nii häid pole).
Varsti saabus läbi metsa järgmine punt tulukesi. Viskasime nalja, et siin on umbes tunnine järjekord, võtke sappa järgmiseks;). Siiski leppisime muidugi sõbralikult kokku, et võtame punti, ei lase ju geokolleegidel ometi külmetada järjekorras, kes teab, kaua meil läheb:).
Meie lobisesimise taustal said esimesed nuputamisega ühele poole ning meil kästi tähti vaadata, kuni nad metsa pagevad. Pärast rõõmsat tulede säras mängu võisime meiegi võtta suuna pimedasse metsa. Vahva vidin taas Silverilt. Ja väga ilus, midagi uut, minge imetlema! Oli tore õhtu. Aitäh!
Peitja tänab kõiki kes viitsisid seda külma detsembriõhtut soojaks kütma tulla. Oli tore õhtu, tunnike möödus lennates.
Kahjuks selgus tõsiasi, et lõpu koordinaadid on ca 12m mööda. Püüan selle lähiajal korda ajada. Senikauaks lisan kirjaldusse väikse lisatehte mis vaja positiivse geokontrolli tulemusele juurde rehkendada.
N +mm.mm2
E – mm.m12
Lapsed jäid koju valve alla magama (aitäh, Maris!) ning saime seekord kahekesi seiklema ja FTF-i jahtima tulla. Kõigepealt parkisime Luigele, seejärel hakkasime endas kahtlema ning sõitsime Jüri poole edasi. Avaldamise hetkeks olimegi Tartu maantee juurde jõudnud ning saime sama targalt Luige poole tagasi sõita. Võtsime end ühe auto sappa, keda arvasin geopeitureid olema, aga kui meie ära pöörasime, sõitis see auto ees edasi, nii et eksisin seekord.
Kohapeal olime esimesed, pärast meid saabusid kohe Salme ja Helen ning lahendamise ajaks jõudsid ka Margus ja Jaanika kohale. Peitja jagas kommi ja mandariini, asusime pusima ning poole pealt jõudsid juba järgmised kohale. Võeti järjekorda ning saime kenasti lõpuni lahendada. Numbrid said meil mitu korda paberile enne kui saime aru, et teise punkti koordinaat on tegelikult olemas juba.
Seejärel ragistasime aardeni, et avastada, et siia tõi ka tee. Minu telefon näitas veel aaret mõne meetri edasi ning rammisin jalgupidi vee sisse. Oih :D Ümber pöörates olid teised aare leidnud ning saime esimese rea kell 21:33 ära määrida.
Tagasi läksime mööda rada, täitsime Liisiga ühe pulmadeks saadud ülesande (minge tähistaeva alla ja vaadake ilusat taevast ning arutage milline võiks teie elu 5 aasta pärast olla), rääkisime veel mõne sõna juttu ning ruttasime koju tagasi. Aitäh peitjale aarde eest, aitäh teistele otsijatele ning aitäh Marisele lapsi valvamast!
Meie stardipunktiks oli Pildiküla tankla. Peale aarde avaldumist pikka mõtlemist polnud, kähku tanklast välja ja gaas põhja. Sel hetkel kui me Tartu maanteelt alla Tallinna ringteele sõitsime, vuhises meie eest mööda Madise-Liisi auto. Meie sõitsime rahulikult 100-ga, Madisel vist oli natuke raskem jalg ja ringtee lõigul kadusid nad meil eest. Selgus, et aardele lähenemiseks olime valinud täpselt sama taktika ja parkisime auto nende kõrvale. Nulli jõudes saime nad taas kätte ja selgus, et konteiner oli veel leidmata. Kohe püüdis meid otsingutel eksitada ka Silver, kes kommikausiga teel seisis. Olime siiski sihikindlad ja õige kohe ka topsike märgatud saigi. Nüüd läks kiireks, sest nägime eemalt juba järgmisi tulukesi lähenemas.
Värvimuusikat nautisime jupp aega, samal ajal jõudsid meie selja taha koguneda veel mitmedki kiirreageerijad. Ka Silverile tundus, et me vist kuidagi uimased, aeg-ajalt kuulsime seljatagant tema toetavat sõna. Lõpuks saime koordinaadid kätte ja panime aarde poole punuma. Või õigemini koperdama, sest valisime lähenemiseks otsetee, mis teatavasti pole alati kõige õigem valik. Lõpus kohtusime taas peitjaga, kes imestas, miks me võsas ringi luusime? Nüüd enam otsida polnud vaja, aare hakkas kiirelt silma ja FTF sai kirja kell 21.33. Tagasi nulli poole lonkides tulid meile vastu juba järgmised otsijad.
Oli väga tore õhtu ja lahe aare! Aitäh peitjale nii aarde kui kommide-mandariinide eest!