Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ümber iga linna on rajatud ringtee, et linna liikluses oleks rahulikum ja suured autod ei sõidaks läbi linna. Nii on ka Viljandile ring peale tehtud. Ja kuna siin aardeid peidetud ei ole siis miks mitte vahepeal linnast mitte välja minna ja siia üks väike sari üles seada. Ring ei ole küll väga suur aga asi seegi. Aardeid on erinevaid ja ka abivahendeid on vaja erinevaid. Nii siis ei muud midagi kui head otsimist ja kuna aarded asuvad suure tee ääres siis palun olla ettevaatlikud ja liikusreeglite kuulekad. Head otsimist kõikgile! Pliiats võta kaasa !
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ronimine (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC93BMG
Logiteadete statistika: 96 (94,1%) 6 2 1 1 0 0 Kokku: 106
Ei leidnud. Ilmselt nägin magnetit, aga aaret mitte. Omaniku kontroll kuuks ära! Aitäh!
Siin ma olin ka esimest korda, autos igavene posu igasuguseid abivahendeid. Aga kohale jõudes selgus, et seda kõigevajalikumat abivahendit mul pole, nägemist nimelt. No mina ei suutnud kohe ei mingigi nurga alt aarde asukohta tuvastada. Nii hea oleks loojuva päikese süüks ajada, aga tegelikkuses loojus see päike küll, aga silma ta mulle ei paistnud, nii et see vabandus ei kõlba. Tuleb endale lihtsalt tuhka pähe raputada ja tõdeda, et pime, või vähemalt geopime. Seekord siis nii, ühe sinise näo siin ringtee peal sain likvideeritus ja kohe järgmine asemele. Saatus on karm.
Kordi ja kordi mööda sõitnud ja ei ole head peatumis kohta leidnud nüüd sai see teoks Õnneks oli abivahend käepärast ja nii saigi logitud.
Eile, Eesti Vabariigi aastapäeval kallas vihma nagu oavarrest. Õige peremees ei ajaks säärase ilmaga koeragi välja. Täna aga oli ilus ilm, seega õige päev välja minekuks ja aarete otsimiseks :) See siin oli meie tänsel tiirul minu üheksas leid.
Aitäh aardemeistrile!
Ronimist aitas siin vältida maalri tööriist, poolekslõigatud veepudel ja tagasipanekul veel kolm väikest musta kotikest, mida koeraomanikul igas taskus mitu tükki igaks juhuks varuks on. Nüüd on Ringtee aaretesse, mis pole kõrgel puu otsas või järsu kallaku peal, nimi kirja saanud. Tänud seeria eest
Selle jätsin Viljandi-öö viimaseks. Kättesaamiseks ja tagasi panemiseks pidin riista kasutama. Kuiv ja korras, tänud peitjale.
Kuna olin kaks ringil kätt taskus, siis tuli loodusest abi otsida. Loodus õnneks kitsi ei olnud ja nii sai üsna kenasti asjad ära toimetatud. Tänud aarde eest!
Oli täitsa oma kätega leitav, ka sellise lumega. Aaret lumme kukutades tegime tänase päeva esimese Soome mängurite GIFF filmidest tuttava nalja - "ups, tuleme kevadel tagasi" :-D Seda nalja sai korduvalt tahtmatult korratud ;-)
Mööduvad autojuhid võisid arvata, mida vaid. Tulgu ise vaatama, mis värk on. Rada ju nüüd kenasti ees, ei hakanud kuuseoksaga jälgi peitma. Aitäh peitmast!
Ei olnud siin pikalt midagi uurida - kiirelt autost abivahend välja, tops kätte, nimed kirja ja tagasi. Pimedas oli üsna ohutu siin nii toimetada. Tänud!
Seda käisin kevadel üksi pika pilguga mõõtmas. Ei hakanud siis akrobaatikat tegema. Täna tehti mulle pätti ja pärast muidugi Margus näitas, kuidas üksi ilma abivahendita ka saaks. No kes teda küll kiita jõuaks? Mina küll mitte. Tehtud, tänud! Üks Viljandi ringtee aare ootab veel logimist. Kohe läheme otsime selle ka üles.
Siin oleks redelist palju kasu olnud, aga vot ei ole redeli mees, põhimõtteliselt. Õnneks sai ka mõõduka pingutusega aarde niisamagi kätte. Ainult õiget momenti tuli passida. Ei raatsinud kuidagi mööödasõitjate tasuta tsirkust pakkuda.
Tänud.
Uulalaaa a.. Küll on hea, kui koer kaasas on. Hea tähelepanu hajutada. Merly & Mart
Hea, et kaherattaline sõber kaasas oli, sai kohe appi võtta. Tänud peitjale!
Puhkuse esimese geotuuri 23. aare. Siin jätsime rattad tee äärde ja silkasime objektile. Esiti oli plaan vaadata, kui hull see maastik on, aga kui juba topsik silma jäi, kuidas sa jätad selle üksi sinna. Oli vaja ära tuua. Selleks sai keerulisi jõu ja ilu numbreid tehtud, lõpuks kuidagi sattusin mina kõrgematesse kihtidesse. Kuna tasakaal oli seal veidi kaheldav, jäi logimine Märteni teha. Tema muidugi võttis logimisajast viimast ja tema sõnul "nautis protsessi", samal ajal kui mina üritasin kõrgematest kihtidest mitte madalamale pudeneda. Lõpuks sai tops omale kohale tagasi ja mina luid murdmata alla. Lõpp hea, kõik hea. Aitäh!
6/24. Esialgne plaan oli sõita ülespoole ja siis ratastega alla tagasi tulla, aga kuna suure tee kõrval lõppes rattatee ära, siis sinna see mõte jäi. Aga kui 3.5 maastikuga aare kohe tee kõrval oli, siis ei saanud proovimata jätta. Ronima läks Mirjam, küll väikese päti tegemisega. Venitas ta end paika ja siis oli ka tops käes. Natuke füüsilist pingutust kulub ikka ära. Aitäh!
Esimene mõte oli, et äkki peaks abivahendi tooma. Võib-olla oli see laiskus, et ei peaks tagasi auto juurde kõndima, peale saabuv öö või hoopis seletamatu energia, aga kaaslane tegi miskit parkouri sarnast ja sai aarde kätte. Tänud peitjale igatahes!
Kui asi silma jäi, oli esimene mõte, et tuleb autost abivahend tuua. Aga see hetk töötas üleväsimus täistuuridel ja energiast pakatades üles ma läksin. Ronimise vaeva vähendamiseks tegime ka veidi tiimitööd - kaaslane pani maa peal nimed kirja senikaua kuni mina üleval vaadet nautisin ja jalga puhkasin. Aitäh!
Veetsime pool päevakest Viljandis, õigemini peamiselt ümber selle ning noppisime nii ringtee- kui ka tere-tulemast-aardeid. Väljas oli väga palav (nägime ka temperatuuri 35 kraadi), autos jällegi jahe, õnneks selline sisse-välja hüppamine kurku haigeks ei teinud. Tegime linnale tiiru peale, mõni aare jäi veel seemneks ka. Aitäh.
Mina olin niisama kõrval ilus. Hea, et kunagi koti kaaslasele kinkisin. Aitäh, meil oli tore!
Õnneks geokotis olevast varustusest piisas, et aare kätte saada ja tagasi ka panna. Aitäh peitjale.
Leitud, tänud, esimene sellest seeriast, kodule kõige lähemal. Kahekesi võimalik, üksinda, no ma ei tea...
Kuna sõidutee ääres on nii kena kõnnitee ja päike soojendas nii mõnusalt, siis jätsin auto eelmise aarde juurde ja jalutasin siia. Kohapeal avastasin, et raskusaste tiba kangem ja proovisin ühte mõtet teostada ning enne kui arugi sain oli tops näo ees. Logisin sealsamas 15:50 ettevaatlikult ära (huvitav, mida mööduvates autodes võidi sellest arvata?) ja umbes samamoodi sain alla tagasi ning jalutasin rahulolevalt autoni tagasi.
Vaatasime, et siin ka veidi suurem maastik ja käisime redelit lahti võtmas. Toimis ja nimi kirjas. Aitäh
Sama, kui eellogijad linnatiirutajad - lapsest on alati kasu! Tänud!
Tõdesin aarde olemasolu ja asjaolu, et üksi ma end sinna vinnama ei hakka.
Viljandi kevadtuur koos Muhukalvi ja EESpidermaniga. Plaan oli põhiliselt keskenduda Ringtee ja Tere Tulemast aaretele aga mõned seeriavälised hüppasid ka sisse. Tänud peitjatele!
Ohh, ei olnud ju sobilikku abivahendit kaasas...aga ümbruskonnas leiduv aitas hädast välja. Aitäh!
Ah, et sellises kohas. No mis ikka, tuli klounaadi teha. Õnneks kohapeale tassitud üsna kasin vidinatekogus aitas mind aardeni. Tänud!
Siin tuli kasuks Ingridi kolmeastmeline, nii saime kergelt hakkama. Tänan.
Vaatasime maastiku raskusastet ja lähenesime kohe abivahendiga. Tänud!
Viljandi ringtee aardeid on palju mõnusam pimedas otsida. Autost väljudes tahtis tuul ära puhuda, kuid meetreid oli nii vähe, et teadsin, et küll ma vastu pean, abivahend siiski raskuseks kaasas ka. Aare käes ja logitud, avanes lähima majapidamise uks ning kostus trükimusta mittekannatav ropendamine. Ilmselt see minu pihta suunatud ei olnud, kuid korraks ehmatas ära. Peitsin aarde tagasi ning asusin soodsamat koht Exega jalutamiseks otsima. (692) Aitäh!
Tänud teavituse eest. Konteiner ja logi vahetatud. Pliiats võta ikka koos abivahendiga kaasa. Hääd leidmist!
Kuidagi õnnestus konteinerini jõuda ja kuidagi ka nimi kirja saada.
Logiraamat on läbivettinud ja vajab kiiret asendamist, et sinna jälle kirjutada saaks.
Siin saime naerda ja pilte klõpsida ja veel naerda ja veel pilte. Kristjan ütles, et tal ei ole õige jope seljas ja järgmine hetk juba toimetas, aga ei läinud nii nagu tahtis. Simone läks appi ja koos Kristjaniga tegid suurepärase etteaste, mida meie saime nautida. Aitäh!
Vahelduseks vähe teistsorti ülesanne, omamoodi tore ju. Kaalusin varianti A, kuid päevavalgel häbenesin, pealegi polnud kindel, et üldse hakkama saan. Otsustasin loominguliselt läheneda ning kohaliku abivahendi abil vähema pingutusega aare kätte saada. Eriti loominguline oli veel see tagasi panemise protseduur :o) Õnneks lubas valitud meetod pausi pidada, nii ei pidanud mööduvatele autodele väga esinema. Aitäh.
Wingmän soigus oma abivahendi vajaduse soigu, kui mu hallid ajurakud aktiviseerusid ning imeväel ulatusin ise aardeni ning oleksin ta ka ise tagasi pannud, kui mitte Wingmäni poleks vahepeal selginemine tabanud ning tohutu abivalmiduse väel sai ta aarde täpselt samasse kohta tagasi panna, kust me ta ennist leidsime. :-)
Aitäh peitmast!
Ohkasin ja mõtlesin kuidas autot lähemale saada, et oleks vähem tassimist. Meie tiimi aju esindav liige võttis sel ajal konteineri alla. Kummardus aju suunas, jõud puhkas. Aitäh!
Siin oli arutelu, et seda saaks ju veel ülespoole panna. Võtsin hoiatusi vaata, et pähe ei saja tõsiselt ja püüdsin perimeetrist ikka hoiduda. Aga abivahend oli vinge. Nii, et võis lihtsalt ilus olla vabalt. Tänud.
Küll on hea ikka vahetevahel proffidega koos otsimas käia. Klassika: Kui mina pargitud sain, olid spetsialistid juba abivahendiga aarde poole teel... Löntsisime järele ja olime siis lihtsalt ilusad ja toetavad. :) Kuna kõrgustes on õhk hõredam, siis alumistes sfäärides on logimine lihtsam. Nii käis tops alla-üles ja lõpuks laskus ka spetsialist objektilt taas maa peale. Meie olime ikka lihtsalt ilusad ja armsad, toetavate sõnadega: "Ega mitte keegi ei ole ülespoole kukkunud!" ja "Ega mitte keegi ei ole taevasse jäänud!" Ja tõesti, ei jäänudki. Aitäh! :)
Siin me ei hakanud niisama kohta üle vaatamagi, vaid kohe haarasime abivahendi näppu ja läksime logima. Aitäh!
Vähemalt hea, et aare ei ole ära peidetud. Ja hea, et kell hakkas 3 öösel saama, keegi ei näinudki, kui kehvasti ma kaminat ronin. Loogika vedas ka alt, sest selja toetasin vale samba najale ja kui üles jõudsin end ilma abivahenditeta nahistada, siis jäi tops sinna poole, kuhu ma jalad toetasin. Natuke proovisin ja sain tagumiku ja jalad ära vahetatud, siis ulatasin juba istudes aaret haarama ja sain logi kirja panna. Tänud, see siin meeldis.
Õnneks oli abivahend autos, saime logid lihtsalt kirja. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Kaups lennutas mu maa päält lahti ja püüdsin niiviisi aarde kinni
mina tegin pätti ja Liis pani nimed kirja. Aitäh võimlemise eest.
Abilisi ja abivahendeid ei olnud, nii tuligi maastiku raskusaste tervenisti enda kanda võtta. Üks ronimine, siis teine ronimine ja nibin-nabin oleks veel kolmanda turnimise saanud ka teha. Magnetiga oleks jah päris hea midagi ette võtta.
Aitäh aardepeitjale!
Leitud. Tops oli natuke halvasti, ei olnud magnet seal korralikult kinni liimitud. Kui Janno sinna jõudis, tahtis ta topsi lahti saada aga siis magnet kohe kukkus alla, pidime otsima, kuhu see topsist välja kukkunud magneti kadus. Ja õnneks leidsime. Hea oleks kui magnet saaks topsi sisse liimitud. :)
Leitud. Tänud peitjale
Ka meie spetsialistil oli seal kitsas, isegi nägijaks sai alles siis, kui soovitasin aarde ikka ära võtta. Oli teine päris hästi varjus. Tänud peitjale aarde eest.
Betoon oli jääglasuuriga kaetud ja tops jonnaka haakumisega. Tänud peitjale.
Seda ma mõtlesin, et kus Annil libe oli? Tõsi, libedalt tuli alla ja libedalt läks üles :)
aardeni küündimiseks vajasime inspiratsiooni, selleks saatsime Piia autost redelit tooma, ise asusime tegutsem. Meelde tuli kunagine lugu (mis muide juhtus Keilas ), kui kunagise tüdruksõbra isa saatis oma naise Kohtla Järvelt malmradiaatorit tooma, selleks et saaks sõbraga rahulikult asju arutada. Kui vihane abikaasa järgmisel päeval tagasi jõudis, siis istusid mehed mõlemad külmas keldris ja kummagil oli väga palav olla ja paha muidugi ka
Hommikul tegime peres pikkuste ülemõõtmise. Lühemad ronima ei pääsenud, hetke pikimat peksma ei pidanud. Üsna pikk orav läks vabatahtlikult kribinal-krõbinal, heitis topsi logimiseks ja püüdis selle elegantselt kinni. Kerge!
Kui abivahend autost võtta, siis väike sirutus ja olemas... Aitäh peitjale!
Siin joppas- ses suhtes, et seeriat sai alustatud kusagilt poole pealt ning siia jõudes oli juba kottpime- päevasel ajal ei oleks sinna ronima hakanud. Õigemini 2 korda ronima- tops oli tagasi vaja kah panna ju. Peitjale tänud!