Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 5.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
EST ehk Emajõe Suursoo Trail/Tripp/Teekond või kes kuidas ise soovib seda väikest (vee)matka nimetada.
Hulk NKT topse läksid taaskasutusse ning piirkonna eripärast tulenevalt sai sisse poetatud ka veekindlad logiraamatud.
Kui soov teha nt EST 1 kuni EST 15 ühe jutiga läbi, siis olenevalt aastaajast ja ilmastikuoludest võib vaja minna (motoriseeritud) vee- või õhusõidukit, väiksema ambitsiooni korral saab ka lühemaid, kuid kindlasti meeldejäävaid jalgsi-, ujumis- või suusamatkasid planeerida. Siiski on mõned topsid ka mõistlikuma jalutuskäigu kaugusel. Ehk et igaüks saab endale meelepärast ja jõukohast aardetuuri korraldada.
Kuna jalutajaid (vähem) ja kalastajaid (rohkem) nendele kallastele ja vetele (eriti kalapüügi kõrghooajal) jätkub, siis peidukohtadeks on küll loogilised objektid, kuid topsid ei ole tingimata koheselt silmaga sedastatavad.
Koordinaadid said võetud Maa-ameti kaardilt ja kui tundub, et mõnda koordinaati võiks täpsemaks timmida, siis võib lahkesti logis sobivamate koordinaatide märkimise kaudu sellest teada anda.
Enne Peipsiveere kaitsealale minemist on rangelt soovitatav tutvuda võimalike piirangutega kalastamisel ja ka liiklemisel: kaitse-eeskiri
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC93DNH
Logiteadete statistika:
32 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 33
Pisike jupp Peipsilt tuldud, kätesse hakkab siginema väsimus, pärast nii umbes 14 kilomeetrit. Sellel sirgel saatis meid üks kormoran, kes korraks pinnale tõustes ja seejärel jälle sukeldudes pisut süstast eespool paar kilomeetrit kaasa tegi. Täname!
Peale väikest põiget ja seiklust Kargaja jõel olime tagasi Koosa jõel, mis nüüd päris laiaks oli muutunud. Siin nägime ka mõnda marjuliste paati nii kalda ääres kui meist möödumas. Aarde potentsiaalse peiduka aimasime juba kaugelt ja randumine läks ka ilusti. Natuke turnimist kaldale ja ettevaatlikku liikumist maal, kus pinnas oli eriti auguliseks uuristatud. Aare oli ilusti omal kohal, kuiv ja korras. Peale logimist tegime ka natuke pikema plaanipidamise, millised EST-id veel meie päeva sobida võiksid. Aitäh jõele kutsumast!
Tänase paadiretke neljas aare. Siin oli veidi kaldale üles ronimist, kuna kummipaat on suht madal ujuvvahend. Aitäh peitjale!
Selleks ajaks kui siia jõudsime, olime juba risti jõega randumise selgeks saanud ja nii saime kohe kaldasse, päramootori enne kuppudesse jõudmist veest välja ja paadi ninapidi õige puu alla. Aga rumal lugu – kui olin taas ämblikukookonid topsilt maha kraapinud, lõin noa logimise ajaks puusse ja unustasin sinna. Ehk järgmine võtab ära ja saab kasutada. Aitäh peitjale.
Järgmiseks peatuseks sai EST nr 5.
Hommikul alustasime Mesitare juurest, kus väikese kommunikatsiooni häire tõttu saime hädise aerupaadi, millel oli kõigest 5 hobust taga. Kuid see meid ei heidutanud ja nii me teele asusimegi. Oligi tore rahulikult ümbrust nautida ja Emajõel kihutavaid uhkeid kaatreid kadestada. Meil oli tore päev. Tänan.
Kargaja jõelt saime Koosa jõele ja silmad vilasid otsivalt ringi lõunapausi kohta otsides. Siin seda veel silma ei jäänud..
Tänan peitmast.
Kahepäevase kajaki- ja rabaretke käigus sai kogu ESTi rada läbitud, mille käigus jäi vaid kurikuulus 26 leidmata, vaatamata sellele, et jäime selle kõrvale isegi ööbima. Ilm oli palav ja õhk eriti ei liikunud, aga maa peal oli tõenäoliselt olukord hullem. Paari-kolme aarde koordinaadid olid väga mööda, õnneks varemleidnud olid õiged koordinaadid lisanud.
Aitäh!
Ilmateade lubas kuuma nädalavahetust ja tulime kajakkidega vee peale seda kuumust nautima. Kulgesime rahulikult aardest aardeni, nautisime nii tuulevaikust, vastutuult kui ka vahepeal paadimeeste tekitatud laineid. Veidikene saime sõita ka mööda olematu lainega Peipsit. Kuumust jagus ja vett kulus seetõttu üsna ohtralt. Esimese päeva õhtuks jõudsime telkimiskohta EST26 juures. Päeva jooksul aerutasime kokku ligi 50 km ja teiseks päevaks jäi aerutada 30 km.
Seiklus EST-rajal jätkus. Mõni vahemaa oli pikem ja ülesõitu rohkem, mõni teine aare oli jällegi lähemal ja jõudsime kiiremini kohale. Kokkuvõttes sai veedetud mõnus poolpäev ning kardetud vihma asemel saime hoopis ohtralt päikest. Aitäh!
Sellal kui toimus logimine, käis paadis meelierutav klõps. Ja reis jätkus kui linnutiivul.
Tänan kaaslasi toreda päeva ja nädalavahetuse eest ning peitjat aarete eest!
Kahjuks selle aarde lõppeski meie äge nädalavahetus Emajõe-Suursoos. Oleks kohe tahtnud veel seal neid karpi nii noppida :D Ilm hoidis meid ka korralikult ja kõik möödus ilma probleemideta. Kõik oli super :D Tänud veel viimast korda peitjatele ja eraldi veel Karlile suure planeerimis töö eest! Graafik oli ikka üldiselt väga täpne :D
Kahjuks oligi kätte jõudnud meie viimane aare sellel toredal Emajõe Suursoo paadimatkal. Suuri viperdusi ei juhtunud ja kõik kulges plaanipäraselt. Ilm oli mega hea. Teisel päeval võibolla isegi liiga päikeseline. Paadi saime Varnjasse tagastatud tund ennem tähtaega. Kõik oli tore. Ainult see EST 26 mitteleid jäi kripeldama. Tänud peitjatele omapärase seeria eest! Meie saime igatahes väga toreda seikluse! Meeldis kogu protsess planeerimise algusest kuni viimase aarde leidmise ja paadi tagastamiseni.
Peale EST6 vaatasime, et tegelikult on vara veel tagasi pöörduda ja pole see aerutamine midagi nii hull... Mootor rippus niisama raskuseks küljes. Esialgu jõudsime siis siia.
Järgmise katsumusena EST6 juurest proovisime siiani aerutada, et kui raske see siis selle Bella paadiga ikkagi on. Ausalt öeldes ei olnudki. Oli täiesti jõukohane. Alguses kätes ka palju rammu ja tundus, et siia jõudis täiesti nagu lenneldes. Linnud laulsid, päike paistis, ilm oli soe. Ikka jumala mõnna oli nii vaikuses piki jõge liuelda. Ja nii me siiani välja ka liuglesime. Logi kirja ja hammas verel. Aga äkki ka järgmine?
Puid on väheks jäänud, see-eest on välja ilmunud veelinnud. Paar tuttpütti sukeldub paadi lähenedes, aga tiirud jälgivad oksal istudes stoilise rahuga paadi möödumist. Puu juures ole astudes tähelepanelik, augud! Aitäh!
Tiia võrdles seda jõgederägastiku Veneetsia kanalitega, ainult majade asemel kõrkjad kaldaid kaunistamas. Aitäh.
Praegu vaatan kaardilt, et olin 2-e soo vahel, no kohapeal maastik kõik ühtemoodi, ei saand mõmmigi aru vahepeal, kus olime.
Tänud kutsumast ja kallid Paadimehele!
Tubli paadimees ajas paadi kalda lähedale ja mul jäi üle vaid asi ära vormistada. Aitäh peitjale.
Täpselt kaks kuud pärast esmaleidjaid jõudsin minagi EST-seeria põhjapoolsemate aareteni. Ikka mööda jõge, ainult et paadimootori asemel kondimootoriga ning vedela vee asemel jääl astudes. Peipsi pealt jälle jõe peale pöörates kahanes tuul märgatavalt, kuigi ei saa öelda, et need kõrkjad või madal võsa laia jõesängi kallastel nüüd mingit märkimisväärset tuulevarju pakkunuks. Ilmselt lihtsalt sattus päeva kõige tuulisem hetk just sellele ajale, mil Peipsi pinnal liikusin. Üle poole matkast seljataga, tuli hinnata jõuvarusid - kas hakata õigest suunast eemale jääva kahe viimase leidmata EST-aarde pärast Kargaja jõele kargama või mitte. Neist lähem, EST 4 tähendas linnulennult vaid 2 x 650 meetrit kõrvalepõiget, vähemalt selle tahtsin ikka ära noppida.
detsembris: 1 - 2 , 16 ; jaanuaris: 14 , 15 , 10 - 9 ; veebruaris: 13 - 12 - 11 - 8 - 7 - 6 - 5 - 4 - 3