EST 6

 1 

Süstatiir kulgeb plaanipäraselt, selja taga tagurpidi voolav Emajõgi ja jupike Peipsit, kus külglainet trotsides Koosa jõe suudmekoha siiski vaid väheste veekahjustustega tuvastada suutsime. Märjad riided purde peale tuulduma, kiire lõunasöök kalurite ratasmajas ning edasi teele Koosa lõkkeplatsi poole. Aitäh!

 1 

See sai meie kena paadiretke viiendaks ja etteruttavalt öeldes ka viimaseks leiuks. Randumisega oli taaskord natuke pusimist, et vesiroosivartest end läbi pressida. Kui veesügavus juba talutavaks läks, siis hüpe vete ja kaldale minek. Aardeleid oli kiire, ühtegi segavat faktorit polnud. Uudistasin ka seda rajatist seest ja imestasin, et miks küll siia nii palju prügi maha jäetud on.

Edasi oli nii nagu Roman kirjutas. Võitlesime natuke tuule ja lainega Peipsil ja siis juba tagasi Emajõele, et suund tagasiteele võtta. Kuna sellel lõigul olevad aarded olid minul lodjasõidu käigus leitud ja Roman tahtis siia kindlasti veel tagasi tulla, siis vaatasime aardeid vaid möödasõidul paadist. Ühe randumise siiski tegime, ilusas kohal oleval Angerja lõkkeplatsil pidasime hilise lõunapausi.

Kokkuvõtteks oli väga ilus päev veel olles. Päike paistis nagu kesksuvel ja mõnus tuuleke jahutas parasjagu. Putukate hooaeg oli lõppenud, samuti oli üsna hõre paadiliiklus jõel. Viimane tegi eriti rõõmu, sest väiksele kummipaadile mõjuvad mööda kihutavate kaatrite lained nagu kergem tsunami.

Suur tänu peitjale sellist põnevat rada üles sättimast! Ja tänud Romanile mind oma paatkonda võtmast ja mõnusat seltsi pakkumast!

Lainetus jõel

Lõunapaus

 2 

Tänase paadiretke viies aare.

Järve kohal oli tõusmas torm ja tuul tegi randumise ja kaldalt ära saamise veidi raskemaks. Vesiroosid takistasid liiklemist, kuid saime hakkama. Siin sai ka selgeks, et kütusevaru polnud piisav ja EST7 saab olema viimane aare täna. Sinna me aga ei jõudnudki, kuna järvele pääsedes sai selgeks, et tõusva tuule taustal pole kummipaadiga sellise lainega ja tuulega liiklemine eriti nauditav. Kokku sai kuue tunniga läbitud 30km jagu veeteid. Oli mõnus soe ilm, parmud jms olid selleks hooajaks juba läinud. EST7 ja EST8 jäävad järgmist paadiretke ootama.

Aitäh peitjale!

 1 

Lootsin et Liivaninas saab ujuda, aga sain ainult kuppude vahel sumada. Mootoriga kaldasse lasta ei julgenud, siis tõukasin ridvaga paadi madalasse ja hüppasin välja. Topsi leidsin käbedalt, aga kolistasin seal liialt, ümbrust tähele ei pannud ja assa kurask kus äkki hakkas soojaku seinte vahelt herilasi välja sumisema. Pagesin paati logima, aga kuidas sa tagasi paned? Kurtka selga, kapuuts üle pea, roomasin tagasi. Triibulised mind nii madalalt ei oodanud ja sain vargsi ära nihverdada. Ja siis ruttu Peipsile.

 1 

Seegi leitud, aitäh!

 1 

Tulime ka otsast EST-e visiteerima. Kristjan oli meie kapten ja logi sai kirja õhtu lõpuks kümnesse aardesse. Alustasime kuuendast ja kui parkimisega asjad ühele poole sai, polnudki päeva esimesel topsil enam leiust pääsu, aitäh.

 1 

Hommikul alustasime Mesitare juurest, kus väikese kommunikatsiooni häire tõttu saime hädise aerupaadi, millel oli kõigest 5 hobust taga. Kuid see meid ei heidutanud ja nii me teele asusimegi. Oligi tore rahulikult ümbrust nautida ja Emajõel kihutavaid uhkeid kaatreid kadestada. Meil oli tore päev. Tänan.

 1 

Siit aardest alates oli juba hämar. Kulgesime vaikselt edasi. Tänud

 1 

Leitud, aitäh, pikemalt EST 1 juures.

 1 

Leitud

 1 

Ajee.. lõpuks saabus suurepäraselt lõunapausi jaoks sobiv paik. Selja taga oli 22km aerutamist ja pisike sirutamise ning võileiva mugimise pausike oli just see, mida vajasin.

Tänan peitmast.

 1 

Kahepäevase kajaki- ja rabaretke käigus sai kogu ESTi rada läbitud, mille käigus jäi vaid kurikuulus 26 leidmata, vaatamata sellele, et jäime selle kõrvale isegi ööbima. Ilm oli palav ja õhk eriti ei liikunud, aga maa peal oli tõenäoliselt olukord hullem. Paari-kolme aarde koordinaadid olid väga mööda, õnneks varemleidnud olid õiged koordinaadid lisanud.

Aitäh!

 1 

Ilmateade lubas kuuma nädalavahetust ja tulime kajakkidega vee peale seda kuumust nautima. Kulgesime rahulikult aardest aardeni, nautisime nii tuulevaikust, vastutuult kui ka vahepeal paadimeeste tekitatud laineid. Veidikene saime sõita ka mööda olematu lainega Peipsit. Kuumust jagus ja vett kulus seetõttu üsna ohtralt. Esimese päeva õhtuks jõudsime telkimiskohta EST26 juures. Päeva jooksul aerutasime kokku ligi 50 km ja teiseks päevaks jäi aerutada 30 km. Siin aarde juures tegime lõunapausi ja lõpuks tuli meelde, et ka aare on vaja üles otsida.

 1 

Seiklus EST-rajal jätkus. Mõni vahemaa oli pikem ja ülesõitu rohkem, mõni teine aare oli jällegi lähemal ja jõudsime kiiremini kohale. Kokkuvõttes sai veedetud mõnus poolpäev ning kardetud vihma asemel saime hoopis ohtralt päikest. Siin mere ääres kiskus ikka tuuliseks ja hakkas lainetama. Tegime kiirelt, et pääseda taas suure vee meelevallast vaiksemasse rüppe. Aitäh!

 1 

Siin juba suur meri paistis.

 1 

Sai toodud Läänemaalt MOOTORpaat kohale ja starditud Varnjast. Pooleteise kilomeetri järel oli korraga hea meel, et aerud ikka ka kaasas olid, sest kole vaikseks jäi kõik korraga ning neid läks nüüd hädasti vaja. Esimene motivaator oligi seesama aare, mis tundus piisavalt lähedal, et kondijõul ära käia. Hiljem muidugi nihutasime inimvõimete piire.

 1 

Tänud sõpradele toreda päeva eest ja peitjale aarde eest!

 1 

Siit sai aluse meie EST seeria aarete otsimine. Karl oli paika pannud väga detailse plaani mis järjekorras on parim aardeid otsida. Olime ka paadi laenutanud, sest tundus, et kondimootoriga jääme me siin küll hätta. Meie seiklusega pidid liituma ka Arvo ja Eneli, aga nende paadimootoril olid teised plaanid, seega nemad meiega kahjuks ei liitunud. Enamusajast istusin ma tagaistmel ja nautisin vaateid nkuid ronisin välja ka aardeid otsima. Tõsi, vahepeal sain proovida ka kapteni ametit, mis ei olnudki nii raske kui eeldasin. Aitäh toreda ja teistsuguse aareteseeria eest!

 18 

Njah. Saigi lõpule meie seiklusrikas merereis.

Pikka juttu lühidalt kokku võtta ei saagi. See esimene punkt siin Varnjast alustades on üsna tähendusrikas. Nimelt oli vaja leida paat - seltsimehed, ülesanne on leida paat. Selleks kontakteerusin sõbraga, kel on paat. Helistades kinnitas, et jah, kuid mitu aastat seisnud, no lihtsalt ei jõua 4 lapse kõrvalt ta merele enam. No mis seal siis ikka, sai kokku lepitud ja kuna aega oli just seesama üks ja ainumas õhtu enne minekut, siis läksimegi ja tõime kuuri alt ära. Loomulikult läks ca. 3h asjade otsimisele. Tal nagu reaalselt kümneid kuure, üks rohkem segamini kui teine. Kuskil olid päästevestid, kuskil mootor, kuskil aerud, kuskil paat ise, kuskil paadi dokumendid ja kuskil paadi numbrikleepsud kleepimata kujul. Kõige kauem, oma 2h otsisime veel paadi spets kütuseanumat, millel õige ühenduvus mootoriga. saime lõpuks kõik kokku, siis mootor käima ja bljad, vesijahutus ei toimi. Läks veel oma 2h kuni saime mootori jahutuse kenasti tööle. Ja siis sõber ütles kuldsed laused - liiga vähe aega oled jätnud endale. Sul läheb raudselt kõik perse. See on sama, kui Uunikumide Talverallile minna nii, et eelmine õhtu ostad auto ja hakkad parandama kibekiiresti. Been there, done that! Kohe mitu korda. Ja ta ei eksinud.

Jõudsime siis kokkulepitud ajal Varnjasse. Teel ostsime veel paadile ankru. Rääkisime veel Piirivalvega asjad üle, selgitati meile ära, et kala püüda ei tohi ja vaadati paat üle ja lasime selle vette. Mootor külge ja käima. Ja juba olidki Karl, Maire, Laur ja Kristel veel ja hops täie hooga eest ära. No meil oli 6 hobujõuline paat, neil 20 hobujõuline. Kahtlustasin juba kohe, et see asi läheb hapuks kannul püsimisega. Andsin oma parima, sõita kohe üldse ei oska ja kohe täisgaas. Ei olnud kerge, ei olnud. Sõitma on vaja õppida sellise paadiga, pole nii lihtne et keera rooli ja asi vask. Ja niimoodi täisgaasiga taga ajades ja ikka kõvasti maha jäädes tundsin, kuidas mootor hakkab puterdama. Ja kuidas ta ühel hetkel tegi nagu rasvunud hani vaid "köök köök köök" ja oligi asi Ants.

Selge, mootor tüma. Ja nii ta jäigi, hulpisime veel ja tiri aga tõmba aga ei midagi. Ja terve selle ülejäänud merereisi kestel sai proovitud veel käima saada aga ei midagi. Ees ootas 17 km Bella paadiga tuima aerutamist. Sest seal hulpides ja Karliga konsulteerides tegime kiire järelduse, et tõmmagu nad jeed ja me vaatame, mis meie plaaniga saab. Et saame õhtul laagriplatsis kokku ja ärgu keegi meie pärast oma päevaplaani uppi löögu. Otsustasime siis esimese hooga esimesse punkti ära aerutada, sest sinna oli vaid mõnisada meetrit. Ja siis edasi vaadata.

Punkt ise oli väga lahe. Alguses ei suutnud ära imestada, kuidas selline kärakas siia sai. Kui kohapeal sai juba pikemalt päikest võetud ja oma saatust kirutud, siis selgus, et tares elab ka hiireke. Õigemini olid nad selle julmalt puruks närinud aga vähemalt süüdlane ka näitas ennast. Ja seal sooja käes olles tekkis mõte, et mis me ikka kohe sadamasse tagasi aerutame. Et maal jõuab geopeituse punkte teinekordki võtta. Ka siis, kui meil pole paati. Niiet muskel trimmi ja hakkasime siis lihtsalt minema. See oli õige otsus, sest ilm oli ilus ja takkajärgi oli ikka väga lahe kogemus. Ausalt öeldes raudselt parem, kui päev otsa mootorimüras olla ja mitte rääkida saada.

Üks ilgelt vinge pilt ka selle kõige illustreerimiseks

 2 

Olin ka seda seiklust juba omajagu oodanud, sest no kanuudega otsida/peita on üks asi aga mootorpaadiga hoopis teine ja lihtsam :D Karl kirjutas juba üpris pikalt kõik ära, niiet ega mul siin korrata pole mõtet kogu juttu paadi rendi kohast jne jne. Niiet vabandan, et pikka juttu ei tule, aga peaaegu kogu seeria eest olen väga tänulik igatahes :D Mitteleid oli ka tore, kuid sookraav tundus lihtsalt liig ja midagi muud, mis ei sobi sama seeria nime kandma minu arvates :D Võibolla kunagi jõuame sinna ka mingi lihtsustatud variandiga aga seekord märg ja sääski täis võsa ei kutsunud mitte. Suured tänud peitjatele ja kaaslastele!

 13 

Meie esimene EST seeria aardeleid.

Kui antud seeria avaldus siis nägin koheselt vaimusilmas ette, et sellest võiks tulla üks väga tore paadiseiklus varakevadisel ajal. Ideed sai jagatud ka Lauri ja Kristeliga ning Arvo ja Eneliga. Aprillis said välja valitud paar sobivat nädalavahetust ja võis hakata planeerimistööd tegema. Kust võtta paat? Millises järjestuses aardeid noppida? Kus ööbida? Tekkis väga palju küsimusi, millele tuli leida mitte ainult vastus, vaid ka parim lahendus kõigi jaoks.

Erinevaid paadilaenutusi sai vaadatud seinast seina. Alguses oli mõtteis, et äkki võiks kulgeda parvega. Aga see oli ikka kole kallis ja aarete otsimiseks ka pisut aeglane. Stardipositsioone oli ka rohkelt, mis pakkus igasugu variatsioone sõitmiseks ja ööbimiseks. Parimaks valikuks sõelale jäi Mesitare Varnjas, kes pakkus 20hj-st paati 24h-ks €70-ga.

Paar nädalat varem sai kindel nädalavahetus lukku pandud ning jäi üle oodata head ilma. Ilmaennustus oli nagu Ameerika mäed. Iga päev, vahest isegi tund, lubas totaalselt erinevat ilma. Päev ennem lubas igatahes päikest, pilve, vihma. Ühesõnaga kõike.

Geoplaani meisterdasin välja mõned päevad ennem starti. Arvutasin minuti pealt välja meie liikumised distantsi alusel, mille olin välja mõõtnud. Arvestasin muutujaga, et alguses oleme algajad ja mida edasi, seda rohkem tekib kogemust. Tegin plaan A-d, B-d jne. Printisin välja, värvisin ära ja lõpetuseks veel ka lamineerisin.

Meie paadis olime meie Mairega ning Laur koos Kristeliga. Arvo ja Eneli tulid Läänemaalt oma sõbraga paadiga kohale. Meie paat oli juba vees ootamas. Seni kuni me oma asju paati tassisime, paadirendilepingut vormistasime ja kordonisse oma sõidust teada andsimme, lasi Arvo oma paati vette ja installeeris mootorit külge. Vahepeal sõitsime neile Varnja sadamasse vastu ja siis hakkasime üheskoos sõitma. Järsku jäid nad aga täitsa maha ja otsustasime, et ootame nad siis esimese aarde juures järgi. Ilm oli supper, päike paistis ja Peipsi järv oli sile.

Esimese aardeni jõudsime mõistliku ajaga kohale ja esimeseks randumiseks oli ka mugav kai. Sai paadi lausa kinni siduda. Läksime kõik kaldale. Aardeleid oli väga kiire, paistis kohe kaugele välja. Kuna konteineri juures oli ämblik, siis läksin aitasin karbi välja võtta. Panime nimed kirja ja jäime järgmiste saabumist.

 1 

Mõned vaatasid igatsevalt Piirissaare suunas, aga selle mõtte saime kiiresti maha maetud.

 1 

Kelle käru? Täna polnud peremehi kohal, nii et oli hea otsida. Kui onnike mingil hetkel asustatud peaks olema, siis on kahtlane seal ringi luusida. Aitäh!

 1 

Peipsil lainetust peaaegu ei olnudki, sai maksimaalse kiirusega edasi. Aitäh.

 1 

Tänud aarde eest!

 1 

Tore päev oli, toredad kaaslased ja ilm ka tore, ei plädistanud, mida ma vihkan.

Aitäh siia kutsumast ja kallid Paadimehele!

 1 

Leitud.Vt.EST1.Tänud peitjale.

Leitud tänan

 2 

Tundus kena talveilm ja tekkis plaan kasutada juhust ja külastada mõnda EST seeria aaret. Vaatasin kaarti ja tundus, et mis ta's on, väike tiir ja tehtud. Valisin alustuseks selle, sest kaardi järgi läks mingi tee täitsa lähedale sellele aardele. Kohapeal selgus, et see tee mingil hetkel muutus selliseks, mida mööda ma isegi georondiga ei riskinud edasi ronida. Jätsin ta siis sinnapaika lootuses, et keegi teine ka ei taha sinna edasi sõita ja jätkasin jala. Aardeni jäi 2,6 kilomeetrit. Aarde poole vantsides tekkis veendumus, et vahemaad kaardil on oluliselt lühemad kui looduses ja kui ma kohale jõudsin, siis otsustasin otsa ringi keerata ja oma Napoleoni plaanid selleks korraks katki jätta, no ei ole ma nii tubli kui mõned. Kui aaret logima hakkasin, siis vaatasin, et mingid jäljed tulevad jõe pealt aarde juurde. Logiraamatut tudeerides selgus, et Tunki omad. Aitäh peitjale.

 7 

EST 7 juurest mööda jäätunud Peipsi pinda edasi astudes oli tegelikult otsustamise koht. Kas pöörata ümber Praaga maanina Emajõele ning suunduda pikale teekonnale tagasi Kantsi parklasse või jätkata matka veel sama seeria põhjapoolsemate aarete juurde. Enesetunne oli veel täitsa kõbus, pealegi distantsi vahe võrreldes parallelselt Koosa jõge mööda tagasiteele pöördumisega suhteliselt tühine, seega vähemalt esialgu midagi pikalt kaaluma ei pidanudki, EST 6 ja EST 5 võiks veel küll ära noppida.

EST 6 juures tegin ühtlasi esimese söögipausi, et energiavarusid täiendada. Ega siin tänase ilmaga mingit pikka nautmist olnud, külm tuul näpistas paljad näpud kiirelt tundetuks - olen aru saanud, et mul juhtub see miskipärast keskmisest palju kiiremini. Igatahes kugistasin supi ja leivaviilaka mõne minutiga kurgust alla, siis kohmerdasin kangete kämmaldega umbes nagu maast korjatud rontidega, veendudes vaid silmadega, kas haare on ikka piisav, et näiteks kotilukk kinni tõmmata :o) Edasi surusin sõrmed kinnaste sees rusikasse ja kiirel sammul järgmise aarde suunas edasi marssides vehkisin verevarustuse taastamiseks nagu mingi närvihaige - publik õnneks puudus :D

detsembris: 1 - 2 , 16 ; jaanuaris: 14 , 15 , 10 - 9 ; veebruaris: 13 - 12 - 11 - 8 - 7 - 6 - 5 - 4 - 3

Ohoo, isegi elekter levib siin!

 1 

Aitäh aarde eest! :)

 1 

EST 1 juures on kokkuvõttev logi :) Aitäh!