Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 4.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ümber iga linna on rajatud ringtee, et linna liikluses oleks rahulikum ja suured autod ei sõidaks läbi linna. Nii on ka Viljandile ring peale tehtud. Ja kuna siin aardeid peidetud ei ole siis miks mitte vahepeal linnast mitte välja minna ja siia üks väike sari üles seada. Ring ei ole küll väga suur aga asi seegi. Aardeid on erinevaid ja ka abivahendeid on vaja erinevaid. Niisiis ei muud midagi kui head otsimist ja kuna aarded asuvad suure tee ääres siis palun olla ettevaatlikud ja liikusreeglite kuulekad. Head otsimist kõigile! Abivahend vajalik. Pimedas naeratab sulle vastu.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC93E6Z
Logiteadete statistika: 84 (93,3%) 6 1 1 0 0 0 Kokku: 92
Sai küll ronimisega tegeletud ja erinevatest kõrgustest aaret otsitud, aga kohe kuidagi ei hakanud silma. Ka maapinnalt ei suutnud tuvastada.
Täitsa meiemoodi teostus. K6rgustes viibides saabusid kohapale ka naaberriigi kolleegid. Kui hüüdsin et mis nende nimed on, vastati mulle "I can climb myself" :D Egas polnudki muud kui topsik kokku tagasi ja kohale et teised saaksid ka otsida :D Aitähhid
Möödasõidul kiire leid. Logimise ajal jõudsid kohale Läti kolleegid. Ajasime veidi juttu ja jätkasime oma geoteid.
Siin märkasin aardetopsikut alles siis, kui sellest juba mööda roninud olin. Aitäh!
Ilusa ilma puhul oli plaanis viimased ringtee aarded ka ära võtta - need, mille raskusaste lihtsalt möödasõidul siiani kätte saada ei lubanud. Eeldasime, et isegi kui mõni möödasõitja meid seal abivahendiga toimetades tähele paneb, siis ega ta seda homme järele tegema ei tule. Tänud peitjale!
Õnneks oli pime ja sai rahulikult abivahendiga askeldada ning ronida. Oli alles kõrgel ja külm oli ka ja tahtsin toriseda, aga kedagi polnud kuulamas. Kui tervena alla tagasi jõudsin, siis oli juba hea tunne ja tuju. Aitäh!
Esmalt läks noorpeitur, aga tema ei ulatunud kolmandalt oksalt neljandale. Siis pidin ikka tuletõrjele valetama, et kaotasin puu otsa kõrvarõnga. Julged mehed, pikad redelid. Topsik seest märg, aga logiraamat enamvähem kuiv ja korras. Aitäh peitjale.
Siinne aare esitas kutse. Kus sa pääsed, tuleb siis ju tulla. Oli teine tiba teise koha peal ja seisukord ka mitte just kiita. Nüüd sai kuivatatud ja oma kohale tagasi.Teritaja toon teise asemele. Hääd otsimist.
Tänud peitjale!
Loodetavasti väga paljudele muguautojuhtidele silma ei jäänud, aga iksidele jäin küll. :)
Istusin vihje otsas nagu kurg. Teised aasisid mokaotsast, et kas kiiremini ei saa :-P Õnneks vist muguautojuhtidele üleliia silma ei jäänud. Ja kes see sinna ikka järgi, rüüstama läheks :-) Tänud mõnusa virgutuse eest!
Nagu tahtsin aga käed ei kuuletunud. Margus sai lustida, ma logida. Tänan.
Aarde infot lugedes ehmatas kõrge maastikuaste korraks ära. Kohale jõudes suutsin siiski kiirelt maha rahuneda. Ainult parkimine sellistes kitsastes oludes oli natuke ebameeldib. Abivahendit vaja polnud, keha veel jäksab.
Tänud.
Kuna mugavamaid vahendeid kaasas ei olnud, siis tuli kotis leiduvaga hakkama saada. Natuke pusimist ja olidki nimed kirjas. Tänud aarde eest!
Kuigi abivahend oli olemas, siis vaja teda ei läinud. Aitäh!
Veetsime pool päevakest Viljandis, õigemini peamiselt ümber selle ning noppisime nii ringtee- kui ka tere-tulemast-aardeid. Väljas oli väga palav (nägime ka temperatuuri 35 kraadi), autos jällegi jahe, õnneks selline sisse-välja hüppamine kurku haigeks ei teinud. Tegime linnale tiiru peale, mõni aare jäi veel seemneks ka. Aitäh.
Ma alles seisin kohapeal kui juba käis krabin ülespoole. No tuli siis ennast ka liigutada. Tänud, oli lahe peidukoht!
Väike võimlemine kulub ikka hommikusse ära. Esimene samm oli kõige rasken, edasi läks juba ludinal. Aitäh peitjale.
Autost abivahend ja noormees suundus kõrgustesse. Minul oli ainult alt juhendada ja kaasa elada.
Nulli jõudmine oli lihtne aga kui topsi kuskil ei näinud siis vaatasin raskusastet ja proovisin vähemalt topsi nähagi. Kui see mõistlikult lühikese ajaga ei õnnestunud siis ei hakanud täna siin enam kinu tegema.
Aarde juurde navigeerimiseks polnud gepsu vajagi. Redeli aarded olin varasemalt juba välja märkinud ja seega ei jäänudki muud üle kui autost redel välja, nulli ja puu otsa. Tuul oli korralik aga õnneks väga kõrgele ei pidanud minema. Aitäh aarde eest!
Viljandi kevadtuur koos Muhukalvi ja EESpidermaniga. Plaan oli põhiliselt keskenduda Ringtee ja Tere Tulemast aaretele aga mõned seeriavälised hüppasid ka sisse. Tänud peitjatele!
Küsisin Tiialt, kas enam ei pabistagi. Ei,siin ju jämedad oksad ja tõesti oli logimine kergem. Aitäh.
Kõige muu üle võib diskuteerida, aga logida oli küll päris mõnus ja noh, ega selle vaate üle sealt ülevalt ka väga nuriseda ei või :).
Aitäh aardepeitjale!
Siin sain oma karmavõla Heldurile tasutud. Heldur tegi pätti ja mina turnisin topsi järele. Tuul küll veidi kõigutas, kuid puu oli aus ja logimist see ei takistanud. Tänud!
Vat ei tea, mida möödasõitjad küll arvavad, aga meie saime nimed kirja.
Ei vaadanud mina, mis raskusaste on. Läksin kohale tegin paar tiiru ümber puu ja nu ei ole aaret. Nüüd lugesin vihjet ja tõesti oli aare olemas. Kas viitsib turnida või mitte. Õnneks on oksad korralikud ja väikse akropaatikaga saab ilusti üles. Saigi logi kirja. Tänud tänud aarde eest.
On ikka koht aardele leitud. Autosid vurab lakkamatult mööda ja juhid passivad juhmi pilguga, mis siin nüüd toimub. Kohal selgus, et puu raputamine siin eesmärgile ei vii. Seega tuli abivahend kohale tirida ja kollaste kummikutega orav oma oskusi demonstreerima saata. Orav oli kartmatu ja osav ja logiraamatu saime kätte. Logid sisse ja siis tagasi, et teistelgi seda rõõmu oleks, mille me saime. Ei tulnud sugugi lihtsalt see leid.
Ronis see kelle kabariidid sobivamad ja kes on selles osas hea ja edukas. Mina toetasin n.ö. distantsilt. Aga igatahes aitäh.
Kui Jumal oleks tahtnud, et inimesed puu otsa roniks, siis oleks ta andnud inimesele pikad küünised ja pika saba, et parem tasakaalu hoida oleks. Kui Jumal oleks tahtnud, et inimesed lendaks, siis oleks ta neile tiivad külge monteerinud. Ja kui Jumal oleks tahtnud, et inimene igale poole niisama ulatuks, siis oleks ta nad vähemalt 2.75m pikaks loonud, et ajalehte talla alla lisaks pannes ulatuks sinna, kuhu vaja.
Kuna Jumal mõtles üht, geopeiturist peitja aga teist, siis ilmnesid selged käärid ülesande ja minu võimekuse vahel. Ei ole ei saba, sarvi ega tiibu ja pikkusestki jääb pea meeter puudu...
Nii võivadki sellised aarded minu poolest täies rahus kuskil edasi kõlkuda. Kuniks kas ise alla kukuvad ehk siis tuleb mägi Muhamedi juurde või ulatab mõni hea inimene abikäe.
Mina alles magasin, kui täna hommikul saabus telefoni sõnum, et " Pakun redeliabi täna!" Kuna see oli antud aarde suunal juba teine pakkumine, siis ei söandanud jääda ootama, kas kolmandat korda ka veel pakkumisi tuleb. Sain tööpäevaga ühele poole ja nii me objektil kohtusimegi Levia ja Lembituga. Nad küll tegid kohatuid vihjeid, et "Teil papagoidel ju tiivad olemas, mis teil viga!" Väitsin küll, et ega ma pole sündinud Papagoi ja ei kavatse rohkem ise kuskile lennata, kui ma seda juba varem teinud olen. Ja oma redelile ronigu nad ka ikka ise. Mulle meeldib puu otsas ronivaid kollaseid kummikuid maapinnalt vaadata.
Operatsioon õnnestus, patsient jäi ka hinge ja logiraamatusse said kah konksud kirja.
Muuseas on see seal imeline kask. Levia puu alla jäetud jope varrukas pudistas pärast maast võtmist ühe kirsiveini ja Kass Arturi koogi välja. Proovige ka, äkki õnnestub teilgi! Või oli see üks Happy hour seal? ;)
Aitäh! Peitjale aarde ja headele inimestele redeli ja muu abi eest! :)
Täna olin juba abivahendiks olnud ühe aarde juures, jätkasin siin ka. Kristjan näitas kuidas topsiga toimetada. Aitäh!
Jõudsime kerges hämaruses kohale. Väga sobis meile, sest liiklust ikka oli veidi ja abivahend tuli välja kraamida, et leiuni ulatuda. Nüüd leitud ja logitud. Aitäh!
Lõpuks sain kasutada kaasa võetud abivahendit. Ilma oleks väga niru olnud. Meeldis, aitäh!
Sai siis see aare ka üle vaadatud.... Oli vist vale sanga pidi puu otsa jäänud aga alla ta tuli ja tagasi läks ka. Tänud!
Oli juba päris külm olemine ja selle aarde raskusaste ei andnud lootust, et tuleks kiire logimine. Otsustasime siiski auto korraks peatada ja üle vaadata, kas ja millal ja kuidas seda aaret kõige parem logida oleks. Kohapeal selgus, et hullu pole midagi, sobiv abivahend autos olemas ja nii sündiski kiire otsus aare koheselt ära logida. Aitäh vahva aarde eest!
Sattusin juba peale esimest logimist 22 juures NKT-rutiini. Ehk sõit punkti, ohukad peale, kiirelt nulli ja otsimine alga! Kui see tulemuseni ei viinud, siis suundusin tagasi autosse infot ammutama. Ahh, maastik neli! Siis tuli leid juba hetkega aga üldse ei viitsinud südaöösel külma ja pimedaga seal turnima hakata. Jääb mõneks teiseks korraks.
Eile tegin ringtee seeriaga kuskilt keskelt enda jaoks otsa lahti, täna tulin jätkama, kuid juba esimeses katsetatud kohas jäin pika ninaga. Siin võis vähemalt konteinerit selgelt näha, kätte saamine muidugi omaette teema. Päise päeva ajal julgesin auto maanteeserva teisele poole pidevat joont jätta, pimedas oleks mõistlik kuhugi kaugemale parkida. Napid 10 minutit hiljem lahkudes oli Waze'i kaardile ikkagi ilmunud Vehicle stopped on shoulder.
Maastik 4 tähendab, et abivahend siiski ei ole hädavajalik (vastupidiselt kirjelduses nimetatule). Lumekihti ja libedust hinnates arvasin, et võibolla peaksin endale seekord siia abivahendi organiseerima küll. Aga väga ei viitsinud, enne tahtsin vähemalt proovida niisama. Kui silmapiir lõpuks sõidukitest puhas, siis hakkasin pihta ning mõne minuti pärast saingi nime purki. Mingi värin lõi põlve küll - ei teagi kas adrenaliinist või külmast või vaprusest :P
Õnneks oli vastav abivahend autos kaasas, logitud jalad maas. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Märg oli ronida, aga orav sai hakkama. Aitäh!
Parkisin kindrali parklasse ja asusin objektile jalutama. Kui ma seal libeda puu otsas maa ja taeva vahel kõõlusin, meenus, et alles täna õnnestus tabureti pealt ümber kukkuda, pean ma kurat vihma saius puu otsas käima... :D Aga redel oli just selleks kaasa võetud, et neid aardeid kirja saada, millega kaks kätt taskus nii hea ei ole. Abivahendiga nimi kirjas nagu niuhti, aitäh! (622)
Almaš jõuluvana, palun too mulle motti ehitada enda mingid kõhulihased vms. No igatahes tõstis Kaups mind korrusevõrra kõrgemale, edasi sain ise ja tagasiteel juba mugavusest tõstis ta mu alla.
Leidmisega probleemi polnud, küll aga kätte saamisega. Ma võtsin Liisilt ümber kinni ja tõstsin üles, sest vastupidine poleks hästi õnnestunud. Liis siis tegi paar liigutust aarde juurde jõudmiseks, logis aarde ning tuli allapoole, et saaksin temast uuesti ümbert kinni võtta.
Kena puu ja hea, et väljas oli pime, sest nii olime teiste silmade eest peidus ;)
Ma mõtlesin küll, et hommikul leiab keegi puu alt laiba, aga ära tõin aarde :D Helkurriba oli abiks, muidu oleks küll jäänud pimedas leidmata. Aitäh!
Leitud. Tänud peitjale
Siin tegi Raiko kordus etenduse,kuidasa tuleb aardeni jõuda, kui keegi veel ei näinud. Mina seekord tõesti ei näinud ja peale selle, pime oli juba. Tänud peitjale aarde eest.
Veidike lapsepõlvest midagi ja natuke abi Eveli telefoni valgusest ja leitud ning logitud saigi, aitäh!
Sattusime aaret otsima pimedal ajal, Kaido ronis koheselt puu otsa ning hakkas sealt aaret otsima, mina kõndisin lambiga ümber puu, seni kuni siis otsitav objekt vastu säras, aitäh peitjale! :)
Siin sai mõnda aega oksal jalgu kõlgutada ja logiraamatusse külma tuule kiuste nimed kripseldatud. Tänud peitjale.
Minu kõige raskem aare sõna otseses mõttes. Pole just liiga kerge täismehele tabureti eest olla :D
Aitäh!
Meile võib vabalt juurde astuda. Kui need meie olime, kes vahele jäid. Aitäh!
Ann hõiskas, et tema sai niisama hakkama. Nojahh, meil kulus isegi koos Sõbraga toimetades äraütlemata kaua aega.
Nägin abivahendiga toimetajaid aga ei julgenud segada. Käisin eelmise juures ära ja vaatasin igaks juhuks üle. Sain ilma abivahendita hakkama :) Trennist on kasu olnud. Kui ära minnes pilti tegin tulid juba järgmised
leidmise päeval polnud jaksu logida, nüüd mäletan vaid seda et oli igatpidi tore õhtu arete ja loomulikult kaaslaste tõttu