Mudaaugu lasketiir

Leitud, tänud!

 1 

Käisime vaatasime üle. Oli jah teine lahti ja seda vist olnud juba päris pikalt. Õnneks oli kõik terve ja kogu sisu alles. Kallasin vee välja ja taastasin esialgse olukorra.

Kast oli lahti silmadega maa poole. Sellepärast oli pimedas ka raskesti leitav. Ma ei roninud aarde juurde, selle tõttu jäi ta kahjuks praegusse asendisse.

Käisime seda õhtul pimedas otsimas nagu oli soovitatud kirjelduses. Pettuma ei pidand, super lahe aare. Künka otsas helkisid meile rebase silmad vastu, kes jälgis terve selle aja meie tegevust

no see oli päeva esimene ja ikka mõtlesin kohe üle. Tegin ilged kauged tiirud kõige pealt ära. pettusin, kuid rõõmustasin esimeste muulukate üle. Siis tulin nulli tagasi ja mõtlesin, et nii vänt ei saa ikka olla, et jälle teise aasa serva pean ronima hakkama. Võtsin siis vähe kainemalt asja ja nii õnnestus ka aare üles leida. Äge konteiner, aitäh.

Tahtsin siia juba veidi varem tulla, aga kuidagi ei sattunud nii. Täna oli aga imeline hetk, kui päevavalgust veel oli. Parkisime staadioni juurde ning sammusime nulli. Seal jäime siis kirjeldusele vastavat objekti otsima, kuid ükskõik mida me ka ei pakkunud, sihtmärk ei olnud õige. Siis võtsime loogika appi ja ma sammusin otseteed õigesse kohta. Kuidas seda kaugemalt nägema peaks, mina ei tea. Igatahes sai natuke võimlemisharjutusi teha, aga vähemalt logida sai istudes. Karp uhke ja sellega kõik kombes. Aitäh!

Ma ei tea, kas meil lihtsalt vedas või siis tabasime märki jube hästi. Igatahes geopeituri sihtmärki me omast arust ei leidnudki, vaid olime lihtsalt karbiga ühel hetkel silmitsi. Mirjam siis läks karbi kallale ja pani nimed kirja. Ma toetasin selles olukorras moraalselt, meile tundus, et valges õnnestub ehk paremini, aga ega pimedas ka võimatu pole.

Mõnus proovilepanek oli ja väga ilus vaade. Aitäh vaevanägijale!

Leitud ja logitud.

Peale eelmist aaret ütlesin Maritile, et sama asja enam täna ei tee ja siin tuli kohe oma sõnu süüa. Mina algselt vaatasin valesse suunda kui Marit juba õiget asja märkas. Mis siis ikka kui väsinud käed jälle tööle ja logitud saigi.

Vaatasime nullis ringi, tabasime silmadega sihtmärki ja panime nimed kirja.

Siin olen juba korra varem ka käinud, aga toona tekitas eemal toimub termotuumareaktsioon liiga palju häireid. Seekord valisin veidi parema aja ja kõik toimis ideaalselt. Lahe värk. Aitäh peitjale.

Lasketiirus olen varem ikka paar korda käinud, aga kõige täpsem silm ei ole siiani olnud. Ka siin oli oht, et märki ei taba, aga õnneks oli täpse silmaga Karl kaasas.

Käisime Mairega lasketiirus kuiva trenni tegemas. Sihtisime nii kaua kuniks märk sai tabatud. Padruni järel käik tuli sooritada nii kiiresti kui võimalik, sest suured sipelgad olid kaitsmas oma puud kui ka aaret. Aitäh aarde eest!

Üldiselt olen arvamusel, et mul ei ole veel seda geopeituri silma, aga näe päris ruttu jäi silma. Riietus ei tundunud just kõige sobivam, aga lapsepõlves sai kogu aeg seelikutega puude otsas turnitud, asi see siis täiskasvanuna järgi teha. Hiljem tekkis kahtlus, et äkki sai logiraamatus kuupäeva kirjutades kogemata kuuga ekstud.

Leidsime!

Kartsime, et siin kisub keerukaks, aga õnneks tuvastas Indreku kogenud geopeituri silm kahtlase koha minutitega. Ja poisid olid tänulikud siin avanenud seiklemise võimaluse eest.

Pika geopäeva lõpetuseks sobis see aare täielikult. Mitu paari silmi on ikka mitu paari.

Ja siis pakub peitja meile veel sellist katsumust. No mis seal ikka, teeme ära. Õnneks tänaseks rohkem ka plaane polnud, siis tegin siulips ja läksime lahku. Oli tore päev toredate kaaslastega, ammu ootasin siia tulekut, et näha mida Laur pakub. Lahkusin Keilast ülihea emotsiooniga, kniks ja kalli!

Kui ikka mitu paari teravaid silmi on võtta, ega siis aaregi kauaks peitu jää!

Väga vahva seeria oli. Aitäh peitjale!

Sihik oli paigas ka keset päikselist päeva. Valisin paar objekti välja ja teine oligi õige. Väike hommikune virgutusronimine ja väga eeskujulikult korrastatud/organiseeritud lahendus üle vaadatud. Meeldis, et teritaja jaoks on ekstra suur ala märgitud, nänni jaoks mitte niiväga. Tänan!

Lonkisime nulli ja uudistasime ümbrust. Kusagilt taamalt nagu miski vilksatas ja lähemale minnes avastasimegi karbi. Seega suurematele märkidele saaks veel pihta küll. Tänud!

 1 

Tiimitöö oli küll olnud sujuv, kuid eks positiivsed emotsioonid võtsid nii palju aega ära, et leppisime kokku tänaseks, et piisab meile lasketiirust ja tankipolkist küll. Liikudes aarde poole, oli jalge ees talv ja kõrvale vaadates suvi. Päike lõõskas ning selline täiesti imeline kevade tunne põksus põues. Kirjelduse järgi olime valmis juba järgmiseks geopimeduse aardeks, kuid kohapeal jäi õige asi kiiresti silma. Jällegi oli väga tore teostus ning kogu aare meeldis! Aitäh!

Pikast talvest on tekkinud suur C-vitamiini puudus, mida sai täna ravitud grillCiga. Seda aaret olen pidevalt edasi lükanud, sest pole kas pime või siis juba kell palju ning oleme Keila sõprade juurest koju sõitnud. Täna oli aga just paras aeg ning ka tugev taskulamp kaasas. Kohale jalutades oli mul arvamus, kus on aare, aga see ei pidanud paika. Pimedas paistis aare kaugelt silma ning sai nimed kirja pandud.

Kunagi varem olime Mudaauku teinud, kuid siis polnud sobivaid tingimusi selle aarde logimiseks. Peale seda, kui eile olin jätkuvalt nagu loom oma kooliasjade kallal närinud, siis läksin otsisin Kaupo Keila päält üles ja sobivaid tingimusi ärakasutades saime siin nimed kirja. Aitäh!

Keila aarded muudkui ükshaaval vähenevad, s.t.saavad nopitud. Seekordseks valikuks sai lasketiir. Jalutasime hämaras nulli ja hakkasime sihikut seadma. Mõned hetked, mõned sammud (õiges suunas) ja oligi silmside aardega olemas. Ingrid võttis raskema osa enda peale. Tänan peitjat! Tänan Ingridit!

 2 

Kodule üks lähemaid lihtsamini leitavaid mõistatusi kutsus tegema lühemat jalutuskäiku. Hoiatasime ka sõpru ette ja peagi tatsusimegi neljakesi jutustades nulli. Õigemini sinna jõudsin vist ainult mina Lauri saatel. Tugevamad pooled suundusid naiseliku intuitsiooniga kohe õigemasse kohta. Ma sain alles poolel teel nägijaks. Kuna aarde leidis Marje, soovitasin tal see ka ära logida, aga sain ikka ise au osaliseks. Koostöös sai aare leitud-logitud-tagasi peidetud. Meeldivalt teostus Laurilt - nagu ikka. Aitäh leitava mõistatusaarde eest! Aardega kõik jonksus.
Õnneks saab mõistatuste eesmärgistatud taga ajamine paari kuu pärast läbi ;-P Märts on 10 tühja päevaga eriti hõre kuu, sest viimased paarkümmend aastat olen sellel kuul hoopis lumelauareise nautinud, kus mu elus geopeitust veel polnudki või oli see väga tagaplaanil. Uued ajad, uued kombed. Teeme ära!

 2 

Eilsest rabamatkast olid lihased veidi kanged, tuli aga peale matkata. Ja matkata me jällegi saime. Peitja tegi vapralt terve tiiru kaasa. Iga aare siit tiiru pealt oli omanäoline. Läksime nulli, lasin silmad ringi käia ja pistsin punuma. Hea, et meil oli oma orav kaasas, kes kõikide ettejuhtuvate puude otsa ronis, kuhu vaja. Hea jalutamine, aitäh!

 2 

Ja hakkaski läbi saama me mudaaugu rada. Pikk ja põnev jalutuskäik koos kvaliteet aaretega. Peitja läks ja seisis nulli. Kui kõik olid kogunenud hakati vaatlema. Teravad silmad tabasid midagi, ma ei näinud prillidegagi. Found it: (4202) 21.Mar.2021 12:47 Mudaaugu lasketiir. Logimiseks moodustati järjekord. Täname!

https://lasteekraan.err.ee/1234591/oh-ja-ah-matkal

 3 

Tegelikult oli meil lasketiiru jõudes hea meel, et siia nii hilja jõudsime ja väljas juba täitsa pime oli. Kardan, et valges oleks meil selle sihtmärgi tabamine keeruliseks osutunud, aga seevastu nüüd oli vaja end vaid õigesse suunda keerata kui juba see sihtmärk paistiski. Töö kiire ja korralik. Meie 999. päev, aitäh.

Nullis panin sihiku paika ja neljanda lasuga õnnestus tabada kümmnesse.

 1 

Õhtu hämaras võtsin suuna Keilasse ja mõte oli suuskadel proovida aaret võtta. Suusarada mõõda sai veel liikuda aga nn lasketiirus tuli suusad alt võtta ja sammuda aarde poole. Vahend oli kaasas ja õige suund sai kohe leitud. Natuke toimetamist ja aare saigi logitud. Aitäh peitjale.

Silm oli täpne, aga käsi veidi värises...

Kuna mul oli ideaalsest päevast veel mõistatus puudu, siis palusin Carolysi, et ta mind õhtusele georetkele kaasa tiriks. Igaks juhuks sai abivahend autosse võetud, aga parklasse jõudes sirvisin ruttu logisid ja tundus, et ehk polegi vaja. Pisut pimedas tiirutamist ja õige asi jäi varsti silma. Väike võimlemine ja saingi logima. Tore, et ei pidanud kartma asjade alla kukkumise pärast. Aitäh!

Mina oma valusa randmega oleksin abivahendi parklast kohale tassinud. Anni jäi aga enesekindlaks ning ütles, et teiste logid küll mingit abivahendit ei maini ning et me võima ka kaks kätt kindas kohale minna. Võib öelda, et võtsin kaasa kahel jalal abivahendi ning tänu sellele sain aarde logitud. Aarde asukoht oli eelmisest korrast telefoni juba salvestatud.
(677) Aitäh!

Pimeduse saabudes saime küll hulganisti samme lumises pargis märguandeid taga ajades, kuid jäime leiuta. Mossitasime natuke, aga motiveerisime end siiski ka teist ööaaret piiluma tulema. Saime veel pisut samme juurde, taevast sadas laia lund, saapad ja kraevahe said lund täis, aga ei kurda, siin võisime üsna ruttu leiu üle rõõmustada.

Aitäh peitjale.

Tööpäev läbi, sõime kõhud täis ning siis oli just sobiv aeg teha väike jalutuskäik. Tänu lumele on õues nii valge, et isegi taskulampi polnud enne nulli jõudmist vaja. Otsisin veel taevast kuud, et kas see valgustab nii korralikult, aga kuud polnud hetkel üldse näha. Lumi teeb kogu töö ära. :)

Nullis hakkas õige asi kohe silma ning siis polnud muud kui väike õhtune võimlemine teha. :D Nüüd tundsin pealambist puudust, aga kunagi pole meeles seda kaasa tassida...

Aare ilusti korras ja kuiv. Tänan peitjat! ;)

Loogikat kasutades tuli leid kiirelt. Aitäh

Mulle meeldis see mudaaugu seeria.Tänud peitjale.

Tabatud hämaras ja nimed said kirja. Tänud peitjale.

Parajalt pime oli, nii et ei tekkinud kahtlustki, kuhu sihik seada tuleb. Laskjaid meist polnud, läksime siis luurele. Kolme naise käest ei olnud ühel aardel pääsu. Aitäh!

Päev oli parasjagu nii pime, et sai helgiheitjaga lasketiiru laiama minna. Õige pea sai karp võetud sihikule ja nimed kirja panna. Tehtud!

Selle asja leidmiseks venitasin oma rattaringi väljasõidu spetsiaalselt hiljema peale, et pimedas otsida saaks. Nullis oli rattalambist palju abi ja peagi oli nimi ramatus.

Mida sa hommiku ikka teed, kui poiss on otsustananud, et väga norm on seitse ärgata. Seega ajasime pudru sisse ja Keila poole teele. Lootsin, et jõuan enne valget kohale. Kohale jõudes, hakkas juba tasakesi valgeks minema. Nullis vehkisin, mis ma vehkisin lambiga ei näinud midagi, mis oleks aarde reetnud. Seega tuli lambi asemel, kirves välja kookida. Sumpasime lähedal olevate võimalike aarde peidukate juurde ja hakkasime ühekaupa neid läbi vaatama. Ühel hetkel jäi midagi kahtlast silma. Kui ma siis lõpuks aarde juurde jõudsin, avastasin, et kogu aare oli kaetud valge vaibaga ja ime ka siis, et minu lambiga vehkmine tulemust ei andnud. Aarde sissu on igati huvitavalt üles ehitatud. Mulle meelib. Tänud peremehele.

Aitüma toreda raja eest! Arvasin küll,et liiga valge veel väljas.Nullis vaatasin veidi ringi ja võtsin jälje üles mis viis täitsa õigesse kohta logima.

Jalutasime nulli ja tabasime kiiresti märki. Aardekarbini jõudmine õnneks probleeme ei valmistanud. Natukene uudistasin selle sisu ja seejärel panin ka nimed kirja. Aitäh!

Peale pimeduse saabumist seadsime sammud siia poole. Korraliku abivahendi abil avaldus aarde asukoht kiiresti ja peagi sai ka logitud. Tänan.

Jõudsime siia valges, kuid probleem polnud seda ka nüüd märgata. Tänud

Viidi mind pimedal ööl lasketiiru ja őeldi, et nüüd vaja mustas öös must kast leida. Või noh....umbes nii. Loomulikult leidsin ka, mis see siis ära pole.

Aitäh.

Tundus, et öösel on kergem ja otsustasime proovida just pimedas. Asukoha tuvastamine oligi kerge. Kahju ainult, et aarde sisuga ei näinud nii pimedas tutvuda. Samas, keegi ei keela mind seda hiljem kunagi päevavalges tegemast. Nii tankipolk, kui ka see olid head. Pimeduse efekt kallutab FP selle aarde kasuks. Aitäh!

Oli nagu mõistukat vaja, seega sai peale tüüd rongi istutud, kõiki lähedasi maskita inimesi vihaga põrnitsetud. keilas sai õnneks autoga kohale. Tänu pimedusele tuvastasime aarde asukoha enne tulejoonele asumist. Järgnes mulle iseloomulik põhimõte, et ära tee tööd, mida saad kellegile teisele anda. Lõpetuseks tegime veel üksjagu tüli ka peitaja õhturahule. aitäh

Kui kõik rada oli eelnevalt läbitud siis oli kätte jõudnud pimedus... kasutasime siis pimedust ära ja lonkisime nulli. Siin läks ka uskumatult kiiresti. Täpsemalt siis nii, et hakkasin lambi nupule vajutama, vool liikus lambis oleva LED pirnini, just sellel hetkel kui pirni niit hakkas hõõguma oli aarde asukoht juba tuvastatud. Tõesti, pimedasi oli lihtsam. Edasi sai siis selg sirgu aetud ja logima suundutud. Aitäh vägeva aarde eest :)

Ilm oli parajalt jahe aga õnneks enamus punktid olid sellised kuhu pääses autoga ligi. Muidugi külm ilm sundis kiirelt logima. Materjali lugeda ei jõudnud. Tänan

 1 

Kuna ilm tundus igati soodne (v.a. tuul, mis tahtis kõrvad pea küjest viia ) siis võtsime pealt tööpäeva lõppu ette lasketiiru vallutamise.
Mõtlesime, et teeme vaikselt ja kedagi ei sega. Aga kussasellega. Ei saanud veel autotki lukku panna kui juba olid meie plaanid paljastatud ;)
Aga kõigepealt töö ja siis lõbu. Võtsime suuna nulli poole ja sealt aardelaeka asukoha tuvastamine võttis vaid hetke aega. Aga vot edasi on meie jaoks juba... Miskipärast on meil viimase aja trend see, et Peeter on nii tubli ja hoiab kotti... Karistuseks oli see, et ta ei näinud seda ägedat aardelaegast :)
Õnneks sulas see vaev sooja tee ja maitsvate karamellmandlitega, mis boonusena aardeleiule järgnes.
Meie täname!

Pimedal aastaajal on ööaaretega lihtne - enamuse ajast on pime. Me küll kahtlesime, kas kaasasolevad valgusallikad on piisavad, et teadmatus kauguses olevat objekti märgata, kuid kahtlused osutusid asjatuteks. Lahe aare! Tänud!

Hülgasime autod ja jalutasime lobisedes nulli poole. Karlile meeldis mägi ja rõõmuga jooksis alla. Õiges kohas Priit märkas esimesena aaret ja siis Miki. Naistele tehti puust ja punaseks ette :) Edasi läks kiirelt - Miki avas aarde, Ethel pani nimed kirja, ma klõpsisin pilte. Tagasi teel arvas Karl, et ta on nii suur ja tugev mees, et jaksab kahe taskulambiga jalutada. Aitäh!

Tänud peitjale :)

TFTC!

Aitäh! :)

Leitud :)

Olime jõudnud siin juba pisut ringi vaadata ja otsida, aga ilm aarde nägemist peitja kirjelduse järgi väga ei soosinud. Kui olime just uuesti tagasi algusesse jõudnud, tulid üle mäe Silver ja Tarmo ning alustasime kambakesi otsast peale. Silveril tekkis kohe üks hea plaan, aga kahjuks see polnud siiski õige koht. Aga ei läinudki kaua aega kui lahe kast siiski leitud sai. Aitäh!

Kuna vusserdasime oma aardeteekonnaga ja stardipositsiooniga, olime selle ettevõtmise juba ette kaotanud, aga mis siis ikka. Vähemalt siin oli lootus FTF saada. Sada aastat otsisime, aga ainus, mis mul silma jäi, oli sodi. Suutsin juba rõõmustada, et aare, aga siis pidin ikka Jasperile ohkama, et sodi... Otsisime siis edasi ja järsku näitas Jasper võidukalt mäe otsa: "Näe! Aare!" ja mõistis siis, et need on inimesed ja lisas pahuralt "Äh, mingi tädisodi!" Õnneks liitus meiega ka teine seltskond, kellele aare pea kohe silma jäi. Üleüldiselt üks piinlik feil hommik meile :D

 1 

Siia parklasse j6udes tuvastasime varem vilksamisi nähtud geomobiili. Ylejäänud rahvas jäi autosse ja murdsime koos Silveriga nulli poole. Eemalt märkasimegi kahte tuttavat kuju Jaanika ja Marguse näol. 6nnex/kahjuks neil aare veel leidmata ja l6ime seljad kokku. Kuna 6ues oli veel päris valge siis ei jäänudki muud yle kui puusalt ja loogikaga kirvetama hakata. Esimese kirve heitiski Silver teele kes siis pika sammuga ees minema kapsas ja järgmine hetk juba k6rgusi vallutas. Oh see läx kll libedalt v6i siiski mitte... täitsa vale koht :D Egas muud kui uuesti nulli tagasi ja keeru keeru uus kirves teele. Seekord läx juba palju paremini ja varsti hakkaski topsik silma. Tegelikult mulle ööaarded väga meeldivad ja nac kahju oli isegi et pimedas ei tulnud. Aga ega ma väga ka ei muretse. ennemgi liikumistrajektoorid uuesti ja uuesti käidud radadele suunanud. Kll j6uan siia ka pimedas. Väga pro teostus. Tänud peitjale

 1 

Olime just Mikilt saanud hea nõuande, et seda aaret võiks kindlasti pimedas otsida. Nii me muud aardemõtted kõrvale heitsime ja siiakanti jalutama tulime. Autost haarasime kaasa kõikvõimalikud valgusallikad ja asusime pimedatele radadele kulgema. Nulli jõudes tegime taskulampidega vaid mõned sihtimised ja oligi otsitav leitud. See läks meil küll lihtsalt, aitäh Miki! Võtsime suuna aardele, vahepeal kaotasime ta küll silmist, kuid palju variante polnud ja nii me varsti õiges kohas kraapisimegi. Avastasime eest superlaheda teostusega karbi. Jätsime aardesse ka ühe ränduri.

Suur-suur aitäh peitjale. Oli väga vahva hilisõhtune seiklus, mida kroonis imetoreda aarde leidmine.

 1 

Nulli jõudes leidsime eest platsil jalutava Madise ja kaugustes kulgeva Liisi. Selgus, et neil ei olnud veel sihikuga õnne olnud ja nii asusime suurema seltskonnaga vaatlema. Tõele au andes, ega sealt nullist ei õnnestunud midagi näha, aga panime vabalt valitud suundades ajama ja paari minutiga oli aare tuvastatud ning oli aeg kirjanik tegudele saata. Üllataval kombel oli ka siin {FTF} rida veel täitsa tühi. Tänud aarde eest!

 1 

Pakkisime poisid pagassi ning sellesse kaugemasse punkti liikusime edasi juba motoriseeritult. Teepeal jalutasid meile vastu Paavo ja Marje kes tulid ka rajaga tutvuma oma tagasihoidlikus võtmes. Paar sõna juttu ning edasi aarde poole. Pered jäid autode juurde puhkama kuni meie esmalt Jaanikat ja Margust teolt tabasime. Olid seal teised juba mõnda aega otsinud kuid leidu veel taskus polnud. Kobisin siis ise ka nulli, rihtisin sihiku paika ning asusin sirgel seljal valitud suunal liikuma. Kohale jõudes selgus loomulikult et tulistasin mööda. Teine katse mis juba ühiselt tehtud sai, oli juba palju täpsem. Sellel ajal kui mulle aare silma jäi, oli Tarmo juba maastikku murdmas ning peagi ka aarde juures. Mõtlesin küll, et sellest saab päeva viimane ja aeg on koju kobida, aga siiski, veel mitte.

Tänud.

 1 

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

 1 

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

 1 

Auto parklasse ja väike jalutuskäik pimedas võis alata. Karlil oli päris hea meel, sai ju taskulambiga teele valgust näidata. Karl näitas vahepeal ka metsa sisse, siis ma küsisin miks- vastus vaatan ega sealt hunt ei tule. Küsisin, miks nii arvad ja ta vastas, et muinasjuttudes ju tuleb. Et laps hirmu ei tunneks ütlesin, et siit metsast ei tule hunte. Edaspidi valgustati lambiga ilusti teed ja metsa enam ei näidatud. Pimedas oli tõesti lihtne. Tänud peitjale.

 1 

Lähenesime aaretele valelt poolt ning tulime siis vähemalt siit läbi, et vähemalt üks aare esmaleida. Tükk aega ei leidnud midagi ning lõpuks tulid teised appi, kes olid vahepeal ülejäänud aarded ära skoorinud. Aitäh, {FTF}