Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aruküla valgustatud terviseraja pikkus on 2,2km. Rada koosneb suurest ja väikesest ringist. Väikese ringi pikkus on 600m. Samal alal asub ka rattakrossi rada pikkusega 3,9km.
Terviserada kasutavad aktiivselt peale tervisesportlaste Aruküla Põhikooli õpilased ja seal toimuvad traditsioonilised Raasiku valla meistrivõistlused suusatamises ning rattakrossis.
Aare asub koordinaatidel, kuid logiraamatuni jõudmiseks peab läbima terviseraja. Info mida terviserajal teha tuleb leiad aardekarbist. Mõnusat jalutamist!
Palun parkida auto ettenähtud parklasse!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Parkla | 59° 21.7850' 25° 3.6694' |
Aarde sildid: soovitan (3), lahe_teostus (2), pikem_matk(>1km) (2), lumega_leitav (2), lastekäruga_ligipääsetav (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC93P2T
Logiteadete statistika: 74 (97,4%) 2 5 4 1 0 0 Kokku: 86
Kui keegi soovib pimedas, tulede valgel, aaret otsida, siis selleks on võimalus muinastulede ööl.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Aardel uus lukk ja tagasi omal kohal.
Asja multina toimimiseks vajaks uut lukustussüsteemi, see katki.
Tänasel laupäevasel päeval võtsin plaani, et asun teele natuke varem, et saaks Arukülas väikene jalutustiir teha. Kõigepealt muidugi läksin vaatama, et mille puhul silmad lahti tuleb hoida ja mida tähele panna. Aga kahjuks oli lukusüsteem katki, nii et koodi polnudki kuhugi sisestada. No panin siis niisama nime kirja ja kuna oli plaanitud, siis tegin terviseraja ringi ka ikka ära. Karp muidu kena ja korras, panin ühe ränduri teekonna jätkamist ootama ja mõned väikesed vidinad väikestele külastajatele. Tänud peitjale tänasele jalutusringile suunda andmast ja aaret peitmast.
Külastasime esmalt siis karpi, võtsime juhised. Läbisime raja edukalt, kõik asjad said üles täheldatud. Küll aga saadud kombinatsioon lukku ei avanud. Proovisime siis veidi muid koode, ka ei sobi. Leidsime siis otsetee. Midagi katki ei teinud, lihtsalt elegantsem viis. Kõik jäi meist nii nagu enne. Aitäh! Oli hea jalutuskäik.
Sammud-sammud-sammud, see on meie selle suve mantra. Tulime neid siia tegema. Algusest saime juhtnöörid kätte ja edasi läks juba üsna ilusti. Aitäh!
Roosioksa talu avatud uste päevale tulles sai ka see aare logitud. Täitsa tore kant see Aruküla ning terviserajad on ägedalt tehtud.
Paaril korral terviseraja sildist mööda sõites olen tähele pannud, et silt on veidi amortiseerunud ja ennem kui keegi selle uue vastu vahetab või sootuks eemaldab, siis peaks seda ise veidi kõpitsema.
Täna viskasin trelli vankri alla ja ühildasin Klaara lõunaunne paneku aarde hooldusega. Remonditöö läks sujuvalt ja kedagi mu tegevus ei häirinud.
Plaanisin ka märkmed logiraamatusse teha. Lukku avades see aga ei avanenud. Mõtlesin juba kas mu mälu petab. Proovisin veel mõned variandid läbi ja siis küsisin Mairelt üle, et mis see kood nüüd õieti oligi. Paraku oligi keegi suutnud selle koodi valeks muukida.
Mis siis ikka. Kärutasin esimese pingini ja hakkasin ise muukima. Ei plaaninud oma lõunatundi just nii veeta aga valet koodi ei saanud ju ka jätta. 495 katset hiljem sain luku lahti. Oleks võinud ka hullemini minna :) Panin logi raamatusse kirja ja tagastasin karbi omale kohale.
Toredat jalutamist matkarajal ja head leidu!
Kuna päev oli alanud aeglase võitu ja olin nö graafikust maas, siis rajale loendama minek ei tekitanud mingit vaimustust. Mõni võib seda küll sohitegemiseks nimetada, aga oli üks teine lähenemine mälusopist võtta ja nagu naksti oli nimi kirjas. Samas nii lihtsalt ei pääse. Juu jäi karmavõlg ülesse ja järgmises punktis tuli see kohe mitteleiuga tasuda. Igal juhul, aitäh kutsumast!
Käisime raja läbi, tegime, mis vaja, kuid saadud tulemus ei viinud sihile. Natuke käteosavust ja logitud.
Terviserada oli meile tuttav, sobivate ilmaolude korral käime seal tihti suusatamas. Sel korral siis võtsime ette jalutuskäigu. Aitäh toreda aarde eest!
Tänasel lumisel päeval võtsin plaani teha väikese jalutuskäigu. Kõik sujus ladusalt ja saingi nime kirja. Tänan.
Tegime ka väikese väljasõidu naaberkülla. Võtsime vajaliku kaasa ja jalutasime ringraja läbi. Enne eelviimast punkti saime logi kirja panna. :) Kontrollisime siiski numbrid ja arvud üle, kõik klappis. Aitäh!
Käidud, kallutatud, logitud. Seikluspark kõrval pakub väiksematele tegevust pikaks ajaks :)
Tegime pisikese väljasõidu Arukülla.Ringrada sai läbitud ning nimed raamatusse kirja pandud.Aitüma
Mõnus jalutuskäik, veidi libe oli, käisime nagu pingviinid ringi :) aare oli ka ilusti valmistatud, võtsime kaardi kaasa ja tegime ringi ära ning saime kohe õige numbri ja nimed kirja. Suured tänud!
See tundus kogu aeg hirmus pika matkana, kuid kohapeal vahepunkte otsides olid need kohati lausa ootamatult lühikeste vahemaade tagant leitavad. Toreda jalutuskäiga järgi sai armsale logiraamatule ligi ja nimed kirja.
Tänan peitmast.
Hoidsin seda aaret mõneks paremaks hetkeks, et koos toreda seltskonnaga rajal jalutada. Ja nii läkski. Leppisime kokku kohtumise Arukülas koos peitjatega. Rajalt jäi meelde minu tänane kehv kaardilugemisoskus ja tohutu kogus valgustusposte, Maris vedamas seltskondlikku vestlust ning Mariann noppis samal ajal lennukalt vastuseid küsimustele. Nii me kulgesime. Tänan peitjaid sooja vastuvõtu ja toreda aarde eest!
Laupäevane külaskäik Arukülla :). Sättisime oma käigud printsess Klaara unegraafiku järgi ning tegime esimeseks ühise jalutuskäigu siinsel ringrajal. Vajalikud loendamisülesanded olid selged ning kuigi ühe punkti oleks meie Marisega vist loba kõrvale märkamatagi jätnud, siis Marianni silm registreeris ka selle (peale seda siis meie ka muidugi :D) ning lõppu saime juba ühtmoodi kokku arvutatud numbriga minna :).
Tore liikumistedendav advendikas ;), mis enne käesoleva aasta oma pealetulekut kenasti leitud ka sai; aitäh Mairele ja Karlile peitmast :)
Ühel vankritiirul avastasime, et peidupaiga mitte aardega seotud osa hakkab amortiseeruma. Kuna on valimiste aeg ja valitavad palju teotahet täis, siis leidsime, et ennem kui keegi leiab, et vana peaks uue vastu vahetama, peaksime ise hoopis vana ära parandama. Tänasel vankritiirul mahutasime trelli Klaara transpordivahendi alumisele korrusele ja tegime peidupaiga objekti paremaks kui see oli seda olnud peites :)
Nüüd kui pimedat aega on juba üsna palju, tuleb ennast ka valgel ajal välja ajada. Nii saab palju kergemini päevased sammud tehtud ning ka päevakarpi ei pea öösel taga ajama. Nii mõneski punktis veidi kahtlesin ja arvasin, et lõpus on vaja üsna palju katsetada. Tegelikult aga mu saadud vastus sobis ning pääsesin logiraamatuni ühe katsega. (910) Aitäh! EVEJ
Parkisime auto ja käisime kõigepealt karbi juures ära. Võtsime vajaliku info ja asusime ringile. Kõik vajalik tuli selgelt ja kiirelt ning võisime karbi juurde naasta. Kõik klappis ja saime nime kirja. Väga mõnus multi, meile meeldis! Tänud!
Esialgu arvasin ma millegipärast, et need terviserajad asuvad kuskil täitsa metsas ja inimtühjas paigas. Tegin kohe ettepaneku sinna lõunasööki vaaritama minna, aga no kaaslastel oli ikka vaja enne terve Aruküla läbi sõita ja veenduda, et kuskilt süüa ei saa. Kui kõht täis, oli tuju jälle hea ja paras veidi jalutada. Väga laheda ülesehitusega aare. Midagi läks küll loendamisel valesti ka, aga õnneks saime katseeksituse meetodil kõik korda. Aitäh!
Huvitav ülesehitus. Natuke läks loendamisel midagi nihu, aga väikse katsetamisega sai siiski ära logitud. Tänan!
Ringrada, mitte terviserada. Kui ma siin jõulu eel mandariiniraksus poleks käinud, siis võibolla ei mäletakski nõnda selgelt ning oleks veel nimed segi ajanud. Täna tulime topeltjõududega ringi tegema. Rajal võis mõnes kohas näha piktogrammi, mis kujutas muidu täpselt meid, ainult kohe üldse ei olnud meie moodi... Tüübil puudusid juuksed ja tema roheline koer oli ka kuidagi imelik - Cooperi siluetti võrreldes sarnasusi ausalt öeldes ei leidnudki :P Samuti vedas minu sõber ikka rihma pingule, pendeldades pidevalt raja ühest äärest teise. Arvan, et tema läbis kokkuvõttes vähemalt poole pikema teekonna. Andmete kogumisel tõrkeid ei tekkinud ning just paraja pikkusega jalutuskäigu lõpetuseks saime kohe nimed karpi. Aitäh!
Kuna me ei tulnud autoga, siis parkisime ikka nulli lähedale ja otsisime karbi üles. Hakkasime lahendama ja üllatavalt kiiresti saime tehtud. Pärast sellist lahendust ja 100km tiiru ei olnud muud võimalust kui sõita koju grillima.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Kõik jälle nii nagu vaja.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kood on valeks muudetud. Proovin kodus lahti muukida.
Rada läbitud, ülesanded täidetud! Logitud! Tänud! Väga ilus rada!
Kaks ühe hoobiga. Ilusa ilma tõttu otsustasime kogu raja läbi jalutada, värsket õhku hingata, pläkutada, lasta pisikesel geoprintsessil omadel pisikestel jalgadel tatsuda (kaua sa seal turvatoolis ikka jaksad olla), võtta ära "Aruküla terviseraja" ja siis "Aruküla ringraja" aarded. Ning saada kirja oma 599. ja 600. geocachingu logi. Terves kehas terve vaim ja tänud selle vahva ja lihtsa multi eest :)
Noored tulid mulle järele, et minna nende juurde munadepüha tähistama. Kuid milleks minna otse, kui saab minna georingiga. Üllav oli, kui lumine ja jäine oli terviserada, kuigi ümberringi ja metsa all oli lumi täiesti sulanud. Vastuseid ja numbreid leida ei olnud probleem, väheke võttis hoogu maha libe ja porine tee. Jalutuskäik mõjus pikkade arvutitundide järel vägagi kosutavalt ja värskendavalt. Meie meeskonnas oli tõeline rollijaotus, väike printsess oli kaardilugeja.
Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Rada läbitud ja vajalikud andmed kogutud. Logi kirjas. Tänud!
Ilm oli ilus ja mina ja kodused soovisime värsket õhku hingata. See tundus üks selline geopunkt olema, kus lisaks värskele õhule ka veidi liikuda saab. Kuivõrd muguliiklus nullis puudus, siis tuuseldasin karbi läbi, võtsin vajaliku nodi kaasa ja asusin rada läbima. Krants lonkis kaasa, daam jäi päikese kätte sooja nautima. Miski aja pärast oli tiir läbi ja vajalikud andmed käes. Nendega varustatult oli logilehtedele juurdepääs muretu. Aitüma peitjale!
Temperatuur oli juba mõnusalt kevadine, kuid rada veel täiesti jääs. Siiski õnnestus see õnnelikult läbida. Väga vahva aare! Tänud!
Olles teinud juba korduvaid ringe Aruküla ringrajal saabus päev, mil täheldasin ametlikult üles oma külastuse. Suusaradadel on viimased hingetõmbed ja ennem suve võib tekkida seal korralik mudamülgas. Ehk kel käimata, soovitaksin praegu veel mööda mõnusat rada ära käia :)
Hommikujalutuseks valisin ringraja, kus ei olnud ühtegi suusatajat ning koerajalutajaid oli vaid mõni. Vedasin kaardil sõrmega jälge, aga no kaardijoonistaja on küll kõik kurvid nii sirgeks sõitnud, et vist oli suur kiirus sees. Andmed kogutud ja kuigi lõpparv tundus kahtlane, sain nime kirja, aga veidi pidi tulemust kohendama ikka. Buss lahkus täpselt enne minu lõppu naasmist, seega pidi vaid mõne jalutusrajale suunduja järel ootama. Lumes on muidugi selge maantee ees, aga ju siis lihtinimest ei huvita, et mis meid seal valli taga huvitab.
Tänan jalutuskäigule kutsumast!
Olin juba poolel teel parklasse kui meenus, et see aeg aastast on jätkuvalt käes, kus jalutajal pole metsas midagi teha. Võib-olla see mulje on mulle ainult Saku grupi draamasid jälgides jäänud ja mujal suudetakse ikka kooseksisteerida, ei tea. Võime teha igasuguseid kampaaniaid, et mahume kõik koos rajale aga reaalsus on see, et ikka suunatakse kuhugi mujale sind "jalust" ära. Niisama koeraga jalutades poleks see probleemiks aga aaret nii ei otsi. Ei jõua ära oodata, et see lumi juba siit kaoks.
Kuigi Sander soovitas, et seda aaret võiks otsida valges ja kuival ajal, siis meil õnnestus see osaliselt. Peale seda kui õhtusöök oli söödud, oli vaja veidi jalutada ja mõned kalorid enne kummuli keeramist maha kõndida. Aruküla on ju parajal kaugusel ja multiaare teadupärast nõuab või eeldab liikumist, nii saigi siia tuldud, et end veidi liigutada. Valge enam ei olnud (kuigi lampe oli tegelt rajal piisavalt ja oma lampe peaaegu et polnudki vaja), kui kuiv oli küll. Boonusena (või siis miinusena) oli aga lumi ning terviserajale oli tehtud suusarada. Eks natuke see häiris, et peame siin suusatajaid veidi segama, aga raja ääres olid sildid, mis näitasid, et sellele rajale peavad mahtuma nii klassikalist stiili harrastavad suusatajad, uisku sõitjaid kui ka muidu jalutajad, kes raja serva hoiavad. Nii me seal servas kulgesimegi ning punkt punkti järel noppisime.
Omateada korjasime igalt poolt õige info kokku, aga see meid logiraamatule ligi ei lasknud. Proovisime siis natuke seda lukku kavaldada ning ennäe, saimegi lahti. Sai peitjale mure kurdetud ja nüüdseks see juba ka lahendatud.
Täname mõnusa multika eest!
Läksime end tuulutama. Oli tore astumine ning jõudsime ka õnnelikult logiraamatuni Found it: 4132) 24.Jan.2021 11:31 Aruküla ringrada. Aare korras. Jätsime kolm rändurit
Otsustasin teha selle aasta esimese murdmasuusa sõidu ja samas ka selle käigus ühe aarde korjata. Kuna kell hakkas tiksuma juba südaöö poole, siis mugusid rajal näha polnud. Ainuke, kes veel toimetas oli rajameister koos traktoriga. Kümne miinusega suusatada, samas vahel kirjutada ja numbreid üles märkida, pani sõrmed kohe mõnuga külmetama. Õnneks sai peale viimast numbrit ühe kiirema sõidu autoni tehtud ja sellega vere käima pandud. Nüüd siis esimene 2,2 km sellel aastal tehtud. Aga peab vist veel sõitma, kui tahab veebruaris maratonile minna. Tänud peitjale aarde eest ja minu jaoks uue suusaraja tutvustuse eest.
Ka meil läks siin rajal kenasti. Keegi härra sõitis suuskadega 3 korda mööda ja keegi proua ühe korra mööda ja teise korra vastu. Numbrid olid pädevad ja arvutusoskus ka, nii see kena aare meile alistuski. Aitäh, tore oli!
Võtsime nullist info ja läksime rajale. Meeldis, et küsimused olid üheselt mõistetavad ja info tuli kiiresti kokku. Kilomeetrid läksid ruttu ning olimegi peagi jälle alguses tagasi. Kood oli õige ning märkisime nimed kirja.
Väga, väga mõnus oli. Mets imeline, ringrada suusatajate tarvis kinnipressitud lumega (meie kulgesime vaid ringraja ääres ja loodetavalt suusatajate hammastekiristamist ei põhjustanud) aga sageli vaakumpakendis ja mõnigikord päris kena kehaga liblikatena rajal liuglevad suusatajad tegid kõndimise meeldivamaks küll. Küsimused selged ja arusaadavad. Karp ilus ja suur, logiraamat samuti. Kõik super ja FP väärt küll.
Kuna Peeter täna Tallinnast väga kaugele minna ei saanud siis avastasime, et just see tore ring on meil ju veel täitsa tegemata.
Ilm oli imeline! Ja kui nullis olime juhised kätte saanud, suundusime infot koguma. Alustuseks lasi mänd oma oksalt suurema koguse lund krae vahele. Eks viimase ööpäeva lumekoorem osutus just sel hetkel liig raskeks kui me seal all olime :D
Püüdsime suusatajatele mitte pahameelt tekitada ja kõndisime nii raja servas kui see vähegi võimalik oli.
Väga meeldis see, et küsimused olid kõik üheselt mõistetavad ja vastus tuli käigu pealt kätte. Kui see ring ka 10 korda pikem oleks olnud siis poleks mingi probleem see ära teha.
Väga mõnus ring koos kalli kaaslasega lumises metsas! Mis sa hing veel tahta oskad....
Meile väga meeldis!
15.12 olin peaaegu valmis advendiseeria ralliga kaasa minema, sest oma arust arvasin jube täpselt ära, et aare tuleb kusagile Tallinnast itta. Aarde avaldumise hetkel olin ca 10km kaugusel ja mingi sisetunne ütles, et selle ralli olen juba kaotanud. Esimesi logisid lugedes tundus täiesti müstika kui paljudel on niivõrd hästi arenenud selgeltnägemise võime, et lausa asulaga täppi panna.
Aga erinevalt detsembrist, oli täna super talveilm õues jalutamiseks. Nullis käisin juba eelmisel aastal aga mingit seenekat sadas ja kuna rada on tuttav siis tean, et isegi väikse vihmaga on seal mudaseid kohti. Seega pildistasin vajaliku info üles ja täna läksin otse rajale. Enda arust sain igalt poolt õige info käte aga logima mind ei lastud. Proovisin siis ka oma selgeltnägija võimeid ja peagi sain nime kirja. Tänud tuttavale rajale kutsumast, ehk sel aastal jõuan tihemini siia hommikujooksule. :)
See aare jäi selle aasta viimaseks. Ühtlasi oli ka aega meenutada veidi möödunut aastat ja teha geopeituritele nii olulist statistikat.
Läbi 12 aasta suurim skoor, 1044 aardeleidu ühes kalendriaastas, ilma lääbideta. Nendest enam kui 62% on sellel aastal ja valdav osas Eestis peidetud. Kaks sündmusaaret välismaal. Esmaleid Rootsis.
Kõigi nende piirangute valguses, pole paha! Jätkame.
Tänaseks pärastlõunaks tundus Aruküla terviserada just õige koht, kus mõnus jalutuskäik teha. Viimasel hetkel tuli mõte ka järgi uurida, millega kohalikud tegelevad. Saime meeldiva vastuse, et neilegi sobiks parajasti üks väike jalutus värskes õhus ära ja varsti kohtusimegi rõõmsameelsete kaaslastega parklas.
Üheskoos nulli suunas astudes märkasime veel paari jalutajat, kel paistis sama sihtpunkt. Tervitasime ja andsime neile aega juhiste hankimiseks ning varsti ulatati konteiner ka meile.
Kaardilugemise ülesande sai Tessa, mis oli õige mõte, sest mõnusa jutustamise hoos oleks mina peaaegu mõnest punktist mööda jalutanud. Paaris punktis oli meil kahtlusi, pooleldi naljatades suunasime pilgud peitjale, lootes tema näost reetvaid märke välja lugeda, aga ei, õige vastuse ise pidime ikka ise kõigepealt kõva häälega välja ütlema, et tunnustav noogutus välja teenida;).
Toredasti juttu ajades kulges jalutuskäik liigagi ruttu ja kuna olime ülesande õigesti lahendanud, pääsesime ka logiraamatule ligi, ei pidanudki uuele ringile minema.
Meile meeldis, tore multiaare.
Oli mõnus jalutuskäik, millele järgnes veel lisaboonuski, tore õhtupoolik jätkus toredas seltskonnas kauni kuuse all teed juues ja vahepeal tihaste askeldamist vaadeldes. Aitäh, Maire ja Karl! Oli väga vahva.
Mõte Aruküla ringrada külastada tekkis kuidagi käigu pealt ja sinna juurde lisandus lause, et ei oska nagu ilma aarde või info noppimise vajalikkuseta niisama astuda :P Hommikusest lumest olid vaid kribalad järgi, kuid samas piisavalt, et igikestva sügise porist olukorda leevendada. Juba nullis nägime tegevuse jälgi, mida hiljem kinnitasid nimed logiraamatus. Võtsime vajaliku kaasa ning läksime jalutama.
Tee peal hariti mind multi- ja mõistatusaarde erinevuse teemadel, sest mõtlesin miks ei võiks too rada hoopis mõistatus olla. Selgitus tundus täiesti loogiline, kuniks tõdesin et siis võiks ju Lambikas ka multi olla :P Selle peale jooksid kõik juhtmed kokku ning otsustasime, et eks ta siis ole tunde asi. Kõndides heietasin veel reixi logi üle rajameistri teemal ning ühe koha peal lausus Kristjan, et nagu näha, siis siin ongi see vägagi kõver pikk sirge :D Info kogumisega sujus kenasti ja igaks petteks said ka fotod jäädvustatud, mida tegelikult vaja ei läinudki. Töö kiire ja korralik - pääsesime raamatule ligi juba esimesel katsel. Aitäh kutsumast!
See aare oli meie tänase päeva peamine eesmärk ja kui hommikul avastasime maad katva lumevaiba, siis tundus igati hea mõte metsa jalutama minna. Peale auto parkimist tutvusime juhistega ja asusime teele. Rada oli mõnus, kõik punktid olid ilusti arusaadavad ja peale väikest tiiru oligi vajalik info olemas. Nüüd läksime tagasi aardekarbi juurde, kuid selle kõrval seisis üks kohalik memm. Tema pilgu alla midagi teha ei saanud ja otsustasime lihtsalt natuke Aruküla vahel jalutada. Aga memm oli kangem kui meie ja ta ei liikunudki paigast, kuigi juba 10 minutit vist kulunud. Kuna ta pilk oli nüüd suunatud ainiti ühte kohta ja aardest kaugemale, siis tegime kiire põike teelt ja haarasime karbi endaga kaasa. Asusime eemal logima ja märkasime seljataha vaadates, et saabus buss, mis memme peale korjas. Tagasi saime aarde viia juba segamatult.
Aitäh väga toredale jalutuskäigule kutsumast ja mõnusa aarde eest!
Ma küll ütlesin, et äkki ootaks külmema ilma ära, aga enamlased võitsid ning rada sai läbitud nii, nagu ta täna oli. Huvitaval kombel oli meil rajatulemustega numbriviga tekkinud, kuid väikse daunotamisega sai sellegi siva korda aetud ning nimed kirja. Aitäh.
Õigel päeval läbitud. Kui juba mudaralli, siis ikka tõeline mudaralli. Ühtegi suusatajat ei näinud. Girlt tegi ühel laskumisel paaristõuget, tahab vist Raasiku valla meistrivõistlustel osaleda. Tema sabas vudisin edukalt lõpuni. Aitäh!
Tänane terviseraja läbimine oli justkui veepidavuse test matkasaabastele. Õnneks päris oja rajal ei voolanud ja jalge ette vaadates sai enamasti kuivemaid kohti astumiseks valitud. Rada sai läbitud minu vaatevinklist liigagi kiiresti aga eks see oli lühike rada ka. Paar vastust olid meil valed, mistõttu õiget koodi kirja ei saanud. Üks viga sai tuvastatud fotolt, mida tegin, kuid teine ebakõla jäigi meil sel hetkel nägemata. Vaatamata sellele, mis oleks pidanud olema või mitte pani Reigo oma tundlikud näpud tööle ja logiraamat avanes imeväel ja muudest asjaoludest on Reigo oma logis kirjutanud. Tänud aarde eest!
Viisin tegelinskid jalutama. Logiraamatut muukima ei hakanud, võtsime vajaliku ja rajale, hetkel muda-lombi rada. Kes tiris, kes orienteerus, kes ei usaldanud mälu vaid pildistas vajalikku. Parklas olev rajakaart on ikka soperdis, ma ei tea kes selliseid terviseradadele teeb. Soperdisi olen näinud ka RMK stendidel, kuid uuemad on küll juba vigadevabamad. Siin oli täitsa kõver rada sirgeks tõmmatud (kuigi mõõtkava seda ei peaks eeldama), ühel kaarel ei vasta rajakaart aga üldse valgustatud rajale looduses. Tagasi karbi juures saime pauhti vastu näppe oma andmetega. Võimalik, et me oleme tumbad, ise kahtlustan ja loodan muidugi seda, millest siin eespool rääkisin. Igatahes lahti saime, aga no see number, mis avas ei saanud kuidagi õige olla. Selgus, et keegi oligi siin ühe rattaga veidi jõudu kasutanud ja üle keeranud. Meist jäi õigeks ja korda. Aitäh välja kutsumast!
Otsisime kohta, kuhu jalutama minna ja väga sobivalt oli just see aare avaldunud. Poole tee peal sattusime valele rajale ja pool rada läbisime vastassuunas. Õnneks taipasime ära ja saime ikka õiged numbrid kätte. Rada oli muidugi väga mudane ja linnariietes ei soovita märjal ajal. Täname!
Seekord ühendasime jõud Silveriga, kes pakkus välja, et võiks aarde avaldumist Arukülla ootama minna. Mõeldud-tehtud. Kohale jõudsime napilt selleks ajaks, kus esimesena kohalejõudnude sabad veel näha olid ja kuna ise abivahendist ilma jäime, kappasime siis neile kiirelt järgi. Raja läbisime mõnusasti suure seltskonnaga koos ja tundus et on ka ftf tulemas, aga võta näpust, saime tünga! Kavalamad olid selle juba ära napsanud. Aga peitjad pakkusid lohutuseks mandariini ja tore oli ikkagi, aitäh!
Stardipositsiooni üle kurta ei saanud, aga kuna aarde ilmumisel googli nuppu vajutades arvas masin, et meil on veel Konsumis käimata, siis läks kohale jõudmisega suts rohkem, kui oleks võinud. Suures plaanis ei olnud sellest midagi, meie saabudes veel kogunemine käis. Kui me oma nullis toimetamistega ühele poole saime, siis oli suurem grupp juba rajale läinud, aga see edumaa sai õige pea tagasi tehtud ja nii sai enamus rajast suuremas seltskonnas läbi jalutatud. Tänud aarde eest!
Mina asusin koos Sveni,Annabeli ja Etheliga rajale, Dauno naljatas, et tema murrab logiraamatu koodi lahti. Täpselt üks minut enne meie viimase punkti läbimist tuligi teade, et kood murtud ja logiraamat klõpsas lahti. Seega said meie nimed sinna raamatusse sisse kirjutatud. Kellaaeg 21.25 Tänud peitjatele aarde ja piparkookide eest
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Kell oli uneaeg aga see ei takistanud arukülla sõitmast. Ilm oli hea, ring oli ilus ja põnev. Ootaks veeel selliseid eesmärgiga aardeid. Tänan
Täna oli minu kord minna aaret otsima. Kuna teeme Jasperile lutivõõrutust, siis on tema magama saamisega suuri raskuseid. Kemplesin pool tundi temaga ning lõpuks tundus (Liisi kahjuks valesti) et ta oli nõus enda voodisse jääma. Kell oli nii palju saanud, et Silveriga kokku lepitud kohta ma ei jõudnud enam (olin ka varasemalt öelnud, et kui ma pooleks kohal pole, siis mindagu minuta) ning sõitsin mööda ringteed otse Arukülla.
Et mitte kellelegi jalgu jääda, siis aarde avaldumise järgselt sõitsin 0 km/h, aga krt, ikka leidis logides kajastust, et Madis seisis veidras paigas. Kitsad tänavad olid ja ei soovinud tee ääres ruumi liikumiseks ära napsata ning teise mehe aia taga heki varjus tundus pimedas olema sobilik koht seismiseks. Aga eks ma pean harjuma nüüd sellega, et iga mu liigutus on logides kajastatud. Jäi küll selgusetuks, et milles mind seekord süüdistati, aga võtan kõik omaks, et draamasid vältida.
Kuigi sain kogu info aarde leidmiseks kätte juba enne järgmiste saabumist, siis tundus olevat mõistlikum mitmekesi rajale minna ning ootasin teised ka järgi. Info rajal oli kenasti mõistetav ning kiirel sammul rada läbides oli info varsti koos.
Täitsa mõnus matk sinna Mairel kokku organiseeritud, aitäh selle eest! Enne lahkumist vaatasin veel korraks logiraamatut ning selgus, et peitja ise oli selle kogemata lahti unustanud :P Parandasin vea, et järgmistel oleks ikka motivatsiooni rajale minna.
Õhtul otsustasime, et ootame Arukülas. Pisut enne aarde avaldamist sai veel naaberaare ära logitud. Kui aare avaldus märkasime, et oleme kõigest 800m eemal. Kohale saabudes oli aardekarp avatud ja saime edasise juhise mis me tegema peame. Teele asusime juba suurema seltskonnaga. Väga hea õhtune jalutuskäik koos geosemudega. Aitäh peitjale siia kanti kutsumast.
Minu jaoks õhtul kuid kella järgi 11 aeg sai kohale jõutud, vihma kergelt tibutas aga savi sellega. Vajalikudest asjadest sai pildid tehtud, et mitte raisata. Joosta ei viitsinud ja kokku kulus pea 50 minutit rahuliku lebo sammuga raja läbimiseks. Mulle täitsa meeldis, muidugi meeldivam oleks olnud seda kuiva ilmaga ja valges teha aga no mis teha kui pole seda päeva valgust praegu palju antud. Aitäh toreda multi eest :)
Paras pähkel aare, esimesel külastusel jõudsin ainult mandariinini :P Tsiteerides Erkonaatorit: "I'll be back!"
Tänase aarde plaan, kus oodata oli tehtud mitu päeva tagasi. Aarde avaldumise hetkel olime Krissu, Dauno, Sveni ja Annabeliga 800m kaugusel- väga hea positsioon. 21.02 kohale jõudes oli Madis juba ees ja aarde karp kirjeldusega lahti tehtud. Küsisin, et kuidas sa nii ruttu siia said- vastus oli ma seisingi siin, minu jaoks kummaline koht lihtsalt seismiseks, teise aia taga mitte tee peal vaid sisse sõidetud metsa rajal, nullist mõnekümne meetri kaugusel. Algul pusisime lukku niisama lahti teha, aga ei saanud kuidagi, tuli peitja mandariinide ja piparkookidega ning ütles, et ei saa midagi niisama, marss rajale. Mis siis ikka läksime rajale, Dauno jäi sinna pusima. Läksime rajale ja natukese aja pärast liitusid meiega Silver, Margus ja Jaanika. Saime mõned vastused korjatud, kui meiega liitusid ka Liis ja Priit. Läksime kõik koos lõpuni. Numbrid luku avamiseks koos, matkasime algusesse tagasi. Madis pusis luku lahti ja mis nägime FTF oli kirjas. Dauno ja Krissu tegid tiimi tööd, mis pole keelatud. Meist igaüks antud seltskonnas oleks võinud seda teha. Saigi kirja STF vist oli kl.21.42. Tänud seltskonnale ja muidugi peitjale toreda matka eest. Piparkoogid ja mandariinid olid väga head.
Täna tundus hea päev detsembrikuumusest osa võtta. Kuid üksi ei viitsinud kaugele kolama minna, seega ühendasime jõud Jaanika ja Margusega. Olin teadlik, et nii mõnigi plaanib täna panused panna Aruküla peale. Otsustasime, et võtame sama lähenemise. Kribasin kiiruga waze-i Aruküla sisse ning klõpsasin esimesele valikule. Vaikselt lobisedes liikusime aina sihtpunkti poole. Ühel hetkel Jaanika räägib, et mul huvitav lähenemistee ja üleüldse liigun vales suunas nüüd. Oh johhaidii, tuli välja et sõidan Jürisse aruküla teele. Arvasin, et meil jääb veel 10 minutit varuks, aga tegelikult jäi hoopis 5 minutit puudu. Aruküla poole sõites silmasin veel silmanurgast tuttavat valget skodat, kes siis hiljem aarde juures ka rõõmsalt tuututas. Tervitused vastu ka minu poolt. Igatahes kui meie kohale jõudsime, oli terviserajale hulk rahvast üles rivistunud. Suur punt just rajale lahkunud. Kuna aardest oli vaja kaasa võtta abivahend, aga need olid kõik juba hetkel otsas, tõstsime tempot ning liitusime pundiga. Selgus et täitsa esmaleidjate brigaad. Sai siis õhtune tervisekõnd tehtud ning vajalik info kokku korjatud. Nulli tagasi jõudes oli ootus suur. Kuid selgus, et meie pundis oli ka üks reetur ning tiim sai korraliku ninanipsu ja enamus sai nime meist kirja teisele reale. Miskipärast oli mul kõikse aeg kahtlane tunne, et kuidas see logiraamat sinna niimoodi ripakile sai jäetud ja sellega tuleb veel probleeme. Nüüd siis tean kellel vähemalt minu usaldusringi kunagi kohta pole. Aga meele tegi soojaks see, et peitjapaar isiklikult oli avasündmusel platsis koos hää ja paremaga. Minu jaoks see juba näitab, et ollakse südamega asja juures.
Suured tänud teile õhtu sisustamise eest.
Perekond peitjad hakkasid mingi hetk peale käima, noh tegelikult küll viisakalt ja ääri-veeri, et "õuu, mingi aarde poetasime Arukülla ja viitsite testima minna, kas on loogiline." Ma siis lõpuks võtsin ennast pühapäevasel päeval kokku, kaks juuniorit pakkisin kaasa ja läksin gastrollile.
Parkisin auto parklasse, et siirduda nullpunkti. Selle maa peale nõudles kolme-aastane juba, et võetagu pagasnikust käru välja. Ma üritasin küll tekitada keskustelu, et läheks ikka jala. Aga kuna vastaspoole argumendid seisnesid pigem seosetutes sõnades ja kõrgenevas hääletoonis, siis võtsin vastu raske juhtimisotsuse, et sellisele maimikule ei tee ma selgeks, et kahekilomeetrine jalutuskäik on täitsa okei distants ja selle tulemusena ta ei varise pärast krampides kokku. Võtsin kergkäru välja.
Kaheksa-aastane oli selle aja peale juba karbi üles leidnud ja uskumatul kombel aru saanud mida tegema peab. Välja arvatud see, et kuhu poole liikuma peab. Kui navigatsiooniharjutused ka tehtud ning suund käes, siis oli juba hõlbus. Kaheksa-aastane pani ees minema ning jõudis vahepunktides töö ära teha, samal ajal kui ma üritasin leemendades kolme-aastast kergkäruga järgi vedada. Ja nii ta läks edukalt kuni lõpuni, ehk ma isegi ei pidanud väga noorgeopeiturit juhendama.
Kui autos tagasi, siis kolme-aastane nõudis suure pingutuse peale poest kommi, aga las see keskustelu ja kelle hääletoon nüüd kõrgenema hakkas, jääda järgmiseks korraks.
Aarde eest täname.