Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See sari nüüd pikalt pausil olnud, sest aeg on alati kuhugi ära kadunud ja nii nagu üks geopeitur millalgi mulle kirjutas, et prioriteedid peavad paigas olema. No eks seda nad olidki..
See 20-s Paadimees viib sind terviserajalt natuke kõrvale, järvele lähemale. Saad heita siit pilgu järve Orika otsale ja ka Sammuli puhkekeskusele. Muguoht siin ka natuke väiksem, kuigi oled nagu peopeal rajalt vaadates aga kes see ikka aru saab, mis sa siin all teed… Olenevalt aastaajast võid siin vajada kummikuid, sest see järve külg on madalam. Võid kummikud jalga jätta sest neid võib veel vaja minna…
Esimesele leidjale on aardes FTF tunniskiri, nimi kirjuta palun ise peale.
Aseta palun aare samamoodi tagasi nagu sa selle leidsid.
Toredaid leide!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (4), soovitan (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC94A32
Logiteadete statistika:
98 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 99
Väga huvitav peidukas. Tänase ilmaga pääses isegi tossude ja lühikeste pükstega ligi. Aitäh!
13-päevase lastelastega algava Lõuna-Eesti tuuri leid #4 pärast esimest ööd Loodi paisjärve ääres. Enne siia saabumist saime Aaluxis esirehvi kontrollimas käia, sest see oli üleöö ootamatult tühjaks vajunud. Ei leitud mitte midagi. Nädala jagu hiljem Rakveres siiski avastati imepisike auk keset rehvi. Seega saime tõdeda, et elu on ikka seiklus küll ;-D
Mariale viimased 40 meetrit maastikku ei meeldinud, ent maha ta ka ei tahtnud jääda. Kui aarde leidsime, oli kõigil rõõmu palju. Väärt tükk. Soovitan ja kiidan. Aare sisse-alla olid sipelgad ka pesa teinud. Käib sellise peidiku juurde, mis teha. Aitäh vahvat aaret peitmast! Seda seeriat jagub mulle ikka mitmeks-setmeks aastaks.
Saatsin tüdrukud ümber järve tiirule, lootsin siin kiiremini hakkama saada aga teist korda ma suvel sellises kohas aardeid ei otsiks. Hein ja pokud ja sääsed ja krt teab mis veel, ei ole meeldiv, talvel oleks vast veel aga las ta olla, leitud ta sai, tänud ikkagi.
Märkus iseendale: aarde otsimine läheks palju kiiremini kui suurus on õigesti meeles. Aare on kuiv ja korras. Tänud!
Olin 3 tunniga 3km oma teekonnast suutnud läbida, vihma hakkas kallama. Sumades läbi kõrge heina ja otsides teed läbi vee ja üle pokude, mõtlesin korduvalt miks ma seda siin üldse teen, aga jõudes aardeni taastus motivatsioon jällegi. Väga vahva peidukas, aitäh!
See 20.-s paadimees on kuidagi teiste vahel täiesti tähelepanuta jäänud. Ikka olen Viljandis käies järve ääres ka mõne poogna teinud, aga senini siiani pole ükski ulatunud. Täna siis sõitsin võimalikult lähedale ja kuna vihma just hakkas sadama, ootasin selle lõppemist end logide lugemisega lõbustades. Nende peale hakkas film jooksma, kuidas ma pean mingist üüratuma järsakust alla saama, aga tegelikkuses vaatas ainult suurematsorti rohelusega täitsa normaalne laskumine. No aga kummikuid ei tulnud küll meelde jalga panna. Maapind ju märg polnudki, aga rohi küll. Sain täiesti lirtsuvad jalanõud, aga see väike viga. Õhtul üllatati saunaga ja nii need käimad viimasteks saunalisteks saidki ja kenasti laval taas käimiskõlbulikuks kuivasid. Leidmisega probleeme polnud, otse kohale ja saigi logi kirja panna. Kena teostus, aga sipelgad tahaksid tõepoolest seda kohta vallutada. Tänud peitjale toreda seeriaga järve ümbrust palistamast.
Kas ikka läheme sinna alla. Võtam eikka ära, mis seal ikka. Leitud, aitäh.
Täiesti kuiva jalaga saime aardeni ja siin ei läinud minutitki otsimisele - kohe käes. Aitäh!
Lapsed jäid vankris magama, Martin jäi neid valvama ja sain rahulikult logimas käia.
Uus hommik Viljandis, kavas kolmik paadimehi teha. Vihma sadas vahelduva eduga ja rohi oli märg. Kuid see ju ei tohi segada, aarded vajavad leidmist. Sellega siin probleeme polnud. Kõik korras, aitäh!
Vaatasin ülevalt raja pealt, et eh, jalgsi ei viitsi, ja sõitsin rattaga siia alla välja. Viga. Üles ei suutnud heinas sõita, lükkasin käekõrval. Peidukas on äge, isegi paari meetri pealt petab kaitsevärv pilgu ära. Kuiv ja korras, tänud peitjale.
Mõnus aare oma sisuga.Algul arvasin, et mingi järvest pärit moodustis, aga ei.Aitäh.
Paksema lumega kohtades on lumekoorik nii kõva, et hea mugav mööda seda astuda, ei vaju läbi. Eelmistel otsijatel vist nii mugav polnud, sest jäljerajad olid ees. Esimese hooga ei arvanud, et see on aare aga ühest küljest on peidik natuke viga saanud ja see reetis. 11:25 nimi kirjas. Päris hea maskeering. Tänan.
Ilmselgelt oli meie lähenemisnurk selle aarde juurde minekuks veidi vale. Alul ülalt alla ja siis pärast teistpidi tagasi paksus lumes sumbata polnud mõnus, aga muidugi tehtav. Pulsi sai korralikult üles, aitäh.
Aarde juurde minek oli köki-möki. Tagasi tulek ... aarde nime peaks vahetama, parem oleks mägironija aare.
Matkasime lumes aarde koordinaadini- mina ees ja Heret minu jälgedesse astudes taga. Kohapeal võttis pisut aega, kuni silmasin midagi kahtlast, mis osutus õigeks asjaks. Tore asi!
Siin rajalt maja laskudes oli juba konkreetset georada raske märgata. Alles nullile lähemale jõudes muutusid sisse tallatud lõigud konkreetsemaks. Kohale jõudes mängis geokogemus ilmselt olulist rolli, kuna sarnast lahendust on juba korduvalt kohatud.
Tänud.
Algul ei olnudki väga hull, aga lõpp läks ikka vastikuks. Õnneks üks hetk kui jalad läbimärjad juba on, siis ei pane enam midagi tähele. Aitäh!
Mäest alla tulek oli kerge, pärast peab tagasi üles ka mibema ju. Aitäh peitmast!
Võss mis võss, kuiv aastaaeg tuli seekord kasuks. Aare ise on ka päris tore :) Tänud!
Esimene pilk rajalt natuke hirmutas, sest kohalik floora seisukord oli veel võõras. Õnneks tuli välja, et lühkaritega täitsa käidav ja hetkel ka ilusti kuiva jalaga leitav. Aitäh!
Suvel maltsaga polnud kõikse targem mõte aga no kust sa paremaid võtad. Tänud, oli tore!
Paadimees 21 juurest jalutasime siia. Elurikkust oli siin ikka omajagu, aga kohale siiski jõudsime. Uhke vÄrk ootas ees. Tagasi rajale saamine oli palavaga ootamatust väsitav ülesanne. Hämmastaval kombel võis rajal isegi jooksjaid kohata. Aitäh peitjale.
Mnjah, lühikesed püksid ja tennised ei olnud selle aarde jaoks just kõige targem valik, aga käidud sai ja aare ise oli tore. Tänud peitjale!
Mäest alla minek oli oodatust lihtsam. Nullis mõnus veeäärne koht ja tore teostus. Tore oli vahelduseks ka normaal suuruses aaret kohata. Aitäh aarde eest!
Tore oli leida vahelduseks Paadimehe seerias ja natuke suurematsorti aare.
Meeldis, et sai looduses liigutada, ilus koht, hea maskeering, suur karp. Aitäh!
Keel oli vesti peal, kui jälle rajale tagasi saime. Aitäh.
Siia aga seevastu võib paadimehega ikka päris lähedale saada. Tänud
Siin arvasin juba eemalt ära, kus aare ennast peidab. Mööda lörtsist mäekülge laskumine oli mõnevõrra huvitav, tagasi tulemine polnudki nii hull. Tänud, tore aare!
Vantsisime mööda jäljerada kohale ja leid tuli ka kiirelt. Tänan.
Lahe teostus, neid on nähtud ka varemgi, aga jätkuvalt meeldivad.
Viimane paadimees, viimane leidmata aare Viljandis. Nüüd on see linn puhtam kui prillikivi ja oi kui hea on ühte tühja laiku kaardi peal vaadata. (Tuginedes varasemale korduvalt kinnitust leidnud praktikale, siis loetud päevad ja täpid tulevad asemele)
Kehv rajavalik, aga kohale jõudsime. Tänud peitjale
See oli vist tänase päeva, kõige kehvemalt valitud lähenemis suund aardeni. Ja pärast sai väikest matka sai kogeda, et ka auto sai valesse kohta parkida. Ei jää midagi muud üle, kui öelda: Läbi raskuste aarete poole. Tänud peitjale aarde eest.
Õhtuste uudiste eelne jalutuskäik tõi siia. Pimedas ja lumega polegi nii lihtne, aga õnneks olid paari päeva vanused jäljed abiks. Aitäh!
Algul tundus, et palju jalutajaid siin ei ole, ikkagist korralik jääsupp. Minnes jõudsin veel mõelda, et huvitav kas selle jää peal veel suusatatakse ka. Aarde juurest mägironimist tehes möödus minust suusataja nii et jah, veel saab siin suusatada. Aarde poole jalutades õnnestus telefon kogemata restarti saata ning pärast seda olin ma kõigepealt Ülemiste järve ääres, siis teisel pool Viljandi järve, aardest möödas, ei oot siiski edasi vaja veidi minna. Peidukoht jäi ruttu silma, sellist polegi tükk aega näinud. (653) Aitäh! EVEJ
väga külm oli, järv oli jääs ja paadimehe laulusõnadki oli kuskile külmunud, nagu paatki, mis ei saanud jää tõttu liikuda ja oma romantilis tegusid korda saata. Küllap peagi sula muudab jääst ilusateks helideks nii laulusõnad, noodid, kui laseb taas paadi järvele romantikat tegema
Pimedus hakkas vaikselt üles ärkama ja imeilus päikseline talvepäev hakkas tuttu sättima. Meil aga veel seda plaani polnud.
Täname aarde eest!
Selle aardega läks nii, et Simonel oli lamp ja käis parajal kiirusel ehk ma sörkisin ta sabas aardeni. Kohe jäi õige asi kõigile silma. Aitäh!
Tore, et Paadimehe ring vaikselt täiendust on saanud. Tänan peitmast.
Üks jäljepaar keeras rajalt meile õiges suunas. Alguses läksimegi môöda neid, kuid mõnikymmend meetrit enne aaret tundusid need liiga vasakule minevat. Meie läksime pigem paremale ja poleerisime sealseid peidukaid. Pärast nulli täpsustamist jõudsime ka meie aardeni, mis oli vasakul pool. Tore peidukas. Aitäh!
Viljandi jalgsimatka kümnes leitud aare :-)
Ajasime põsed võileivaga punni ja suund sai siia eemalt lähenedes tunde järgi võetud. See läks pisut mööda. Kui orientiiri paika sain hakkas leid üsna kaugelt silma. Lumi ei seganud. Aitäh!
Leitud õhtuse koeraga jalutuskäigu ajal. Tänud!
Lahe teostus! Midagi sarnast on juba leitud, seega nüüd jäi kahtlane objekt kiirelt silma. Peitjale tänud!
Selleks korraks taas Paadimeestele kriips alla tõmmatud- ei tea, kas neid tuleb veel:) Kahjuks eelmised leidjad olid konteineri peidiku lohakalt tagasi pannud, meil ei olnud probleemi selle leidmisega. Panime peidiku tagasi, kus me arvasime, et see käis. Tänud peitjale.
Väga äge oli mööda lumme jäätunuid jalajälgi aardeni jalutada. See aare on ikka väga ägeda kamuflaažilahenduse saanud. Kui ma poleks teadnud, et seal aare on, oleks ma arvatavasti kohast minema plaganud :) Hetkel lõppeb selle aardega minul paadimehe seeria. Suur tänu aarde eest!
Talvepuhkuse leid # 115. Leitud, logitud, tänan!
Tegin kogu Viljandi järvele ringi peale, sel hetkel oli avaldatud 22 paadimeest. Pikem logi nr ühe juures.
Lähenemise rajake oli lumine, ära minemise rajake vesine. Tänud peitjale.
Siin võis telefoni taskusse panna ja mööda jälgi kohale jalutada, lootuses muidugi, et on õiged jäljed :D Eks nad ikka olid. Aare meeldis, aitäh!
Krista oli kõige käbedam. Ta juba logis, kui ma alles laskusin. Ülesminekuks oleks mootor ära kulunud.
Tagasiteel kohtusime taas nähvitsaga, kes ei haukunud. Peremees oli selleks ajaks perenaise kätte leidnud ja koos siirdusid nad tagasi lõuna poole. Kiitsin neid tubli koerakasvatuse eest, selle peale läksid paaril silmad särama. Nii vähe on õnneks vaja! Nii hea on teistele hästi ütelda. Eriti kui nad mu äraspidisest huumorist ja headest kavatsustest aru saavad.
Aitäh aarde eest!
Eelmise aarde juurest võtsime jälje üles ja saime mööda rada kenasti mäest alla minna. Vesisemad kohad olid ilusti ära külmunud ja üsna lihtsalt jõudsime aardeni. Väga tore teostus ja mõnus suur karp. Tagasitee oli juba palju raskem, sest tõus oli päris järsk. Lõpuks ikka jõudsime tagasi teele. Aitäh, nüüd on jälle kõik paadimehed leitud peale 15. õeluse ja 8. ööaarde.
Nagu karta võis et loota oligi, teel siiani tuli Yksk6ik mäest üles ning teatas, et 20. paadimehega on kaup koos :o) Peatselt ilmus välja veel yks Yksk6ik, kokku siis juba Kaksk6ik. Korraks mõtlesime ka Konsumi peale, aga leppisime kokku, et lõpetame siinse kolmikuga ära, meil k6igil oli nimelt yks veel leida. Laskudes sain kaasa veel hoiatuse märja pinnase kohta, värskeid jälgi mööda astudes võis küll kenasti vett vältida. Muidugi ei takistanud see lumel üle madala matkatossu ääre sisse pugemast, mis tähendas pärast ikkagi märgi varbaid. Uskumatu, aga meile tõesti antaksegi jälle päris lund! Tuleb talvesaapad kolikambrist lagedale kraamida, suurima rõõmuga muide :o)
Tore leida vahelduseks üks suurem karp, seeriale kohaselt siin üsna järve ääres ka. Mõnusalt teostatud, aitäh!
FTF 15.28 Kuusekese juurest siia. Aitäh esmaleidnu aukirja eest ka
Leitud ja logitud, aga kuidas, selle võttis Kadri "paari reaga" ilusti kokku. Tänud peitjale ja kõigile asjaosalistele!
Rajakese leidmine päris esimese hooga ei õnnestunud, siin oli keegi enne meidki veidi ekselnud, sest jäljed justkui hakkasid minema õiges suunas, kuid siis katkesid. Veidi edasi minnes tundus rajake olevat tabatud. Lootuses, et mineja ei olnud mõni hiline ümberjärvejooksja, kes rada lühemaks üritas lõigata, vaid ikka aardejahile suunduv geopeitur, astusime neis jälgedes allamäge...
Kummikuid ei olnud, saabastest praegu piisas ja kuigi hakkas tekkima kahtlus, et jäljed kuuluvad mõnele jänest taga ajava koera omanikule, kes peab minema sinna, kuhu koer veab, siis lõpuks sai ühes puudesalus rada otsa. Jänest ei olnud, koera ka mitte, aga aare oli. Päris mõistlik teine. Meenutab Geokrahvi aegu. ;)
Panime nimed kirja ja asusime tagasiteele. Ja taas võisin ma kiruda seda Viljandi maastikku, mis tahab nii muuseas hinge seest võtta. Üpris paikne eluviis ei soosi sellist trampimist selliste kõrgustevahega radadel. Auto juurde tagasi jõudes oli ka hing paela otsast taas omale kohale jõudnud ja südagi ei tagunud kui hullumeelne ja kui see piimhape ka jalgadest kaoks, siis oleks elu kui lill. :D
Arvet viis mind Konsumi juurde tagasi ja voilaaa, vestlusvoor oli siia ümber asunud ja juttu jagus pikemaks... kahju ikka, et mu autol kaamerat pole... Lobisesime siis meiegi, kuniks mul südametunnistus ärkas ja ma lõpuks Konsumisse läksin. Poest välja tulles oli kolleegium ikka veel alles ja minust jäid nad veel vist sinna edasi. :) Tuleb välja, et enda heast tahtest sõltumata võib Viljandi linnaski töölt koju minekuks kuluda pea 2 tundi, et läbida umbes 2,5 km vahemaa...
Aitäh! Peitjale ja Arvetile ka, kes mind teelt kõrvale, aardejahile vedas.