Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Lihtne jalutuskäik metsas.
Tops on täis "SILICA GEL" pakendeid. Kel vaja see võtab.
Kui leiad aarde juurest tühja kasti siis ka see on vahetuskaubaks.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lemmikloomasõbralik (2), soovitan (2), marjad (1), puugid (1), pikem_matk(>1km) (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC945CV
Logiteadete statistika: 62 (100,0%) 0 1 4 0 0 0 Kokku: 67
Peale sildiaaret matkasine suurt aaret ka otsima, ilm ilus, lund natuke ja mǒnus kulgemine. Metsast naastes selgus, et kaotasin prillid (M). No las jääb. Aitäh peitjale!
Ei söönud seal midagi, jalutamiseks paras rada sisse tallutud. Aitäh!
Tänase õhtu jalutuskäigu otsustasin siia teha. Nautisin ilusat ilma ja loodust. Tänan.
Täna tundus täpselt ideaalne aeg, et see täpp lõpuks roheliseks värvida. Tatsasin mööda sihti kohale ning sain juba eemalt silma paistnud aarde kenasti logitud. didnotiit
Nii kui luugid lahti sain ja aknast välja vaatasin oli kindel, et täna peab loodusesse saama. Kuna endal ideed polnud kuhu, siis lõin geokaardi lahti ja hakkasime lihtsalt täpi poole jalutama - isegi kirjeldust ei lugenud. Kohapeal sain muiata. Dolomiidist olen kuulnud, nüüd siis tean ka, mis kivim see donotiit on ;). Krõbedad - 13 kraadi sillutasid meile tee ja jalutuskäik oli võrratu. Suhteliselt kindel, et nägime ilvese jälgi. Aitäh peitjale!
Praegune kontoriperiood seab igasugustele metsas kondamisetele omad ajalised piirid. Kui lõpuks laua tagant pääsed, on valget perioodi vaid õige natukene, nii et ega kaugele ei pääse ikka küll. Seda aaret olin korra sihtimas käinud, aga siis oli lumi alles maas ja kohe ei saanudki aru, et kus kohast see rada küll läheb. Jäi paremaid aegu ootama. Täna siis võtsin ette. Eelmise külastuse parajat peataolekut mäletades lugesin natuke varasemaid logisid, millest jäi kõlama, et jalutuskäik väheke kehvalt hooldatud pargis. Praeguseks on seal küll jalutuskäik ülehooldatud "pargis". Aga õnneks oli metsatehnika kasutanud väljaveo tee tegemiseks sama rada, nii et see ligi poole kilomeetrine lank sai suhteliselt valutult läbitud. Ja lõpuks paarsada meetrit ka metsaalust jalutamist, nii et ei hullu midagi. Tagasiteel sain küll kaunikesti hea sahmaka vihma kaela, aga kuna niikuinii olin juba märg, siis see ei muutnud enam midagi. Tänud peitjale aarde eest.
Sättisin väikese rattasõidu aardest mööda. Ei olnud just hea idee lühikeste pükstega sinna nõgestesse minna. Sai veidi kraami juurde lisatud. Nüüd on jälle kast ääreni kraami täis.
I didn't eat. Midagi ei võtnud, midagi ei jätnud (evej või kuidas see vanasti oligi). Selle aarde logimist olen mitu korda edasi lükanud. Selgus, et ilma mingi põhjuseta. Leidsin täpselt õige koha, kustkaudu aardeni jalutamine oli nagu pargis. Mõnes kohas küll hooldamata pargis, aga see ei häirinud. Mõnus retk. Aitäh!
Jäljerada paksus, koorikuga lumes viis poolele teele ja sai siis järsku otsa. Edasi tuli jäbi kooriku vajudes ise rada teha. Nahavahe sai soojaks ja aare leitud. Päikeselise ilmaga oli ilus vaade turbaväljadele.
Siia oleks peaaegu otse läbi metsa trügima hakanud. Õnneks otsustasime veidi ringi vaadata ja avastasime täiesti mõistliku raja. Nullis sujus kõik kiirelt. Lisasime konteinerisse samuti 4 pakki donotiiti ja kaasa tuli üks konteiner meeles mõlkuva projekti teostamiseks. Tänud!
Suvekuumuses ei tahtnud me mitte siia võssa sääskede, parmude ja muude loomadega võitlema tulla ja lükkasime seda külaskäiku ikka edasi. Täna oli aga täitsa mõnus päev ja ilm, kõik sobis. Aitäh.
Ilm oli küll hall, aga kuidagi on ka sellistel päevadel vaja end motiveerida, et lapsega õue minna. See jalutuskäik osutus täpselt õigeks sellel päeval. Kui minu jaoks oli tegemist lihtsalt pisut kinnikasvanud teega, siis Kaspar sai madalamal harjutada kerges võssis ragistamist. Tuleb juba päris hästi välja. Aarde leidsime suurema vaevata ning kuna enda kotis olevad varud olid üsna tühjad, siis haarasime natuke nodi kaasa. Nüüd saab jälle mõnda õnnetut aaret aidata. Hea idee ja asukoht sel aardel. Aitäh!
GPSi soovitatud teedel olid keelumärgid ees, teiselt poolt lähenedes leidsin õnneks sihi, mida mööda ilusti kohale sain. Aaret logides mõtlesin, et kuidas küll peitja sellisesse kohta on sattunud... Aitäh peitjale.
Ei saanudki algul aru, et kust see rada läheb, aga tegelikult oli teine üsna asjalik. Lendloomaaed oli täies relvastuses. Aitäh!
Vähendamaks hämmingut tühjade iastide näol aarde juures täiendasin kirjeldust.
Kui juba Tuula poole tuldud sai, siis võtsin selle jalutuskäigu ka ette. Boonusena oli Saue kultuuri- ja huvikeskus pannud püsti Tuula külaga tutvumise raja, seega tegin vähe pikema tiiru ja tutvusin tee peal ka kohalike vaatamisväärsustega. Tänud aarde eest!
Täitsa mõnus suve tunne oli jalutades. Aare ennast ei peitnud, aga segadus tekkis küll. Olin kindel, et tegemist on tavalise aardega, aga milleks kõik need kastid? Varsti oli pilt selge ja nimed raamatus. Miki täiendas oma varu ja saime tagasi tatsata. Aitäh!
Tegime mõnusa jalutuskäigu ja täiendasin oma hooldusvarusid. Aitäh!
Nüüd siis. Sellenimeline aare. "Donotiit" oli üks sõnadest, mille peale geopeitusega alustades alalõpmata sattusin, kuid mille tähendust ma niisama küll ei mõistnud. Võõrsõna - teadagi, kui pikk täishäälik viimasel silbil. Krediit, deposiit, defitsiit, bandiit, biskviit, visiit, orbiit, satelliit, euroliit... :P Aga "donotiit" oli tundmatu ja isegi targad sõnaraamatud ei osanud mitte ütelda, mis sorti loomaga tegemist. Ei meenu, kas toona kõiketeadva Guugli käest üldse küsisingi, kuid ühel heal päeval saabus selgus täitsa oma peas, välistamise ning mingi juhusliku foto koosmõjul :o) Tänapäeval on termin juba laiema uusfolkloori suhteliselt loomulik osa - aja küsimus, mil sõnaveeb seda ametliku väljendina tunnistab. Väga hea ning vajalik sõna. Tähte närides ja ühtset loogikat järgides, võibolla peaks täpne kirjapilt olema siiski "dunotiit", kuid folkloor on tegelikult määrav ning igasugused mistahes tüüpi põhjendatud kunstlikud muudatused kinnistuvad haruharva.
Rikkalik aare ja geoPEITURile ka praktiliselt tarvilik. Võtsin minagi karbist ühe donotiidipakikese kaasa. Aitäh!
Kena jalutuskäik mööda sihti aardeni. Peitja pole karpidega ega muu mittesöödavaga koonerdanud. Aitäh!
Siniste lilledega tähistatud metsa äärest algas aardeni viiv rada. Päris kohale jõudes tekkis olukord, kus aare on leitud, kuid sellelni ei pääse mitte kuidagi. Lõpuks murdsime läbi, panime esimesse avatud kasti nimed kirja ja siis oli mul vaja kaupa teha. Ega ma päris kindel pole, et aktiveerimata omanikku ootav rändur aardekarbiga samaväärne on, kuid enam tagasi vahetama ka ei lähe...
Tänan peitmast.
Matkasime, kuulasime linnulaulu, piilusime turbaraba ja avastasime donotiiti :) Täname!
Raja algusosas oli kurb näha rohket prügi mis mattunud juba pea täielikult loodusesse. Sealt edasi oli väga mõnus jalutuskäik. Täitsa kevadine tunne tekkis. Turbakaevanduse serva jõudes avastasime ennast valelt poolt kuusetihnikut. Ühtegi rada aardeni ei viinud ja tuli silmad kinni okastega rinda pista. Kolmanda karbi avamine tõi edu. Kaasa haarasime ka mõne donotiidi pakikese. Kindlasti leiavad kasutust. Aitäh jalutuskäigu, aarde ja donotiidi eest!
Auto jätsime põllu äärde ja asusime jalutama aarde poole. Lõpus eksisime korraks tihedasse kuuserivisse ära, aga Karl märkas ikkagi aaret. Võtsime paar pakikest endaga kaasa.
PS: Kel soovi, siis hetkel on veel vahetuseks ka kaks karpi alles.
Tänase jalutuskäigu perega otsustasime selle aarde juurde teha. Tulles oli ilm ilus ja linnud laulsid. Tuul oli ainult natuke õel, kuid metsatukka keerates, polnud sellel enam häda midagi. Teekonnal võtsime ette ka loodusõpetuse tunni ning asusime ära tundma juba tärkavaid, kui ka ammu närtsinud taimi. Google-i vidina abiga sain isegi natuke targemaks. Turbaväljadeni jõudes hakkas tuul taas kiusama. Otsustasime kiirelt aarde üles otsida ning metsa taas pakku pugeda. See meil isegi suht hästi õnnestuski. Ainult lastel polnud hoolimata suurest aardest midagi leida. Logimisprotsessi käigus avastasime metsas veel liikumist, ning selgus, et siin keset eikellegimaad, tekkis lausa järjekord. Tervitasime tundmatuid kolleege ning suundusime omi radu edasi. Meie uueks sihiks sai nüüd üks korralik langenud puu leida, mille najal üks mõnus piknik maha pidada. Puu leidsime ja toit maitses hästi. Isegi siis, kui maitselisandiks saime veel hunniku rahet pealekauba. Kõhud täis ja tagasitee omas tempos võis alata.
Oli mõnus kulgemine, tänud.
Väga laheda vaatega koht oli. Nullile lähenedes tuli võtta otsijate järjekorda.
Pilk kaardile pani alul veidi kahtlema, et kustkohast löheneda . Kui õige otsus tehtud siis oli juba tore kõndimine alul õhes suunas ja hiljem ikka tagasi ka. Vahepeal siis kiire mittesöömine ikka ka . Kiirel pilgul ümbruskonna ilu endassee hingamine ka.
Jälle jäi Tuula külastamata kuigi plaan oli täitsa olemas. Kohapeal valisin siiski lühema jalutuskäigu. Autoga lähemale sõites taipasin, et seda teed olen ma juba sõitnud. Küll mitte täpselt sama sihiga. Jalutuskäik oli täitsa paras ning sai ka logi kirja ja seda mitte üldse esimesena sel päeval.
Leitud ja logitud. Sõitsin rattaga läbi turbaraba kohale. Tänud!
Taaskord üks jalutuskäik metsas mis tundus meie tänasesse päeva väga kenasti sobivat. Kõige rohkem rõõmu tundis meie geokoer, kes sai siin suvalises metsavahes vabalt silgata. Aarde konteiner oli vahva ja vaade tohututele turbaväljadele lummav :)
Päevane sammude arv vajas tegemist ning kaardil jäi silma just see aardetäpp. Panin lähenemistee kaardil paika ning üks punktiir viis ilusasti aardeni. Kuna seda lõputut augulist teed ei olnud tahtmist sõita jäi auto pigem Tuula-Keila 11730 tee lähedale ning asusin kummikutes vahemaad vähendama. Punktiir oli kohati veel üsna talviselt lumine. Ühelt poolt hekki õnnestus aaret silmata, kuid mitte kätte saada. Teiselt poolt oli asi juba lihtne. Donotiidi tagavarad on hetkel piisavad, jätsin teistele. (715) Aitäh!
Jalutuskäigud mulle meeldivad ja seetõttu meeldis ka selle aardeni kulgemine. Enne autoni tagasiminekut uudisasin ka turbaväljasid.
Täitsa m6nus kulgemine m66da m6nusat metsateed. Eks neid naljakaid kirjasid erinevatelt pakenditelt ole omajagu nähtud ja imestatud. Yks isiklikke lemmikuid on laste hambapasta mille peal on kirjas hoida lastele kättesaamatus kohas :D Tänud peitjale
Olime varem siin nillimas käinud, kuid siis tundus see aare hull võsas rapsimisena, nii et loobusime. Nüüd lugesin logisid, et mõnus jalutuskäik pargis, nii et otsustasime uuesti proovima minna. :D Oli tõesti väga mõnus kevadine jalutuskäik, kuskilt võsast läbi murdma ei pidanud. :D
Mina tänan!
Võtsime poisiga ette kiire käigu linnast välja. Tõeliselt mõnus jalutuskäik mööda metsateed ja ees ootamas mõnusalt suur aare. Suured tänud peremehele aarde eest.
See on ikka tore kus tänapäeva inimeste mõistus on, et kõigele peab peale panema juhendid...nendel kottidel ja paljudel muudel, et ära söö, kilekottidel, et ära pane pähe...keeratava korgiga mahlapakil on juhend kuidas korki keerata ja pärast tagasi panna...linnas olen näinud, et liiklusmärkidel on nüüd juba kollased seletused all, mida mingi märk tähendab...inimkond on teel erilisse paika...vahva :D
Tegime õhtuse jalutuskäigu, sai mõnusalt metsane, parajalt pikk, ägedad vaated kauba peale, aitäh :)
Huvitav, mis õudu ma kartsin siit metsast leida, olen seda otsimist ikka uhkelt edasi lükanud. Tegelikult on väga mõnus aare. Ilus jalgrada viib kohale ja ma armastan suuri aardeid :) Aitäh!
Päris meeldiv jaalutuskäik, kuid kõht tühjaks ei jõudnud minna. Seega jäid nimeosalised minust puutumata. Aitäh!
Kuna juba keklas sai oldud sai ka siia piiluma tuldud. Tee oli üsna okey ja peagi oli ka nimi kirjas, aitäh :)
Mõnus jalutuskäik ilusas kohas koos neljajalgsete sõpradega. See oli minu 100-s leitud aare, aitäh peitjale! Jätsime väiksed vidinad.
Pärast väikest geotuuri sõitsin Margi perele külla. Ei uskunud, et ta vedu võtab, aga oli nõus siiski otsima tulema. Kohale saamine oli kerge, aga aarde leidmine üldse mitte. Pikalt sai ringi tuuseldud ja oksaga lund läbi suratud kuni jõudsime õigesse kohta. Sealt paistis muidugi aare kaugele ning lumi ka ei takistanud. Mu gpsi nullist oli aare 5m kirde suunas. Oli huvitav ja lõbus matk.
Lund oli piisvalt palju. Hundu kaotas peremehe ära ja aaret oli ka vaja otsida. Tänud!
Mööduvalt matkateelt asusime risti mööda metsarada raba poole teele. Üle poole tee oli enne meid siin lumes astumas käidud, teise poole teed tuli ise jäljed sisse rajada rohkesse lumme. Päike paistis, lumi sillerdas, kaunis talvine mets. Kraavi ääres oli eriti rohkelt lund ja kuused kõik suure-suure lumemütsi all peidus. Endiselt päike paistis ja peagi ka otsitav leidus. Tagasi auto juurde jõudes, nägime kahte kitsekest põllult põllule üle kraavide trallitamas. Tänud peitjale.
Mõnus jalutamine oli metsarajal.Kohapeal natuke otsimist ja saimegi nimed kirja.Aitäh!
Käisin viisin kraami juurde. Kel soovi siis nüüd on vahetuskaubaks ka kaks aardekarpi.
Väga mõnus astumine mööda metsarada. Ja ei mingit vingerpussi aarde poolt, et kus on või kuidas avada. Aitäh!
Valisime täna otsimiseks eelkõige selliseid aardeid, kuhu saaks natuke või isegi natuke rohkem kõndida ja ilusat lumist metsa nautida. Väga mõnus lumine metsarada tõi selle aarde juurde, raputasime teel nii mõnegi kuusekese oksad lumest puhtaks. Ja seda lund jätkus nii kapuutsi sisse kui krae vahele, mõnus oli :)
Aare oli ilusti leitav ja väga tore, et selles on nii palju geopeituritele vajalikku kraami. Võtsime meiegi sealt suurest kastist mõned pakikesed kaasa ja vahetuskaubaks jätsime pudelikorgi avaja.
Aitäh peitjale, et andsid põhjuse sellele vahvale metsarajale tulla.
See metsatukk tundub hetkel päris populaarne koht olema. Värske lumi oli kõik ära tallatud ja aarde leidmiseks gepsu vaja polegi. Täname õue kutsumast!
Panime auto heaga kolmveerandi kilomeetri kaugusele ja astusime mööda mahedat metsarada aardeni. See on väga kasulik, et siin nüüd geopeituse aare on, muidu kasvab see rada veel võssa :-) Nagu Madiski tõdes oli väga mõnus sammumine ja juba ootamatult nobedasti olimegi turbraba manu. Väike heitlus NKT põhipeidukatega ja võiski ka selle aasta esimese logi aardesse kirjutada. Imestasin veel, et kus kõik on.
Haarasime aardest pooliku paki tonotiiti kaasa, et neid vajadusel teistesse aaretesse poetada ja jätsime asemele Logistika+ kaamerakatja.
Tagasitee kulges veelgi ootamatumalt kiiresti. Ju saime lähikonna geopäeva alustuseks liialt vähe mütata. Suured tänud Lehole suure ja viksi aarde eest! Rada oli üllatav ja meeldiv. Kiitus siia kutsumast!
Parimat alanud geo-aastat meile kõigile! Tulgu aardeid ja mängijaid sama palju juurde nagu eelmisel koroona-aastal :-)
{FTF} kell 11.15 Pidime Airiga minema aaretama üldsegi teisele poole. Olin teel Airi juurde, kui ta helistas ja küsis, kas muudame suunda, sest uus aare tuli. Mul täiesti ükskõik, mis suund võtta, vaba päev ja pealegi puhkus. Korjasin ta peale ja nii me Keila poole suundusime. Suurelt teelt näitas waze, et keera vasakule aga oh häda, tõkkepuu oli risti ees. Raudselt meelega sinna pandud. Hülgasime siis auto ja hakkasime astuma, aardeni näitas kõigest 2,1 km. Mis see siis ära ei ole. Külm tuul puhus vastu ja mets tundus ilgelt kaugel. Vasakul tee ääres olid sügavad kraavid, sel hetkel üldse ei mõelnud, kas neist kuidagi üle ka saame. Mingil hetkel nägime siiski sillakest üle kraavi, kuigi aardeni oli veel pea 300 meetrit, katsetasime silda ja edasi jätkus teekond lumises metsas. Vahepeal surusime end läbi paksude okste, siis jälle rabas puuoks mütsi peast. Aarde juurde juhatasid meid kellegi jäljed, hiljaks jäime, oli esimene mõte. Avasime raamatu ja üllatus oli suur, kui see oli veel tühi. Panime oma nimed siis esireale ja teekond tagasi läks sama teed mööda ja tundus ka palju lühem Sellised esmaleiud mulle meeldivad, kui pead ikka vaeva ka nägema. Minu senini FTF idest teine lemmik. Tänud
Mõnus lonkimine metsas ning läks nii hästi, et sain seda uhkes üksinduses nautida. Üritasin küll Jasperit kaasa meelitada, kuid täna eelistas ta koju jääda. Aitäh põhjuse eest jalutuskäiguks!
Meil oli plaan täna lühemat sorti geotuur teha aga mõni hetk enne toast väljumist vaatas mulle vastu uus aare ja seda täiesti mõistlikus kauguses. Uurisin siis Krissult, et kas läheme proovime hoopis FTFida ja eelnev plaan lendas nurka nagu kaltsunukk. Tee Tallinnast välja tundus nii ilmatu pikk, et kui lõpuks 110ga sõitma sai hakata oli tunne, et oleme juba raudselt oma võimaluse maha maganud. Teine ilmatu aeg kulus hetkeni, mil autost tuli loobuda ja jalad kõhu alt välja kiskuda, et aarde poole siblida. Muidugi olime aarde poole liikumiseks valinud (tegelikult ikka google maps juhatas meid sinna) pikema teekonna turbaväljade vahelt. Nüüd polnud enam erilist lootus, sest siia kulus kolmas ilmatu pikk aeg. Ajasime juttu maast ja ilmast, nautisime päikest, mida viimasel ajal nii vähe on näha olnud ja trotsisime jäist külma tuult. Viimased kolmsada meetrit kuuskede vahel laveerides rippus Krissu telefoni otsas ja korraks kujutlesin selgelt ette kuidas keegi juba on aarde juures ja kuuleb meie tulekut kaugelt. Peale kuusekeste vahel sahmimist, kui taskud ja kraevahe olid kenasti lund täis olimegi päris nulli jõudnud ja muidugi olid seal jäljed ees. Enne veel kui aarde avasin küsisin, et noh kas oleme kolmandad või neljandad ja kui meile haigutas FTFi lahtri taga tühjus olime mõlemad üllatunud ja igati rahul, et tühja need plaanid, sest need ongi ju selleks, et neid muuta. Maalisin mõned olulised numbrid ja tähed raamatusse, taastasime algse maskeeringu ja asusime tagasiteele. Päike naeratas meile vastu ja tuulgi oli sõbralikum. Nautisin igat hetke. Aitäh siia kutsumast!