Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Palju õnne sünnipäevaks, Maris!
Teised saavad ka kingitusest osa, kui lahendavad pusle aadressil https://www.jigidi.com/solve/y8fl70yn/kingitus-marisele
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: pusleaare (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC94ZCD
Logiteadete statistika: 65 (100,0%) 0 2 0 0 0 0 Kokku: 67
See sai juba ammu lahendatud, talvel sai isegi siin kandis käidud teiste aarete järel... Aga lund oli palju ja koer tookord päris väsinud ning loobusime. Praegu kena kevad ja saime kiirelt kohale :) Tänud!
Täpp kaardil ootas sügisest saadik. Täna oli sobiv päev logima tulla. Tänud peitjale!
Puslesid on väga raske lahendamata jätta, kui need just ei koosne sadadest valgetest tükkidest või värvilistest kommidest :) Marise aarde pusle sai juba ammu kokku pandud ja nüüd sai läheduses pohli korjates ka aare leitud. Aitäh!
Lahendasin pusle, sain kingitusest osa. Palju õnne Marisele ja aitäh peitjatele!
Pusled on meil 99% Indreku teema, nii ka seekord. Kingitust üle vaatamas käisime muidugi koos. Aitäh!
Soojal päikselisel päeval matkasin otsitavani.Tänud peitjale.
Pusle sai kokku lapitud taas aegu tagasi. Täna oli sobilik aeg nimi kirja panna. Lund oli parasjagu, see logimist ei seganud. Tänud!
Pusle oli ammu tehtud. Täna sättisin oma kodutee sealt kõrvalt mööda. Viimased paarsada meetrit on ikka pärsi kole tee isegi jalgrattaga ei saanud sõita.
Pusle oli mingist vanast ajast koos, aga punkt külastuse ootel. Loomulikult kui aare satub olema sellises kohas, siis väga tihti sinna ei satu. Kuna maikuu on nii minul kui Mirjamil selline, et ühel on vaja kilomeetreid ja teisel samme, siis selle missiooni täitmise jaoks võtsime vähe pikema jalutuskäigu ette. Viimased ca 300 meetrit olid väheke rohkem väljakutset pakkuvad, aga vägagi ületatavad. Aitäh!
Päevaplaani pidi mahtuma veel jalutuskäik ning hea on, kui selle saab aardeotsimisega ühildada. Eks siin lagedal ikka veidi tuuline oli, kuid vähemalt ei pidanud kuskil mudas müttama. Leid kiire, hiljem proovisime ka üht suuremat linnukest tuvastada (Siuts on nii tore telefonirakendus, soovitan kõigile), kuid ta laulis nii ebaühtlaselt ja kaugelt, et saime ainult mõned lähedalasuvamad lindile.
Aarde eest aitäh!
Viimane jupp teekonnast oli rattaga läbimiseks natuke keeruline, aga kohale jõudsin. Aardes oli vahvat nänni ja tegin lastele vahetust. Suur tänu!
Jõudsime logima juba peaaegu et järgmiseks sünnipäevaks. Pusle lahenes kiiresti, looduses asi samuti lihtne. Jõudu ja jaksu peaosalisele, ilusat jõuluootust teistele! Meie täname!
Pusle mõistatused on ka täitsa tehtavad mulle endale (no v.a. need õelused). Niiet mingi aeg tagasi sai koordinaat kirja ja lõpuks jõudsime kohale. Nagu eelmise aarde juures, siis sai ka siin rahulikult telefon käest pandud ja kaugelt õigesse kohta jalutatud :) Tänud!
Tegime väikese matka, ületasime kraave ja leidsime aarde. Aitäh!
Kuna ka Marise kingitus jäi meile ilusti teele, siis otsustasime ka selle üle vaadata ning nimed kirja panna.
Tänan peitjat ning palju õnne sünnipäevalapsele!
Oi kingitused on ühet ütlemata lahedad asjad. Täitsa sõltumata millega tegu ja kus ta asub. Eks geopeituri õige kingitus asubki keset loodust ;) pusle sai vist üsna kohe kokku lapitud aga visiit jäi miskipärast pikalt ootama. Täna siis tulin seda viga parandama. Esiti pidasin seda draivinniks aga nac tuli ikka jalutada ka. Tänud peitjale
Puslesi on ikka tore kokku panna.Marisele jätkuvalt õnne!Aitäh!
Puslesid võib ikka lahendada. Vihmaga aardeid logida võib ka. Pigem eelistan esimest, aga sel korral sai mõlemat. Aitäh!
Kui tahta eriti keeruliselt aaret kätte saada, siis tuleb selleks valida parajalt vihmane ilm ja eriti soovitavad on libada tallaga jalanõud. Igatahes sai kenakene hulk energiat põletatud vertikaalse asendi hoidmisel, kuid sellest hoolimata kuivaks ei õnnestunud jääda.. samas vahel on ju tore, et sünnipäev tähendab kalorite kaotamist, mitte nende armutut juurde tulekut :D
Tänan peitmast.
Eelmine kord tuli missioon katkestada, sest kohalik lennuvägi oli üles rivistatud ja ründas igast suunast. Seekord pinises vaid ükskik hädine parm. Mõnus jalutuskäik. Aitäh!
Huvitav kas need tiirlevad parmud olid kingituse osa või näljased külalised. Puresid igatahes väga valusalt. Aitäh!
Lõouks see kingitus ka leitud. Kui andmed ei valeta, siis 13.01 eelviimane kuupäev, mis puudu aastast. Aitäh!
Tänud peitjale!
Tänase rattaringi käigus sai ka Marise kingile oma nimi alla pandud.
Kohale jõudmine oli paras seiklus :) Vahetasime aardes kingitusi ja väntasime tsivilisatsiooni tagasi. Marisele jätkuvat õnne!
Päris huvitav kingitus, tee peale tuli isegi kummarid jalga lükata kuna kergelt sopane oli kohati, ty
See tee siin on nii kole, et lükkasin leiu teadmata kaugusesse edasi. Laisaks ka läinud, jala käia enam ei viitsi. Kuna mul aga hetkel vedeles pagassis poja sõiduriist jõude, siis kasutasin juhust. Viimased 300 meetrit pidin siiski ise vantsima. Tänan.
Olin juba sobivas kandis ja tegin selle karbi juurde ka sutsaka.Aitüma
Õnnitlused said õigel päeval edastatud, nüüd jõudsime ka kingitust üle vaatama. Madis, kes siis sellisesse mülkasse kingituse peidab?;) Tegelikult muidugi tore ikka, et peitsid ja ilmselt saajat rõõmustasid ning aarded on hea põhjus seda piirkonda külastada, ise ilmselt ei satuks. Ja teiste inimeste sünnipäevad on ju toredad, enda omast üritan küll vaikselt mööda hiilida.
Rattasõiduks on siin täitsa sobiv tee, autoga tulekut ei kujuta ette, jalutamiseks on ilusamaid paiku. Taavi tahtis küll vapralt rattaga aardeni sõita, aga 100 meetrit enne loobusime. Paras songermaa siin praegu, kuivaga õige aeg külastuseks.
Aitäh peitjale ja parimad soovid kingi saajale.
Meil oli tore, saime vajaliku liikumistunni sooritatud.
Ise ja üksinda lahendasin mõistatuse, ise ja üksinda käisin kohal, ise kirjutasin oma nime raamatusse.
Rabad on alati olnud ilusad rahulikud kohad kus on mõnus jalutada. Kahjuks on see raba siin muutunud, aga eks kõik ole siin ilmas pidevas muutumises.
Tavapärasest rabailust oli siin asi kaugel. Ümbruse metsatukad maha võetud ja maa ära songitud. Õnneks aarde kuusk alles ja ehitatud oli ka mingisugune palktee harvesteri jaoks. Mööda seda polnud viga jalutada. Tänud aarde eest ja õnne nimikangelasele!
Jalutuskäik oli harvesteridest näritud pinnasele vaatamata üsna mõnus, kuni veetõke ette tuli. Aga kõhklus jäi vaid hetkeliseks. Rontidest-roigastest siin puudust ei tulnud, neid jätkunuks kasvõi Emajõele silla rajamiseks.
Oli mõnus õhtune jalutuskäik. Maastik tundus raske aga siiski otsustasime proovida vankriga lähenemist, sujus täitsa edukalt. Suurem laps tegi ka ühe vahetuse. Õnne ja aitäh!
Vahepeal olin täitsa kahevahel, kas kulgen paar kilomeetrit aardeni jalgsi või ikkagi sõidan mööda seda kuumaastikku lähemale. Kuigi päike paistis, ei olnud väljas siiski liiga soe. Seega sai laiskus seekord võitu. Nii ma kulgesin miski paarisaja meetri kaugusele aardest ning jalutasin sealt nulli. Igati tore astumine oli. Tänud!
Maastik on ajaga ikka oluliset muutunud. Lähenesime aardele tuttavamat teed pidi kuid lahkusime veidi meeldivamat ja vähem käidud rada pidi. Saime nii tuult, vihma kui lund. Üle mitme päeva tuli jälle üle 10000 sammu päevas.
Palju õnne sünnipäevaks, Maris!
(727) Aitäh! EVEJ
See oli puhta soo ja raba - väga mõnus koht, kuhu linnaasfaldist vaheldust otsima tulla. Oma HJR-i peal vapralt kuivad hoitud jalad sain siin lõpuks lootusetult märjaks - no mis üks õige rabaskäik kuivade jalgadega ikka väärt on. Aitäh!
Viimane lõik oli korralikult ära tuunitud metsatraktori poolt, aga jalutamiseks siiski sobis. Aitäh peitjale.
Pusle jõudsin õigel ajal kokku panna ja nüüd oli aeg paras kaherattalisega siia sõitmiseks. Tee veel päris õige polnud, oli liiga pehme, porine ning ei pakkunud rõõmu nagu suvel sõitmine, aga enam ei jaksanud oodata. Lootsin küll, et saab lähemale kui 300m, aga nähes seda rada, siis loobusin kohe ja jalastusime. Siin piirkonnas olen ka varem aarete tõttu olnud, aga aarde juures olin esimest korda. Leid oli kerge ja aare korras. Palju õnne tagant järele :)
Kui ma ei eksi, panin selle pusle erinevalt paljudest teistest otsast lõpuni ise kokku. Täna tekkis vastupandamatu himu just siia põigata. Ove poolt kiidetud teed sai sõidetud alles mõned päevad enne teda, ja siis oli tõesti lust, mitte nagu tavaliselt või viimasel siinsel sündmusel ;-) Täna üleliia kiiresti sel auklikul ja mudasel teel enam kulgeda ei saa. Aga 300m peale sai autoga kenasti. Viimased 100 meetrit oleks isegi Kallole põnevad :-D
Ilm oli ka õnneks imeline, väike tuuleke, päike. Aare ei lasknud end kaua otsida. Sisu oli ülirikkalik, et lisaks mahtuski vaid pastakas ja temaatiliselt Andmevara helkur. Välja võtsime kolm TB-d/rändurit. Teistele sai veel kaks rändurit alles jäetud.
Meeldiv aare. Tahan ka sellist kotti paari aarde taastamiseks, kust saab? Aare parimas korras. Tänud peitjaperele ja kõigile peitjatele! Enne autoni naasmist korjasin ühe iidvana õllepudeli ja mahapudenenud autoosa loodusest ära.
Pusle oli mul ammu lahendatud aga piirkond ise ei kutsunud otsimisega kiirustama. Täna olid aga autoga lähenemiseks parimad võimalikud olud, muidu auklik tee oli tänu sulanud lumisele põhjale üllatavalt tasane ja enamuse ajast sai sõita kiirusega 40-50 kmh kui muidu sellel teel peab sõitma esimese või teise käiguga. Viimased paarsada meetrit läbisin jalgsi ja ees ootas korralik normaalsuuruses karp. Tänan taas siia juhatamast!
Auto jätsime kaugustesse ja kulgesime mõnusas õhtus naudinguga. Polnud küll päikesepaistet, hoopis hämardus ja lõpuks oli lausa pime, aga vat ei saagi aru, mõnikord lihtsalt on hea olla ja lihtsalt imeline kulgeda. Ei häirinud ka songermaaks keeratud viimane lõik, tudiseval jalal sai kuidagi ka viimasest takistusest üle ja pärast tagasi ka. Tagasitee oli ka arusaamatul moel samamoodi mõnus ja nauditav, kuidagi hingerahuga täidetud aeg oli. Kiire ka kuskile polnud.
Tagantjärgi mõeldes justkui oleks istunud intiimses sünnipäevalauas, kaaslasteks rahulik lainetav vestlus ja laual jahtumas oma joomiseaega ootavad teetassid.
Tegime väljasõidu loodusesse. Huvitav, kas meie tuleviku looduspilt ongi selline RMk poolt segi küntud metsamaastik? Siis on meie loodus küll heades kätes. Igatahes palju tervist sünnipäevalapsele ja tänud peitjale.
Teiste kingitusi olen ikka nõus uurima, eriti hea kui nendega veel mängida saab. :) Aga mulle EI TOHI kinke siin teha! Vastasel korral võin ebaviisakas olla ja mitte seda vastu võtta.
Päev vajas vormistamist ja ka neljajalgne vajas oma jalutuskäiku. Elukas autosse ja sõitsin kuni tiigini ning sealt edasi jalutasime-ukerdasime aardeni. Kõik oli jäine ja lõpu poole ka märg. Nimi kirjas sõitsin ka peitja juurest läbi ja tõin ära tellitud geomündi. Tänud peitjale.
Pusle oli kokku pandud kohe peale avaldumist, kuid natuke läks aega aardekarbi juurde jõudmisega. Paaril korral oli see juba täitsa mõttes olnud, kuid ikka oli päev liiga kiiresti otsa saanud või meie teisele trajektoorile kaldunud. Täna me kõrvalistel tegevustel aardeotsingut takistada ei lasknud ja võtsime selle kindlalt plaani.
Et elu poleks liialt lihtne ja aarde otsimine ei seisneks vaid mööda teiste tallatud rada kohale sammumises, siis meie otsustasime aardele läheneda hoopis ida poolt. See tähendas muidugi jõe ületamist, kuid olime seiklusteks valmis ja vaatasime, mis elul meile täna pakkuda on. Esmalt vaatlesime jääl mingeid väikseid loomajälgi, siis kalpsas sinna ka Indy ja tundus, et meiegi saame kuivalt üle. Kopsisime kannaga jääd, pühkisime kätega lund pealt ja tasa-tasakesi saimegi teisele kaldale. Seal ootas meid ülepõlve lumi, kuhu ikka täiega sisse vajusime. Sumpasime seal paarsada meetrit kuniks hakkas paistma puu, mis sobiks aarde peidukohaks.
Aardega oli kõik parimas korras. Erilised kiidusõnad logiraamatu valijale- see oli maailma kõige nunnuma pildiga raamat ;)
Tagasitee kulges juba teiste tallatud rada mööda. Nüüd pakkus kinnitallatud teel kõndimine hoopis teise elamuse, sest peab ikka vahepeal põlvini lumes ka müttama, et oskaks hinnata lihtsamate radade väärtust.
Paar tundi metsas müttamist oli ülimalt mõnus ja saime nautida ka võrratut värvilist taevalaotust. Aitäh peitjatele!
Kui juba Laagrisse uhkete müntide järgi sai tuldud, otsustasin ka sellest kingitusest osa saada. Ega need mu lemmikteed siin metsas pole, aga varasemast kogemusest on lootust, et saan ka mina oma masinaga sellele talvetingimustes ligi. Kui ilusti vanades jälgedes püsida, polnud häda midagi. Kuid teepervele liiga ligi minnes, tekkis ikka paar ärevamat momenti ka sisse. Tuttavale ristmikule jõudes olin dilemma ees, kas jätta masin siia või proovida mööda läbitavat teed veel lähemale saada, kuigi aimasin ette, et ümber pööramisega hakkab veel nalja saama. Kuna peitja oli mõned hetked tagasi lubanud vajadusel välja sikutama tulla, võtsin julguse kokku ja veeresin edasi. Seda siis kuni järgmise ristmikuni kus oli kohe selge, et siit edasi ma ei lähe, ega hakka proovimagi ümber keerama. Jätsin siis selle mure hilisemaks ning liikusin lumes sumbates vaikselt aarde poole edasi. Näpud ja varbad olid küll mõnusalt soojas, aga nina kippus kiirelt ära külmuma. Polnud ka ime, autost väljudes näitas kraadiklaas -17 kraadi. Vapral sammul viimaseid meetreid läbides leidsin ennast üsnagi ootamatult kõhuli lumes. Lumes peidus olnud salakaval oks, suutis mulle 1:0 ära teha. Pärast mõningast pusimist suutsin ennast taas jalule saada ja aardeni jõuda. Gepsu polnud vajagi, 10 päeva vanad jäljed olid veel piisavalt head suunanäitajad. Nimeke kirja ning tagasi auto juurde nuputama kuidas ma siit nüüd minema saan. Kuigi keegi oli seal suutnud masina edukalt ümber keerata, siis mina seda endiselt kinnijäämishirmus teha ei julgenud vaid otsustasin kasutada ühte oma leivanumbrit ning asusin jõuliselt tagurdama. Sellest 900+ meetrist sai vist minu tagurdamise uus rekord. Kui masina ninaotsa taas suunaga kodupoole sain, võis juba kergemalt hingata ning soorituse edukaks lugeda.
Marisele samuti kamaluga õnne. Olgu siis see väga hilinenud sünnipäeva õnnesoov või niisama kasutamiseks meie oivalises talves. Tänud.
Miki tõotas, et teeb oma volksuga draivinni. Täitsa tegigi, ainult et draivinnis lumehange. Järgnes omajagu pikk lumeooper, aga välja ta sealt sõitis. Tegelikult oli kõrvalt väga hea vaadata, kuidas inimene teab, mida teha ja teeb seda kindlalt ja professionaalselt. Olles hangest välja saanud, draivinnis ta tegelikult täitsa lähedale. Tegime mõned sammud paksus lumes ja saime nimed kirja. Palju õnne Marisele tagantjärele!
Olin omas mullis ja astusin usinalt aarde poole, kui üks möödasõitu sooritav autojuht ühtäkki rooli taga vehkima hakkas. Millisekund hiljem tuvastasin sealt Janari laia naeratuse. Ajasime jupp aega juttu või õigemini loetles Janar mõistatusaardeid, millega ta just pusinud on või otsimas käinud. Kõik need olid aga sellised, mis mul keskeltläbi kümme aastat tagasi leitud. Sellest ajast aga pole kuigi palju aardeid, mis täna selgelt meeles oleks ehk minugi pärast võiksid vanemad aardeleiud tagant poolt kustuma hakata, sest tõenäosus, et ma neid otsiksin nagu täiesti uusi aardeid on väga suur. See selleks. Kui Janari limiteeritud aeg otsa sai jätkasime mõlemad oma teed ja mina siis sain pikalt tema autorehvi jäljes astuda. 12:25 õnnestus siin täna lausa kolmas leidja olla. Sellised lihtsad mõistatusaarded + jalutamist võimaldavad asukohad on ühed parimad aarded, mis seda mängu kaunistavad ja igapäevast aarde otsimise tungi aitavad leevendada. Tänud peitjale! Õnne Marisele ja kõigile teistele jaanuarikuu sünnipäevalastele!
Aarde lahendamise võtsin ette juba samal päeval, kui see avaldus, aga kuna laiskus oli suur, seega ei viitsinud ma siia tormama hakata. Täna sai külastatud läheduses olevat teist aaret ja siis mõtlesin, et aeg on ka siia tulla. Tegelikult vist oleks ka sealt otse saanud, aga lumi paks ja ei hakanud sumpama. Siia jalutades avastasin eest värsked jäljed ja kohapeal ootaski mind alles soja tindiga kirjutatud Ingridi logi. Tagasi sõites, nägin ees vastu jalutamas ühte tuttavat kuju. Ülla ülla Airi jalutas mulle vastu. Lobisesime veitsa juttu ja nii saigi see seiklus läbi. Tänud peremehele aarde eest ja muidugi hilinenud õnnesoovid moosipäevaks Marisele.
Dauno saabus hommikul Norrast ja me polnud plaane teinud kaugemale minekuks, seega sai suht linna lähedalt aardeid otsitud. Saigi tuldud Marisele õnne soovima. Jalutuskõik oli mõnus. Tänud
Anna nokitses eile õhtul pusle kokku (ei saa mainimata jätta, et selliseid puslesid on ikka lust kokku panna ja ei ole vaja mingit abiväge appi võtta) ning täna, olles liikumas natuke kõrgema sõiduautoga, sai käidud ja oma nimedki kirja pandud. Õnnestus saada nimed kirja panna esimesena peale esmaleidjat. Lund on palju ning lume all maa on ikka pehme. Juhtuski nii, et peale leidu kodupoole sõites jäi auto ühte auku kinni. Õnneks oli abi nupuvajutuse kaugusel ja nii saimegi oma lumist koduteed jätkata.
Ka meie poolt palju õnne ning tänud aarde eest!
Palju õnne! Aitäh aarde eest! Mõnus lumes sumpamine oli ❄ Õnnelikud teised leidjad :) FTF ja STF ei ole enam mängus :)
Infoks, et Maris on ise oma kingituse leidnud, nii et võib minna julgelt otsima.
Seekordne sünnipäev algas üllatuste rohkelt. Vabandan tegijate ees. Ma vist pole väga hea üllatuste vastuvõtja. Õnneks aarde osas peitjad leebusid ning andsid mulle otsimiseks veidikese ajavaru, et saaksin minna mulle sobival ajal. Valisin varajase hommikutunni koos päikesetõusuga, mis taevaserva roosaks lõi. Tänan peitjaid!