Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Siia, Saarikualuse ujumiskohta jõudes ei ole tee (loe: rada) just kõige parem, aga koht on seda väärt, et siia tulla. Siit avaneb jällegi ilus vaade järve Orika otsa poole ning teisele poole vaadates näed kena vaadet linnale. Seda saad teha turvaliselt seistes KIK’i poolt paigaldatud paadi/ujumis sillalt. Seega, kui sulle meeldib supelda, siis võta rätik kaasa. Aarde peitmise ajal oli järv lahti (jäävaba) ja kutsuv vesi ootas. Minul jäi rätik koju ja ujumine jäi ära… Olenevalt aastaajast võid vajada kummikuid. Aardes on pliiats olemas.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9502P
Logiteadete statistika:
70 (74,5%)
24
1
4
2
0
0
Kokku: 101
Kellegi on jälle topsi vaja läinud ja meie oma minema tassinud. Aare taastatud ja ehk jääb ikka püsima! Juba sain tossudega ligi tulla. Edu otsimisel!
Ma tavaliselt ei loe logisid ennem otsima asumist.Nüüd tuleb küll muuta seda harjumust,sedaenam et siia kulgemine oli paras soparalli.......ei olnud jah õnne.Eemal oli jääl kalamees kelle kalaõnne ma uurima ei läinud.
Kuna siia toov rada on küll sirge, aga piisavalt mudane ja libe, et uuesti mitte tahta tulla, siis võtsin kindlaks nõuks, et täna öösel otsin üles, mingu või hommikuni. Pladistasin ja otsisin kolme lambi valgel üle tunni. Ronisin ja vaatasin ja katsusin oma arust kõik kolm ilgeligedat libeilget paju oks- ja tüvihaaval üksipulgi läbi ja veel kord ja veel kord, aga no ei märganud. Kui Võrtsjärve lögased alligaatorid juba nii julgeks muutusid, et pilliroo vahelt veest kuivemale roomama asutasid, taganesin ja pagesin löödult.
13-päevase lastelastega eile alanud Lõuna-Eesti tuuri leid #7. Sellest sai laste näljahäda tõttu viimane aardeotsing enne "Legendis" einestamist ja seejärel pea õhtuni Viljandi järve kõigist hüppetornidest vette kargamist - mis oligi toredam kui geopeitus :-D
Koht oli siin tõesti kena ja järve ääres ei söönud sääsedki nagu metsa vahel. Otsisime kolmekesi omajagu aega seda 1.5, mitte midagi silmamata. Lapsed läksid seejärel ujumissillale lustima. Ühel hetkel kostus kisa - Maria lasi Lukase plätu allatuult. Soovitasin siis Lukasel ruttu vette karata, enne kui rohkem ujuda tuleb. Kuna kedagi polnud, saigi poiss esimese paljalt ujumise siin ära teha ja 2x10 meetrit soojas vees sumada. Nii et pole siin isegi rätikut vaja soodsatel tingimustel või häda sunnil :-)
Aardest oligi juba omajagu villand saanud. Aga otsustasin ikkagi veel viimast korda sealt läbi minna, seejärel lahkume lõunatama. Ootamatult märkasin nüüd midagi maas - must aardepotsik! Leiurõõm oli siiralt suur. Punusin topsiku oma algsesse peidikusse tagasi. Paksema lumega seda siiski ei leia. Aitäh Reinule aardega eduelamust ja privaatset ujumiskohta võimaldamast! Päris 1.5 peidik järelikult pole, kui aaret sageli üldse ei leita, mitu korda otsitakse ja meiegi niivõrd kaua otsisime.
Ca kuu aega tagasi käisin otsimas ja omast arust vaatasin ka selle koha läbi aga ei leidnud, kuid seekord leidsin üles. Jätsin aadre sinna kus leidsin, aga ei ole kindel kas see peaks seal asuma. Aare heas seisus aga omanik võiks kontrollida kas on õiges kohas.
Kui kohale jõudsin, pakkisid kaks noorkalurit end just minekule. Milline vedamine! Otsisin ja otsisin kuni pidin siiski Carolysile kurtma, et olen pime. Sain natuke abi ja peale veel veidikest otsimist tuli ka leid. Pean ütlema, et ilma abita poleks ma seda mitte kunagi vist leidnud. Jube hoolega peitu pandud. Aitäh!
Pea kolm aastat tagasi sai siin päris suure seltskonnaga tiirutatud ja tühjade pihkudega/käppadega jäädud. Seekord läks paremini. Eelmisel päeval oli teisel pool järve tööüritus ja selle käigus oli võimalus proovida kajakiga järve peale minna. Polnud varem proovinud, seega läks käiku. Siht sai ka silme ette pandud - siin ära käia. Kajakiga sain täitsa hakkama ja aarde leidsin ka. Kuna kirjapulka polnud kaasa ja järgine päev oli plaanis siit niikuinii järvetiirul mööda astuda, siis saigi logitud alles järgmine päev. Päikest võtvaid neiud sai veel imestada, kuidas üks võilillekrooniga habemik koos kaaslasega võssa sukeldusid ja siis natukese aja pärast sealt jälle väljusid. Tänud peitjale!
Aarde konteiner vahetatud veekindlama vastu. Eelmisele aardele olid närilised liiga teinud... Palun reetvaid pilte mitte postitada! Aare nüüd korras ja uues kuues. Edu ja kaunist kevadet!
Otsisin ja vaatasin, aga ei õnnestunud aarde peidukohta leida, eks teine kord.
Päris mitu korda oleme käinud siin seda aaret piilumas, aga ikka on keegi rannas olnud ning seega pole otsimist alustanudki. Täna oli rahulik, kedagi segamas polnud. Kui mõni sobiv koht oli üle vaadatud ja kuskil midagi silma ei jäänud, siis üks hetk tõmbas tähelepanu midagi kollast maapinnal. Lähemalt vaadates selgus tõsiasi, et kollase kaanega logiraamat oli lihtsalt üksikult seal maas vedelemas. Topsi ei silmanud kuskil, seega mõistatus, et kuidas see logiraamat sedasi sinna sattus. Peitjale sai teada antud, varsti asi taas korras. Aitäh.
No siin oli ikaldus, midagi ei leidnud. Ongi põhjust peale positiivseid logisid tagasi tulla.
Aare vajaks kevadhooldust, sest ilmselt jääb talvel vee kätte ning sisu saab veega kannatada. Logiraamat märg, pliiats vettinud.
Vahel veab. Minul vedas selle aardega. Ma isegi ei saanud aru, kas ta oli seal, kus oleks pidanud, sest minul läks lihtsalt, aga kõik kirjutavad keerulisest otsimisest . Nipp: Aitab ka meetod, et pastakas taskusse jätta ja teha nägu, et ma üldse ei kavatsegi seda topsi logida. Aitäh! Aare vajaks kevadhooldust
Peale eelmise aarde mitteleidu läks meil siingi veerand tundi enne kui leidsime. Logiraamat on küll täiesti märg, aga paber tundub veekindel, nii et nimed said vaevata kirja. Aitäh!
Käidud, nähtud, tehtud - natuke pikem logi Paadimees 1 aarde juures.
Leitud. Vajab veidi hooldust, aga logida saab ikkagi.
Tänase 10 km jalutusringi sisse sobis peaaegu see aare. Ei ole see ümber järve minev matkarada vankriga just kergemate killast, eriti see viimane langus aardeni. Seekord polnud ühtegi kalamugu ega pealtvaatajat, seekord polnud ka aare üldse peidus. Logiraamat oli kergelt niiske, kuid logimist see ei takistanud. Aitäh!
Logisid lugedes tekkis juba kahtlus, et tuleb pikem otsimine, aga õnneks leitud mõistliku ajaga. Tänud peitjale
Konteinerist valasime vee välja, kuid logiraamat on ikka läbimärg.
Veider aare.. pole ju tegelikult üldse peidus, kuid kohe mitte kuidagi ei jää silma. Aega läks siin rohkem, kui kõigi teiste tänaste Viljandi aarete peale kokku...
Tänan peitmast.
Ei hakanud kalamugu segama. Mõni teine kord tagasi uuele katsele.
Täna siis uus katse ja hakkas juba ikaldus tekkima kui lõpuks sattus juhuslikult näppu.Nüüd tagantjärgi ei imesta üldse miks rahvas seda ei leia.Põhimõtteliselt üks kiuslik aare ja logide lugemine ei aidanud kohe kuidagi peale selle, et null on nihkes.
Ohh jah...Siin veetsime ikka tükk aega, aga ei hammustanud läbi mida vaadata.Hiljem ühe aarde juures tekkis arusaam, et äkki oligi selline lahendus, aga tagasi kah ei haknud minema.Kunagi uuesti.
No ei leidnud! Liikusime Paadimehe numbritele vastupidises suunas ja mõned aardeleiud hiljem saime ka aru aarde peidukoha olemusest aga tagasi ei viitsinud enam tulla! Jääb järgmiseks korraks!
No ei läinud siin kiirelt ja kergelt. Väljas oli külmaks tõmmanud ning jää naksus, paukus ja kõmises järvel. Mõnus.
Selle tripi kõige kangekaelsem peitujääja, puistasime seal nullist 20 m raadiuses endi meelest kõike, kuhu annaks topsiku torgata. Leiuhint tuli lõpuks juba peale loobumist ühest toredast videokõnest; veab ikka meil, et geopeitus annab põhjuse sõpradega suhelda ka siis, kui sul hommikul veel õrna aimugi ei ole, et see juhtub… :D.
Edasi vaatasime üle ka paadimehe nr 24 aga see oli oma pessa kinni külmunud. Üritasime teda lahti koputada aga ei õnnestunud ja tõtt-öelda ma jääd sihtides tabasin libamisi hoopis topsi nii, et tolle habras plast natuke järele andis :(, vabandust. Mul on asenduseks saata/tuua tavaline pet, kui see ka sobiks? Praegu on seal natuke teistsugune konteiner.
Aarde eest peitjale aitäh ja siit edasi liikusime Fellinisse lõunasöögile. Kui võimalik, minge teie ka ning tehke head kaks ühes - restoran annetab oma imehealt boršilt saadud tulu Ukraina toetuseks.
Ilm oli ilus, kiiret polnud, seega otsisin päris tükk aega. Vahepeal lugesin viimaseid logisid aga ikka jäi leidmata.
Veits aega otsisime, aga lugedes viimast logi kadus ka meil isu ära ja võib-olla tuleme mõne parema ilmaga kunagi tagasi.
Päris mitmest logist käis läbi, et tegemist on (sellises kohas liiga) õela aardega. Lund oli, jääd oli, vinge tuul oli ka ning meil sai siin otsimisisu ikka enne otsa kui tops välja tuli.
Mööda pori rada pidi sai kohale jõutud, koht oli isenesest ilus. Aaret sai ikka päris jupp taga aetud kuni lõpuks ka abi kõne tehtud. Peale seda tuli leid üpris kiiresti, tänud :)
Juba eelmise aarde juures hakkas aeg venima, siis siin oli sama lugu. Mul on tunne, et see koordinaat on möödas, lisaks ka vähe õelale peitmisviisile. Kuid kätte ta sain. Kui aga 2 aaret tagasi lõin ujuma minekuga põnnama, siis siinne koht oli palju privaatsem ja peagi olin vees solberdamas. Taustal veel paadimees kala püüdmas. Õhk mõnusalt 9 kraadi ja vesi veelgi soojem.
Tänud.
Täna on porine aga õnneks kummikud jalas. Ei õnnestunud seegi kord
Katse 2, seekord oli ennetavalt hangitud vihje kaasas ja nii sai tops ka üles leitud. Tänud aarde eest!
Olgu tänatud videokõned. Oli see vast õel peidukas. Aitäh siiski!
Nullist põõsast leidsin kanepisuitsetajate bongi. Väikesed kanepitaimed on kasvamas läheduses. Võimalik, et suitsetajad ei armasta aardeid oma lemmikpaigas.
Jah, eelpool kommenteerijad ütlevad kõik. Otsimise käigus kohtusime teiste geopeituritega ning lootsin, et mitu silmapaari ikka leiavad aarde üles. Kahjuks pidime seekord siiski mitteleiuga leppima.
Siin sai ikka omajagu aega veedetud. Üsna kohe liitusid meiega ka terve paaditäis seltskonda, mõni kahel ja mõni ka neljal jalal, aga mida keegi ei leidnud, oli aare. See peab ikka väga õel aare olema, kes end nii hästi peidab.
Seekord lähenesime aardele vee poolt. Kuna kai oli hõivatud, siis esmalt käisime ujumas ning mõne aja möödudes alles randusime. Kohe märkasime, et otsimistegevus käib, kuid viisime end veidi eemal asjaga kurssi ning lasime Exel end veidi rohu sisse kuivatada ka. Peale tutvumist otsisime veel mõnda aega koos aga mida ei leidnud, oli aare. Ehk mõnel teisel korral siiski näkkab.
Oi oi kui raskelt see nüüd tuli. Väga kiusupunn oled ikka! Tuleb tänanda!
Alguses tundus, et siin on lootusetu, sest mugud nautisid täiega veemõnusid. Õnneks nemad siiski ei seganud, aga sellegipoolest läks leiuga meeletu aeg. Üsna õel peitukas sellises kohas, siin oleks ju kõvasti paremaid variante olnud. Aitäh peitjale.
Kunagi see mitteleid pidi ju tulema, päev oligi siiani ilma igasuguste viperusteta möödunud. No oma julge kolmveerand tundi sai seal veedetud, logisid loetud ja erinevaid objekte uuritud. Milline see õige objekt on, jäigi arusaamatuks, igatahes aare jäi seekord leidmata. Aga koht on kena, tänud juhatamast.
3 korda olime loobumas, kuid enne minekut ikka vaatame korra veel. Viimaks leidsimegi. Tänud!
Eile lahkusime siit mitteleiuga. Õhtu jooksul saime teada, et koordinaat on veidi mööda ja peidik asub hoopis veidi lõuna poole. Tulime siis täna uuele katsele ja ei kulunud minutitki kui konteiner leitud sai. Kohapeal tegutses lõunasöögi otsingutega ka uks luigepaar. Nüüd on taaskord kõik paadimehe seeria aarded leitud. Aitäh aarete eest!
Eile lahkusime siit peale pikka otsimist siniste nägudega. Tegime vahepeal ühe abistava geokõne ja saime vihje kus aare olla võiks. Täna väga kaua ei läinud kui Karl aarde välja õngitses. Boonuseks kohtusime veel kahe luigega.
Otsisime 40 minutit aga nägijaks ei saanud. Minek oli mudase võitu ja nulli ümbrus üsna prügine.
Talvel ei jäänud silma, nüüd teisel katsel leitud. Ei saagi aru, kuidas eelmisel korral nii pime olin. Tops oli pooleldi vett täis kuid kuna logiraamat ilmastikukindel, siis polnud hullu. Nende 3D-prinditud topside viga kipub olema see, et ei taha olla eriti veekindlad.. Hetkeseisuga antud seeriast siis veel leidmata see ööaare ning känd #15. Viimase tarbeks võtan sinna vist telgigi kaasa ning löön laagri püsti :D Peitjale tänud!
Poleerisin ja kui see ei viinud soovitud tulemuseni, siis turnisin valel objektil. Pilku korrigeerides sai logi kirja. Tänud!
Poleerisin ja kui see ei viinud soovitud tulemuseni, siis turnisin valel objektil. Pilku korrigeerides sai logi kirja. Tänud!
Kevadine päikesepaisteline hommik meelitab juba varakult jalutajad järve äärde. Põhiseltskond seikleb ikka oma neljajalgsete sõpradega - või siis vastupidi, neljajalgsed oma kahejalgsete kaaslastega, kes veel veidi uneseguste silmadega üritavad rajal püsida. Pidin päris tükk aega järvevaadet nautima, enne kui õhk puhas ja põhitegevuse juurde sai asuda.
Aitäh aardepeitjale!
Koos kaaslastega Viljandis ilusa ilmaga. Tänud peitjale.
Täna Viljandi tuuril sai ka viimased paadimehed 23-29 üle vaadatud.Sai nii porisemat kui ka natuke puhtamat astumist.Tänud peitjale.
Sattusime lagendikule täpselt kalameeste lahkumise ajal. Need mõõtsid meid pika pilguga ja ei osanud vist ära arvata, mis meiesugustel järve äärde asja. Õngi pole, kotte ega rätikuid ka mitte. Segadus vaatas meeste silmist vastu. Ent ootama ja vaatama nad õnneks ei jäänud. Pladistasime nulli ja aare jäi õnneks üsna ruttu silma. Aitäh!
Siin juba kolmandat korda. Seekord oli poleerimine tulemuslik ja tops sai leitud. Tänan peitjat!
Viljandi kevadtuur koos Muhukalvi ja EESpidermaniga. Plaan oli põhiliselt keskenduda Ringtee ja Tere Tulemast aaretele aga mõned seeriavälised hüppasid ka sisse. Paadimehed olid ka täiesti seeriavälised. Logisime numbrid 25 – 23. Tänud peitjatele!
Logiraamat üle vaadatud ja niiskus eemaldatud. Kirjade järgi peaks "rite in Rain" logiraamat olema e. siis niiskuskindel. Kirjutage julgesti! Edu!
Teekond aardeni ja tagasi oli märksa vaevalisem kui aare ise. Üles mäkke ronides uuris Piret maad veidi lähemalt (kukkus). Ettevaatust vajalik.
Oi jeebus, kus siin läks alles aega. Küll poleerisin nullis ja selle ligi olevaid objekte. Lõpuks jäi aare ikkagi näpu alla. Tänud!
No siin sai ikka tükk aega poleeritud enne kui Ingrid topsi märkas. Tänan.
Täna oli leid hetkeline, vähemalt Liisil, mul läks pisut rohkem aega aarde nägemiseks. Tagant järele ei saa aru, mida siin eelmine kord tegime. Üpris kindlalt vaatasime ka sinna kohta. Täna oli veetase väga kõrge, ei ole aardest enam kaugel.
Ei saa eitada, et me poleks siin varem käinud. Ei saa eitada, et varem me poleks siin otsinud kottpimedas mingi pool tundi, teinud kaks nirust abikõnet ja mitte midagi aru saanud. Kui Viljandi vana hea kirstunael - Mädajärve - tehtud oli, siis võtsime suuna järgmise peale ehk selle juurde. Erinevalt eelmisest korrast oli väljas kottvalge ja tuli väga kiire leid. Aare paistis juba eemalt silma.
Kaua läks aga lõpuks leidsime. Tänud peitjale
Ma ei tea kas seal tohtis parkida, aga üks masin oli juba ees. Nii et esimese asjana, kui aarde poole astuma sai hakkata, vaatasime seda ligulibedat mäge ja esimene mõte oli: Sinna me kuidagi ei saa. Öeldakse aga, et julge hundi rind om rasvane. Libisesime kuidagi sel jäisel teel, kuniks nägime sobivat rada alla. No ega seal all nullis oli ka alguses üks paras ikaldus, tulid mõtted, mis küündisid universumini. Tiirutasime ja tiirutasime. Nööp aga võttis asja mõnuga ja peletas lähima kalamehe teisele poole järve. See sundis kiiremini tegutsema, laiendasin otsimisala ja voila! Leitud. Tänud peitjale aarde eest.
Ja vat see siin ei tulnud. Eks kunagi proovib uuesti, ongi põhjust tagasi tulla :)
Kulgesime Paadimees 25 juures üle jää siia. Otsisime kaua ja edutult. Kõik logid lugesime läbi ning lõpuks, kui tuju juba väga ära hakkas minema, tegime abikõne. Seejärel tuli leid, kuid kahjuks jäi pigem negatiivne emotsioon. Natuke minu jaoks liiga "juhuslik" peidukoht. Samas oli kena koht. Aitäh!
Siia liikusime 25-nda juurest otse üle järvejää ja asusime otsima. Otsitud sai oma aruga ikka kõikjalt. Ülevalt ja alt, heaga ja kurjaga aga ei midagi. Mingi aeg hakkasime logisid lugema ja otsinguala laiendama ja viimases hädas tegime hädakõne. Nimed kirjas aga tuju paremaks ei läinud. Polnud rahul, et ise hakkama ei saanud. Tegelikult oleks ju võinud. Aitäh.
Lootsime, et oleme nüüd kahe Paadimehe leiuga end õigele lainele häälestanud ja tulime veelkord sedagi aaret otsima. Hakkasime juba eemalt vaatama erinevaid kahtlasi kohti ja siis pilku tõstes märkasime kahte mugu mäest alla laskumas. Mõne hetke pärast tõdesime, et saame endale hoopis mõnusat seltskonda, mis otsimisel kindlasti abiks.
Vaatasime nüüd siis juba nelja silmapaariga ringi, natuke silitasime ühte ja teist objekti, kuid olukord polnud sugugi paljulubav. Siis aga võttis Hannes sisse komandöri rolli ja asus kolme naist tegudele suunama. See nägi umbes välja nii: vaata vasakule, pista käsi sinna, katsu alt, otsi nurga tagant jne. No ja nii me mingi ime läbi lõpuks selle aardetopsi näppu saimegi.
Aitäh!
Ohjahh. Läks niikaua aega, et tegelikult juba loobusin. Korraks kasutasin veel seda vihjet, et aare on seal, kus samme pole ette tehtud ja nii oligi. Tagantjärele tarkusena kergelt leitav ;)
Aitäh!
Andis seda ikka otsida, maa pealt ja alt, sõprade ja vaenlaste seast
Kohale jõudes tekkis kohe mõte, et oi kui lahe, täna saab oma nime võrku logida. Aga kalavõrk vedeles seal niisama kahjuks. Poleeritud sai päris kaua, mitteleide oli mitu, tükil ajal nüüd Viljandisse asja pole, ei tahtnud niisama ka jätta seda aareg ja nii saigi peitjale traati tõmmatud, kas ikka õiget asja sai silitatud. No ja siis tuli ka leid. Tänud
Jalutasime siis kõik koos aarde poole, kus mulle väideti, et nad ennem otsides aaret ei leidnud. No proovisime ikka igasuguseid võimalusi, aga lõpus leidis Ain selle ühest väga lihtsast kohast. Mõtlesime vist natuke üle. Igastahes sai FTF kirja kell 15:59. Aitäh aarde eest!
Meile üldiselt meeldib "Paadimehe" sari ja kui järjekordsed aarded siit seeriast avaldusid, siis otsustasime, et läheme ja vaatame nad kohe üle. Niikuinii oli plaanis koeraga jalutuskäik ette võtta, miks mitte siis ühendada see järjekordse aardeotsinguga. Kuna lume peal värskeid jalajälgi näha ei olnud, siis hakkas tekkima ka väike FTF-i lootus, kuid aaret me kahjuks ei leidnud. Otsustasime siis vahepeal kahe ülejäänud uue aarde juures ära käia, et tagasi tulles värske pilguga veelkord piirkond üle vaadata.
Tagasi tulime juba natuke laiendatud meeskonnaga, sest 25. "Paadimehe" juures olime kohtunud toreda noore geopeituri [6dbe7h]-ga. Meil oli nüüd nagu uus hingamine sees ja ei läinudki kaua aega, kui Ain aarde leidis. Miks see peidukoht meil esialgu aga kahe silma vahele jäi - ilmselt mõtlesime üle. FTF meie otsimisgrupile kell 15:59. Aitäh!