Käbikuninga: Matsimäe Pühajärv

 3 

Juba peitmise ajal mõlgutasin mõtteid, et siia saab ju ka ilma erilise erivarustuseta. Nii see mõte aastateks laagerduma jäigi. Täna otsustasin õhtul kl 20 autonina siiski kodunt enam mitte kaugemale keerata. Kohale jõudes erines koht 2021. aastast nagu öö ja päev. Ei ühtegi hingelist ega inimkisa, hoopis linnulaul, käo kukkumine, imeline järv, üksindus, värske(d) katusealusega istumine ja isegi sääsevabadus (vahetult peale tugeva tuulega päeva). Nii tore, et jää või siia ööseks. Aga enne lõbu, siis vaatame, mis saab. Vinnasin pagassist auto vedamise köie abivahendiks. Sest esimese oksani oli ju vaja saada. Kokkuvõttes võttiski kõige rohkem aega ja katsetusi köiejupi kurakäega oksani heitmine. Edasi oli juba natukene meeligi kõditav nauding. Ülevalt oli sama hea vaade järvele. Üks maastik 5 päevas hoiab meeled erksad. Ei tea, millal ma neid päris varustusega ronima hakkan, kui hakkan. Kuidagi ei tihka. Aitäh peitjaile väikse väljakutse ja põnevuse eest! B-) Aardega kõik parimas korras. Slingitajate prügi ka puu otsas ei silmanud.
P.S. Õnneks ei hinnanud oma oskusi ja võimeid üle. Veel on üht-teist alles - nagu õnnegi.

Indiana Jonesi abikas

Tasus tulla!

Kohale laekudes selgus, et platsile oli pargitud kaks haagissuvilat ja seltskond vist konsumeeris parasjagu hommikusööki. Tuvastin aarde asukoha, hindasin, et platsil olnud mugud sellele mignit ohtu isegi parima tahtmise juures kujutada ei suuda ja asusin tasapisi toimetama. Esimene nool lendas minema ja kadunuks see jäigi. Õnneks oli kotis tagavara. Teine katse läks üle liiga peene oksa ja tagasi tõmmates läks tamiil puruks ja see nool jäi puu otsa rippuma, vähemalt seekord nägin, kus ta oli. Kolmanda katsega sai juba enamvähem pädevast kohast üle. Vedasin köie üle lootuses, et küll ta õigesse kohta läheb. Tuhkagi. Kui uut katset tahtsin tegema hakata, siis avastasin, et ammu kaar on pahupidi väändunud. Selline tore algus siis päevale, kõigepealt GPS, siis nool ja lõpuks amb. Eks siis tuli mängida olemasolevate võimaluste piires ja loota, et midagi järgi ei anna. Üles minnes õnnestus isegi puu otsa rippuma jäánud nool kätte saada ja alla tagasi visata. Eks see koht veidi avalik ju oli, aga vähemalt sai tehtud. Aitäh peitjale.

Tänud aarde eest!

Geoseltskonnaga puu all olles ja ronimistehnikat jälgides lendas aeg kiirelt. Henriko sai Sebastianiga tuttavaks, koos käisid järves ujumas ja hiljem mängisid platsil peitust. Aitäh!

 1 

Asukoht taas väga hea. Inimesi oli suvitamas/puhkamas päris palju, aga meid nad ei seganud. Sebastian kasutas ka võimalust ja läks kohe järve suplema. Teised võtsid puude all kohad sisse ja koolitus algas(algul teoreetiline, pärast praktiline). Nii see mõni tund mööduski. Aitäh aarde eest.

 1 

Peale Sup seiklust suundusime 5.0 vallutama.Raiko õpetuste saatel saime kõik proovida ronimist.Oli väga tore ettevõtmine.Tänud peitjale ja Raikole.

 1 

Raikol on tõesti väga korralik varustus, sellega on lausa lust ülesse minna ja alla tulek samuti mõnus. Veetsime siin puu all päris pikalt aega, sest kõik tahtsid profivarustust proovida. Suur tänu Raikole ja peitjale.

No ei olnud tänane päev ka summagi erand eelmisest. Ehkki ilm oli jahe, oli rahvast ikka murdu. Kõik nägid.

Täna õnneks paistis asi nii välja nagu oleks meil ronimiskoolitus, sest see, mis Raiko kotist välja roomas, kahvatus kõikide teiste varustuse ees. Küsimusi oli palju, sest siiani ronimised võib julgelt nüüd lahterdada - ilma turvata.

Tänud Raikole näitliku õppetunni, abi ja kannatlikuse eest, oli tõesti hea õppetund. Müts maha kõikide ees, kes vähemalt proovisid, oli küll turvaline.

Kõikidest ronimistest oli see jh minu jaoks kõige vähem huvitavam koht ja veel vähem huvitavam puu. Oleks võinud jh “kohaliku” käest küsida, et vastas hää tuulemurd ja kõrvaline koht. Õnneks rohkem ei pea sellepärast tulema, saan rahulikult nüüd Järvamaa parimas-puhtamas ujumiskohas lõbutseda.

 1 

Võtsime suuna koju, aga äkki peatas Miki auto ja ütles, et logime selle aarde ka ära. Noh, teeme muidugi ära - hiljem sain teada, et Miki nimi on juba kirjas tegelikult :) Seltskond grillis katuse all, aga me üksteist ei seganud. Miki katsetas kõigepealt ronimist ja samal ajal liitus veel rahvast, kes suundusid katuse alla. Vaatasin ja vaatasin ning järgmine hetk oli selge, et üks nendest oli tuttav geopeitur. Hõikasin ta meie juurde ja naljatasime, et elame küll kõik tallinnas, aga kohtume hoopis siin. Kribinal krabinal käisime puu otsas ja panime nimed kirja. Edasi läksid teed lahku, kes grillima, kes koju. Aitäh!

 1 

Tulin täna kaema, mis head kohta peitjad pakuvad. Poolpaljalt st päevitusriietega pole selle aarde juures ju essugi teha. Ei teinud ka, ainult vaatasin. Juures tegelikult ju on, sest siin on imeilus järv. Teada ju oli ka, et siin räme ronimine ootamas.

Ootama peab ka aare, sest ei kujuta ette, mis ajal vabsee seda logida saab. Kevadel-sügisel on kalapüüdjad, suvel koguaeg telkijad-suplejad. Kõrval sõprade metsas käis paar aastat tagasi ilge torm üle ja seal oleks nüüd mitu ägedat puud. Suur oli üllatus, et nii avalikus kohas. Kui kohalikud väiksed kutid haisu ninna saavad, on 100% kindel, et nad lähvad omaalgatuslikult uurima, mis hinnaline aare aardekastis on ja edasi ei taha kohe kirjutadagi, mis võib juhtuda…

Sedatüüpi aarded mu lemmikute hulka ei kuulu.
Nimed raamatus. Aitäh.

 2 

Eile õhtul Geojaanil tuli muuhulgas ka see aare ja selle võimalikud leidmisvariandid jutuks. Jäi kõlama, et võib-olla siin päris suurt hulka abivarustust vaja ei lähegi. Küll aga võis takistuseks saada lähedal suvitav rahvas. Igatahes mõtlesime, et tuleme ja vaatame olukorra üle.

Kohapeal, oligi rahvast omajagu, aga valdavalt ikka eemal, järve ääres. Meie siis oma tagasihoidliku seltskonnaga ajasime õiges kohas pead kuklasse ja asusime taevasse vaatama. Muidugi leidsime otsitava ning samal ajal hindasin võimalikku lähenemisteed ja mööda seda edukalt liikumise tõenäosust. Igatahes sündis otsus, et tasub proovida ja redel sai püsti aetud. Veel enne ronima asumist tuli meie juurde üks puhkav mugu, kes tagasihoidlikult teatas, et saab aru, et meil midagi on siin plaanis, aga mis täpsemalt, sellest nad aru ei saa. Rääkisime, et tegeleme siin orienteerumisega hetkel ja vot, vaja korra seal ülal ära käia. Vastus oli tema jaoks rahuldav.

Ega edasi midagi muud polnudki kui mööda redelit krõbinal esimeste oksteni ja sealt mööda järgimisi edasi kuni üles välja, siis nimed kirja ja tuldud teed tagasi. Mõeldud-tehtud-täname!

Geojaanieelse tuuri lõpetuseks siis ka üks mitteleid - või mitteotsiminegi. 10. jaanuaril võib siin tõesti rahu ja vaikus ning tore tegutseda olla. Täna aga oli kümmekond telki, kümneid inimesi, valdavalt võõrakeelne kisa-kära, SUPi laenutus jpm - maal elu käis. Kui ka otse aardepuu külge võrkkiik riputatud oli, otsustasin heaga loobuda. Kuigi aardeni küündimist hindasin teatava tõenäosusega ka ilma eriliste abivahenditeta tehtavaks. Sestap tasub väikse nöörijupiga teine kord naasta.
Vaade ja järv on muidugi kenad. Ainult aare võiks olla pisutki vähem avalikus kohas - nagu seni ainus teinegi Raplamaal piideldud käbikunn. Tänud siia kutsumast!

 2 

Kuidagi unarusse on viimasel ajal see lemmikhobi jäänud. Niisis kui juba geojaanile tulek oli siis pakkisin igaks juhuks ka ronimisvarustuse autosse. Esiti oli plaan tegelikult eraku juures pitstop teha aga kompromissi m6ttes mängisin siiski siia ringi. Kuna siin oli ujumiskoht ka kuhu siis Leanne ja Ardi suundusid. Mul oli muidugist plaan et seekord olin kaval ja v6tsin rakulka kaasa. 6iget puud tuvastama minnes aga avastasin et seal oli ymberringi k6ik telkisid täis. Ehk raskuste tulistamine ei tulnud siin k6ne allagi. Tagatipuks oli nimipuu kylge ka yks hammock riputatud. Egas midagi, ikka vana hea slingiralli ;) Kymmekond minutit hiljem sammusin samuti järve äärde et ka ennast rabajärve plärtsatada. Mmm vesi oli lausa suppsoe. Vaatasin siis korraks kella mis näitas et geojaanideni on veel kolmveerand tunnikest aega. Linnulennul oli nii erakuni kui geojaanideni 6 -7 km ja oli isegi m6te ka teine puu ära vallutada. Et kui otse 6-7 siis järelikult m66da teed ca 10 st 10 minutit ja jääb piisavalt aega puu vallutamiseks. Kui aga googlisse vargamäe koordinaadid sisse l6in siis pakkus ta mulle et kas 44minutit 49km m66da maanteid v6i 46min 26km metsateid. Teise puu vallutamise lykkasin heaga kuhugi tulevikku ja loomulikult valisin metsateed. Praktika on näidanud et m66da maanteed väga aega v6ita ei saa, kll aga saab kylma närviga metsateid sirgemaks painutada. Nii me painutasimegi 46 minutist hoopis 28 välja :P Peitjatele muidugist tänud ronimisharjutuste ja m6nusa ujumiskoha tutvustamise eest ;)

 1 

Päeval töö juures jäi mul parema käe väike sõrm ukse vahele, kohe nii hullusti,et pisarad jooksid , veri tilkus kolmnurksest löögi tagajärjel tekkinud august, näpp läks hoobilt paiste ja siniseks. Tuli kinni siduda. Õhtul küsis Airi,mis homme plaan,teeks väike grill ja tsill ja roniks. Mina kohe nõus. Pärast hakkasin mõtlema, kuidas selle sidemega ronin.. Aga ei ole lahendamatuid olukordi, on vaid lahendused... Kõik toimis hästi. Ronimise ajaks sai side ära võetud, et kindad kätte mahuks. Üritasin mitte seda näppu kasutada, eks veidi ikka haiget tegi. Oli väga tore õhtupoolik ja tore oli kohata uusi nägusid. Tänud aarde eest.

 1 

Super mõnus koht aardele leitud. Lausa loodud selleks, et siin grillida, geojuttu ajada, pisut ronida ja ujumas käia. Seda kõike ma tegin ja nauditud sai seal terve pikk õhtu koos mõnusa seltskonnaga. See oli esimene Käbikunni seeriast, kus me enam ei ftffinud ja esimene maastikuga viis aare, kus sain ise liini paika tulistada. Kahtlesin selle edukuses küll viimse hetkeni aga keegi puu otsast alla ei potsatanud ja võib endale tubli töö tegemise eest pai teha. Tuleb siiski tunnistada, et ega sellest binokliga vaatamisest suurt tolku pole, kui oksatited vaatele ette jäävad. Järgmiseks tuleb ikka droon hankida, et üleval toimuvast selgemat ülevaadet saada. Ühtlasi sattusid siia kanti ka üsna "värsked" geopeiturid, kes mängu avastamas kolmandat kuud. Nemad said samuti aarde juures ära käia ja jäid meiega veel pikalt geojuttu puhuma. Pärast käisime veel kambakesi Harjumaa Erakut piilumas ja järgmiseks kolmapäevaks sai plaan paika pandud. Aitäh kõigile asjaosalistele mõnusalt veedetud õhtu eest!

 3 

Kui Airi eile õhtul käis välja mõtte, veeta kesknädala õhtupoolik Matsimäel, siis polnud meil vähimatki selle toreda plaani vastu panna. Kuna ilm oli nii ilus, siis startisime linnast niipea kui võimalik ja teele jäi mõni aare ning veel vaba aegagi Seli rabas jalutamiseks ja vaatetorni külastamiseks.
Kui puu alla jõudsime, siis oli varustus juba laiali laotatud ja alustati esimesi katseid liin paika seadmiseks. Airi oli pumba juures ja teine lask läkski üsna kõrgele, kuid tundus, et vaid peenikesed oksad on seal. Otsiti välja ka binokkel ja kõik asusid kordamööda uurima, mis seal ladvas toimub. Arvamusi oli nii positiivseid kui negatiivseid, kuid Margus otsustas, et kõik on sobilik köie üles seadmiseks. Airi oli esimene julge ronija ja isegi poolel teel ladva poole uuris ta veel binokliga, kas on ikka piisavalt turvaline. Õnneks oli köit hoidev oks üsna tugev ja kõik said lõpuks puu otsa ronida ja mitte midagi hirmutavat ei juhtunud. Vahepeal saime ka külalisi, kui Paide geopeitur Kaido koos perega tuli ujuma ja avastas meid kastiga toimetamas. Innustasime ka teda oma esimest ronimist tegema ja maastik 5 aaret külastama.
Muidugi ei puutunud kogu õhtust ka grillimine, ujumine, mõnus lobisemine, mis kestis hiliste õhtutundideni. Aitäh Margusele varustuse eest, aitäh kaaslastele mõnusa seltskonna eest ja muidugi tänud peitjatele andmast põhjust üks ütlemata tore suveõhtu Matsimäe Pühajärve ääres veeta! Oli vahva!

Airi uurib binokliga, millise oksa küljes ta ripub

Varustuse kontroll ...

... ja minek kõrgustesse

 1 

Sai ka siis oma esimese käbi järel käidud. Tänud Ükskõik ja ülejäänud seltskonda abivahendite, suure julgustuse ja toreda õhtu eest. Nimi kirjas, käekirja eest ei vastuta!

 3 

T5-turnee mööda käbimände ehk puhkus ongi tugevatele :D #3

Päeva teise Käbikuninga juurde jõudsime natuke enne kella kahte, vaatasime esmalt üle kus aare on ja kõik RMK poolt pakutava ning seejärel oli aeg hakata ronimisvarustust puu alla tõstma. Ilm oli sombune ja taevas ähvardas peagi tilkuma hakata aga siinse aarde juurde sobis see kõik ideaalselt - saime muidu ilmselt väga rahvarohkel platsil täna täitsa omapead tegutseda :).

Nu natuke hakkab juba muster tekkima nende kunnide juures, just ülesminekueelsete tegevuste tööjaotuskavas. Samas ronimise osas pakkus see puu ja isegi veidi madalamal asetsev kast mulle hoopis uue väljakutse – logima pääsemiseks tuli mul ennast üles jõudes köiest lahti võtta ja enne kastini jõudmist slingi kinnitada, aardest kõrgemal ei olnud lihtsalt köie üleviimiseks sobivat oksa… Tehtud sain ja allasõit peale seda oli ka puhas fun, nagu ikka, nii palju kui üsna tugevalt vaigune köis lubas :). Reigo otsustaski, et üles- ja allaliikumiste lihtsustamiseks võiks järgmiste puude juures uut puhast köit kasutada ja ühtlasi pidi see uus kasutusesolevast pikemgi olema (järgmise T5-na oli kavas lähetus orbiidile :D) ja nii me õhtul lõkkekohas neid köisi siis mõõtsime ja valmis lappasime…

Kuna ilm keeras metsa jäi kolmanda tänaseks plaanitud männi vallutamine siiski hommikusse. Aga ühe aarde õhtul hiljem me ikkagi veel otsisime, selle täpselt sobiva jalutuskäigu kaugusele jääva Mütsiga Manni ;).

Kõige ilusam ragulkakaunistus

Tsau! :)

Vaade aarde juurest

 2 

Eks kaardi järgi oli teada, et käesolev käbikuningas asub väga mugurohkes kohas. Siia saabudes ootaski ees autosid ja rahvast täis parkla. Korraks oli taas kõhklus, kuidas nüüd siin selle suure publiku ees ronima hakkama. Taaskord tuleb tõdeda, et suure kambaga on see oluliselt lihtsam. Eelnevalt oli plaan siin ka grillimine korraldada, sättisimegi end nahaalselt puu alla sisse. Aardekast tundus võrreldes hommikustege käibikuningatega lausa madalal, aga suurt muguhulka ja puu eripära arvestades polnudki köie teisaldamine väga lihtne.

Vaade järvele oli puuladvas taas ilus, päike tegi olemise mõnusaks, aga peale Silveri ei ahvatlenud vesi siiski rohkem kedagi. Oli tore väike sündmus koos ronimise, grillimise ja peitjate kommentaaridega seeriale, andis neil ikka peita neid kõrgeid karpe üle Eesti. Meil kolm neist nüüd vallutatud.

Aitäh kõigile, oli tore päev.

 4 

Konflikt number 1 – Kristjan avaldas soovi, et võiks sellel geotuuril ka grillida. Lubasin suure suuga, et teeme ära, ilma et oleks Kaupoga kooskõlastanud. Teades, et see tüüp võtab geotuure surmtõsiselt ja söömine käib tal tavaliselt hoo pealt, siis kartsin hullemat. Õnneks kuskilt otsast nurinat polnud kosta, seega lõpp hea, kõik hea.

Konflikt number 2 – Tänastest ronimisaaretest sobis grillimine just selle aarde juures. Kõige muguvabam hetk oleks olnud ilmselt hommikul, aga kes see hommikusöögiks ikka rasvast liha sööb! Kohale jõudes selgus, et oligi muguuputus. Hea et taipasime oma grillid kaasa haarata, ja otse aarde all leidsime ka endile sobiva nurgakese.

Päeva kolmas käbikuninga vallutamine ootas meid siin. Kohale jõudes rahvas juba grillis ja päevitas. Püstitati ka hiiglaslikku varikatust ning veeti kohale muud head paremat. Isegi aarde juures olid paar poisikest piirkonna juba ära vallutanud, kuid nende välja söömine erilist probleemi ei valmistanud. :P Kava nägi ette, et aja kokkuhoiu huvides läheb paraleelselt töösse nii grill kui ronimine. Miskipärast tundus just laua ja grilli ümber elu rohkem käima ja ronima saime alles siis, kui liha juba põhimõtteliselt valmis oli. Sellest ei hakka rääkimagi, et Kristjan küll arvas, et see on tänastest käbikuningatest kõige lihtsam, kuid tegelikult osutus puule saamine hoopis kõige keerulisemaks. Ragulka jätsime seekord autosse, et kogemata mõnele möödujale liivakotiga pähe ei tulistaks. Valutum versioon oli hoopis tennisepall millega Kaupo toimetama hakkas. Sahmis mis ta sahmis, aga pidevalt oli nöör hoopis oksal mis kahte varblast ka korraga ei kannaks. Eks tuli ohjad üle võtta, ja paari katsega sai köis enam-vähem rahuldavale oksale paika. Kuigi liha oli juba peaaegu valmis, siis sai kribinal krabinal karbi juures ära käidud. Mugud sai vaatepildiga ära lõbustatud, ning isegi järve vaadet nauditud. Boonuseks sai ka selle aasta esimene ujumine ette võetud. Kartsin küll, et sellest saab pigem karastamine, aga tegelikult osutus vesi üllatavalt soojaks.

Ilus koht kuhu varem sattunud pole. Mine sa tea, äkki jõuab veel see suvi siia tagasigi. Mõnusa lõunasöögi saatel sai maha peetud ka väike turnimine. Peab ära mainima, et nii meeleolukat 5.0 maastiku vallutamist pole varem ette tulnudki. Tänud.

 4 

Kui tavaliselt päevase tuuri teeme, saab umbes 30 aaret külastatud. Tänane skoor polnud ligilähedalegi, aga seevastu hoopis teise kaaluga. Mu jaoks oli antud RMK tundumatu ning väga üllatav oli näha sellist laulupidu. Õnneks oli aare rahvast eemal ning mitte kelleski me huvi ei äratanud. Panime liha grillidele küpsema ning üritasime köit paika saada. Küll oli see keeruline, aga jälle tänu Silverile said teised kergemalt ronida. Sain ka ise oma nime kirja panna ja lõpuks ka liha sööma hakata. Kolmekordne käbikuninga staatus andis ka järgmisel päeval tunda väsimuse näol, aga juba ootan järgmist Käbikuninga tuuri. Tänan peitmast.

Tegin trassilt pisikese haagi ja logisin ära. Tänud!

Ilus vaade nii alt kui ülalt. Aitäh! [FTF]

Laupäeva hommikul löödi kõik toredad mõtted segi ja peitjad ise olid ka igaks juhuks peitu pagenud. Ilmselgelt veele mineku plaan jäi igal juhul kehtivaks ja sellega sobivalt klappivad ronimised lükkasid muud aarde otsimised tundmatusse tulevikku.

Peale 2,5 tunnist Pedja jõe retke ja mõnda üksikut aaret olimegi selle puu all kaela painutamas. Pisut oli pusimist ja veidi harutamist, kuid kokkuvõttes sai köis täitsa kiirelt paika ja rohkem kui päev peale avaldumist osutus esimene rida endiselt tühjaks ning sai nimedega täidetud. Koht on igati kena ja ootas ammu juba aardega tähistamist.

Tänan peitmast.

 1 

Laupäeval võttis silme ees kirjuks uute T5 aarete sadu. Kuna hommikul olime Pedja jõel PKT rajal, siis õhtuks sobis hästi Järvamaa ja Harjumaa uute T5 aareteni ronimine. Matsimäe puu oli selline tagasihoidlik ja ronisime kiirelt üles ja panime tühja logiraamatusse FTF logi kirja. Mõned mugud liikusid ronimise ajal järve ääres ja vaatasid ka puu otsas toimuvad. Lähemale keegi siiski uudistama ei tulnud.