Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare kutsub sind avastama Pähknemännikut!
Eesti vanima ja põhjapoolseima rannaküla - Pärispea juurde kuulub 15 hektari suurune, alates 1960. aastast looduskaitsealune mereäärne Pähknemännik (ametlikult: Pähklimännik; ka: Pähkneeme männik), kus asuvad liivaluited ja kasvavad männid. See kanti 1937 kinnistusse Pärispea kogukonna maana pindalaga 12–13 hektarit. Tegemist oli külarahva kokkusaamiskohaga. Omandireformi käigus seda ei tagastatud, sest kogukondlikud maad jäid omandireformi alt välja.
Nõukogude kolmanda okupatsiooni ajast on Pärispeal Pähknemännikus säilinud sõjaväelinnak kunagise piirivalve õppekeskuse ümber. Sellega suleti külarahvale juurdepääs mereranda. Ühe sõjaväehoone ja lasketiiru kuulutas Loksa vallavolikogu 20. veebruaril 2003 peremeheta varaks ja võttis valla valdusse. Rahvuspark juhtis sellele maa-ameti tähelepanu. Rajatisi pakuti Eesti Vabariigi piirivalvele, kuid nemad ei olnud neist huvitatud.
Kuusalu vallavolikogu otsustas need müüa oksjonil maha 2002. aasta suvel. Külaelanike vastuseisu tõttu muutis volikogu erakorraline koosolek selle otsuse enne 19. juuniks väljakuulutatud oksjonit 18. juunil ära (ehitisi otsustati mitte müüa). Asi oli üks 2002. aasta volikogu valimiste teemasid. 18. oktoobril 2002 (päev enne valimisi) pidid ehitised vallavolikogu istungil maha kantama, kuid eelnõu võeti päevakorrast välja.
Küla on vallavalitsuselt taotlenud Pähknemännikus olevate ehitiste lammutamist ning ala jätmist avalikuks kasutuseks, sest taheti säilitada loodusväärtuslikku tervikut ja ära hoida randa pääsemise võimaluste kitsenemine. Kardeti Pähknemänniku kinniseks alaks muutumist.
8. veebruaril 2003 toimus külakoosolek, kus Pärispea elanikud hääletasid üksmeelselt Pähknemänniku sõjaväelasketiiru varemete lammutamise ja maa riigile jätmise poolt. Külaelanikud ei olnud nõus ka oksjonilt teenitud rahaga maanteele musta katte rajamisega.
22. juuliks 2004 kuulutas Loksa vald välja oksjoni Pähknemännikus asuva lasketiiru, punkrite, spordirajatiste ja ühe sõjaväehoone müügiks. Need ehitised olid valla bilansis väärtusega 15 000 krooni. Alghinnaks kuulutati 500 000 krooni. Ostjale kuulus õigus erastada hoonete teenindusmaad 0,7 ha ulatuses (Tiiru maaüksus, mille merepoolne piir on rannast 200 meetri kaugusel). Lahemaa rahvuspargi administratsioon kinnitas, et ehitustöödeks ega renoveerimiseks luba ei anta. Rahvuspark väitis, et ehitised kuuluvad riigile ning looduskaitsealusesse Pähknemännikusse ei saa ega tohi ehitada.
Oksjon toimus Loksa vallamajas. Ostjaid registreeriti 7, sealhulgas Pärispea elanikud, oksjonivastased aktivistid Mäido Rosen ja Alari Lahe, kes ühtegi pakkumist ei teinud. Võitjaks osutus eraisik Heiki Tuul ja ostuhinnaks kujunes 1,1 miljonit krooni.
Oksjonit saatsid külaelanike piketid. Kohal olnud 20–30 inimest kandsid plakateid "Pähknemännik on meie laste ja lastelaste mängumaa!", "Austatud varemete ostja(d), Loksa valla valitsejad petavad teid!" ja "Pähknemännik pole võimuvõitlus!". Oksjoni võitnud mehele hüüti väljumisel "Häbi!".
Pärast oksjoni lõppu lubas Loksa vallavolikogu liige Helle Lootsmann toimunu maavanema juures vaidlustada, sest ta pidas oksjonit protseduurireeglite rikkumise tõttu õigustühiseks. 29. juulil esitas ta Tallinna Halduskohtule kaebuse.
26. juulil kinnitas vallavalitsus oksjoni tulemused. Ostusumma tasuti õigeaegselt.
20. oktoobril 2004 võeti keskkonnaministri käskkirjaga riigi omandisse sihtotstarbelise maatulundusmaana Pähklimänniku maaüksus pindalaga 9,08 hektarit, mis hõlmab ka suurema osa lasketiiru ehitiste alusest maast. Ehitiste juurde jäeti ainult 800 ruutmeetrit. Seega jäi omanik ilma õigusest saada teenindusmaad. Allikas: Vikipeedia
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lastesõbralik (2), ujumiskoht (2), piknikukoht (2), militaarobjekt (2), lemmikloomasõbralik (2), ilus_vaade (1), muguoht (1), mahajäetud_ehitis (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC96X7D
Logiteadete statistika: 103 (99,0%) 1 1 1 0 0 0 Kokku: 106
Leid #12 teel Kmoori küllakutsele jaatavalt vastates. Kolmas ja viimane mõnusal jalutuskäigul randa ja metsa mööda. Nimi võiks olla ka "Mikromaja preerias". Võtsin ühe sipelga endaga kaasa - või pigem tema võttis mind - ja kulgeme käsikäes Käsmu poole. Aare korras. Aitäh Jaanika & Co-le mõnusa rannaääre ning põneviku eest kirjelduses! (-:
Nii pisikene maja, ma kohe ei märganudki. Tegin talle tiiru peale ning panin nime kirja. Tänan.
Leidsime, jõhker kuidas sipelgad ründasid.
No oli alles palju sipelgaid. Lapsed olid selleks ajaks väsinud ja pahas tujus natuke. Logitud ja võtsime suuna auto juurde, et poodi jäätist ostma minna.
Oli alles pisike. Natuke küll lootsin, et ei pea päris sisse pugema, aga tagasipanekul lendas karp käest ja siis ei jäänud midagi üle. Tuli ennast pisikeseks teha ja sisse hüpata. Aitäh!
Midagi pole teha. kui kevad käes siis kisub loodusesse aaretejahile. Tänane teekond viis meid Antiga Pärispea poolsaarele. Meie tänane seitsmeteistkümnes leitud aare :)
Aitäh aardemeistrile!
Väike tõesti, aga turvaline:) Kahekesi ei hakanudki proovima, äkki ei saa enam välja. Aitäh!
Mikromajad külastatud, aare leitud. Kitsas oli! Aitäh!
Pärispeaga tutvumiseks Välja tulles tibutas uduvihma, aga metsa veerde jõudes oli peaaegu kuiv. Majake üle vaadatud, tuvastasime aarde asukoha ja logi sai kirja, segajaid ei olnud. Aitäh peitjale!
Sipelgad tahtsid elusast peast ära süüa, kiiresti said nimed kirja. Aitäh peitjale.
Kuna abikaasa otsis päikest ja Võsul oli pralle, siis võtsime ette reisi Pärispeale. Pole paar aastat siin vist käinud. Jõudes kohale avastasin, et kae, kae, ka aardeid on juurde ilmunud, lähim lausa 9 meetri kaugusel! Naisele rätik ja omale pastakas ning otsima. Yin Yang karu tuli lihtsalt. Edasi Koroona tuleviku poole, kuid seal pool tundi ja ei kirbu .... Hing sai juba täis, lõin käega. Edasi Kadaka puiesteele, mitte midagi .... Mõtlesin, et ei ole minu päev, loobun. Kuna aga Väike maja preerias jäi suht teele, siis lähen vaatan sinna. 10 sekundiga leid! Pagan, äkki oli ka Koroona samasugune, tagasi. Pool tundi ja ei mitte midagi! Lõpuks hakkasin juba kõike lihtsalt välistama ja täiesti kogemata jäi konteiner näppu. Pärast tuli ka kadakas juba ruttu. Tore koht, selliseid asju pole enne seal näinud! Tänud peitjale.!
Sipelgad tunduvad siin eriti kurjad, igal sammul ründasid meid aga õnneks sai leid kirja.
Käisin sees ja otsisin. Tulemusteta. Käisin kadaka ja koroona juures, kus olid samasugused topsid. Mõtlesin, et äkki sellepärast ei märganud. Tagasi tulles uus katse. Eip. Vaatasin kaks edasist aaret üle ja tagasi tulles proovisin korra veel. Minul täielik pimedus.
Geojahil oleks see olnud oivaline kandidaat "Uskumatu et me siia ära mahtusime" tingimusele. Andis sinna ikka sisse pugeda, aga aare sai ilusti leitud. Aitähhid
Oleme muidu rohkem loodusefännid, aga sai seegi aare leitud. Tore mikro! Aitäh peitjale!
Huvitav, kas preerias on põdrakärbseid.. Kes neist lugu peab, siis selle aardega on neid võimalik endale hankida. Me sõdisime nendega, kes kaasa ronisid, veel juppmaad hiljemgi.
Tänud.
Sipelgate tõttu kiire logimine. Peitjale tänud siia juhatamast!
Sai vähe valest majast alguses vaadatud. Aga igavene äge militaar jälle. Tänud.
Esimesed tõsiselt kenad kevadilmad käes, Rudolf kodumaad väisamas, mõlemal puhkus ja vajadus loodusesse pääseda - imehea põhjus väike Lahemaa-tiir ette võtta. Saabusime eelmisel õhtul mandri-Eesti põhjapoolseimasse tippu telkima. Nautisime sooja ilma, merevaateid, lindude hääli ja grillimist.
Hommikul lebotasin rannas kivi otsas, kuulasin käo kukkumist ja veetsin kvaliteetaega, kuni saabunud kaks bussitäit pensionäre ka Rudolfi telgist välja hirmutasid. Kodinad kokku ja tegudele.
Palju sõita ei saanudki, kui olime aarete juures. Kuni mina aardega tegelesin, leidis Rudolf juba esimese peotäie padrunikestasid. Need ei jäänud siinkandis viimaseks. Aitäh peitjale!
Pähknemänniku jalutuskäigu viimane aare. Kõndisime mitme objekti juurde enne kui telefon näitas, et nullis oleme. Mina tuvastasin ja Mari logis. Lahkudes nägime veel mitut lumehunnikut. Loodan, et järgmiste külastajate saabudes on need juba igavikuks muutunud. Aitäh!
Tundub, et selle aarde pärast saigi väikevend kaasa võetud. Igatahes siin oli temast palju kasu. Aitäh!
Huvitav mida omalajal ikka nii kardeti, et neid maju siia lugematul hulgal paigaldati.Aitäh.
Vahva aardeseeria, matk mõjus värskendavalt. Täname teed juhatamast!
Ilm oli väga mõnusaks pööranud. Päike paistis ja rannas õitsesid tugeva lõhnaga lillad lilled. Tänud selle aarderingi eest! :)
Kui ühes kohas on lausa 4 täppi ootamas, siis on nende meelitus kohale tulekuks 4x suurem. Nii see Loksa tagune kant sai juba ammu sihikule võetud. Panime auto teeveerde ja lasime ilusal loodusel silmale rõõmu pakkuda. Minu maja ei peitnud otsitavat. Maarika valis parema maja ja tõi "kastanid tulest välja" . Tänan peitjat!
Ah selline majake. Eks sai teda siis veidi aega uuritud. Aitäh.
Urgas number 2. Kui ennast sisse mahutasin, siis aardetops ei peitnud ennast kaua. Tänud!
Hop. Heh, siin pole küll midagi ja pool sekundit hiljem juba login. Tatsun jalalt jalale, et sipelgatel natukenegi keerulisem oleks mu peale siblima tulla ja järgmisel hetkel teen sealt vehkat. Aitäh!
Lp kinnisvara omanikud. Kaks maja on ikka parem kui üks maja. Tänud
Pean ütlema, et selle aarde juures oli stiili. Ühtlasi tutvusin natuke bioloogiaga ja olen nüüd ühe armsa väljendi võrra rikkam - veere-üle-välja - see kõlab pea sama armsalt kui sõida tasa üle silla.
Aga leid ise toimus nii, et ajasime noorima ja väikseima läbi sipelgate kadalipu väiksesse majja ja nii see leid tuli. Aitäh!
Väikses majas saavad käia väiksed inimesed. Kõige väiksem käis ära. Aitäh!
Vaevu mahtusin uksest sisse, mida tõkestas tore preeriapall. Korras, kuiv, tänud peitjale.
See oli nii pisike majake, et eelistasin aknast piiluda, kuni Marko sees toimetas ja logimiseks aarde ulatas.
Tänan peitmast.
Pärispea tippu sõitmine oli mõnus mööda kurvilist teed. Siin sai jälle imestatud, kuidas küll Jaika neid huvitavaid urkaid nii palju leiab. Nimi kirja ja edasi.
Poolsaar oli juba mõnda aega varem leidmata täppidest puhastatud. Vast ühe aarde pärast poleks täna viitsinudki siit läbi põigata. Seega oli kaval lüke siia terve kobar maha puistada. Minu puhul igal juhul mõjus. Hoolimata seenevihmast, olin rõõmsal sammul peagi objektil. Leid tuli lihtsalt ja teekond jätkus.
Tänud.
Auto saime jätta otsitava neliku suhtelisse lähedusse. Leidsime õige väikese maja üles. Mina otsisin väljast ja Karl uudistas seest. Teadagi kellel aardega näkkas.
Alustasime oma jalutuskäiku Pähkneememännikus just siit aarde juurest. Väikese maja tuvastasime kiiresti. Mina tormasin vabatahtlikult majja sisse otsima. Maire vaatles välimisi külgi. Aarde konteiner oli väga loomulikku värvi, et esimese hooga ei jäänudki midagi silma. Kõik valed ja loomulikumad aarde peidikud said ennem läbi uuritud. Leid siiski tulemata ei jäänud, sest see väike maja preerias oli ikka väga väike. Tänud aarde eest!
Väike kena majake kenas kohas. Aitäh peitjale aarde eest!
suuremaid ja väiksemaid maju oli siin valida omajagu. See oli tõesti päris pisike, andis ikka sisse pugeda sinna. Aitäh peitjale.
Maja oli veidi väike aga sai siiski hakkama, isegi riided jäid puhtaks, aitäh :)
Huvitavad käigud ja punkrid seal.
Oli tõesti üks pisike maja, kaasasolnud kõigepisem võttis endale austava ülesande aardekarp peidikust välja tuua :) Meie ülejäänutega logisime ja lasime tal ka rõõmsalt selle tagasi viia :)
Sumpasime läbi lume kohale. Kokku tuli mõnus pooleteistkilomeetrine ring.
Siia tulime jälgede järgi, mis viisid otse nulli. Karp jäi kiirelt silma. Aitäh!
Selle uue Jaanika neliku juurde tulime siis juba koos Heleni ja Salmega, enne leppisime trefunksi kokku Loksa Coopi juures. See Loksa uus Coop on mu meelest kõige ebaloogilisema sissesõidulahendusega pood maamunal :D, ma juba mitmes kord olen tabanud ennast siin tollest kõige laiemast ja mugavamast kohast parklasse keeramas ja siis juba parkinuna (jälle) aru saanud, seal vist oli tegelikult keelumärk… Noh, kui paar korda veel Loksal käin, siis äkki jääb meelde ka, kuidas õigesti peab :D. Aarded ise tundusid kõik nii-nii lihtsad aga eks ma olin eelnevalt järjest leidnud Jaanika teistest aaretest Paljast saart ja Kajakarahu ja sillaviskamist ja Snape pärandit ning seepärast papsisin üle ka :D. Siinsete aarete juures kindlasti raskusi pelgama ei pea, hoopis omamoodi teostus ootab otsijaid ning kätte saavad aarde ka väikesed lapsed kui vaja :). Väga tore, aitäh! :)
Tore jalutuskäik korduvalt külastatud piirkonnas. Esmakülastajale seal avastamist jaguks. Tänan
Õnneks ei olnud vaja tuustida selles majas, mis seal kõrval oli. Seal oleks ilmselgelt tunduvalt pikemalt aega läinud. Siin jäi otsitav suht kiiresti silma. Tänud!
Saime lõuna ajal Marise ja Indyga Loksal kokku ja võtsime suuna Pärispeale. Autod parkisime selle aarde lähistele ja edasi liikusime väiksele jalutusringile. Algul arvasime ühe suurema maja sobilikuks olevat, kuid jäljerada selle maja juurde eriti mõtlemiseks ruumi ei jätnud. Logiraamatus oli terve lehekülg tänaste külastajate nimedega täitunud. Aitäh!
Läbi lume sumbates jõudsin kohale. Nimi kirja ja edasi järgmistele positsioonidele!
Kunagi olen vaadanud mõned osad aardenimelist sarja. Siin oli maja hästi väike, kuid samas piisavalt suur, et ikka sisse mahuks. Tänud!
Nädalavahetusel tekitasime võimaluse toasistumise ja arvutitöö kõrvalt teha pikem retk loodusesse. Võtsime ette Pärispea ringi, vaatamata sellele, et ilmateade lubas tormi. Kaldalt vaadatuna torm meid ei hirmuta ja meri on alati ahvatlev. Rannametsas oli täielik tuulevaikus, kuid lumekiht oli 10-15 cm paks. Koht on tuttav, 90-ndatel, kui vene sõjavägi lahkus, oli siin metsa all spordiväljak, kus olid rööbaspuud, ronimisredelid ja ronimisvõrk. Majakesed siin preerias on praeguseks üpriski lagunenud ja sisse minema ei kutsu. Metsa all oli auto jälgi ja värskeid jalajälgi, nägime liikumas ka ühte paarikest, kes tõenäoliselt on geopeiturid. Üllatav, et siin metsa vahel näitas iga telefon 0-lli erinevas kohas. Väikesed majad küll, kuid ikka mahtus sisse ka kolm inimest. Kuna väike printsess tahtis ise kõndida ja kukkuda ja lund okstelt maha ajada, valvasime teda kordamööda. Nii jõudiski Marlen aarde juurde esimesena.
Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Hommik oli tuuline, laine tagus rannas jääpankasid, need viimased olid sulamas, aga samas oli neil ka paksust kohati mitukümmend sentimeetrit. Seega sai hästi aimdust nii talve võimsusest, kui ka selle võimu taandumisest mingi tugevama jõu toimel. Arvatavalt oli selleks siin siis tuul. Niimoodi need mõlema siin rannal võitlesid. Mõlemal relvaks vesi. Üks kasutas seda ründerelvana, teine siis kilbina. Meie surelikud kulgesime ühest aardest teise, tajusime oma tühisust aja ja looduse ees ja tundsime rõõmu meile antud minutitest, tundidest, kaasteelistest ja leitud aaretest
Tundub, et käisime sellel "tuulisel" päeval Piia, Peetri, Anna & Kallo jälgedes. Nende logid olid ilusasti raamatus olemas. Ja lõhnas, et keegi hakkas meid jälitama. Ei tea küll, kes, kuid niisama arhidektuuri huviline see kindlalt polnud. Igatahes nägime selle pisikese majakese preerias ära ja saime ka logid kirja. TFTC!
Ilmateenistus ähvardas, et täna tuleb väljas suuremat sorti torm ja maru ning kus siis ikka on seda parem vaadata, kui mere ääres. Nii tulimegi siia seda värskelt avaldunud aardenelikut külastama. Ilm oligi tormine, jalutuskäik oli mõnus ja aaregi sai leitud. Aitäh.
Ei näinud enne, kui hakkasin välja tulema. Ilmselt päikese käest hämarasse minekul olid silmad tuhmid. Aitäh!
FTF kell 15.57 Nelja uue aarde puhul võib küll autonina linnast välja keerata. Nagunii sai juba autos oldud ja täpselt õigel pool linnaotsa ka. Leid tuli kiirelt. Tänud
Pärast tööd oli õues imeline ilm. Kodus avastasin, et neli uut aaret on ilmunud. Helistasin Kristale, aga ta arvas, et pigem nädalavahetusel. Viskasin mõtte varna ja asusin muid asju tegema. Mõne aja pärast helistas Krista tagasi ja arvas, et võiks ikka pärast tööd minna. Siis polnud enam liiga palju aega, kiirustasin autosse.
Meeles vaid sõnad männik, laste mängumaa ja väike maja preerias, tekkis kujutluspilt, mis kohale jõudes ei ühtinud olemasolevaga. Lihtsalt teine nägemus, mis muud. Ilmselt oli see Mikiliis, kes korraliku pasunahüüu lahkudes kuuldavale tõi, hea et me ehmatusest päid ära ei löönud. Kristale jäi aare kohe silma, nii et jätkasime oma õhtust jalutust kaunimas ümbruses. Aitäh!
See maja oli alguses väga nunnu. Sukeldusin sisse, leidsin aarde ja ütlesin Mikile, et toogu mu kooliasjad siia, et sellesse pessa ma jään. Miki aga vahtis seda maja väljast, tegi ühe trükimusta mittekannatava kommentaari ja rikkus plaksti kõik ära...nagu ikka.
Maja? Preerias? Ok - eks meil on ju mäng ikkagi :o) Vähemalt "Väike" on auga välja teenitud tiitel. Mulle isiklikult ei tulnud leid päris nõnda hõlpsasti kui maastiku raskusaste lubaks oletada, aga eks võib öelda, et oma viga :o) Ei hakka selle poole punni pärast norima. Vähemalt sain kaudse kinnituse 2/2 pingutuse osas, mida vaja Koroona tuleviku leidmiseks. Tänaseks piisas juba, tänan peitjaid värske aardekomplekti eest siin mitmeti huvipakkuvas piirkonnas Eesti mandriosa põhjatipus.