Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare kutsub sind avastama Pähknemännikut!
Eesti vanima ja põhjapoolseima rannaküla - Pärispea juurde kuulub 15 hektari suurune, alates 1960. aastast looduskaitsealune mereäärne Pähknemännik (ametlikult: Pähklimännik; ka: Pähkneeme männik), kus asuvad liivaluited ja kasvavad männid. See kanti 1937 kinnistusse Pärispea kogukonna maana pindalaga 12–13 hektarit. Tegemist oli külarahva kokkusaamiskohaga. Omandireformi käigus seda ei tagastatud, sest kogukondlikud maad jäid omandireformi alt välja.
Nõukogude kolmanda okupatsiooni ajast on Pärispeal Pähknemännikus säilinud sõjaväelinnak kunagise piirivalve õppekeskuse ümber. Sellega suleti külarahvale juurdepääs mereranda. Ühe sõjaväehoone ja lasketiiru kuulutas Loksa vallavolikogu 20. veebruaril 2003 peremeheta varaks ja võttis valla valdusse. Rahvuspark juhtis sellele maa-ameti tähelepanu. Rajatisi pakuti Eesti Vabariigi piirivalvele, kuid nemad ei olnud neist huvitatud.
Kuusalu vallavolikogu otsustas need müüa oksjonil maha 2002. aasta suvel. Külaelanike vastuseisu tõttu muutis volikogu erakorraline koosolek selle otsuse enne 19. juuniks väljakuulutatud oksjonit 18. juunil ära (ehitisi otsustati mitte müüa). Asi oli üks 2002. aasta volikogu valimiste teemasid. 18. oktoobril 2002 (päev enne valimisi) pidid ehitised vallavolikogu istungil maha kantama, kuid eelnõu võeti päevakorrast välja.
Küla on vallavalitsuselt taotlenud Pähknemännikus olevate ehitiste lammutamist ning ala jätmist avalikuks kasutuseks, sest taheti säilitada loodusväärtuslikku tervikut ja ära hoida randa pääsemise võimaluste kitsenemine. Kardeti Pähknemänniku kinniseks alaks muutumist.
8. veebruaril 2003 toimus külakoosolek, kus Pärispea elanikud hääletasid üksmeelselt Pähknemänniku sõjaväelasketiiru varemete lammutamise ja maa riigile jätmise poolt. Külaelanikud ei olnud nõus ka oksjonilt teenitud rahaga maanteele musta katte rajamisega.
22. juuliks 2004 kuulutas Loksa vald välja oksjoni Pähknemännikus asuva lasketiiru, punkrite, spordirajatiste ja ühe sõjaväehoone müügiks. Need ehitised olid valla bilansis väärtusega 15 000 krooni. Alghinnaks kuulutati 500 000 krooni. Ostjale kuulus õigus erastada hoonete teenindusmaad 0,7 ha ulatuses (Tiiru maaüksus, mille merepoolne piir on rannast 200 meetri kaugusel). Lahemaa rahvuspargi administratsioon kinnitas, et ehitustöödeks ega renoveerimiseks luba ei anta. Rahvuspark väitis, et ehitised kuuluvad riigile ning looduskaitsealusesse Pähknemännikusse ei saa ega tohi ehitada.
Oksjon toimus Loksa vallamajas. Ostjaid registreeriti 7, sealhulgas Pärispea elanikud, oksjonivastased aktivistid Mäido Rosen ja Alari Lahe, kes ühtegi pakkumist ei teinud. Võitjaks osutus eraisik Heiki Tuul ja ostuhinnaks kujunes 1,1 miljonit krooni.
Oksjonit saatsid külaelanike piketid. Kohal olnud 20–30 inimest kandsid plakateid "Pähknemännik on meie laste ja lastelaste mängumaa!", "Austatud varemete ostja(d), Loksa valla valitsejad petavad teid!" ja "Pähknemännik pole võimuvõitlus!". Oksjoni võitnud mehele hüüti väljumisel "Häbi!".
Pärast oksjoni lõppu lubas Loksa vallavolikogu liige Helle Lootsmann toimunu maavanema juures vaidlustada, sest ta pidas oksjonit protseduurireeglite rikkumise tõttu õigustühiseks. 29. juulil esitas ta Tallinna Halduskohtule kaebuse.
26. juulil kinnitas vallavalitsus oksjoni tulemused. Ostusumma tasuti õigeaegselt.
20. oktoobril 2004 võeti keskkonnaministri käskkirjaga riigi omandisse sihtotstarbelise maatulundusmaana Pähklimänniku maaüksus pindalaga 9,08 hektarit, mis hõlmab ka suurema osa lasketiiru ehitiste alusest maast. Ehitiste juurde jäeti ainult 800 ruutmeetrit. Seega jäi omanik ilma õigusest saada teenindusmaad. Allikas: Vikipeedia
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lemmikloomasõbralik (2), lastesõbralik (2), ujumiskoht (2), pliiats_kaasa (2), militaarobjekt (2), lumega_leitav (2), soovitan (1), piknikukoht (1), muguoht (1), lühem_matk (1), lõkkeplats (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC96X81
Logiteadete statistika: 95 (96,9%) 3 3 0 0 0 0 Kokku: 101
Me oleme need, kes oma 200+ aardeleiuga leidsime ka selle :D Aitäh peitjale!
Kena pooltund kaunis kohas 2.0 aardega. No pole siin midagi kahtlast - taara, puupulgad, kivid ja liiv. Isegi vihjet küsinuna ei leidnud. Paganas! Aga mets mahe ja mõnus. GC lehel leide ja mitteleide vaadates tundub, et üle 750 leiuga inimesed ei leia ja 13-215 leiuga leiavad peale neid. Väga imelik lugu igatahes nagu see koroona üldse. Isiklikult soovitaks kena paiga üle kaeda.
Ma pöörasin siin kõik tagurpidi välja arvatud üks ära eksinud konn. Võib olla oleks pidanud sellele konnale siiski musi andma, ehk ta oleks mulle aarde asukoha reetnud.
Kohale jõudes oli mu ainus mõte, et no miks??? Aga selge siht oli ees, et siin poolsaarel ei jää ükski aare täna leidmata. Kükitasin ava ette ja sain aru, et polegi ju midagi hullu ning pugesin sisse. Jõudsin mitu ringi ümber enda teha enne kui nägijaks sain. Aitäh!
Midagi pole teha. kui kevad käes siis kisub loodusesse aaretejahile. Tänane teekond viis meid Antiga Pärispea poolsaarele. Meie tänane kuueteistkümnes leitud aare. Siin oli nüüd küll üks põnevõnev koht ja väga lahe jupstükk peidus :)
Aitäh aardemeistrile!
Omapärane peitmisviis, aga kui töötab, siis miks mitte. Aitäh!
Veidi eemal oli üks või kaks sulelist kõvasti sulgesi kaotanud. Aare korras, tänud.
Puges Mikk, pugesin mina. Korraga mahtusime sisse, aaregi leitud. Aitäh!
Kui 2,5 aastat tagasi olin õlavigastuse tõttu sunnitud golfi asemel uut hobi endale otsima, siis geopeitusega tegelema hakates sattusin ka siiakanti. Olles harjunud jalutama pügatud murul vahtisin seda auku ikka pika pilguga, et tegelikult ka niimoodi või. Igatahes jäi see aare tookord minust nii nagu ta oli. Nüüdseks olen suhteliselt karastunud ja kordades hullemates kohtades roninud, seega ei mingit probleemi, lausa leebematsorti variant. Kuna kedagi publikuks polnud, siis ei proovinudki soliidne välja näha ja panin puhtalt mugavuse pärast väljumisel põlve maha ning niimoodi käpuli ma seal ukerdasin. Seda sinist lõusta oli küll kohe nauding kollaseks värvida. Tänud peitjale peitmast.
Kadaka puiesteelt keerasime mändide vahele ja vaatasime ringi. Üks kahtlane koht jäi silma. Ronisin seda vaatama, üks kahtlane asi jäi silma. Seal see logiraamat peidus oligi. Aitäh peitjale!
Sellise koroonaga võiks elada küll :) Aitäh peitjatele.
Kuna abikaasa otsis päikest ja Võsul oli pralle, siis võtsime ette reisi Pärispeale. Pole paar aastat siin vist käinud. Jõudes kohale avastasin, et kae, kae, ka aardeid on juurde ilmunud, lähim lausa 9 meetri kaugusel! Naisele rätik ja omale pastakas ning otsima. Yin Yang karu tuli lihtsalt. Edasi Koroona tuleviku poole, kuid seal pool tundi ja ei kirbu .... Hing sai juba täis, lõin käega. Edasi Kadaka puiesteele, mitte midagi .... Mõtlesin, et ei ole minu päev, loobun. Kuna aga Väike maja preerias jäi suht teele, siis lähen vaatan sinna. 10 sekundiga leid! Pagan, äkki oli ka Koroona samasugune, tagasi. Pool tundi ja ei mitte midagi! Lõpuks hakkasin juba kõike lihtsalt välistama ja täiesti kogemata jäi konteiner näppu. Pärast tuli ka kadakas juba ruttu. Tore koht, selliseid asju pole enne seal näinud! Tänud peitjale.!
Siin neid vaatamisväärsusi ikka jagub. Nyyd siis sain ka selle nimitegelase tuleviku osas targemaks. Oktsionilugu oli muidugist omamoodi huvitav lugemine. Aitähhid
See siin jääb meelde. Terve see metsaalune oli sipelgaid täis, nii et niipea kui seisma jäid, ronisid need mööda sääri juba üles. Noh, las ronivad. Siin aga suutis üks plikale kõrva sisse ronida. Vett kõrva ning oli näha, kuidas kellegi tundlad hakkasid kõrvaaugust välja paistma.. Nimed said igatahes kirja, peitjale tänud!
Otsisime kordamööda seest ja väljast, aga esiotsa edutult. Kui tekkis tunne, et kõik on juba üle vaadatud, proovisin veidi teistsugust taktikat ja see viiski eduni. Küll siin ikka leidub seda militaarkola. Aitäh!
Kui objekt oli tuvastatud, otsustas Mari mulle halastada ja läks ise topsile järgi. Silmis oli tal aga küll selline pilk, et peesse, et ta üldse oli nõus kuskile täna tulema, ainult roni ja rooma krt... Ära ta käis ja aarde ka leidis, nii et minu jaoks lõpp hea, kõik hea. Aitäh!
Aarde avaldumise hetkel võis tõesti arvata, et nii see kõik lõppebki, kuid nüüd tagantjärele võib öelda, et vist nii hullult ei läinud. Samas, praegune olukord maailmas võib samuti selle objekti sihtotstarbelist kasutust varsti vajada. Tänud siia juhatamast!
Selle aarde juures mõtlesin küll, et kas on ikka seal ?Aga lõpuks selgus, et oli ikka küll.Aitäh.
Punker täitsa kasutuskõlblik, kui veidi "kõpitseda"! Tänud!
Koroonapunker taas avatud, käisime ka elamist uudistamas :) Täname peitmast!
Tuli info, et hetkel ei pääse lume tõttu koroonapunkrisse sisse!
Aga ajaviiteks saavad kõik oma koroonaärevust testida SIIN
Lähenesime huviga, et ikka teada saada, mis see tulevik meile siis toob. Vot algul sellist tulevikku ei osanudki kohe ette kujutada, aga siis hakkas igast stsenaariumeid juba peas ringi käima. Aarde konteinerist vaatasin algul üle, aga siis ikka jäi pihta. Lahe peidukas ;)
Kui meil muidu olid täna Ah ja Ah matkal, siis siin korraga muutusid nad mõlemad. Nüüd olid Oh ja Oh matkal. Hallelujah. Leitakse ikka urgusid. See vist ongi kõige suurem küsimus. Kuidas need üles leitakse. Ilus korras aare. Aitäh!
Urg, mis urg, militaarne pealekauba. Boonusena ronimise eest aare. Tänud peitjale
Siin läks ikka aega rohkem, kui oleks võinud. Aga jonni Margus ei jätnud. Ma ihkasin maa peale tagasi saada aga tema jätkas otsimist. Ma kujutasin seni ette, kui mugav siin kõikidel neil geopeituritel on, kes minust pikemad ja laiemad. Ei kadesta. Ühel hetkel ulatati mulle konteiner näppu. Ah, et selline tükk siis. Tänan.
Müristamise saatel tehtud vigade parandus. Tänud peitjale
Mõnikord mõtlen mängima minnes, et täna võtan rahulikult ja riided jäävad puhtaks. Siin tekkis dilemma. Aga ikka on vaja igale poole pugeda. Tegelikult polnud üldse hull. Aitäh!
Lõin ujumaminekul seltskonnast lahku, et ma käin korra sealpool, aitan naabrimehel paadi redeli peale tõmmata. Aga tegelikult... Küll see oli vastik urgas. Kui poleks varem pähe võtnud, et igal ujumaskäigul siia randa nopin ühe lähikonna topsiku, oleksin selle vist jätnud. Aga topsik ise on kena, kuiv ja korras. Mitte just suured tänud peitjale.
Ameeriklaste arvates võib see olla hoopis koroona minevik. Aitäh aarde eest!
Selle Jänku uru juures otsustasin välja valvama jääda.. no, et kui Puhh peaks kinni jääma, siis saaksin abi järgi lipata...
Tänan peitmast.
Loodetacasti päris selline tulevik meid ei oota. Ja kui ootab siis ellistaksin looduslikumaid materjale. :)
See oli üks huvitavamaid aarde leide täna. Jällegi pani imestama, et mis moodi selliseid kohti leitakse. Ma võiks vabalt 50 meetrit kõrvalt mööda jalutada ja ei näeks. Aitäh kohta tutvustamast.
Tegein pikalt nagu ja püüdsin ennast veenda, et ega ma sinna küll minema ei pea. No ja kui mujalt ei leidnud, tuli see väike pingutus siiski ette võtta.
Ootan minagi millas see kamarajura ükskord otsa saab ja normaalne elu jätkuks. Tänud.
Teel tulevikku luges Karl mulle aarete kirjelduse ette. Tundub olevat väga pikk ja keeruline lugu selle kohaga. Karl oli lahkel nõus inspekteerima milline tulevik meid ees ootab. Otsis natuke ja leidiski otsitava.
Väga ilus piirkond kuhu polegi varem jalutama sattunud. Oleks muidugi hulga ilusam kui Nõukogude sõdurid poleks siia igale poole oma kultuuri poetanud. Samas sellised punkrid on ka omamoodi põnevad. Usun, et maastik võiks vähe suurem olla, sest mõne jaoks on see isegi ületamatu 5.
Aarde otsing oli väga vaevaline. Tegin ühe tiiru, kaks, kolm, neli, viis. Seda ka telefoni taskulambiga aga no ei midagi. Lõpuks kui aarde avastasin, sain aru mis oli probleem olnud. Olin selle kohe alguses välistanud, sest taskulambi valguse käes nägi see välja nagu mingi limane/lögane elukas. Tegelikult oli ideaalses seisus konteiner. Tundsin kuidas mu aju oli petetud :P Nimi kirja, kõik omale kohale tagasi ja pugesin august välja. Tänud aarde eest!
Tanel puges auku ja vaatas siit ja sealt, kuid ei midagi nagu. Andsin oma väikese taskulambi. Teisel tiirul jäi tal aare juba silma. Aitäh peitjale!
Esimese hooga ei tundnud otsitavat ära kuigi vahtisin talle otsa. Lõpuks siiski tuvastatud. Aitäh peitjale.
No loodame, et tulevik nii pime küll ei ole kui see peidik. Igatahes tänud peitjale:)
See aarde nimi ja koht sobisid väga hästi. Tükkaega valdas siin ikka geopimedus kui lõpuks nägijaks sain, kavalalt peidetud :D
Ah või siis selline tulevik - ei saanudki hästi aru, et kas kogu inimkonda ootab selline tulevik või ainult koroonahaigeid, või viirus ise peab maapakku põgenema? Aga igaljuhul leitud ta sai ja nimed said ka kirja ;)
Loodame,et koroona sinna peitu poeb ja unustab ennast sinna jäädavalt.Aitäh!
Jääb vaid loota, et see tulevik siiski nii tume ei ole. Kaja just ennem imestas, et Jaika ja 1.5 raskusega aarded? Vot siis, tuli ära!
Tuvastasime nulli ja lapsed olid juba õiges kohas. Minule jäi kirjutamise vaev. Aitäh!
Sellel aardel on väga äge peidukas, mul on Salmest selle uksel seismas terve galerii lahedaid pilte… Pähknemänniku nelikust mu konkurentsitu lemmik, aitäh :).
Tore jalutuskäik korduvalt külastatud piirkonnas. Esmakülastajale seal avastamist jaguks. Tänan
Ah, et selline see siis ongi. Nu olgu pealegi, igatahes oli veidi vaja ringi vaadata, enne kui otsitav silma jäi. Tänud!
Kadaka juurest edasi liikudes võttis juhtimise üle Indy. Väga tubli geokoerana võttis ta eelmiste peiturite jälje üles ja viis meid eksimatult järgmise aarde peidukohta. Sellise koeraga koos geopeitudes võib gepsu küll taskusse jätta. Väike sisse-välja pugemine ja oligi totsik leitud. Aitäh!
Sellega läks veidi kauem aega. Kui välja sain siis järgmised juba ootasid. Aitäh!
Koroona tuleviku suhtes uudishimu rahuldatud.Leidmisega läks kiirelt,veel kiiremini tõmbasin objektilt jeed mere äärde luiki vaatama.Ühtegi surnud lindu mere ääres ei kohanud.Poliitilisi avaldusi ka ei tee.Aitüma
Paluks minu aarde all poliitilisi seisukohti mitte võtta :) Edit: Tunki poliitiline seisukoht on vahepeal ära kustutatud.
Selgituseks - aarde nime mõtlesid välja seltskonnas kaasas olnud lapsed, kes "tänu" igapäevasele koroonapromole vaata et päriselt kardavad juba, et inimkonna tulevik ongi selline, et igaüks elab üksinda omaette isolatsioonis kuskil maa all, umbes sellises objektis, mis on selle aarde asupaigaks.
Kuna uus aare kõverdas teekonna siiapoole nagunii, siis senise ainsa mitteleidjana tulin ühtlasi Pärispea neemele vigade parandust tegema. Aarde sain seekord logitud, kuigi just siin oleksin tegelikult sobivamaks arvanud mingit zntarg-lahendust nagu naabruses leida võib. Koroona tulevik jäi siiski sama ähmaseks nagu ta siianigi olnud on.
Mida me juba teame: piisknakkuse puhul vastava kaitsega maskid reaalselt aitavad; haiguse läbi põdenud inimestest osa saavad paraku ikkagi jäädavaid tervisekahjustusi; haiglasse satub nüüd ka juba nooremaid; kõrvalnähtudeta inkubatsiooniaeg võib olla mitu nädalat; nakatumiste kasv on eksponentsiaalne; Eesti on viiruse leviku poolest Euroopas esirinnas.
Mida me ei tea: milline ikkagi on koroona tulevik, kui pikalt ta meid veel kimbutab; kes on viirusekandja ja kes mitte; milliste tüvede vastu vaktsiinid üldse toimivad; kui palju inimesi meil ikka veel üle Eesti piiri liiguvad; kas ma ise olen ka juba nakatunud või mitte?!
Mida me teha saame: avalikus siseruumis maski kanda - FFP3 või FFP2, kirurgilist maksimaalselt pool tundi; käsi desinfitseerida iga aardeleiu eel ja järel (seebilahus ei ole ainus variant); hoiduda pereväliste inimestega suudlemisest, embamisest ja kättpidi tervitamisest; vältida absoluutselt igasuguseid koosviibimisi, kaasa arvatud geosündmused ning ühised tuurid autot jagades...
Geopeitus on õigupoolest üks vähestest hobidest, mida kannatab harrastada ka praeguses piiratud maailmas. Aga me peaksime järjepidevalt järgima kõiki mõistuspäraseid turvanorme, isegi kui need pole seadustega peale sunnitud. Kui keegi juhtumisi veel kahtleb - ei, koroonaviirus pole mingi väljamõeldud müüt, vaid täiesti reaalne ning vägagi laastav surmahaigus!
Siia jõudes kohtasime üht nõutute nägudega seltskonda. Meil vedas rohkem ja saime kõik oma nimed kirja. Vot kus see koroona meid siis varitseb. Tänud!
Mõtlesin et alustaks siit. Võtsin lapsed ka kaasa jalutama. Kohale jõudes tuul puhus kõvasti koos lörtsiga. Aga see ei takistanud meid. Kohale jõudes ei leidnud me algul aaret, otsisime pikka aega ja motlesime et vist anname alla. Ja siis tulid ka seltsi teised geopeiturid ja leidis aarde kiiresti. Sai logitud. Aitäh! :) siis läheme järgmisele.
Nädalavahetusel tekitasime võimaluse toasistumise ja arvutitöö kõrvalt teha pikem retk loodusesse. Võtsime ette Pärispea ringi, vaatamata sellele, et ilmateade lubas tormi. Kaldalt vaadatuna torm meid ei hirmuta ja meri on alati ahvatlev. Noored jäid metsa vahele aaret otsima, mind tõmbas kõigepealt mere äärde. Saunalahes oli tuulevaikne , kuid lahesopp oli täis jäätükke ja linde (luiged, kajakad ja veel keegi). Kaugemal olid luiged täiesti märgatavad ja eristatavad. Eespool jäätükkide vahel oli viis luike, keda püüdsin pildile tabada, kuid iga kord, kui tegin klõpsu, oli luikedel õnnestunud pea ja kael jäätükkide vahele ära peita.Meie printsess üritas linnu kombel lennata, lehvitades kätega. Tagasi metsa alla jõudes leidsin meie printsessi, kes järjekordselt lumest käbisid välja kookis. Marlen leidis aarde, kuid ei tahtnud koroonakonteinerit kätte võtta. Lauri pani kindad kätte ja tegi musta töö ära.
Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Sellega läks hetk aega, algul sai kõik teised nurgad läbi vaadatud, siis jäi lõpuks silma otsitav. Tänud peitjale!
Kallis peitja, tänan Sind aarde ja emotsionaalse nädalavahetuse eest. Ma ei näinud Esko postituses ühtegi poliitilist avaldust. Nägin vaid hoolivust ja hoiatusi, nägin mõistvat suhtumist.
No jah. Kõigepealt saatsin minioni "tulle". Ta nagu väiksem ja kompaktsem. Käis ala läbi ja nägi "midagi". Ei tihanud näppida, kuna nägi välja nagu COVID-19. Egas midagi- raskekahurivägi läks "lahingusse". Kätte sain selle viiruse. Nimed sai kah kirja pandud. TFTC!
Ilmateenistus ähvardas, et täna tuleb väljas suuremat sorti torm ja maru ning kus siis ikka on seda parem vaadata, kui mere ääres. Nii tulimegi siia seda värskelt avaldunud aardenelikut külastama. Ilm oligi tormine, polegi vist varem sedasi rannas käinud, et laintes hullavate laste asemel hullavad seal hoopis jääpangad ning lained loobivad neid siia-sinna. Päris huvitav kogemus. Ujuma selline meri küll paraku ei kutsunud.
Kui siinse neliku teised aarded said kiirelt leitud, siis sellega läks ikka mõnevõrra aega. Suisa nii, et minul ei õnnestunud aaret silmata ka päris pika otsimise järel, aga Piia tuli ja küsis, et kas see seal ongi aare või? Peale kontrollimist tuli tõdeda, et on jah. Ei oskagi midagi öelda, miks ma ise seda ei olnud märganud. Aga lõpp hea, kõik hea. Tänud aarde eest!
Esimese hooga ei jäänud silma, aga siiski leitud. Aitäh!
Vaatasime ta siis üle, õnnestus puhtana väljuda. Tänud peitjale.
FTF kell 16.11 Sellest,kuidas siia sai pugetud, on lausa video tehtud. Kirjeldatud sai ka Mikile ja Liisile , täitsa põnev elamus. Aitäh
Pimedus hakkas laskuma maale. Meil ei olnud Dauno värvikaid kirjeldusi, nii et kulgesime aeg-ajalt pilke imelisele seljatagusele taevale heites nulli poole. Eriti ei kujutanud ette, milline see tulevik olla võib, aga kartsime, et see saab olema kole. Ei pidanud pettuma. Mina olin siiralt rõõmus, et ma üksi polnud. Koos tundus asi kordades tehtavam. Üks vaatas ühest, teine teisest küljest; vahepeal uurisime atribuute ja jätkasime. Ikka tükk aega läks enne, kui aare kätte leitud sai. Muidugi teravsilm Krista poolt. Mulle jäi siis avamise ja logimise protseduuridega toimetulek.
Noh, koroona tulevik võikski tume tulla - ta võiks siit päris ära kaduda... Aitäh!
Töllerdasime mööda veeäärt kohale. Meeles olid Dauno eredad kirjeldused, kuidas ta selle aarde oli leidnud. Kohale jõudes viskusin esimesena sisse ja leidsin täpselt mitte midagi. Siis tuli Miki ja saime veel natuke otsida, kui ta millegi välja võttis ja aardeks nimetas. Kuivõrd see oli esimene selline leid, siis selle me ei jaganud kohe ära ka, et see aare on. Egas midagi, teisele reale panime nimed kirja.
Kui rannal päikeseloojang ära imetletud ja merejää mittekandvuses veendutud, siis sääre tipust pöördusin siiapoole. Koroona tulevikust ei tea ma mitte miskitki, paistab nii. Ja nullis viibitud 20 minuti jooksul teada ei saanud ka. Kahel korral käisin seal, kus arvasin Jaanika 2.0 maastikku olevat. Aga tagasi tulin ikka sama targalt, kuigi mitte päris sama puhtalt :o) Lambivalgel vahtisin natuke mujal ümbruses ka ringi, sedagi edutult paraku. Igatahes jäi too aare mulle tuleviku seemneks siia, võibolla pärast koroonat.