Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Antud aare asub ühes vanas ilmselt rannikuala kaitsmise eesmärgil tehtud kaevikus. Siit umbes poolsada meetrit edasi algab raja ja rannikujoonega paralleelselt liikuv jooksukraav. Umbes selle keskosa läbib risti ka teine kraav, mida on näha ka järgmisele aardele lähenedes.
Nõva looduskaitseala katab üle 2300 hektari maismaad ja üle 60 hektari siseveekogusid. Valdav enamus kaitsealusest maast asub Läänemere rannikul ja selle läheduses. Antud georada juhatab läbi vaid kaitseala ühest osast, kuid annab päris hea ülevaate piirkonna loodusest. Rada on ringikujuline, umbes 10km pikk ja läbitav mõlemas suunas.
Rada on mõeldud läbimiseks eelkõige jalgsi, jalgrattaga võib sõita teedel ja radadel. Mootorsõiduk jäta osade aarete juures märgitud parklasse, kuna enamikes kohtades on nendega liikumine keelatud.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Muu | 59° 13.8750' 23° 37.4369' |
![]() |
Raja algus | 59° 13.8991' 23° 37.5880' |
Aarde sildid:
puugid (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC96ZDX
Logiteadete statistika:
136 (99,3%)
1
1
2
0
0
0
Kokku: 140
Käisin kõndimas E9: Ranniku matkarada Dirhamist Nõvale. Kuna mööda mereäärt jalutas koos minuga veel mitte üks, vaid suisa kaks suuremat matkagruppi, siis põikasin hoopis metsa alla ja hakkasin mööda Nõva LKA karbikesi tulema. Aitäh peitjale selle võimaluse eest! Siin olin natukene pimedaks jäänud ja lugesin vihjete leidmiseks logisid... jõudsin lugemisega ussini ja siis panin padavai raja peale tagasi. Ma ei tea, kuidas see inimese foobia võib nii suur olla, et enamik "rästiku" sildiga aaretest jäävad mul üldse otsimata... Eks ma võtan lapsed julgustuseks kaasa ja tulen tagasi kunagi.
Anni läks kohe aarde juurde ja asus logimisprotseduuridega tegelema. Siis märkasin, et Exe on kohe nina ussi juurde pistmas. Koeral oli suur segadus, et mis ta nüüd tegema peaks kui teda kohe ära kutsuma hakkasin. Õnneks ta siiski rapsima ei hakanud ja ka uss peesitas rahulikult edasi. Tänu Anni kiirele liigimääratlusele sain ka teada, et Mahajäetud maja juures Peetris kohatud uss, oli nastik. Aitäh!
Mina läksin logima, teised kogunesid ka juurde kuniks Carolys märkas päevitavat ussi umbes poolteist meetrit aardest. Siis hakkas kiire. Sain nimed rekordkiirusel kirja ja põgenesime. Kui algul jäi mulje, et rästik, siis lahkudes tuvastasin kollased põsed, seega nastik. Pakkus rohkem närvikõdi kui tänased ronimised. Aitäh!
Kepslesime metsa all, hüppasime üle kraavide ja leidsime kaeviku. Teel mere äärde kutsus üks väga mõnus soe päikeseline paigake piknikule. Kinnitasime keha, puhkasime jalga ja jätkasime siis veelgi reipamalt matka. Aitäh peitjale!
Olime Ilmega juba ammu plaaninud siia matkarajale tulla, aga lükkus kogu aeg edasi. Täna siis võtsime plaani teha mõnus matk. Alustasime Peraküla parklast, ilm oli soodne ja metsa all valitses täielik vaikus. Meil oli tore päev. Tänan.
Siin läks lihtsalt- kohale, tops näppu, logi kirja ja suund mere äärde! Aitäh peitjale!
No taevake, pidin siis siia ka veel rassima enne vette saamist :) Tänan sellegipoolest!
Kaevik! Mmmmmm... Mulle sellised kohad meeldivad väga. Täitsa mokkamööda!
Tegime mustikate söömise pausi ja siis edasi kaevikut otsima. Leitud. Aitäh.
Neljakümnes. Ei saa kurta, et otse Liivaninast siia oleks teekond olnud sündmustevaene. Esiteks paras mustikatallamine, siis oleks peaaegu Akromantula võrku rippuma jäänud, emand juba ootas kõiki 4 paari käsi kokku hõõrudes. Tegime siis tiiru ümber jämedate jõhvide ning peaaegu oleks Nagini peale astunud. Selline suur, must, kollaste tähnidega madu oli end mustikapõõsasse kerra kerinud ja näitas aegajalt oma kaheharulist keelt meile. Kui me olime ka mao suutnud selja taha jätta, arvas Kätlin, et ju siit järgmise puu tagant hüppab Harry Potter ise välja. See oli viga, sest edasine matk kulges Maru pidevate küsimuste "Kus älli pottel on?" eiramise tähe all.
Kaevikud ise olid ägedad. Pikalt mööda neid siiski ei astunud, mööda rada sai oluliselt lihtsamalt, eriti kui sul 15kg kandamit seljas, mis ei tohi okstega pihta saada.
Kokku läks meil selle raja+ läbimise peale 16km ning 7h 30m. Koos kõrvalepõigetega 5 seeriavälise aarde juurde, Toatse järves ujumise ja privaatmererannas lebotamisega. Igati tore matk oli, aitäh!
Eelmise aarde juurest siia otse läbi metsa ja maltsa. Marje pidas aarde manu jalatsite liivast puhastamise talguid. Mul lahtised odavad kummiplätud, mis ajasid sel 11+ km kohati liivaselgi rajal kenasti asja ära. Puuke (läti k erces) korjasime siit lausa kolm tükki - üks suurem kui teine - lisasin sildi. Aitümps, Marko!
Käesoleval aastal ei olegi veel Keibu-Nõva-Peraküla kanti jõudnud. See on piirkond, mida ikka igal aastal mitu korda heameelega külastan. Eriti meeleldi kui on ka aardeid, mida leida. Ja neid olen siia ootele jätnud. Täna siis mõnus jalutus ja kümmekond nopitud, viimane 10 jääb veel ootama järgmist külastust. Aitäh!
Võttis veidi pusimist, aga lõpuks saime logitud. Tänud peitjale!
Logitud kell 11:13. Aitäh aarde eest - pikem logi Nõva LKA 1 aarde logis.
Leitud, aitäh! Logiaeg: 11:13. Pikem kokkuvõte Nõva LKA 1 aarde logis.
Kui üldjuhul mina tegelesin logimisega, kus vaja ka ronimisega, ja Triin vaatas kaarti, siis siin vajasin Triinu abi. Konteinerit oli raske kätte saada.
Leitud kell 16.33. Siin läks aega sest topsi oli väga keeruline kätte saada. Paluks panna uuesti traat.
Kunagi oleksin ühe teise aarde juures peaaegu samasuguse põhjaplaaniga auku hüpanud, aga tokiga surkides sain aru, et see oli varasemalt kuivkäimla olnud. Siin esmalt hüppasin ja siis hakkasin mõtlema, kuhu ma nüüd sattusin. Läks õnneks. Aitäh!
Jõudsin isegi korra mõelda, et kas olen õiges kohas. Aarde nime ju kohe ei lugenud. Lahe peidukas.
Taas metsa all. Mari-Liis võttis vankrile sobilikuma raja, mina kalpsasin paralleelselt metsa all. Ikka edasi!
Nautisime matkarada ja leidsime kõik aarded. Aitäh kutsumast!
Selle raja läbimist oleme ikka tükk aega edasi lükanud, aga nüüd asetusid kõik tähed ilusti paika, kuuseis oli ka õige ning otsustasime selle seikluse ette võtta. Algusest lõpuni ühe jutiga ja tehtud see saigi. Täname rajameistrit!
Oleks pealkirja esimesel korral lõpuni lugenud, oleks leid tunduvalt kiiremini tulnud :)
Midagi on mul nüüd piltidega täitsa metsas, kaevikupildi olen päris kindlasti kuskile ettepoole juba ära pannud... Kui mitte enne, siis Meduusa pea juures saan jälle joonele, seda aaret mäletan raudpolt :)
Retk jätkub, putukaid pole, vett pole veel vaja, metsaalune rahulik ja vaikne, ideaalne kontoritöötaja nädalavahetus!
Selle raja viimane leid. Tänud peitjale ilusa raja eest ja palju jõudu hooldamisel.
Kristjan ja Simone jalutasid meile vahepeal vastu. Found it: (4322) 10.Apr.2021 16:23 Nõva LKA 8: kaevik. Täname peitjat. Siin läks meil veidi aega, sest aarde nime kohe ei vaadanud.
Madalam vaade tuleb kasuks. Mulle meeldib, et peitja on loonud mõnusalt erinevaid aardeid sellele rajale. Aitäh!
13:10. Jalutasime natukene mööda mereranda ja tegime kõrvalepõike Liivanina juurde, mis Lauril ja Kristelil oli veel tegemata. Edasi läbi metsa kaeviku poole. Pärast kiiret leidu tegime pisikese võileiva pausi. Aitäh aarde eest!
Rahulik kulgemine Nõval punktist punkti. Tänud kaaslastele ja peitjale.
Loetud meetrid enne aaret peesitas tee peal madu, kelle targemad kvalifitseerisid nastikuks. Aarde logimist see õnneks ei seganud. Aitäh peitjale.
Merle leidis kõigepealt nastiku ja siis leidsime aarde.
Nojah, tegelikult otsustasime juba eelmise topsi juures, et jätkame edaspidist jalutuskäiku ilma geopeituseta. Mugu küsis juba mitu aaret tagasi, kas ei piisa tänaseks. Piisas muidugi. Nõva mets on igati tore koht, kuhu ikka ja jälle tulla. Siiski jäi nagu muuseas kaevik ka veel teele. Juba on tekkinud vilumus vaadata vaid georada ja eksimatult jõuab kohale. Siin küll oli väike üllatus, natuke teistmoodi peidukas.
Homme sattusin taas siia rajale ja vahetult enne kaevikut tervitas meid päikest nautiv ülisuur madu;). Ei lasknud ta end meist tükk aega häirida, üritasime meiegi temast vaikselt mööda hiilida, las siis päevitab seal.
Aitäh peitjale toredas kohas aarete eest.
Siin oli jh kahtlusaluseid mitu aga hea koht leitud. Eks sa katsu laial maaalal neid kohti leida. Aga osav oled peitja, mulle meeldis, aitäh sulle!
Leitud ja logitud. Pikem jutt Nõva LKA 35 juures. Tänud peitjale.
Olime tüüpprojekti veidi kinni jäänud ja kui läheduses midagi targemat ei leidnus, siis georaja leidsime küllalt kiiresti üles. Anne veidi kahtlustas, kas aaret hoidev objekt on peitja toodud või vanast ajast pärit. Jäime viimasse variandi juurde. Aitäh!
Lisaks aardele, oli asukoha leid minulegi täitsa ootamatu ja üllatav. Kellel küll siin seda rajatist vaja on läinud.
Tänud.
Kaupo ees ja meie Silveriga järel imestasime, kuidas selline koht üles leiti.
Kui see Nõva matkaring koos aaretega avaldus, oli tööpäev. Päike säras väljas ning tunne oli, et jätan töö ja põrutan kohe metsa. Sellele järgnevaks nädalavahetuseks oli ellujäämismatk Kuresoo rabas juba plaanitud ja nii jõudsimegi alles nüüd siia, kauaoodatud Marko matkale. Õnneks oli ilmataadiga ka soodne diil sõlmitud - päike säras taevas ja jahe meretuul oli vaba päeva võtnud. Sõprade plaan veel soojemat ilma oodata ei suutnud meid ümber veenda ja nii startisimegi päris varakult kohe esimesest punktist lõpu poole.
Nautisime kogu teekonda. Kui oli võimalus merevaadet imetleda siis Peeter oli nii lahke ja lasi mul seda teha. Ise tegeles samal ajal kunsti loomisega ;)
Kui algul sai lapsuliblikaid loetud siis päeva edenedes lendles neid metsa all juba nii palju, et lugemine läks juba sassi. Enamus rajast elas juba kevades aga oli kohti, kust talv veel kuidagi lahkuda ei tahtnud.
See ring oli just selline, kus kulgedes saime nautida kevadet, sookurgede trompetimängu, teineteist või lihtsalt vaikust ja kerget mere- ja metsakohinat.
Suured tänud taas Läänemaale kutsumast! Meile väga meeldis:)
Oleme alati siiakanti peidetavaid aardeid oodanud. Ja mõnuga ning hinges tänutundega neid otsinud. Viimasel ajal oleme kohaletulemist ajatanud, et oleks aega ja et ilm oleks mõnus. See kõik oli olemas.
Päike sillerdas ja tõi mereäärsed loodusevärvid kogu oma sügavuses välja. Tuul paitas nina kevade saabuvate lõhnadega. Meie siis lihtsalt lonkisime ja nautlesime kulgu. Nojah, meie ringi aeg oli seal kuskil kindlalt üle nelja tunni aga seega me saime ju kõike seda enam nautida, mida peitja meile siia kingituseks oli loonud. Kohtasime teepeal ka endale tundamtuid geopeitureid, kes aga said hoobilt aru meie kulgemise eesmärkidest, nii nagu meie nende omadest. Kokkuvõttes oli taaskord üks oodatud ja äraütlemata rõõmuga veedetud päev Nõval.
Mõtlesime selle aarde juures viipekeelsete jälitamise lõpetada ja tahtsime teha neile ettepaneku, et liigume kiiremini neist mööda, sest muidu oleme igas punktis taas koos. Kuna viipekeelt ei oska, tuli leida muid lahendusi. Kahjuks said nemad meie ettepankust natuke valesti aru ja pistsid ise järgmise aarde poole punuma. No ega siis midagi, liigume veel rahulikumalt ja saabki rohkem loodust imetleda.
Aardekonteiner liikus käest-kätte ja pistsime ta oma pessa lõpuks tagasi. Aitäh!
Leitud, logitud! Peitjale tänusõnad ja pikem logi Nõva LKA 1 juures.
Siin juba sai veidi otsida. No ei tahtnud kuidagi silma jääda selle "tüüpilise" objekti küljes. Ei saanudki jääda, on ju veidi teises kohas :) Peitjale tänud!
Suurimad tänud ülimalt vinge aarete seerja eest :) Pikem logi Nõva LKA 1 aarde juures.
Marati tabav silm oli see, mis õigest kohast aarde välja võlus :)
Kevade alguse päeval oli igati paslik otsida uue LKA seeria aardeid. Alustasin rajal liikumist esimesest aardest ja kulgesin järjekorras kuni viimase aardeni. Kalendri järgi oli kevad juba saabunud aga ilm oli pigem talvine kuna taevast sadas alla hoopis lund. Uuele aardele kohaselt kohtusin rajal mitmete teiste mängijatega. Kogu raja 10.7 km läbimiseks kulus kergel sörgisammul 2 ja pool tundi.
Aardetopisid olid lihtsalt leitavad, enamusele lähenesin samme lugedes ja siis silmadega sobivat objekti otsides. Mõne üksiku aarde puhul tuli mõni minut otsida, mõnel üksikul oli koordinaat veidi nihkes. Kui väikestes topsides oli kõigis (v.a. üks erand) olemas kirjutusvahend, siis suurtes karpides kirjutusvahendit ei olnud (v.a. paar erandit). Enim meeldisid just need suurte karpidega aarded ja maastiku raskusastmed üle 3-e.
Noh, ei lugenud kirjeldust ja otsisin ikka tavapärastest kohtadest. Aga siis nägin huvitavat kohta maastikul ja mõtlesin sinna kiigata. Siis nägin ka georada. Aitäh!
Lausa hea meel metsa minna. Külm hakkab juba näpistama ja ehk on metsas soojem. Leidsime nii kaeviku kui peidiku :)
Aarde nime lugedes, muutus samm aeglasemaks. Kohapeal aga selgus, et loodus on ajaga oma töö teinud ja polegi vaja peljata, mis siis et ajaloolised pildid tegevusest ja ajastust hakkasid vaikselt silme ette kerkima.
Nimed said 12:03 logiraamatusse ja teekond jätkus.
Tänan peitmast.