Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Konnatiigike on väike liivakarjäär, mis elab oma elu koos konnakestega looduse rüpes keset metsa. Talvel on tiigike talisuplejate päralt kes siin igapäevaselt jääaugu mõnusid naudivad soojas vees. Ja suvel saab siit palava ilmaga mõnusat jahutust, ning terve armee parme- ja sääski ära sööta. Kes ei usu proovige järele, vesi on suplemiseks igal ajal mõnus! Aare on ka peidetud selle tiigikese kaldal kasvavasse metsa mitte kaugel supluskohast. Head leidmist tiheda metsa tõttu koordinaadid ebatäpsed +/- 10 meetrit.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (3), lahe_teostus (1), ujumiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC97WM6
Logiteadete statistika:
80 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 81
Reede õhtul magama jäädes olid suured kahtlused, kas täna midagi aarete otsimisest välja tuleb. Tervis äkki nii halb. Hommikul oli enesetunne parem, aga mitte ideaalne. Hakkasin sõitma, sest tahtmine oli suurem kui ei lähe. Esimese aarde juures läks aga jälle lahti transvaali. Lükkasin täna nii mõnegi ülesande Rauli kraesse. Konni veel ei näinud, aga parte siin oli. Tänud peitjale aarde eest.
(Konna) tiigike oli, aare oli aga konnasid veel ei olnud. Tulen kunagi soojema ilmaga tagasi. Ehk saab siis koos konnadega krooli ja liblikat ujuda. Aitäh peitjale.
Siiapoole suundudes lugesin ette raskusastme ja selgitasin, et maasik 3 võib tähendada, et aardele tuleb kuhugi puu otsa järele ronida. Noorgeopeitur oli sellest täitsa elevil. Millele järgnes pettumus, kui aarde väga kergesti kätte saime.
Tiigikese ääres oli paar lõbusas tujus mugu, kelle ainsaks kehakatteks ümber alakeha seotud käterätik ja kes konnade asemel päris lõbusasti huilgasid ja laulsid. Meile seletasid nad, et aardeid on siin metsades küll ja küll, mõned täitsa kõrgel puu otsas, et täitsa kreisi värk. Ma jätsin ütlemata, et kõige ebanormaalsemad on meil juba käes. Mugudes koos viibis tiigi ääres ka üks valge koer, kelle kohta mugud lubasid, et ta ei hammusta, kuigi käis meid kõiki korduvalt üsna pealetükkivalt nuusutamas. Aga pidas oma peremehe lubadust.
Ehk siis tutvusime kohaliku koloriidiga ka. Aitäh aarde eest! Siit oli omajagu maad autoni tagasi vantsida, aga vähemalt päev läks korda.
Lähenesin mingist põnevamast suunast, mis oli seiklus omaette. Siis tuli keerutada ümber miini, mille keegi oli otsinguala keskele poetanud. Ja siis sain logidest teada, et tegelikult on otsinguala veidi eemal. Korralik tükk, aitäh!
Peale ebanormaalset tundus normaalne see aare ka logida. Maastikku kattis juba suur pimedus, ilm oli nii külm, et ükski konn ei krooksunud. Vaid haned väljendasid saabunud auto peale oma pahameelt - öörahu sai rikutud. Lootsin kiiret drive-ini, aga võta näpust! Nulli ümbruses ei hakanud miskit silma, tiiruta palju tahad. Lugesin logisid ja laiendasin haaret. Tegelikult olin mõttes juba alla andnud, kui ca +13m raadiuses tore konteiner lõpuks vagusvihus välgatas. Aitäh vahva teostuse eest!
Saime teada,et kunagi olid siin kõrged liivamäed, mis 80ndatel veeti rappa uue tee ehitamiseks ja nii need konnatiigid siia tekkisid.
Käisime järgmise aasta võistlusmaastikuga tutvumas ja logisime ka aarded. Tänud!
Kohalikud asutasid just ära minema. Meie leidsime külma veega veekogu ja peagi ka otsitava. Tänud peitjale.
Ootasin, kuni maastiks raskeks lähe nagu lubatud, aga äkki oli aare juba peos. Eks panin siis nime kirja ja lisasin trükkplaadi. Aitäh peitjale.
Kõigepealt kohtusime üht õllepudelit tühjendava tüübiga, kes rõõmustas, et ujujaid juurde tuleb. Seejärel ootasime, kuni kõik riidesse said. Mina katsusin vett, mis oli ootamatult jahe. Ja juba saimegi logima minna. Aitäh!
Konni tiigis ei näinud, konnapoegi oli aga hulgim. Tiik oli väga lahe - pisike, aga palavaga täiuslik jahutuse pakkuja. Hea, et tulime siia praegu, mitte talvel, sest talvel oleks see tiik võibolla jää ja lume all üsna märkamatuks jäänud. Tänud peitmast!
Pärast jalutuskäiku metsas oli hommikuse supluse värskus ammu kadunud. Siin sai selle taastada. Väga mõnusalt karge vesi. Aitäh!
Siin sai ikka esimese hooga päris pime oldud - laiendasime siis aga natuke otsimisraadiust ja saimegi nimed kirja :) Vahva liivarand, täna aga täiesti inimtühi :D
Leidsin aarde. Ja ma olen väga imestunud, sest polnud eelnevalt lugenud aarde kirjeldust, kus selgus, et siin on üks talisuplejate koht! Kui äge! Ise küll olen oma supluse soiku jätnud, aga ilmselt proovin jälle seda teha. Siis tean kuhu tulla.
Enne ebanormaalse sarjaga lõpetamist, võtsime ära ka ühe läheduses oleva normaalsema aarde. Lisasime sinna veidi lapsesõbralikke vidinaid ja liikusime edasi.
Ragistasime veidi võsas ja juba hakkas õige asi silma. Tundub mõnus ujumiskoht kohalikele. Aitäh kutsumast!
Jälle sihuke tore kohake nähtud. Olin üpris üllatunud, et keegi kambast ujuma ei läinud, aga eks ole siis talisuplejate jaoks vesi veel liiga kuum.
Tiigike oli t6epoolest asjalik ja m6te hakkas jooksma vette minekust. Eks m6tlesin ka sellele et mitte hoogu maha v6tta ja lykkasin selle veekylget6mbej6u tunde alla. Tagant järgi tarkusena oleks v6inud peäva peale siiski kusagil selle sulpsatuse ära teha :D Aga eks seda viga tuli täna hoopiski kodus parandada. Tänud peitjale
Tiik tundus igati puhas ja asine. Parme ka täna polnud ja olud soosisid väikseks sulpsuks. Ei hakanud siiski kamba hoogu pidurdama ja seekord tuli lombist mööda jalutada. Vähemalt sellise vabanduse leidsin ma enda jaoks.
Tänud.
Mul on selliste konnatiikidega mingi kiiks, ei ahvatle ujuma. Hoopis teine lugu on ujuda suvel meres või näiteks ilusas rabalaukas.
Aitäh aarde eest.
Suvel oleks vast ujuma läinud, täna aga ei kutsunud. Hüppepukk oli huvitav, peakat peab päris täpselt ja hooga hüppama.
Kuidagi üllatavalt keeruliselt tuli see leid, üksjagu sai seal metsa all tuuseldatud enne, kui otsitav silma jäi. Tänud aarde eest!
Täitsa kena tiigike. Konteiner on ka osavalt maskeeritud. Mõne aja pärast ei olegi enam nii lihtsalt leitav.
Väga meeldis mulle siinne ümbriskonteiner, aitäh peitjale meile seda valmis nikerdamast :). Aga konni kardan ma nagu vanakurat välku, seega oli ainult hea meel, et ühtegi täna ei kohanud :D.
Kui me siia tiigi äärde jõudsime, oli päevast juba õhtu saanud. Kui päris tiigi ääres oli veel valgust omajagu, siis metsa sisenedes sai seal küll hoobilt päevast öö. Muidugi ei olnud me taibanud autost ka lampi kaasa haarata, seetõttu oli siinse aarde leidmine parajalt keeruline. Mõne hetke pärast Anna siiski seda kasti märkas ning ei pidanudki lambi järele minema. Logi sai kirja telefonilambi valgusel. Aitäh.
Konnahooaeg oli sisuliselt juba otsa saamas, peitja ning teiste talisuplejate tulekuks selgelt liiga vara jälle. Valmistudes 3.0 maastikuks, ajasin isegi sandaalide asemel tossud jalga. Tegelikult üllatavalt lihtsalt pääses, vähemasti täna oli ta pigem 2.0/2.0. Aga lahe karakteriga konteiner, aitäh!
Ilus ja vaikne kohake. Ei olnud konnasid ega inimesi. Tiik üle vaadatud, võis minna edasi aaret otsima. Maastiku raskusastet ja vihjet näinuna sai mõnda aega pea kuklas käidud kuniks kogemata jäi aare hoopis lihtsamas kohas silma. Pole sellise maaskeeringuga kasti veel näinud. Täitsa hästi sobis. Aitäh aarde eest!
Mõnus vaikne kohake. Ühtegi päris konnapoissi ei kohanud. Siin tegime päeva teise toidupausi ja täitsime näljaseid kõhte.
Krooksuv teekond jätkus. Kuigi konna ma vist ei näinudki. Aitäh.
Ebanormaalsete vahele sai ka üks tavaline norm aare leitud. Karjäärile tegin ringi peale, konnadest ja suplejatest nägin vaid jälgi. Aitäh!
Panin vaimu valmis - ikkagist maastik 3.0. Mina hindaksin maastiku 2.0 peale, midagi keerulist hetkel siin ei olnud. Ehmasin tiigist ka merineisi või pardipoisi pladinaga eemale. Ei teagi kumb rohkem ehmatas. Mina see vastu aga vähemalt ei põgenenud. Aitäh!
Oo.. siin oli isegi täitsa arvestatavalt vett veel olemas hoolimata suures põuast.
Tänan peitmast.
Tiik oli kutsuv küll, aga parmude ja sääskede armee eest ei oleks vist pärast küll pääsenud. Teel aarde poole hüppas meie juurest läbi üks armas heleroheline konnake andes kinnitust, et piirkonnal on ikka mingit pistmist ka konnadega. Aarde leidsime väikese metsakammimise peale ka üles - kena teostus! Suur tänu peitjale!
Telefoni gps näitas veidi mööda aarde asukohta, kuid silmad ekraanist eemale ja leid tuleb kiirelt.
Siin tiigikeses konnakulleste vähesuse üle kurta ei saa. Kena kohake ja hetkel ilusti teemasse. Tänud
Pärast RB5 Laiksaare manu sõpradest lahkumist hakkasime algul mööda endist raudteed edasi vurama, aga peagi sai ümber mõeldud ja maantee poole suundutud. Nii me siit end leidsimegi. Konnalaulu samuti. Väga mõnus ujumispaik tundub - kui oleks vähegi soojem. Keegi olekski nagu vett nähes püksikutest välja karanud, vedelesid teised sääl. Paar maas vedelevat pudelit korjasin ka autoni. Tänud Toomasele vahva aardemaskeeringu eest!
Tänud peitjale!
Järves oli vaikus, aga see-eest oli üle tee olevas tiigis konnade kontsert.
Täitsa konnatiik oli, ainult, et veepiiril lebavad paar konnalaipa jätsid natuke sünge mulje. Aardepeitjale aga suured tänud!
ka siin tuleks tegelikult mitteleid kirja panna, sest ainsad konnad keda kaldaribal nägime olid oma hinge juba järgmisele kandjale edasi andnud. Kahju et liiga vara tulime. Pole nii kaua aega seda krookusde sümfooniat kuulnud
Selle aarde nimi oli täpselt paras nunnu sellele veekogule. Tänud
Kirjelduse järgi tundus raske aare aga tegelikult mõnusalt lihtne. Aitäh!
Aeg oli kodu poole liikuma hakata, aga valisin selleks tee, millel ma vist kunagi sõitnud pole, läbi Soometsa. Teele jäi Konnatiigike, veemõnusid proovima siiski ei hakanud, riigile üle vaadatud, pugesin hoopis metsa ja avastasin järjekordse toreda aardekasti, mis üllatas ka oma asukohaga. Seekord oli kõrgus isegi minu silmade kõrgusest allpool ning kastikaanel sain täita logiraamatu. Vahva aare ja jälle üks koht tuttavamaks saanud. Aitäh peitjale!
Päris tore oli jõuda peale palavaks kiskunud Rabakrokodilli külastamist väikese veesilma äärde. Kuid enne töö, siis lõbu :) Seega kõigepealt sukeldusime metsa alla aaret otsima. Arvestades maastiku raskusastet 3.0 suunasime pilgud pigem kõrgemale. Kuid täitsa üllatuslikult vaatas kast vastu täitsa tavalisel kõrgusel. Logisime aarde ja läksime tiigikese äärde konni vaatlema.
Vesi oli hullult külm, kuid Salme käis ikka korraks jalgu kastmas. Konnadele paistis olukord hästi sobivat, sest veesilmas toimus tihe askeldamine.
Aitäh!
Tõeline konnatiik. Esmalt tuvastasime viis konna. Seejärel jätsin Henriko tiigi kaldale ja ise suundusin aaret logima. Olin just jõudnud ära logida ja suundusin tagasi tiigi poole, kui kuulsin autot peatumas. Autost väljus isa oma kolme lapsega. Suurematel poistel olid käterätikud kaasas ilmse sooviga ujuma minna. Katsusime vett, tundus teine jaheda poolne aga mitte külm. Vanem poistest viskas rätiku liivale, suundus ujumissillale ja sulpsti oli vees. Selle peale küsis Henriko, kas tema tohib ka suplema minna. Kui juba paar aastat vanemad poisid ees lustisid, oli ka Henriko suplushooaeg alanud. Aitäh!
Igasugused suplejad ja konnad puudusid. Aare õnneks oli kohal ja kättesaaminegi kergem kui lubatud oli. Aitäh!
Tiigike alles tudus jääkaane all ning meie õnneks puudusid tiivulised kiusajad. Natuke pidi tiirutama metsa all, et õige asi silma jääks. Aitäh!
Jah, algul sai ikka veidi kõrgemalt otsitud kuid kuna seal midagi silma ei jäänud, tuli silmad veidi madalamale suunata. Maastik tõesti pigem 2.5 mitte 4 (nagu hetkel siin näitab). Peitjale tänud!
Väga mõnus jalutuskäik kevadises looduses. Aarde keskpunkt pani küll mõned meetrid mööda kuid leidsime aarde hetkega. Hea ja lihtne leid!
Kui Lembitu Enega Konnatiigikese äärde jõudis, oli tram juba esmaleidjana logiraamatusse sissekande teinud. Sellesse kohta ei olnudki varemalt sattunud. Ene otsustas enne aardeotsingule asumist väikese talisuplusegi seal teha. Aaret otsisin algul ikka väga kõrgelt. Lõpuks sain aarde kätte ikkagi ilma abivahendita. Kell näitas 13:50 ja STF läks kirja. Tänan peitjat uude kohta kutsumast. Annele ja Markole südamlikud õnnesoovid pisikese Nano puhul.
Olime logiraamatus TRAM-i, Lembitu+Ene järgi kolmandad. Meie hinnangul 2.5 maastik ehk Marko ei saanudki hiilata, 1 kuuse Nano saime ka turvahälliga mugavalt nulli ja mulle meeldis :D Taaskord väga ilus teostus tublilt peitjalt! Täname ja kiidame!