Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare tutvustab eesti külakunstniku Breti loomingut.
Albert Kallasmaa (aastani 1936 Albert Krantsmann, hüüdnimi Breti; (2. veebruar 1915 – 27. oktoober 1969) oli eesti kunstnik.
Breti pärandusena järeltulevatele põlvedele jäävad teda meenutama teadaolevalt üheksa rahnu ja kolm hauakivi, millesse raiutud read jäävad 1930ndate ja 1967.aasta, mil valmisid kaks viimast kivi, vahele.
Omapärase eneseväljendusvormi taga olevat Albert Kallasmaad, keda küll rohkem Bretina teati, tunti kui veidrat ühesilmset lombakat veidrikku, kes vastamata armastuse südamevalu poepidaja Lehti vastu igaveseks ajaks kivisse talletas.
Kuulsad kivid leiab Läänemaalt: Parilas suure tee ääres asuvat Kuke kivi ehtiv kukeke torkab kaugelt silma, Käplas tee ääres asuvad Uudismaa ja Süütuse kivi, Panga külas Ridala koolist üle tee on Ema kivi ning Puises teepervel Armastuse kivi.
Selle kivi kohta, kus tekst: "Sest kõik naised on armastuses süütud....." rääkis ühel koduloopäeval umbes 2000te aastate algul eluaegne maaparandaja A. Rääli, et nad vedasid selle kivi 800 m kauguselt soost, tollasel maaparandusobjektil kahe S-100 linttraktoriga. Veidi enne kohale jõudmist lõhenes kivi pooleks. Teine pool püstitati sadakond meetrit eemale. Sellepärast need kivid ongi täiesti sarnased. Teisele kivile sai siis kiri maaparandajate kiituseks. Brett olevat esimese kivi ülaossa raiunud ringi kodunt kaasa võetud kastrulikaane järgi. Ja kuna ta koer truult kõik need raiumise päevad ta kõrval lebas, raius sinna ka oma koera kujutise. Kord peale kivi valmimist olevat sealt mööda sõitnud Aleksei Müürissepp, kes käis Puise kalapüügibaasis kalal. Siis ta oli rajooni juhtidele teinud korralduse, et see jälkus kohe ära koristataks. Käsk anti edasi ka maaparandajatele. Nad olid kõik targad ja ettevaatavad mehed ja lükkasid traktoriga kivi kummuli, tekstiga allapoole. Nii olevat pöördeliste aegade saabumisel nende endi poolt kivi ka jälle püsti kohendatud.
See kivi, mis Parilas seisab (kukega) olevat olnud Breti viimane. Teda pooleldi sunniti oktoobrirevolutsiooni aastapäevaks seda tegema, olevat öeldud, et muidu tal enam ei lubata kividele oma jutte raiuda. Selline mõttevägistamine oli õrnale hingele liig. Õnneks saigi sinna raiutud ainult algustähed. Varsti Brett lahkus.
Aare asub eramaal. Palun käituge heatahtlikult. Aardes leidub väiksemat nänni vahetuseks.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (3), lahe_teostus (3), drive-in (2), vaatamisväärsus (1), lastesõbralik (1), eramaa (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC983GC
Logiteadete statistika: 77 (100,0%) 0 4 0 0 0 0 Kokku: 81
Jaanipäevalt naastes kiire leid. Ei tea, mis meestel selle naiste allutamisega küll on. Aare oli vahva, aitäh!!
Lahe kivi oli, polegi siia varem sattunud. Tänud peitjale.
Kukega kivi olen näinud küll. Nüüd aga avastasime veel uhkemad ja saime ka nende omapäraste kivide tekke loo teada. Minu GPS suunas mind riukalikult võssa. Ene aga leidis aarde ja tal tuli ka ise sellele järele minna. Tänan siia aaret peitmast. FP ka minu poolt.
Uhke kivi. Õnneks oli aare silmadega leitav ja turnimine ei valmistanud ka erilisi raskusi. Aitäh peitjale.
Veidi turnimist ning käes ta oligi. Kõrvaharkidele seal meeldib. Peitjale tänud!
Logimiseks tuli autost abivahend tuua ja paar astet tekitada. Tänud peitjale
Tuleb tunnistada, et siin tegin ikka korralikku geopimedust. Kui kivi kõrval oli erinevatele väiksematele kividele piisavalt pai tehtud, siis märkasin ka maastikuastet ning siis oli asi juba selge. Veidi pingutamist ning saingi aaret juba logida. Aitäh! EVEJ
Kivi ja selle aarde leidmine läks libedalt. Pisut pingutust ja logigi kirjas. Tänud
Traditsiooniline Eesti reis kulges seekord mööda trassi Paldiski-Haapsalu-Vändra-Suure-Jaani-Põltsamaa-Paide. Nelja päeva jooksul sai leitud hulk aardeid, nende hulgas ka see siin. Aitäh peitmast ja kohta tutvustamast!
Ronimine oli vahva, avamine mitte niiväga, sest sealt lendas ikka igast sodi ja mutukaid kaela. Üks tõuk nägi väga pahane välja, kuid tundus, et ta rühkis mööda kaske jõudsalt omale kohale peale logimist tagasi. Muidu mõnus värk, aitäh veelkord!
Nüüd kui kuiv aeg käes, töötas süsteem suurepäraselt. Tänud peitjale
Abivahendiga oli ligipääs kerge ja istusin mõnusa sooja kivi otsa. Vaevu jõudsin kasti uurima hakata kui põhi kukkus mulle sülle. Ilmselt päris nii see mõeldud pole. Rohkem midagi uurima ei hakanud, panin nime kirja ja proovisin selle põhja omale kohale saada. Aitäh kive tutvustamast!
Peiduka tabasime kiiresti, palju rohkem võttis aega logiraamatuni jõudmine. Tundub, et niiskete-külmade ilmadega ei tööta kõik nii, nagu ette nähtud. Kivi ja kunstniku lood tegid jälle sutike targemaks. Aitäh!
Täitsa omapärane kivi. Käisime seda täna kohe kaks korda vaatamas. Esimesel korral saime vaid aarde asukoha tuvastada, kui sinna sõitis kohale maaomanik, kes samas langetatud puid-võsa järelkärusse hakkas tõstma. Tulime siis hiljem peale mõningate muude aarete külastamist tagasi uuele katsele. Aarde avamine kohapeal osutus ilmvõimatuks - saime aru küll, kuidas käib, aga no ei saanud lahti, nii tihkeks oli pundunud. Võtsime selle siis autosse, et abivahenditega proovida - tükk aega tuli vaeva näha, enne kui avanes. Ka esialgse olukorra taastamine oli väga-väga vaevaline. Peremees oli taas puudeveoringil, nii et tagasipanekuks pidime omakorda õiget aega ootama. Lõpuks ta pöördus minekule ja saime aarde asetada oma esialgsele kohale. Idee väga hea, aga ilmselt sõltub ilmast, kui hästi see töötab. Suur tänu peitjale!
Väike kõrvalepõige ja mõned kivid said üle vaadatud. Tänud peitjale.
Huvitav teada saamine ja nägemine. Tänud!
Olen minagi siit mööda sõites imestanud, et miks need kivid aardeta on. Nüüd siis enam mitte. Aitäh selle eest! Aare oli ka tore.
Minul ei olnud siin midagi, suts ja valmis. Kõigepealt punnita end üles, siis punnita selle kastiga. Läks õnneks, aare hästi tehtud, tänud!
Suurema maantee poolt aardele lähenedes märkasime juba eemalt, et üks tore mugu on meiega samas suunas teed mööda jalutamas. Parkisime auto kivi lähedusse teepervele ja läksime nulliga tutvuma. Suuremaid otsimisprotseduure eelneva tõttu ei alustanud. Tädike (muguke) kõndis oma kotikesega meist mööda ja viskas paar kergelt uudsihimulikku pilku. Nujah, eks siis tuleb oodata kuni tädike vaateväljast eemaldub, eksole. Eemalduski, aga ainult üle tee bussipeatuseni. Seal moondus uudishimulik peapööramise moment püsivaks kullipilguks / naabrivalveks. Hmm, meenus mõne päeva tagune aardeotsing Raekoja platsi läheduses ja tuli tõdeda, et toonane oli lihtsam olukord. Mis siis ikka. Istusime autosse, et kohaliku bussiplaani kohta infot hankida. Jõudsime kenasti järgmise lähima aarde juures ära käia ning tagasi sõites peatusest eemalduva bussi tagatulesid vaadata. Nüüd oli suts ja valmis nagu alguses eeldasime :) Tänud peitjale.
Iga kunstnik ei saa sellise pärandiga uhkustada. Leid tuli taas ainuvõimalikust kohast. Tänud!
Pärast toredat minipuhkust Altmõisa külalistemajas suundusime tänasele aaretejahile. Osav teostus, avamine oli veidi raskendatud kuna puit oli niiskusega paisunud. Kaseke kivi kõrval võtab kõva koormuse ja loodan et peab vastu.. Aitäh!
Toredad kivid ja eeskujulik aare. Mul oli pärast veel jupp aega kase koor käte küljes kinni. Aitäh!
Vägevalt peidetud aare, tegi meele rõõmsaks. Tänud.
Tore kivike. Ja aare oli ka tore. Natuke läks ikka aega, et aardelaegas avaks end. Õnneks kahtlustasime õiget asja ja saime ilusti logitud. Aitäh!
Huvitav lugu. Siin kandis olen mitmeid kordi aardeid otsimas käinud, aga kivi ei mäleta. Nüüd jäin seisma ja panin nime kirja. Hästi peidetud aare, mulle meeldis.
Esiti lugesin miskipärast Breti asemel Berti :o) Aga näe, hoopis teine tegelane. Ja milline värvikas lugu, see kirjeldus on juba väärtus omaette. Aare ka hästi tehtud, aitäh!
Olime teel Altmõisa kenasse tarre ööbima (ja aardeid logima). Geopeitur minus aga ei suutnud veel tänasest viimasest aardest niisama mööda sõita. Mis siis, et homme möödume siit uuesti. Mine tea, mis jama homme on - vihm, mugud, pohmakas (see muidugi ei sega otsimast), maailma lõpp vm veelgi hullemat. Täna oli vaid kerge tibav vihm vahepeal. Aare sai leitud nobedasti, aga avamine oli iseasi. Palusin juba Marjel vihjeid vaadatud või logisid lugeda, kui siiski mõistus ja jõud käsikäes võitu said. Lõpp hea, kõik hea.
Kusjuures, ammusel Suveseiklusel sai vist just seda maaparanduskivi otsitud ja sealt teksti veeritud. Igatahes tuttavad kivid. Vaene Brett muidugi, et Lehtikesekene tema lembele ei vastanud. A mis sa teed - elu ongi selline. Kõike lihtsalt alati ei saa. Või siiski.. Mõni ehk saab ka.
Tänud peitjale toreda loo, ajaloo ja aarde eest! Palun veel :)
Toredad kivid siin tee ääres. Ühe juurest leidsime ka aarde, tänud peitjale!
Tore kivikene tee ääres. Plätudega ülemäära mugav turnida ei olnud. Kasti avades pudises peotäis kõrvaharke mulle jalgade peale. Õnneks mitte kõrva. Ulatasin karbi Mairele, kes pani meie nimed kirja. Tänud kohta tutvustamast! Teel järgmisesse punkti tutvume ka kirjeldusega lähedamalt.
Vaatasime kivi ja peale seda ronis Karl aarde järele. Talle kukkusid sülle kõrvahargid, seega hea, et mina sinna minema ei pidanud.
Kippus veidi hapude viinamarjade moodi olema, aga siiski läks hästi. Tänud aarde eest!
Enne kohale jõudmist uudistasime tee äärast ka teist kivi ja pärast logimist jäi veel üks teele. Huvitavad kivid.
Tänan peitmast.
Omapärane. Kuskil päris kaugelmal möödusime veel ühest kivist. Aitäh.
Mõnus väike sirutus, tänud aarde ja kivi loo tutvustamise eest.
Väga huvitav tutvustus Bretist ja tema kunstist, mida ilma selle aardeta kindlasti ei teaks. Ilmselt ei märkaks möödasõidul kivigi. Nüüd aga oli põhjust peatuda ja uurida nii kivi kui aaret. Selle viimasega läks meil jupp aega. Märkasime otsitavat muidugi kohe, aga vat sisemusele nii kergesti ligi ei pääsenud. Uurisime igast küljest ja kuna esimese hooga ei tahtnud jõudu kasutada, siis ei saanudki lahti. Lõpuks Salme ikka tegi ühe jõulisema liigutuse, aga nii õnnetult et üks jupp vastu nägu lendas ja haava tekitas. Pole enne nii juhtunudki, et aare kallale tuleb ja vigastusi tekitab ;)
Aare tegelikult muidugi laheda teostusega ja täname!
Nimed logiraamatus, logid internetis on üsna ajutine nähtus siinilmas nagu ka mao teekonna jälg kivil, laevatee jälg meres, kotka lennutraiektoor taeva all, küllap ka mehe tee neitsini. See mis kivisse raiutud see püsib kauem, eriti kui kivi on graniit. Olgu selleks siis karjala kandi kaljujoonised, kokopelli kujutised Ameerikas, nimed marmortahvlil või Breti mõtted
Viimane sirutus aardeni jäi Peetrile ;)
Täname peatuse eest!
Mina kivist vaimustuses polnud, sest noh naissugu aga aare on üle prahi. Väga lahe lahendus :)
Selle kivi juures oleme korra juba varem käinud kui Läänemaal autoorienteerumas olime, seega oli tee tuttav. Meil läks ka kohapeal selgelt ja kergelt ja karp oli kiirelt käes ning nimed kirjas. Täname.
Kuupäeva on nüüd kindlasti vähekene nihkes, sest ega ei mäletagi, millal see õige päev oli. Aga eks sellega on nii, et kuna peitja ise sõitis veel meist logimise hetkel mööda, siis tõestus on olemas ja challengeid ma taga ei aja ja seega sohki ka ei tee, et mingi suvalise kuupäeva siia tekitan.
Iseenesest need kivid on mulle juba lapsepõlves huvi pakkunud. Lugu nende taga aga kuni siiani ei teadnud, seega väga tänuväärt, et asi sai valgustatud ja mina teadjamaks. Neid kive tean ju teisigi, üks Puise tee ääres ikka kohe meenub. Aga kas ma kõiki neid külastanud olengi, ei tea. Ehk jälle miskit, mis ära teha.
Aare tõesti ei tahtnud kuidagi end näppu anda. Sai autost tööriist toodud ja ettevaatlikult süles siis seda lammutatud. Ei tahtnud midagi liiga teha sellele ja olla ikka kindlad, et õiget meetodit kasutame. Lõpuks oli kõik nii, nagu arvasin, lihtsalt jubedalt tihke värk.
Aitäh aarde eest!
Jep, selle kastiga oli parajalt pusimist. Ei tundunud miskit keerulist, kuid no ei avane kuskilt otsast, isegi mitte sealt kust peaks. :) Tuligi autosse tööriista järgi ronida ja veidi abistada. Ah jaa, Marisel oli kerge paaanika juba ka, kuna kell hakkas südaööle lähenema. :)
2/1 ööväljasõit, mille käigus selgus, et ei ole see siin mingi väga lihtne aare, mis avanekski koheselt karp näppu ja kaas maha vormis :D. Päeva lõpp keris ka ennast kogu aeg peale, niisiis ma jõudsin omalt poolt avamislahendustena juba imeasju seal välja pakkuda ning korra isegi piuksatasin, et lähme käime kähku tänase päeva aardeleiu jaoks hoopis selle kaugema aarde juures ära ning pärast on aega mõelda seda Breti kivi… Reigo ainult ühmatas selle peale ning nokkis konteinerit oma plaaniga edasi, endal selline nägu ees nagu tema uue päeva alguseni oleks vähemalt tund, mitte napid loetud minutid :D. Täpselt 00:00 igatahes istusime ärasõiduks uuesti autosse, nii napikalt ma vist polegi veel ühtegi leidu kirja saanud :D. Aitäh peitjale aarde eest, mis mulle boonusena ka parajaks vererõhukontrolliks sai :D, toredalt lahendatud :).
Kuna Ovel oli ka veel see aare otsimata, siis siin saime uuesti kokku. Alguses tahtsin lähtuda veel tollasest madalamast maastiku raskuastmest, aga kahtlane asi jäi kiiresti silma ja sealt ka aarde leidsime. Aitäh, tore teostus!
Need kirjadega kivid seal Läänemaal mulle ka varem silma jäänud. Nüüd oli aeg ühega rohkem tutvust teha ning neist veidi rohkem teada saada. Täitsa toreda lahendusega peidik. Tänud!
Piinlik tunnistada aga ei tulnud mul see kast lahti. Võtsin autost tööriista ja tõin kasti maapinnale et mitte möödasõitjate uudishimu tekitada. Kui kast oli just avanemas jäime peitjale vahele. Panime logi kirja ja viisin kasti oma kohale tagasi. Kontrollisin uuesti, nüüd avanes kohe. Igatahes aitäh kohta näitamast! Oleme siit korduvalt möödunud ilma kivi vaatamata.
Aarde leidsime kiiresti, logimine võttis sips rohkem aega. Mulle tundub, et peidukoha ja maastiku raskused on vahetuses. hea teostus, aitäh!
Bretti tundsin lapsepõlves. Nüüd rõõmustan ta loomingule tähelepanu osutamise üle. Tänan.
Aarde avaldumise hetkel hakkas juba kergelt hämarduma ja kuna olin asju ajamas teiselpool Läänemaad, siis kiirreageerimisest ei saanud juttugi olla. Reedene ilus pärastlõuna oli aga ideaalne aeg üheks väikseks väljasõiduks. Kivi juurde jõudes toimetasin mina alles templi parandustega, olin ju andnud pühaliku tõotuse Nõvalt tulles, et võtan ennast kätte ja parandan seal kõik õigeks. Nii oligi, et selleks hetkeks kui ma autost välja sain näidati ainult näpuga - mine ja võta. No mis mul siis üle jäi - läksin üles uurisin natuke mismoodi võiks konteiner ennast avada ja hetk hiljem olid nimed juba kirjas. Et aga väljasõit veel natuke põnevamaks teha, siis käisime ja poetasime ka ühe aarde kohta, kus juba ammu on mõlknudu mõttes, et võiks aare olla :)