Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
RR ehk Romantilise Rannatee geotuur viib teid avastama rannajoont Virtsust Läti piirini. Kohad on geosõbralikud, astu julgelt uudistama.
Tõstamaa kandi rannad on salapärane segu kõige ehedamatest looduslikest randadest, kus on nii liiva, kive, kõrkjaid, lilli ja ohtralt veelinde. Tänu madalale Pärnu lahele on merevesi pikalt madal ning väikeste lahesoppide tõttu on võimalik rannamõnusid nautida tihtipeale juba maikuu keskel. Kuna rannavesi on madal ja soe, samuti autoparka läheduses, on need kohad populaarsed just väikeste lastega perede hulgas.
Sepamaa on pikalt madal, enamasti liivase põhjaga avar liivasegune rannaala koos Ranniku matkaraja puhkekoha, väligrilli, riietuskabiini ja välitualetiga.
Aaret tagasi pannes veendu palun, et see jääb oma kohale!
Vihje: pole
Lingid: https://baltictrails.eu/et/coastal?lang=et
Aarde sildid: lahe_teostus (9), soovitan (9), ilus_vaade (5), piknikukoht (5), ujumiskoht (4), telkimiskoht (4), lõkkeplats (3), lastesõbralik (3), lumega_leitav (3), lemmikloomasõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC988W9
Logiteadete statistika: 97 (95,1%) 5 1 1 1 0 0 Kokku: 105
Lahe peidukas ei andnud end kergelt kätte aga mõistliku ajaga jäi ikka näppu. Tänud peitjale kena kohta tutvustamast! FP ka.
Tänu geopeitusele leidsime nüüd oma nr.1 lemmikkoha kus oli ülimõnus 2 päeva telkida ja lihtsalt olla. Juba said mitmed kohalikud tuttavaks, kõik olid sõbralikud ja matkaplats puhas. Aitäh tutvustamast ! Nüüd siis selle aarde juurde. Mõtlesime , et oleks ju tore leida üles ja vast ei ole väga keeruline. Ja siis otsid ja otsid ja otsid ja loed logisid ja otsid veel ja ikka ei saa aru. Sõime, ujusime ja otsisime edasi. Raketiteadus sai välja mõeldud ja isegi uus peitmisviis kunagi ehk enda mõne mikro peitmiseks. See kõik aga ei viinud meid siiski lähemale leidmisele. Kuna esialgu olime plaaninud vaid 1 öö olla siin siis kirjutasime peitjale vihjepalvega ja läksime magama. Hommikul ärkas hr. K nagu ikka varakult ja hakkas sentimeetri haaval kõike järjepidevalt näppima ja sikutama.. kuniks..jäi midagi ka näppu. No täiesti uskumatu kuidas on läbimõeldud kõik, et mitte mingit kahtlust ei tekiks selles, kas objekt kuulub sinna või ei. Totaalselt mugukindel aare, au ja kiitus ! Kirjutasime ruttu ka peitjale, et saime omal jõul hakkama sõna otseses mõttes ja otsustasime siia paradiisi veel 1 ööks jääda.
Kell ligines südaööle. Šaakalid ulgusid. Haigrud solistasid. Päikesest oli alles õrnoranž kuma. Aaret ei kuskil. Kell sai 00:00. Maitea mitmendal poleerimiringil tabasin biiti. Leitud! Aitümaki!
Sel korral tuli leid üsna juhuslikult. Nutikas peidukas. Täname aarde eest!
Ei tea kuidas siin need viimased leiud on tehtud, logiraamatus viimane sissekanne enne meid on 16.10.23. Kuivatasime logiraamatu ja panime uue minigripi.
Mina ei tea mis olematut teedpidi maps mind kohale tahtis juhatata. Olin valmis pikemaks otsimiseka aga õnneks ei läinud kaua.
Aitäh kohale juhatamast. Tõesti kaval peidukas :) Samas nõustun eelkõnelenutega, konteiner pole kuigi ilmastikukindel. Kui otsimisele kulus meil ca 10 minutit, siis logiraamatu kuivatamisele ca tund. Ja sedagi tänu looduslikule föönile, tuul oli sobivalt tugev.
Jõudsime vaevu otsima hakata kui juba tulid mugud kohale. Üritasime siit ja sealt otsida, kuid tulutult. See nii ilus koht, et võib vabalt teinegi kord otsima tulla.
Õnneks sain rahus otsida, päris kaval peidukas. Taas üks tore koht, kuhu ilma aardeta ei satuks. Aitäh!
Geojaani vigadeparandus. Seekord oli ümbrus inimtühi. Mingi nipiga pääseb vesi konteinerisse. Valasin selle välja, kuivatasin logi ära aga pole vist päris lollikindel lahendus. Peidik iseenesest lahe. Tänud!
Suvel ilus koht ujumiseks, isegi üldkasutatav rätik oli olemas. Logiraamat ujus vees. Tegime korraliku kuivatamise, kuigi raamat jäi ikka niiskeks. Vajaks põhja ühte lisaauku, kust vesi saaks välja voolata ja ei uputaks logiraamatut ära. Tänud!
Esimese hooga ei tahtnud silma jääda, aga kirjelduse lugemine andis kohe õige suuna kätte. Aitäh peitjale.
Kena koht aga muguhulkade tõttu jäi logimata. Siia võib ju teine kordki sattuda.
Tulin siia mõnusasse kohta aaret otsima ja ujuma. Paar seltskonda oli juba ees. Natuke vahtisin aarde piirkonnas ringi, aga kuna see kohe silma ei jäänud ja mugud liginesid sinna kohta kus nende asjad olid, siis otsustasin ujuma minna. Ujusin ära ja sättisin ennast valmis, kuid mugukamp ei kavatsenud veel kuhugi minema hakata, niiet hakkasin hoopis auto poole minema. Parklas aga kohtusin Erle ja Tiiduga ning koos nendega saigi kaval aare leitud ja nimed kirja pandud. Aitäh!
Mõnus koht! Mõnus vesi ja mõnus suplus.
Täname!
Logitud koos Helbega.
Aare sai korralikult tagasi oma kohale.
Teel kodu poole oli väga vaja mõned RR aarded otsida ja nende näidatud põnevaid paiku uurida.
See oli igavesti armas salajane kohake, kus logiraamatust niiskuse välja tuulutamise ajal sai lihtsalt olemise talumatut kergust nautida.
Tänan peitmast.
Seekordne puhkus ja georetk sattus võidupüha ja jaanipäeva peale. Mingi plaan oli ikka kusagil veits tuld teha ja grillida ka. Tagavara variant oli gaasipriimusega vorsti grillimine. Kui siia parklasse jõudsin, polnud siin kedagi. Vaatasin veel puhkekoha üle - kõik paistis ideaalne. Tõin autost puud ja muu grillimiseks vajaliku ja hakkasin tuld tegema. Grillisin vorsti, vaatasin lõket ja merd, jõin limpsi. Mingi aeg meenus, et minu siin viibimisel on veel üks põhjus - geopeitus. Ja tegelikult, tänu sellele ma üldse siin olen. Leidsin ja logisin aarde, istusin veel mõnda aega ja hakkasin asju kokku panema. Hea rahulik koht, jään siia ööbima. Aitäh siia salaranda juhatamast! Jaaniõhtul leida vaba puhkekoht ettevalmistatud lõkkeasemega, tundus üsna keeruline ülesanne.
Kuivatasin, jätsin silica paki ja panin logiraamatu uude grippkotti.
Tänud peitjale salaranda kutsumast! Siin on igati tore ja omaette olemisega salajane rannakoht ja ma ilmselt elusees poleks ilma geopeitusetta siia sattunud. Aarde teostus on kiiduväärt. Aitähh!
Ps. Leidja, palun pane aare õigesti tagasi!
Jõudsin end juba kiruda, et kas tõesti oleme jälle Waze'i ohvriks sattunud, kuid teeviidad andsid kinnitust, et app on vahelduse mõttes siiski aru saanud, kuhu ta mind juhatanud on. Jõudsime parklasse ning tegime juba ühe veidi tuulisema jalutuskäigu puhkekohta. Veidi saime otsida, siis saime mõelda ning seejärel nentida, et aarde oleme tegelikult juba leidnud. Aitäh!
Jube tuul kaunil rannal. Nii kui pobisesin, et no näita välja, kus sa oled, sest ikka kaunikesti külm on, näitaski. Potsatas maha. Nüüd jäi ainukeseks mureks mitte aaret, vaid peidukohta otsida. Aga see polnudki keeruline, läks kenasti oma kohale tagasi . Tänud peitjale
aisaraip, kus siin oli vali tuul. Isegi peldiku oli ta otsustanud otsustavalt pikali lükata, justkui trotsi märgiks. Ma hull tulin siia kinnasteta, lootsin kiiret leidu. Võta aga näpust. Ja külm võttis, ma lõpuks sain ikkagi aardeni, kuid see oli ju jääs! Täiesti jääpakk. Nii palju sulatasin ja mässasin, et saaks kõige tagumisele lehele oma logi kirja panna, kuid rohkem polnud mõtetki, jääkuubikuks muutunud logiraamat oleks kahjustada saanud. Ja kui ma lõpuks auto juurde joosta sain, siis lõid sõrmed juba niimoodi tuld, nagu tahaks otsast irduda. Oi õudust. Aga koht on tore ja vääris aaret, aitäh peitjatele.
Hea kui on korralik kirjutusvahend. Ei aitanud tuulutamine, ega peale puhumine, asi oli märg ja jäi märjaks. Tänud peitjale aarde eest.
Tõeliselt vägev ja ilus koht, poleks niisama osanud siia sattuda. Tänud peitjale.
No see koht tasub avastamist!See on tõeline salarand! Mugusid polnud, päikest ka polnud. Oli äike ja padukas. Aarde leidmisega läks natuke aega, aga tänu Jaagu kahtlevale pilgule leidsime üles. Logiraamat kahjuks ujus oma pesas. Tegime kaasasolevate vahenditega oma parima, et seda kuivatada (suur hulk tualettpaberit, keharaskus ja Mia osavad näpud) ning saime täitsa enam-vähem korda selle. Panime aarde nägu allapoole ja minigrippi pakituna oma pessa tagasi. Suur tänu siia juhatamast, omal käel poleks siia vist mitte kunagi sattunud!
Parklasse jõudes selgus, et suvitajad on juba koha hõivanud. Istusime ja pidasime aru, mida edasi võtta. Siis aga otsustasid suvitajad lahkuda, ootasime kuniks nad olid jõudnud poolele teele rannast, kasutasime seda hetke ära ning liikusime meiegi, aga ranna poole. Kohapeal kulus ikka natukene aega enne kui aardelaeka avastasime ja juba oli järgminegi suvitaja teel meie poole! Õnnestus siiski enne logiraamat täita ja aardelaegas kohale asetada! Tänud!
Tuleb taas tunnistada, et ilma aardeta ei oskaks selliseid kenasid kohti leida. Tänu geopeitusele oleme ikka tõeliselt eesti maad avastanud. Tänud
Millise toreda supluskoha me leidsime! Inimesi polnud ja sai rahulikult tegutseda. Null näitas mulle väga valesti ja jäin sellesse liiga kinni. Istusin siis kivile ja hakkasin vihjeid lugema. Väikesele abilisele ütlesin, et nüüd ta peab mind tõsiselt aitama, sest ma ei lahku siit ilma aardeleiuta. Mkm, ei lahku! Ja siis äkki hüüdis, et ta leidis midagi! Mnjah, eks see peidus ikkagi oli, aga no ma ei tahtnud mitte kohe õigesse kohta vaadata. Asi oli selles, et tegelikult oli aare paigast ära. Logisime ära ja panime tagasi nii nagu peab. Annan sellele kohale ja ka peidukale lemmikpunkti!
Siinkandis on tõesti pea kõik rannad nagu salarannad, isegi ilusa ilmaga kohtab inimest harva. Nojah, nädalavahetus polnud veel päris käes ka, reede õhtu alles, võibolla see mängis rolli.
Aardega läks ikka kõvasti aega, peaaegu pool tundi vist! Tagantjärele targalt, oleks ju võinud varem taibata, kogemust justkui jagub juba. Aga noh, eks ta oli väga hästi peidetud ka muidugi :o) Kaval tükk, aitäh!
Õnneks teisi inimesi polnud, sai rahulikult otsida. Aitäh aarde eest.
Taas 1 avastatud rand juures ja veel koos grillimise kohaga. Tänud peitjale.
Kui tänase tuulise ilmaga olid kõik kohad suhteliselt inimtühjad, siis siia olid kaks mugu ennast vahetult enne meie tulekut sisse seadnud ning oli näha, et nii pea nad minema minna ei kavatsenud. Mõtlesime hetke, mida teha ja siis küsisime luba, kas võime neid natuke segada, kuna meil on üks mäng käsil. Ei olnud neil selle vastu midagi ja lasid meid tegutsema asuda. Õnneks tuli leid kiirelt ja saime lasta mugud tagasi lauda istuma. Tänud kena kohta tutvustamast.
Salarannas polnud kedagi. Saime rahulikult kõikjalt uurida ja välja ta tuli.
Siia saime kolm külastust teha ja kolmandal katsel siis õnnestus lõpuks otsida. Eelmisel päeval saabusime pärastlõunasel supluse tipphetkel ning üks mugu luges aarde vahetus läheduses raamatut. Läksime küll kohale ja tegime nägu, et uurime objekti plaaniga endale samasugune kodus ise ehitada. Küll sai aga väga kiiresti selgeks, et see ei ole aare, mida möödaminnes lihtsalt pihku haarata. Käisime siis vahepeal Kastna aarete juures, Sõmeri vaatetornis, Varbla sadamas ja kahel korral Matsirannas ning tulime hilisemal õhtutunnil siia tagasi. Päevasest ajast tuttav punane sõiduk parkis aga endiselt võidukalt parklas ja tundus, et mugul oli raamat alles poole peal. Seega ei hakanud üldse lähenemagi ja pöörasime otsa ümber. Järgmisel hommikul saabusime ühel varasemal hommikutunnil ja tundus, et ööga oli mugu raamatu läbi saanud, sest parkla oli lõpuks tühi. Läksime siis kohale, otsisime veidi, lugesime logisid, saime arusaama, mida umbes otsida ja seejärel logisime. Kuskil 10 minutit vist läks kokku ja õnneks saime lahkuda enne, kui uus mugu uue raamatuga saabuda jõudis.
Objekti esmasel vaatlusel tundus midagi teistmoodi olevat. Istusime siis kohale ja peagi selgus, et kahtlus vastas tõele. Kuigi eemal inimesed suplesid, ei seganud me teineteist. Kaval peidukas armsas rannasopis. Aitäh siia kutsumast!
Seda salaranna aaret olen varem otsinud ja lubasin sügisel tagasi tulla, kui rahvast vähem liigub. Aga tee viis mööda, ilm päevitamiseks ilus ja otsustasin koha üle vaadata. Sain päris pikalt lugeda ja päevitada rahvast liikus pidevalt edasi-tagasi, kuid vahepeal oli hetki, kus randa tulnud olid ujumas ja sain veidi ka aaret otsida. Ei leidnud, mõtlesin taas sügise peale, kuid siis helistasin varemleidnule, kelle abiga sai aare lõpuks leitud-logitud. Esimesel otsingukorral olin kõik sarnased kohad üle kontrollinud ... Aitäh abistajale, aitäh peitjale!
Ma nüüd 100% kindel pole, et kas see oli selle ranna aare või mitte, aga ühes kohas selgus, et aare on alla kukkunud ja natuke läbiligunenud. Igatahes kuivatasin ja putitasin elule tagasi.
Tundub, et teisipäeva õhtupoolik on sobilik aeg otsimiseks, sest mugudega meil probleeme polnud. Olid küll ühed ujumas, aga meie saabudes nah lahkusid. Liis otsis aarde üles ja ma läksin põlveni vette suplema, palaval päeval abiks ikka.
Mugude puuduse üle siin kurta ei saanud. Paljud olid end vette jahutama tulnud. Tabasin hetke, kui osad olid vees ja teised just lahkusid ning võtsin aarde välja esimesest kohast mida silmasin. Seejärel käisin ka enda ihuliikmeid leotamas. Kniks.
Vaatamata hilisele kellaajale oli suplejaid palju. Kuna alguses hindasime olukorra väga üle, sai tehtud imemanöövreid. Lõpuks selgus, et päris inimtühja hetke polekski pidanud ootama. Aitäh!
Pole see nii salajane rand sugugi. Selle palava ilmaga oli koht paksult rahvast täis. Otsida polnud lootustki, muidu oleks veel varga mulje külge jäänud.
Ilus väike rand ja kenasti hooldatud puhkeala. Tuuline ilm oli õnneks kõik mugud minema viinud ja saime rahulikult ringi vaadata ja kohti poleerida - aare ennast kätte anda ei tahtnud. Mõne aja pärast silmasime parklas veel ühte autot, kust kohe keegi välja ei tulnud. Me asusime seepeale rahulikult logisid lugema, kuniks sealt üks naisterahvas välja ilmus. Tervitasime vastastikku, kuid piidlesime veel üksteist mõnda aega, jätkuvalt logisid lugedes, kuni Indrek söandas küsida, et kas tulite ka siia midagi otsima ja nii me siis oma jõud Ingridiga ühendasimegi. Kokku vist oma tund aega poleerisime nii katusealust laua ja pinkidega kui ka ümbritsevaid kive ja kadakaid - no mida ei leia, seda ei leia. Mõningast anomaaliat oli küll märgata, kuid lähemal käppimisel tunnistasime siiski kõik detailid asja juurde kuuluvaks - täielik geopimedus.
Et ikkagi päris kaugele tuldud ja arvatavasti ei satu siiakanti niipea, siis otsustasime küsida peitjalt vihjet, sest mine tea - äkki on aare jalutama läinud. Info käes, oli ka aare meil mõne hetkega leitud - ikkagi ei osanud enne asjale õigesti läheneda.
Väga meisterlik teostus! See oli meie uus otsimisrekord ajaliselt kindlasti - nii kaua pole me veel kuskil aega veetnud. Suur tänu peitjale nii aarde kui kena koha näitamise eest!
Õnnestus jh esineda ja nimed kirja panna. Koht ilus, oli tore, aitäh!
Auto parkisime parklasse teiste autode kõrvale, võtsime krantsi nööri otsa ning kõndisime nulli poole. Seal siis mängisime mugudega peitust. Vaatasime enamuse valedest kohtadest üle ning lõpuks jäi õige vidin Annele näppu. Tänud, igati kena paik!
Veidi aega olime nõutud, aga õnneks see ei kestnud kaua ja tore aare sai leitud. Aitäh.
See salajane rand on siin tõesti päris ära peidetud ning nii lihtsalt siia tulla ei oskagi. Aga nii nagu oleme mitmel pool mujalgi aardejahil leidnud kenasid paikasid näiteks telkimiseks, nii saame meelde jätta ka selle kohta. Kui järgmine kord siinkandis liikumas oleme ning vajame ujumiskohta või paika ööbimiseks, tasub siia kindlasti tulla. Täname kohta tutvustamast!
Parkla oli rannale mõnusalt lähedal. Aare ei peitnud end õnneks kaua, käisime otsimas täiesti salaja. Aitäh!
Rand väga salajane polnud, teelt juhatas viitki. Aare jäi saladuseks.
Tänud peitjale!
Tänane ilm võimaldas mul seal üksinda rahus tegutseda ja nautida linnulaulu ning randa.
Lähenemine oli küll justkui kellegi hoovi trügiks, nii peidus rannake. Kohapeal arvestatav parkla, lauake ja kõik muu vajalik oli siin olemas. Riietuskabiinike, midagi uut nii väikses ja salajases kohas. Tänud peitjale.
Jälle üks ohoo-paik. Mõnus väike jalutuskäik lõkkekohani, kus tõeliselt mõnus vaade ja oleskelukoht. Kuigi oli mai keskpaik, mil pidavat juba ujumisekski paras aeg olema, siis mul oli logidagi natukene jahe. Vanaks ja paksuks olen jäänud vist. Paar aastat tagasi sai veel läbi aasta igas kuus vees lohetatud, ka +2 kraadiga. Sel aastal olen lausa +12 jahedaks peljanud.. Tegelik põhjus on ilmselt küll muus - ajapuuduses, ülerabamises ja überstressis. Ah, loll on see, kes ettekäändeid ei leia. Ja kas lemmikhobiga mittetegelemiseks on üldse vaja põhjuseid otsida, ah! Vähemalt üht lemmikhobi sai siin täna harrastada, jess.
Aare raskekaalu hulgas ja parimas korras-paigas. Tänud Triinule siia salapaika kutsumast! Äkki tuleme teinegi kord, kui vaja saladust nautida. Miks mitte ka ujuda ja lohetada.
Väga armas nurgake. Üritasin BirdNerdi abiga välja uurida, kes see lind on, kes seda öiste õudusfilmide huikavat häält teeb, aga kord karjus kajakas, kord rääkis homo sapiens valjemini kui salapärane tundmatu :D Ei saanudki teada.
Aga see-eest jäi Herki aaret otsides mingisse teatud auku kinni ning natuke aega sai jälgida kas ja kuidas ta sealt välja saab. Selle välja saamise käigus õnnestus tal leida ka pooljuhtumisi konteiner. Great success! Aitäh!
Seda paika on eluaeg teatud Sepamaa rannana. Polnud mingit saladust. Üksindust sai seal juba nelikümmend aastat tagasi nautida. Põhjus väga lihtne. Kohalikel polnud ju mahti rannas vedeleda. Kaks varianti, kas merel või põllul. Randa aega veetma jõuti napilt jaanipäeval ja ehk mõnel päeval aastas veel. Meil, turistidel oli seal aega vedeleda.
Nii toredad kohad siin rannikul, kuhu meid kutsutakse. Bruno käest saime teada, et tema pägalikupõlves oli siin kõik hooooopis teistmoooodi. :)
Me sattusime siia õnneks täielikus inimtühjuses. Lahe väike põldudevaheline tee kulges parklasse ja kondimootoriga jõudsime puhkekohta. Nii mõnus tugev puitvorm on siia tekitatud. Loodetavasti oskab rahvas seda hoida.
Suur tänu aarde eest!
Kedagi segamas ei olnud ja sai rahulikult aaret otsida ja kohta imetleda, aitäh :)
Leitud ja logitud :) Aitäh aarde eest :)
Hommikul Kihnult startides jäime vihma kätte, aga õnneks praamil olles saime kuivada. Otsustasime, et kui vihm järgi jääb, siis liigume mööda aarded kodu pool, kui sajab, siis jätame aarded vahele ja läheme kohe koju. Mandrile jõudes enam ei sadanud ja võtsime suuna Sepamaa salaranna poole. Päris aarde kõrvalt leidsime ühe telgi, mis tegi meie otsimise veidi ebamugavaks, aga saime ikkagi hakkama.
Teine geopäev algas meil Kihnus aga kuna seal ühtegi aaret enam otsida polnud, siis pöördusime tagasi mandrile. Esimeseks aardeks sai Sepamaa salaranna külastamine. Esimene katse lõppes tupikus. GoogleMaps proovis meid navigeerida taluhoovide juurest risti üle kellegi põllu. Ei saanud aru, et kuidas ja miks sinna kaardirakendusse antud tee kantud oli. Teist kaudu viis oluliselt kvaliteetsem tee meid soovitud parklasse.
Ilm oli õue astudes oluliselt parem kui seda oli olnud Kihnu hommikune ilm. Tuulevaikus ja soojus. Jalutades nulli poole imestasime, et kuivõrd uhke puhkekoht. Mõtlesime, et siin võiks suvisel ajal küll telkida aga arvatavasti oleks võrdlemisi keeruline jaole saada. Lähedamale liikudes avastasime, et isegi praegu oli koht võetud. Telk oli laua kõrvale püsti seatud ja laua nurk kaetud. Matkajad olid ärkvel kuid hilisest tunnist hoolimata ikka veel telgis konutamas. Tänu sellele saime natukene sahistada ja nimed kirja panna. Tänud aarde eest!
Järgmine peatus ja veel ilusam rand. Nii tore, et sellised kohad on korda tehtud ja ikka kõigile huvilistele ligipääsetavad. Aarde kavaluse hammustasime kohe läbi ja leid oli päris kiire. Nautisime veel vaadet ja oligi aeg edasi liikuda. Suur tänu!
See oli üks ootamatult lahe koht :) Väga meeldib see seeria siiani :) Aardega läks ikka natuke aega, hammustasin küll kavaluse kiirelt läbi aga natuke valesti lähenesin asjale ja mõni aeg sai veel mujalt otsitud. Vahva aare ja ikka super koht :) Tänud!
Siin on tõeline paradiis. Otsimisele kulus ikka omajagu aega. Väga hea peidikus.
Suured tänud seeria eest. Iga koht väärib siin aaret.
Aga see oli ka väga vahva ja külastamist väärt koht. Aarde leidsime suhteliselt ruttu ja siis jäi aega salaranna peidetud võlusid avastada.
Tänud.
Milline tore ja eraldatud väike rannake. Tasub tulevikus tagasi tulla. Reet tuletas mulle meelde Sepamaa talu kuulsaid omanike. Aitäh!
Ega ta nüüd nii salajane rand ka ei ole, kui sinna suuremalt teelt juba viidad juhatavad. Tänan aarde eest! :)
Meil oli koos vanaemadega Geo ja vaatamisväärsuste nädalalõpp. Panime hommikul oma asjad Maria talus kokku ja asusime taas läbi aarete koduteele. Kummalisel kombel viis navigeerijaks valitud guugel meid põlluteele ja ühe eramaja taha põllule mülkasse. Jälgede järgi olid ka teised sama orgi otsas käinud, meil oli lihtsalt raskem masin ja vajusime veidi sügavamale pinnasesse. Kohe kui olime kinni end sõitnud tulid majaelanikud kahe autoga kuskilt koju. Küsisid, et kuhu me siit küll minna tahtsime. Found it: (4271) 04.Apr.2021 10:50 RR: Sepamaa salarand / Sepamaa secret beach. Kui olime end välja saanud siis viis kohale loomulikult päris asfalt kohe. Täname salajase ranna näitamise eest. Kunagi ei tea millal seda teadmist vaja võib minna.
Salarannad on põnevad kohad. Harva õnnestub neid niimoodi lähemalt uudistama minna nagu seekord meid külla kutsutakse. Koht on väga eriline. Praegu varakevadel õnnestub siin olla rahus ja üksinduses. Tuul oli mere ääres väga tugev ning sundis meid kiiremalt tegutsema. Tänud peitjale! Kindlasti üks lemmikuid RR seerias.
Kaval peidukoht. Õnneks mugusid ei olnud ja saime rahulikult otsida. Tänud!
Väga äge koht, kuhu tahaks tagasi tulla kuigi jah, suvel võib siin olla koht "Lauluväljak nr2" ;)