Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
RR ehk Romantilise Rannatee geotuur viib teid avastama rannajoont Virtsust Läti piirini. Kohad on geosõbralikud, astu julgelt uudistama.
Manija ehk Manilaid asub Kihnu väinas 2 km sõidu kaugusel Munalaiu sadamast. Manija on otsekui Kihnu väikevend ja manijalased kihnlaste rahvakilluke. See väike kivine saareke oli sajandeid mandril asuva Pootsi mõisa heinamaa ja kalurite peatuskoht. 1933. aastal, mil Kihnu saar kihnlastele kitsaks jäi, kolis siia 22 peret. Sellest tulenevalt on kultuurilised seosed nende kahe saare vahel väga tihedad. Praegu elab saarel alla 40 elaniku ning mitmed majapidamised on kasutusel suvilatena.
Papina otsal asuv tulepaak ehitati aastal 1933.
NB! Kui karjaaed on kinni, võite seda avada, aga pange enda järel uuesti kinni.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (2), lumega_leitav (1), väikesaar (1), ujumiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC980MJ
Logiteadete statistika: 36 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 37
Teist korda sellel saarel. Seekord praamiga. Tänud aarde eest.
Kollektiivne leid. Soovitab otsida :) Aitäh
Aitäh peitjale!
Veetsin väga fotogeenilise ilmaga paar tundi siin saarel. Ühel pool saart oli sünged pilved ja teisel pool kaunis päikseline ilm. Saar jättis väga meeleoluka minu mälusoppi ja oleks tahtnud veel kauemgi seal olla.
Imetlesin vaadet ja panin ka nime kirja. Hiljem sattusin veel mõned korrad vaadet imetlema. Aitäh peitjale.
Ikka veel teel Kihnu, seekord aga juba väikse merereisi kaugusel. Tegime jalgsi kiire sammuga jalutuskäigu. Ilm nii soe, et T-särgiga oli palav. Kaasavõetud dressikas jäi üldse väravasse ootama. Vaade on siin küll imeline, väga nauditav. Ja Kihnugi paistab hästi kätte. Aitäh Triinule meile seda mõnu pakkumast! Aare hääs kombes.
Kuus aastat tagasi käisime siin saarel ja selle ajaga on asju arhiivi läinud ja samas ka uusi tulnud. Saarel erilisi muutusi vist toimunud pole. Aga oli tore taas see jalutuskäik ette võtta. Tänud!
Lasime endid Manijale viia ning hakkasime aarete poole astuma. Parasjagu jõudsime kõik kolm üles leida, mis meil enamusel leidmata olid. Päike paistis ja päris palav oli. Vaatasime Kihnu peale, kurvalt Sorgu suunas ja kõmpisime jälle tagasi. Aitäh jälle siia kutsumast!
Saare viimane. Kohalikud kappasid laevale, me võtsime rahulikult - vahel on hea, kui ei pea praamiaegade pärast muretsema ja tempot tõstma vaid saad asju oma kella järgi planeerida. Aitäh peitjale!
Tulime siia Sorgust. Paadiga sai kenasti majakalähedale kaldasse sõita. Mulle juba varasemalt tuttav koht. Aardeleid oli kiire. Tänan saarele kutsumast.
Peale geojaani oli plaan kajakiga ennelõunasel ajal Manijal kindlasti ära käia kuna pärastlõunaks lubas tuule tugevnemist. Paar aastat tagasi käisin Manijal ja Sorgul üle jää rattaga, täna siis kajakiga. Järgmine kord vist peab Manijale minema ujudes. Tulepaagi juurest oli lisaks Kihnule selgel näha ja Anõlaid ja kaugemal ka Sorgu ning ka Sorgu tuletorn oli nähtav. Nii tore, et tulepaagi juurde on pandud istumiseks nägusad pingid mida ka sihtotsatarbeliselt kasutasin merevaadete nautimiseks. Peale puhkepausi jalutasin tagasi sadama poole, poolel teel haarasin Anneli lambapoest kaasa jäätise, mis tänase palavusega väga kiirelt otsa sai. Sadamas istusin taas kajakki ja võtsin suuna Munalaiu sadama poole. Praam oli ka just otsi andmas ja sain praamiga mõõtu võtta. Munalaiu sadamasse jõudsin igatahes enne praami. Nüüd olen näinud Manijat nii talvisel kui suvisel aastaajal.
Ja viimane aare saarel ka nüüd leitud :). Peale logimist tegime tiiru ka tuletornini, ise selle kõrvale veel arutasime, et ‘tea kas siia kunagisele heinamaale mahuks mõni karp veel ja saame varsti ehk jälle tulla… Vinge saar igatahes, aitäh kolmada RR-ika eest Manijal Trinele ja külaskäigule kaasahõikamise eest ägedatele kaaslastele :).
Uudistasime majakat ja vaatasime jääkuhjatisi. Kihnu olemasolu võisime vaid aimata, selle halli ja sombuse ilmaga siin näha küll midagi polnud. Õnneks aardekarpi ikka nägime ja panime sinnagi ühe kivise ränduri, mis siit oma seikluslikku teekonda alustab.
Ilm meid täna ei hellitanud, kuid kokkuvõtteks oli väga lahe ringkäik Manijal. Polnud siin kunagi varem käinud ja esimeseks korraks paaritunnisest uudistamisest täitsa piisas. Äkki tuleme kunagi suvisel ajal tagasi ja naudime seda loodust siin pikemalt.
Seekord kulus autost autoni 2 tundi ja 15 minutit ning kogunes hunnik läbiligunenud riideid ja jalatseid. On mida meenutada vähemalt. Aitäh!
Mul on tunne, et Kihnut me vist väga ei näinudki. See-eest oli Manilaiu otsaski piisavalt ilu, mille pärast tasus kohale tulla ;)
Suured tänud kutse eest!
Uskumatu kui palju vaesemad me oleks kui neid kohti ja rännakuid meil poleks, kuhu geopeitus on meid suunanud.
Siit siis seekord kaugemale ei pääsenud kuigi Kihnu paisti hallis silmapiiris kätte küll. Päris vaba vett hetkel polnud aga meri oli tardunud sellisesse tumehalli ähvardavasse kooslusesse, mille segipaisatud jääpankade kuhjad andsid kaudset aimu mere jõust. Kalda ääres oli püsti tõstetud minust palju pikemaid ja laiemaid ja paksemaid tegelasi. Rohkem kui vaadet Kihnule, uudistasimegi siin pigem kaldaäärset kunsti ja jõunumbreid.
Peagi sättisme siis end tagasiteele. Uudistasime veelkord seda, mida olime tulleski huvitavaks pidanud ja märkasime seda, mida tulles ei näinud.
Munalaiu sadamas olime meiegi 8pluss kilomeetrit läbinud. Veel polnud õhtu ja selle aasta oodatud esimene jääkulgemine oli läbinauditud. Suur tänu suunamast.
Täitsa huvitav, kuidas loodus väikese vahemaa peal erinevate koosmõjude tulemusel nii erineva tulemuse loob. Kui saare teise otsa ja mandri vahel laiub paks ja kandev jää, siis siin Kihnu vaadet nautides nägime sulaselget lainetavat vett ning lisaks randa kuhjunud jääpankasid. Ka Sorgu poole vaadates paistis nii vaba vett kui jääkuhjasid ja siis nende taga jälle vaba vett. Samas Riigi Ilmateenistuse jääkaart näitas, et Kihnu-Heinaste joonelt mandri poole peaks Pärnu laht olema tiheda jääga kaetud. Vot siis, pole ühtigi need asjad päris nii, kui algul tunduvad.
Igatahes, vaatasime oma vaated Kihnu poole ära, panime nimed kirja ja hakkasime tagasi vantsima. Mandrile tagasi jõudes sai tuvastastatud, et eri isikud olid sama teed läbides läbinud 7,1 - 8,0 km :) Vot sulle siis tehnikat. Liikumine on mõnus ning peale matka oli hea kuuma teed ja üht-teist söögipoolist tarbida. Aitäh aarde eest, oli taas põhjust Manijat külastada!
Alustasime siis pikkade jalutuskäikude sarja, mille peamiseks põhjuseks jäätunud veed. Kõle ja lõikav tuul oli minnes vastu ja kummik hõõrus, aga kiire leid tegi tuju heaks. Üle jää tulles arutlesime jää paksuse üle. Siin oli tuul meile väikesed näidised kuhjanud. Jääkamakate paksuseks mõõtsime 30 cm. Pole paha!
Tagasi minnes oli tuul ka tagant ja see andis jõudu. Üle jää minnes oli tükk tegemist, et õiget suunda hoida. Olid täitsa mõnusad 8 kilomeetrit. Täname!
Eemalt vaatasin majakat ja Kihnut. Kuna ühe jala kummik ilma voodrita oli hõõruma hakanud, siis tagasiteel sadama poole jäi mu lonkamine kohalikele silma ja nad kergendasid tublisti mu lonkamisvaeva ning sain priiküüdiga keskusesse :)
Tänan peitmast.
Terve tee mööda Manilaidu sai vasakust silmanurgast jälgitud Kihnu praami. Küll keeras ta oma ilusa valge külje meie poole ja siis hoopis ahtri. Ning näis üldse suuna silmapiiri poole võtvat. Siis uuesti külg meie poole ja suund otse Kihnu saarele. Selle ajaga jõudsime meie Manilaiu otsa sammuda ja saime kätte vaate Kihnule. Tänud peitmast!
Meie kolmepäevasesse vahvasse merereisi mahub ka Kihnu külastus, kuhu siit edasi suundumegi. Manilaiuga tutvumise käigus jalutasime aga kõigepealt Kihnu vaadet piiluma. Mõnus oli siin, päike, soe, meri. Aitäh!
...
Üliäge ja meeldejääv mereretk: 3 päeva, 13 saart ja laidu, 30 kraadi sooja, päike ja vahva seltskond :)
1. päev: Manilaid-> Kihnu
2. päev: Kihnu-> Rohuküla-> Hobulaid-> Seasaar-> Väike-Tjuka-> Tjuka-> Harilaid-> Heinlaid-> Saarnaki-> Hanikatsi-> Kõrgelaid
3. päev: Kõrgelaid-> Vareslaid-> Kesselaid
13 saart ja laidu 3 päevaga 30-ne kraadises kuumuses. Esimese päeva kolmas aardeleid (3/30). Alustasime oma paadiga Munalaiu sadamast. Manija oli kuum-kuum ja tühi. Kõik sealsed inimesed ja loomad ja linnud olid troopilise õhumassi eest peitu pugenud. Ainult neli geopeiturist turisti jalutasid saare peatänaval higiniredest nõretavatena. Aarde juurde minekul avasime ja sulgesime värava. Ja nii kaks korda. :) Aitäh toreda aarde eest!
Niipea kui vaade vaadatud ja paadi juures tagasi oleme, jätkub sõit Kihnu sadamasse. Tänud peitjale.
Juhuuu, Manilaid! Saareke, kus ma varem käinud pole.
Täiesti lambist tuli mõte, et ah, kui need SUP-ikesed meil juba peal on, lähme vaatame, kas saame Manilaiul käidud. Tõusnud oli tuul ja esmalt vaatasime, kas jaksame vastu tuult sõita - jõudsime küll. Peale kilomeetrit intensiivset aerutamist jätsime SUP-id roostikku ja võtsime ette jalutuskäigu. Nägime päris palju põnevat, kuigi tee oli pikk ja natuke väsitav. Aarde leidsime kiiresti ja panime silma peale Kihnule, kuhu samuti otsustasime päev hiljem eksprompt minna.
Tulime Munalaiu sadamast SUPidega Manilaiule. Oli küll külgtuul, mis ähvardas meid Kihnu poole saata, aga õnneks see nii tugev polnud. Lihtsalt tõmbama pidi ainult ühelt poolt ning saimegi otse sõita. Viskasime SUPid pilliroo sisse peitu ja jalutasime esmalt otse saare lõppu. Olen siin kunagi talvev rattaga käinud, nüüd tundus see tee ilmatu pikk, aga kohale saime. Üllatusena polnud me ainsad geopeiturid tänasel päeval.
Meres oli väga palju luiki end sööma asutanud, imetlesime kenal pingil ka Kihnu vaadet. Aitäh!
FTF kell 12:25. Siinsamas lähedal oli minu peidetud Manilaiu tulepaagi aare 2014-2017. Paraku Mark Soosaarele ei meeldinud igasugu võõraste käimine tulepaagi juures, sest vahepeal on lambavärav, mis peab pidevalt kinni olema. Võõrad aga pidavat seda lahti unustama. Niisiis ma ei tahtnud enda peale võtta kellegi vihavaenu ja korjasin oma karbi ära. Markile endale sai ka pärast sellest teada antud. Nüüd siia üllatus-üllatus - uus aare sisuliselt samas kohas. Okei, praegu koroona aeg ja lätlasi ei käi. Samuti kevadel väravat pole ees. Aga mis kunagi hiljem saama hakkab - eks näis. Igatahes lihtne leid. Tore muidugi ilusat kohta taas külastada. Tulepaak oma uuel kohal. Vana koht sisuliselt merre kadunud juba. Tänud peitjale siia kutsumast!