Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
VAnaMõisa Matkarada asub Saue vallas Vanamõisa külas Vanamõisa vabaõhukeskuse kõrval. Vanamõisa matkaraja kogupikkus on 6 km ning väiksem ring on pikkusega ca 3,5 km. Rajale jäävad mitmed huvitavad vaatamisväärsused nagu Sõeru ohvriallikas, Peeter Suure Merekindluse kaitserajatis, Vääna, Hüüru -ja Vanamõisa mõisate maapiiride ristumise piirikivi. Kogu rada kulgeb looduskaunis keskkonnas, kus on maalilised vaated, ümberringi laiuvad kaunid viljapõllud ja heinamaad ning segametsad koos loomade ja lindude liigirikkusega.
Suur-kirjurähn on ilmselt kõige enam tuntud rähniliik. Ta on ilusa kirju sulestikuga lind. Valdavad on kontrastsed must ja valge, aga sabaalune on helepunane ning ka laubal asub punane laik. Isaslindudel on lisaks veel punane kukal. Iseloomulikud on talle veel väga pikk kleepuv keel, mida on hea putukakäikudesse sisse lükata, et sealt toitu kätte saada, ja väga jäik ning teravatipuline saba, mis on puutüvel tegutsedes tänuväärseks toeks.
See Euraasias ja Aafrikaski laialt levinud lind on ka Eestis väga sage. Elupaigaks on talle kõikvõimalikud puistud: alates asulates olevatest aedadest kuni suurte metsade keskosadeni välja. Meelispaigaks on aga niisked kuuse-segametsad. Vanemad kaitsevad koos agaralt oma territooriumi. Eriti häälekad on isaslinnud veebruarist aprillini, mil algab pesitsusaeg. Sel perioodil trummeldavad nad vahet pidamata.
Toitu hankides toksib rähn palju aeglasemalt ja vaiksemalt. Sel ajal meeldib tal segajatega ka peitust mängida. Nimelt kui inimene märkab rähni, siis jätab viimane mulje, et ei näinud ohtu ja libiseb nagu muuseas puu teisele küljele. Tegelikult märkab ta kõike ja selles võite varsti veenduda, kui näete teda vargsi puu tagant piilumas, "ega te lõpuks ometi ära ei ole läinud".
Esmalt laskub suur-kirjurähn oma toidupuu alusele ning siis hakkab järjest kõike hoolikalt läbi kontrollides üles liikuma. Nii võib ta tõusta rohkem kui 15 meetri kõrgusele puu otsa. Suvel on tal põhitoiduks putukate vastsed ja valmikud, aga talvel tarvitab rohkelt okaspuude seemneid. Selleks asetab ta käbi puuprakku ja hakkab nokalöökidega seemneid välja peksma. Sellise sepikoja läheduses võib tihti leida väga palju lammutatud käbisid. Vajadusel võib rähn ka puuprao käbi jaoks ise raiuda.
Pesaõõnsuse valmistab rähnipaar harilikult 2...8 meetri kõrgusele haavapuusse. Selle sügavus on kolmandik meetrit ja sissepääsu läbimõõt viis sentimeetrit. Aprilli lõpul või mai algul muneb emarähn 5...7 muna otse õõnsuse põhjale. Pärast paarinädalast haudumist kooruvad pimedad ning abitud pojad, kes aga peagi hakkavad suurt näljakisa tegema. Nad on nii aplad, et vanemad peavad neile iga paari minuti järel uue toidupala tooma. Söömisest on aga ka kasu, sest juba kolmenädalaselt võivad nad pesast lahkuda.
Suur-kirjurähn on hulgulind, osa meie rähne lendab talvel lõuna poole ja teised tulevad põhja poolt asemele. Ei kuulu looduskaitse alla.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 20.2940' 24° 32.6640' |
Aarde sildid:
soovitan (15), lahe_teostus (14), puugid (1), pikem_matk(>1km) (1), matkarada (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC983T4
Logiteadete statistika:
150 (98,0%)
3
1
0
0
0
0
Kokku: 154
Täna võtsime lõpuks ette VAMMi tiiru, kaardil oli ta juba ammu silma jäänud ja tõotas olla täis lahedaid aardeid - ei pidanud pettuma. Kiirel sammul tuiskasime ringi läbi, mõnes kohas sai nimi kiirelt kirja, mõnes võttis veidi rohkem nuputamist. Metsaalune oli suhteliselt märg, aga aardeleidu segas see vaid ühes tugevama vooluga kohas, kuhu tuleb mõnusama ilmaga naasta. Soovitan julgelt tiir ette võtta!
Mõned inimesed jooksevad metsas, teevad sporti. Teised jalutavad, enamasti nägin koertega jalutajaid, aga oli vist ka mõni ilma koerata. Üks seltskond jalutas lapsevankriga. Ja siis on mingid tegelased, kellele tavaline tee ei paku pinget, neil on vaja ikks võssi ronida iga teatud aja tagant. Olgu ees kraav või ebameeldiv tihnik, ikka vaja sinna teatud punkti püüelda. Nii minagi. Vaatasin laia veega sügavat kraavi siit ja sealtpoolt, uurisin üle selle langenud ppuid, et kas kannataks üle minna. Vahepeal mõtlesin isegi, et jätan selle punkti kuivemaks ajaks. Aga siis, natuke eemal leidsin koha kust sain kerge vaevaga üle kraavi, pärast seda oli juba lust läbi hõreda võssi kohale sammuda ja tore üraski hirmutis üle vaadata. Nimi kirjas, aitäh! Tagasitee oli kuidagi lühem jälle.
Lähenemistee otsimine võttis korraks kukalt kratsima, veetase oli kraavis päris kõrge. Aga kokkuvõttes väga keeruline polnud. Kohapealne samblane muinasjutumets oli väga kaunis. Aitäh peitmast!
Kraav oli ääreni vett täis ja pidime lähenema ringiga, võpsik oli aga sõbralik ja ragistamist oli vähe. Võpsikist jäid minu mütsi külge kaunistuseks ägedad tutikesed. Aardega kõik hästi. Tänud peitjale aarde eest!
Alguses vaatasime, et kraav on päris palju vett täis, et kust üle saaks. Leidsimegi koha ning sai puuüraskite hirmu ära nähtud. Aitäh peitjale. :)
Tee puuüraski hirmuni oli veidi võsane, kuid jäi kiirelt teine silma ja saime nimed kirja.
Kaalusime tõsiselt, et kas tasub minema hakata, lõpuks siiski sai uudushimu võitu ja otsustasime proovida. Otsisime kraaviüöetyseks kitsama koha ja saime võssa, aga see oli taas selline, mis mulle üldse ei meeldi. Tagasi ka enam minna ei tahtnud, nii me siis kännu ja selle valvuri leidsime. Aitäh peitjale!
Kraav oli praegu päris lai ja vett täis, aga sillake pidas täitsa vastu. Toreda teostusega aare, aitäh!
Üraskihirmu juurde saamiseks tuli taas kraavist üle saada. Kohas, kus seda varem tehtud oli, ületas kraavi üks kuivanud puu. Varasemast kogemusest ma seda teed ei usaldanud ja kõndisin tuldud teed tagasi, kus paistis kraav kitsam ja ülehüpatav. Kui see tehtud oli Hirmu leidmine juba lihtne. Tänud aarde eest!
Minu jaoks siis hetkel seeria viimane. Täitsa tore, õhtu jätkus Karlile toeks olemisega. Tänud!
Veetakitstust on -14C päris kobe ületada (v.a Nõuandja aarde juures...), kuid siingi ei tulnud leidu, leidsin küll selle kooreüraski hirmutaja üles, aga rohkemat ei osanud peale hakata, vaatsin selle "kännu" igast küljes üle ja ümbrust ka siit sealt kraapsti, kuid tuleb siis tagasi tulla mitme silmapaariga.
Igast kände sai ümber lükatud, kuni jõudsime õigeni
Va veetakistus. Kaasasolnud Teodoril pole mingi probleemi selline kraav ühe hüppega ületada. Kahjuks aarde otsimist ja logimist pole ta veel õppinud. Tänud peitjale. Võibolla kunagi teine kord, sest Nuffi vusserdis jäi ka oma aega ootama.
Algul arvasime, et jätab vahele, aga siis leidsime seiklusliku, ent siiski suurepäraselt toimiva lähenemisviisi. Aitäh aarde eest! Pikem (mitteleiu)logi kogu sarja kohta parkla-aarde juures.
kuna Johh tahtis asja ajada veidi huvitavamaks, oleme tervet rada läbinud puhtalt maaameti kaardi järgi. siin aga murdusime ja võtsime google mapsi appi ning avastasime, et me olime täitsa nulli ligidal. aitäh peitjale!
Aitäh aarde eest! Koos noortega matkates on selliseid aardeid vahva leida! Ja teekond tundub ka justkui lühem!
Kraaviületuskoha otaingule ja nulli ümber tiirutamisele ikka aega kulus natuke, kuid kätte ta sain.
Üksjagu gepsimist oli, enne kui õige koha avastasin... üraski hirmu leidmisele läks pea sama palju aega, kui üraski enda leidmisele. Hea asi tahtvat aega ja nii tuli ka logiraamatu pesakasti avanema meelitada - niiskus ning külm vaheldumisi oli selle lukku pannud. Aitäh peitjale!
Vat tema on vist tõesti ainuke, keda ürask kardab! Tänud, väga hea teostusega aare!
Kunagi talvel käisme seda otsimas. Leidsime ka üles, aga logiraamatut ei näinud. Täna tulime geokoer Freddiga siia jalutama (talle väga meeldis) ja aaret uuesti otsima. Seekord avanes ka logiraamatu laegas ja saime oma nimed ilusti kirja. Aitäh!
Kunagi kevade üritasin kah seda leida aga kraav osutus ületamatuks takistuseks tookord. Täna oli vaid kohale minemise vaev. Lahe vidin.
Sillake olemas, tasakaalulatt olemas. Üraskid tõesti kadunud, ainult hirm kohal. Tänud ????????????
Veidi keeruline oli kraavist üle saada, aga vihjet leida oli kuidagi veel keerulisem. Olin juba alla andnud ja kraavi poole tagasi liikumas, kui äkki silma jäi. Tänud!
Hetkeks tekkis mõte, et jääb logimata. Aga Liina otsis hea kraaviületuskoha ja nii logi saigi kirja.
Keda otsida, arvasin juba ennem ära, kui aaret nägin. Muidugi teksti metsas ju ei lugenud, see ütleks ka samuti ära. Aga hea oli, et lumi sulanud, talvel oleks siin võlgu jäänud. Nüüd tuli leid kenasti. Aitäh.
Kahekesi oli palju lihtsam üle vee pääseda
Siin oli esmalt tegu, et üle vee saada ja siis oli tegu, et vihje üles leida. Konteineripeidik oli kinni külmunud, aga saime hakkama.
Kammisime selle metsatuka ikka korralikult läbi, sest null jooksutas edasi-tagasi ja silma ei jäänud kuskil midagi. Lõpuks Kristini terav silm ja geonina tuvastasid õige objekti, kust üraskid olid tõesti ammu varvast lasknud, sest nende hirm valvas seal hoolega. Avamisega täna probleemi polnud, eks väljas ka paar soojakraadi. Suur tänu peitjale!
Miskit nagu sai leitud, aga logiraamatut mitte. Seega VAMMi viimane aare meie jaoks veel logimata, sest kuigi mõtlemise, et teeme need viimased neli korrag ära, siis ei tekkinud tahtmist miinuskraadide ja jääga ülearu kangutada, äkki kogemata miskit ära lõhume… Aga küll ka selle üks hetk kätte saame.
See puuüraski hirm pani mind ka proovile. Esiteks oli teda vaja 2 korda otsimas käia, ja kui ma ta teisel korral peaagu jälle leiuta minema kõndides ikkagi leidsin, siis ta ei tahnud mulle logiraamatut anda. Ma olin tõsiselt pettunud, et milleks selline kiusamine, aga õnneks saime ikka jutule ja nime kirja. Sell ise on väga tore :)
Täna oli aarde ümbrus paksu lume all. Vaatasin mina siia sinna ja ühel hetkel märkasin, mingi tegelane vaatab lume seest välja. Lähemal uurimisel tuli välja, et ongi tegu üraski hirmuga. Väga armas konseptsioon. Suured tänud toreda aarde eest.
Pidi ise vähe koputama, et see külmast võetud hirm tööle läheks. Ma heameelega kodustaks terve parve mõneks ajaks oma metsa, et üraskitest lahti saada. Aitäh!
Ühtegi üraskit näha polnud. Eks see ilmselt seepärast, et Hirm luuras nulli läheduses. Tänan peitjat!
Pidime VAMM rajale eile tulema, kuid plaanid muutusid. Tegime kodu ja aiatöid. Täna võtsime vanaisa kaasa ning tegime kogu ringi. Päripäeva - kõik sildid rajal on paigutatud vastupäeva nägemiseks.Ikka korra vasakule võssa, siis jälle paremale võssa. Found it: 03.Oct.2021 13:47 VAMM: Puuüraski Hirm 15m mööda näitas minu nutiseade.
Plaanisin ümmarguseks numbriks küll ronimise aaret, kuid kõigepealt ühel olid lapsed haigeks jäänud ja teine oli üldse Paides ja nii ma otsustasin koeraga hoopis ühe mõnusa jalutuse ilusa päeva puhul teha.
Kohtasime rajal palju neljajalgseid, kellel olid sportlikumad plaanid kui meil. Ühe noore kulde retriiveri omanik sõitis rattaga ning kommenteeris, et nii väike koer, nii pikal rajal. Ega mul muud vastata pole kui, et Exe on suur koer väikese koera kehas. Väikese Exega jalutasime vaid aardeni ning siis tegime lühema matkaraja otsa, otse üle mullase põllu. Ühel hetkel sõitis ka veok seal keset põldu raja peal. Ei teagi, kas rada tugevamaks muutes või järsku sealt puidutehase juurest hunnikuni. Tundus vähemalt, et niimoodi ringiratast ta seal sõidab. Järgmisel lõigul kohtusin kahe belgia lambakoera omanikuga. Suurem oli põllu peal lahtiselt. Omanik seletas ära, et suur koer oli kunagi märjast peast karjuselt sutsu saanud ning sellest ajast alates ta keeldub selle terviseraja juurde üldse tulemast. Omanik oli aga hämmeldunud, et koer terviseteel olevat Exet nuusutama tuli, enne põllule tagasijooksmist. #teraapiakoer Ilmselt Exe oleks tahtnud teda kohe paika panna aga ta oli põlluäärest leidnud ühe eriti rõveda, katkise ja musta tennisepalli, millega ta tahtist kõigi ees eputada. "Hähää, vaadake, mis mul on!" Selle sama palliga ronis ta veel õhtul diivani peale kaissu ka. Kui pall maha visata, siis tuli alati sellega tagasi. Möödusime veel paarist jutustajast, kes parema sõnastuse puudumisel ootas oma saksa lambakoerte parve, kes olid rattaga sõitjate kõrval jooksmas. Neid oli vähemalt 6 ja ma olen äärmiselt õnnelik, et me Exega autosse jõudsime enne kui nad samasse parklasse suundusid, kus meie.
Aardeotsimine võttis omajagu aega, sest peidukohast õnnestus mööda kõndida ning siis kulus omajagu aega kõigis valedes kohtades otsimise peale, Korraks isegi tundus lootusetu, et mismõttes nagu ei leiagi või. Lõpuks otsimisraadius jõudis ka õigesse kohta ning aarde juures seistes näitas telefon nulli kauguseks 6-11 meetrit. Järjekordne vahva tükk! (900) Aitäh!
Väga õpetlik rada. Meil oli ükskord aias rähni pesa puu sees, sa jutt missugust lärmi need pojad tegid! Suur tänu!
Üks tore rada, kus päev haaval aardeid noppimas käia, et geoväljakutse jaoks aastaringi täita. Kniks.
Saime kuiva jalaga üle kraavi ning käisime ka üraski hirmu vaatamas :) Vahva aardesadu!
Väga nutikas teostus. Kiitus peitja(te)le vingete meisterduste eest kogu VAMM-i seerias.
Puhkuse viimase päeva veetsin jalgrattaga matkarajal. Enamuse aaretest leidsin kiiresti, mõnega oli pikem pusimine, jäid ainult kaks punast täppi. Aitäh peitjatele!
Leidsin vahva üraskite hirmutaja ning nähtu võttis muigama, pole esimene kord kui meil peitjaga sarnased aardemõtted on tekkinud, täiesti juhuslikult ja teadmata;). Hea, et üks versioon sahtlisse jäi, see üraski hirm oli palju ilusam ja profim teostus.
Tore aare, aitäh peitjale.
Vaatasin otse hirmule otsa, aga ise ei saanud midagi aru - nii hästi sulandus tasustapilti.
Siin oli taas Merlel aare enne leitud kui mina nulligi üles leidsin. Aitäh peitjale.
Polnud just paari sekundi leid, mõned ringid tuli ümber puude ja põõsaste teha, kuid siis jäi silma ka see puuüraski hirm ise. Hea teostus, peitjale tänud!
Ring hakkas tasapisi lõpu poole jõudma ja jõud (tagantjärgi ka mälu) sellega raugema. Kindlasti oli tegemist ägeda aardega, sest ainult seda ma tervel ringil mõtlesingi, aga mis täpselt oli, pool aastat hiljem kahjuke ei mäleta. Igal juhul suur aitäh!
Suur-kirjurähn on tüütu putukas - tahab me Vääna maja ära süüa! Tema toksib, ma panen vähe kõvema materjali talle noka alla. Siis leiab peagi teise paiga, kust uuesti katsetada. Aga eks nii on, kui elad looduse keskel.
Aarde leidsime paarkümmend meetrit enne nulli, aga õnneks kenasti lumetagi leitav. Tarmo käekirja tundsime juba eemalt kenasti ära. Tore tegu. Aitäh, Tarmo!
Eeldasime, et tegelane on kuskil kõrgustes, kuid hirm tegi parajasti madallendu. Jätsime ta vaikselt toksima.
Üritasin vähe kaugemalt minna ja vähe parema kraaviületuskoha leida ja ületamiseks oli tõesti hea, otsimiseks mitte. Müttasin mõnda aega mööda võsa ringi, null hüppas võpsikus ühe kännu otsast teisse kuni hakkasin juba alla andma ja siis vaatas täitsa kogemata üraski hirm mulle ühe kännu otsast otsa :)
Sutsuke olime meiegi nõutud, et kuidas tuleks sellele hirmule läheneda aga kui tegime rajal mõned sammud tagasi, siis leidsime täitsa sobiva ja turvalise koha, kustkaudu kohale jõudsime. Aare ise nagu lubatud - hirmutaks kõik üraskid peitu, kui nad vaid oskaks teda karta. Aitäh.
No sinna džunglisse ei roni isegi puuürask mitte.
Pimedas sai siin metsa all üksjagu tatsatud. Meie null näitas tükk maad mujale. Lõpuks tuli ka leid Tänud
Siin sai väikse ringiga lähenetud kuivemate jalgade nimel.
Just teda me kohata lootsime. Tore teostus.
Tänan peitmast.
Väga nunnu tegelane. Miskipärast viisid küll mõlemad telefonid hulka kaugemale võssa, kui tegelikult vaja oli.
Mulle kõige rohkem meeldis oja ületamine, mis õnneks läks edukalt. Siis sai pikalt georada jälitatud ning kui see lõppes ilma aardeta, siis pani alles kukalt sügama. Ei läinud kaua kui ikka aare ka silma hakkas, ehk oli hämaras pisut raskem. Aitäh huvitava aarde ja teekonna eest.
Siin oli küll puhas Kaupo soolo. Ma jagasin maid ja tegelesin igasuguste teistsuguste kahjurite tekitatud huvitavate ja vähemhuvitavate küsimustega
Kobe kraav oli jah. Läksime ja otsisime natuke vähem kobeda ja astusime üle. Minu null oli küll tüki maad eemal, aga lõpuks ikka leidsime. Kaspar sai siin hästi oma vanusele vastavaid oskuseid näidata. Võttis välja ja pani peitu tagasi. Tänud!
Aitüma peitmast,igati tore aardeseeria.Minigripiga on siin tehtud juba 1-0.....
Enne just Metsahaldja juures studeerisime, kuidas puuüraski hirm on tegutsenud ja näed, siin ta meid juba ootaski. Mulle väga meeldib aarde peidukas, sellised on kuidagi eksta ägedad. Aitäh!
Meie hirm oli, et puuürask on sillakese kallal juba tööd teinud ja plartsatame kraavi. Aitäh, kena käsitöö jälle metsa toodud. :)
Jätsime akrobaatika vahele ja lähenesime ringiga. Aitäh laheda teostuse eest!
Kraavi ületus leitud ja otsitav tabatud. Tänud peitjale.
Siin oli kobe kraav ees. Kõigepealt keksisid esimesed kaks üle kraavi, siis otsisime Helduri kadunud telefoni, siis koera, siis aaret. Igaüks leidis midagi. Heldur oli kõige õnnelikum, kui telefon valest taskust välja tuli. Lõpp hea, kõik hea. Aitäh!
Õnneks sai veetakistus lihtsalt ületatud ja hirmule silma vaadatud. Aitäh.
Eino mida värki, raja ja aarde vahel siis selline kraav! Minu jaoks polnud see probleem, aga lapsed tahtsid ju ka kaasa tulla. Tiirutasime jupp maad edasi- tagasi, kuid nende jaoks piisavalt sobivat purret ei leidnudki. Läksisn siis üksi ja üllatusin käekirja muutuse üle positiivselt. Kui perega taas liitusin ja edasi liikusime, jäi ka sobivam koht aardeni minekuks lõpuks silma. Aga kes see ikka sama aarde juures mitu korda käib, seega jätkasime oma teed.
Tänud.
Teine aare, mis kutsus padrikusse. Tegimegi siis suurema ringi hoovõtuks, ei hakanud otse läbi kraavi minema. Koer sikutas Maarikat omas suunas. Ta oli peale hobustega kohtumist suht ärevil, igal pool olid põnevad lõhnad. Täitsa üllatuslikult leidsime padrikust juba üsna tuntava georaja, mis ühel hetkel imelikus kohas lõppes. Me siis jagunesime - mina paremale ja Maarika vasakule, et hiljem suurema ringiga sinna samasse välja jõuda. Sest täpselt raja lõpus oligi otsitav, millest mõlemad suure hooga olime mööda tuisanud. Väga tore aare. Meile meeldis, andis mõnusaid ekslemiselamusi. Aitäh!
Leitud. Kui ma oleksin puuürask, siis oleksin sealt nuttes ja karjudes lahkunud. Õnneks ma pole puuürask ja lahkusin peale logimist täitsa rahulolevalt. Aitäh!
Oh, mis lahe konteiner siin ees ootas. Tänud peitjale.
Siin sai juba korralikult tasakaalu harjutada. Veidi aeglane stiil võibolla, aga jalad jäid kuivaks. Aitäh!
Kõigepealt jäi ette parajalt lai veetakistus, millest viis üle õnneks piisav hulk puutüvesid. GPS-ist siin ülemäära palju abi ei olnud, natuke tuiasin siia-sinna. Aare sulandub kenasti metsaga ühte. Lõpuks ikka leitud, aitäh!
Algatuseks hindasime kraavi ületamatuks ja siis valisime pikema lähenemistee. Õnneks peale natukest võsa läks metsaalune täitsa viisakaks ja nii oli täitsa mõnus selle tegelase poole astuda. Tänud aarde eest!
Aarde kirjeldust polnud ma muidugi lugenud ja teel siiapoole küsis Salme mu käest, kes võiks olla see puuüraski hirm? Mina pakkusin, et usin RMK metsamees, kes kõik puud maha võtab ja üraski eest platsi puhtaks lööb. Tuli välja, et vale vastus ja varsti nägin ka õiget.
Enne tuli siiski sobiv koht kraaviületuseks valida. Täitsa kobe purre oli juba olemas ja saigi metsa põigatud. Aitäh vahva aarde eest!
Vohh, see kompositsioon on eriti tore! Liistud ja tehnika ikka tuttavad, aga siin on asja juba kaugemale arendatud. Aitäh.
Mäletan, et vanavanemate maja vannitoa aknast teisel korrusel paistis paar rähnide lemmikpuud, kus võisin tundide kaupa binokliga innukat toksimist vahtida :o)
Algul pidin ikkagi teekonnale väikese tuuri sisse tegema, et veetõkkest koos koeraga üle saada. Seejärel üritas GPS ming ei tea kuhu suunata, kuid õnneks jäi õige vidin silma. Täitsa korralik tükk, tänud!
Jalutuskäigu 11. punkt.
Õudselt piinlik tunnistada, aga päevase viivitusega logi kirjutades pean nentima, et mul pole ühtegi mälestust, mis see aare endast kujutas. Tänan peitjat ja samas vabandan ka! Täitsa kindlalt oli lahe teostus (nagu kõigil selle ringi omadel oli), aga praegu on täitsa mäluak.
Edit: meelede tuli! Siin sai ju laiemat kraavi forsseerida ja aare oli tõesti tegelikult ka ägedalt ehitatud. Pikka iga talle ja et need liikuvad osad talvekülmas ja kevadesulas ikka sama libedalt käiksid.
Veidi pikem logi www2 juures.
Jasperi jätsin teisele poole kraavi ootama ning lippasin kärmelt aardeni. Aitäh, lahe teostus!
Nii vahva värk on siia toodud. Tavaliselt on veidi kõrgemal sellised tegelased. Aitäh!
Tegime mõnusa georingi, tänan geokaaslasi ja peitjat!
Siin oli kinnistunud arusaam, et päev saab olema igatpidi lahe - ägedad aarded ja toredad kaaslased.
Tänud.
Kõndisime aardega kohakuti, aga seal ei paistnud head kohta kraavi ületuseks. Kõndisime natuke edasi ja leidsime vähe kitsama koha kust oli parem üle hüpata. Nii aarde juurde minnes kui ka tagasi tulles õnnestus meil jalad kuivaks jätta.
Ah jälle Laurilt pakkumine. Ah et kaugel, ega SPA ka eriti lähedal ei olnud. Teeme ära, üks kindlasti. Pärast tuli idee ka teine üles panna. 17dal käisime ja paigaldasime teise loodusesse, et siis kolmapäeval teada saada, maaomanik ei tahagi aaret oma maa peale. Kuna meil oli plaanis, niikuinii samal õhtul viimane peidik üles panna, leppisin omanikuga kohtumise. Nii kui kohale jõudsime oli ka mees platsis, kõndis meiega oma valduste piiril ja näitas uue koha kuhu võime aarde paigaldada. Tundub et päeval võetud telefonikõne oli mehe ümber mõtlema pannud. Tutvustasime siis mängu ja aarde lahendust. Tema tahtis kohe teed aardeni võsast puhastama hakkata, aga meie ei lasknud, geopeiturid on ju visa rahvas. Tänud maaomanikule, et lubas oma valdustesse peita.
Plaan et kohe rajal käime, selle idee peale tuli Raul. Nii me lõpuks, kuskil viie paiku esimest aaret otsima asusime.
Kappasin üle kraavi ja asusin aaret otsima. Kui juba hoog sees nulli tagaajamisest, vaatasin selja taha ja teised juba logisid. Einoh tere tore. Tänud peitjale aarde eest.
Ah või siis selline puuüraskite hirm - no eks ta tõesti neile hirmuks ju on. Meile siin õnneks suurt hirmu ja vaeva polnud - kui siis ainult kraavi ületamine aga ka see tuli suhteliselt lihtsalt kätte ;)
Hirmu kuulda polnud, aga näha oli. Aitäh.
Seda üraski hirmu olen vahel ka oma akna all tamme otsas näinud, aga kuna mu tamm on suhteliselt noor ja tugev, siis pole tal seal suurt midagi teha. Tänan.