Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud Ihasalu poolsaarele. Poolsaar on päris suur, siin saab nautida merd, mõnuleda rannas ja jalutada metsas.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: võsa (2), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC99HCG
Logiteadete statistika: 53 (100,0%) 0 3 0 0 1 0 Kokku: 57
Arhiveerisin. Aardekarp tuleb ikka omanikul endal enne arhiveerimist metsast ära tuua või kedagi teist paluda. Aitäh, Helen ja Salme omalagatusliku initsiatiivi eest!
Käisime kontrollisime olukorda. Aardetops pikutas täpselt seal, kuhu peitja ta aasta tagasi pani. Kui aga peitja soov on aare arhiveerida, siis tõime ka aarde enda nüüd metsast ära.
GC lehel on aare arhiveeritud. Karbi äratoomisest pole sõnagi, tuleks kontrollida.
Lõpuks oli mahti üks kodulähedane aare ka teele sättida.
Tänan peitmast.
Hästi peidetud. Kõigepealt jalutasin sirge seljaga kõrvalt mööda ja siis kui lõpuks kaarti vaatasin siis olin juba mitukümmend meetrit mööda läinud. Õnneks teiseltpoolt lähenedes paistis maskeeringi alt topsiserv välja ja ei pidanudki kaua lund teisaldama.
PS: Logileht on ka siin täis.
Praegusel aastaajal oli aardeni jõudmine lihtne nagu jalutuskäik pargis.
Väga lahe võsamets on aarde lähedal. Eriti sügisel, kui lehed on langenud, on see väga hästi läbitav ja silmal huvitav vaadata. Ega ei teagi, et tihti sellist pilti kohtab. Aitäh aarde eest!
Kui kõigil on vaba päev ja rohkesti aega, siis tuleb minna loodusesse. Kuna ilm oli tuuline, hoidsime rohkem metsa vahele. Kodu lähedal avastasime veel leidmata geoaardeid. Alustasime rännakut aarde juurde kõik koos, meie printsess tatsas mätaste vahel ja ei lubanud end aidata. Kui kiskus juba väga võsaseks, õnnestus mul meie piigat meelitada viimaseid pohlasid korjama. Noored sukeldusid võssa, mina jäin printsessiga marju korjama ja juurikate vahel peitust mängima. Volitasin Marleni logi kirja panema.
Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Seal, kus GPSi arvates oli lage ala, oli tihe võsa, nii et metsa alal oli hoopis lihtsam jalutada. Karp oli küll pigem väike kui suur, maskeering tõmbas pilku ja seal ta oligi. Aitäh peitjale.
Väljakuulutatud lühem matk seal võpsikus kujunes üsna pikaks, enne kui huvitav geokuhi silma hakkas. Iseenesest mõista lisasid otsimisele raskusastet loendamatud põdrakärbsed. Ja nüüd koju jõudes tuleb ka puugikontroll läbi viia.
Aitäh peitjale aarde eest, mille nime ei osanud enne leidmist ümbritseva maastikuga kuidagi seostada.
Leidsin. Ônneks põtru ei kohanud. Põdrakärbseid aga küll. Aitäh!
Esimene september seostub ikka kooli mineku ja tarkuste päevaga. Valisime siis ka esimeseks õppetööks loodusõpetuse välitunni ning suundusime tutvuma maakonna loodusega.
Kui midagi annab valesti teha siis kõik sai ka tehtud siin. Oli suur viga praegu siia tulla. 3kesi sai siis jalutama hakatud sinna poole, alguses tundus tee täitsa hea, mida meetrid edasi seda rohkem tee ära kadus ja võsa suurenes. Algul ei saanud kohe arugi mis putukad need kihelevad ümber ringi kuniks korra seisma jäime. Kui suvel kõige vastikumad pildid olid kus 100 parmu kuskil riiete peal oli siis siin korra seisma jäädes riided kubisesid põdrakärbestest... Mina olin nõus sellest aardest loobuma aga olime juba nii lähedal. Aarde juurde jõudes nägin ühte puuki käe peal kulgemas. Kui aarde juures ära toimetasime sai kiire sammuga autode poole tagasi liigutud. Neid põdra kärbseid tuli juustest, särgi alt ja igalt poolt veel välja. Aarete jaht algas ja lõppes ka seal, liikusin koju, viskasin kõik riided pesumasinasse ja oleks isegi läinud kui oleks mahtunud. Ei saa aru kust neid vastikuid elukaid nüüd nii palju tuli. Osad pahalased sõitsid veel mitu päeva autoga kaasas, õnneks nad mind ei seganud ja tegelesid rohkem esiklaasi peal jalutamisega
Aare asub kahjuks kohas, kus ei saa ei nautida merd ega mõnuleda rannas. Metsas natukene jalutada saab, aga kahjuks lõpeb see jalutuskäik miskipärast võsas. Oleks siis vähemalt Haisuloomagi kohanud.
Et eilne päev peamiselt "sisemaal" oli olnud liiga kõrvetav, otsustasime tänasel geotiirul merele veidi lähemal olla ja lähikonna poolsaari vallutada. On ju sinna ka tublisti tegemist kogunenud. See oli päeva esimene aare ja mõnusast lõõgastusest siin küll juttu olla ei saanud. Metsaalune pakkus küll jahutust, kuid ka üüratut parmukarja, nii et logi kirja ja kähku minekut. Iseenesest ju mõnus metsaalune. Aitäh!
Logide põhjal tundub, et selle aarde otsimiseks on olnud ka hullemaid, st märjemaid aegu. Praegu oli täitsa mõnus astumine, aga aare ise selline mittemidagi ütlev purk keset noort võsa.
Õnneks olid olud kuivad ja nii sai vähe lihtsamini hakkama, tänud aarde eest!
Pimedas metsas teadmata maastikul sandaalides susserdamine muutis selle sutsaka seikluslikumaks kui ta muidu olnud oleks. Vahepeal ei osanud enam kuidagi sinnapoole edasi minna, kuhu geosunool ajas. Praktiliselt igas teises suunas saanuks, aga null jäi just kõige paksema padriku taha. Nojah, geomaantee polnud ju veel välja kujunenud. Ega ma pikalt põdenud ja rammisin ikka läbi, kuid jah, sandaalid polnud päris ideaalne jalatsivalik :o) Täitsa normaalne vanakooli purk, aitüma.
Kahtlaselt kvaliteetne hiljuti ehitatud rattatee kaunistab sõitu poolsaare tippu
Hea vanakoolikas aare. Alguses ei tahetud minu ettepaneku järgi otse läbi metsa minna, pärast tagasi tulime ikka otse. :D SÄÄSED!!
Koduteel abistasime rollerimeest, kes meie silme all üle kaela käis. Nagu ikka rammija auto numbrimärki ei taibanud vaadata. Seda peab ikka teadlikult harjutama, et kõik mõtted ja silmad ainult toimuval pole, vaid ümbrust ka märkaks. Ootasime koos kiirabi ja vendi, kes rollerile järgi tulid, kaits747 korraldas liiklust.
Aare on peidetud Ihasalu poolsaarele. Poolsaar on päris suur, siin saab nautida merd, mõnuleda rannas ja jalutada metsas.... sööta sääski, parme ja muid mutukaid. Lisaks on võimalik kaasa aidata taimede tolmlemisele (praegusel aastaajal). Sattus olema ka palav ilm, sai higistada ning mülkas jalgu niisutada. Miks selline koht on valitud jäägu peitja teada. Põgenesime sääskede käest ruttu randa vaatama. Tegelikult oleks saanud ka esimese mere supluse teha, sest vesi oli SOE. Hiljem aga nägime hoopis kuidas üks masin motorolleri sõna otseses mõttes teelt välja rammis, möödudes sellest liiga lähedalt. Pidasime kinni ja kutsusime talle abi. Jäime toetama ja liiklust reguleerima.
Huvitav koht aardele leitud. Lõpuks jõudsin ikka õigesse kohta ka ja panin logi kirja. Aitäh!
Ses mõttes huvitav koht, et mättad ei vetru, kui nende peale astuda. Muidu on ikka nii, et paistab nagu mätas, lõhnab nagu mätas, haugub nagu mätas, aga tegelikult on ikkagi lomp. Siin on ausam värk - mis veest välja paistab, on peale astutav. Topsik kuiv, korras. Tänud peitjale.
Mis te siin torisete et mõttetu võsa. Enne oligi mõttetu aga nüüd on aardega väärtustatud. Aitäh peitmast!
Siia andis ikka tulla. Veidi märjavõitu maapinnaga mets ja võsa. Huvitav miks just sellises kohas aare? Aga leitud igatahes. Aarde juurest tee peale tagasi minnes kohtasin Muumilugudest tuttavat Haisulooma. :D Panen pildi ka sellest. TFTC!
Vaatasime siit ja sealt ning asusime teele. Ei olnud pikk maa, aga lõpus vesine. Minu jalanõud andsid alla ja sain varba märjaks, aga see ei seganud aarde otsimist. Aitäh!
Keerasime meie just metsa sisse, kui märkasime, et vastu sõidab meile maastur. Tõmbasime, auto kõrvale ja lasime teise läbi. Mõtlesin, et ei tea, kas see mingi tihedalt kasutatav tee, aga kui ühel hetkel tee ära lõppes, siis ei osanud enam midagi arvata. Hiljem logiraamatut nähes, saime teada, et tegu Maretiga. Kohapeal näitas telefon aiateibaid ja nii me siis sumpasime seal vedelas. Minul hakkasid juba saapad läbi ligunema, aga poisil olid kummarid jalas ja polnud häda midagi. Lõpuks sattusime ikka õigesse kohta ja saime ka nime kirja. Tänud aarde eest.
Mõnusa geopäeva lõpuks tulime ühte korralikku võsaka doosi ka saama. Õnneks panime kummikud jalga, nii oli muretum seal märjal pinnasel liikuda. Natuke hüplemist ja langetatud puukeste vahel jalutamist ning olimegi aarde juures. Kui see tops just 100% veekindel pole, siis võiks logipaberile minigripi ümber panna. Aitäh!
Vaatasin aarde nime ja olin veendunud, et see on seotud kuidagi Oreo küpsistega. Aardeni jõudes aga seost ei näinud, see-eest saime võsas ragistada.
Kui aare ilmus, siis lugesin seda aarde nime täpselt nii nagu kirjutatakse - null r e null. Alles siis kui selle endale geonimekirja füüsiliselt kirjutasin sain aru, et tegemist vist hoopis oreo-ga. Ootasin, siis kas mingit Oreo karpi või Oreo söödavat nänni aga ei saanud kumbagi. Lihtsalt ilusast metsaalusest jõudsime kunagise elektriliini sihile, kus valitsesid üsna vesised olud. Õnneks lähenesime täpselt sellisest suunast kus jalad märjaks ei saanud. Tänud jalutuskäigu eest!
Hommikul haarasin krantsi kaenlasse, pugesime autosse ning alustasime väikest geotuuri. See sai valitud esimeseks. Auto jätsin Neemele ning sealt siis kulgesime algul mööda mereäärt, siis Ihasalust läbi ja seejärel mööda metsateed aarde poole. Kokku tuli veidi üle 8 km. Mulle ja krantsile meeldis, tänud!
See oli just selline aare, mis just sellisesse päeva imehästi sobis.
Meeldis ka see kulgemine selleni. Tänud :)
Väga mõnus niiske kulukene. Ja millised imekaunid sügavrohelised mättakesed. Võsa oli ka veel hall ja mitte klorofülli täis. Aitäh, meeldis
Ja lisaks kirjelduses mainitule on nüüd võimalik tutvuda geopeituril ka Ihasalu märja võsaga...mitte ei saa aru, miks see aare ei võiks olla mõnes välja toodud kaunis kohas. Ja nime loogikast ei saa ka aru aga see polegi väga oluline.
Ei saa jah aru, mispärast just see punkt poolsaarel just sinna märga võssa sai pandud. Aga ära sai korjatud see punkt ka.
Ei tea kus need staar FTF-ikad täna küll olid? Tegelesin päris mitu tundi muude asjadega ja siis tulin panin nime tühjale lehele, kell oli 13:05. Aitäh!