Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Lapsepõlve Muinasjutud
puha Tondid-Trollid-Kollid.
Minagi ju kartsin Sind
oli hirmu täis mu väike rind,
pimedasse keldrisse ma
ei julgend minna üksinda.
Kui öösel lehed sahisesid,
veel väiksemaks ma kahanesin.
Seepärast suureks ma ei saandki...
VAnaMõisaMatkarada asub Saue vallas Vanamõisa külas. Rajal on võimalik jalutada 6,5 km või 4 km ringil. Rajale jäävad mitmed huvitavad vaatamisväärsused nagu Sõeru ohvriallikas, Peeter Suure Merekindluse kaitserajatis, Vääna, Hüüru -ja Vanamõisa mõisate maapiiride ristumise piirikivi. Rada kulgeb looduslikus keskkonnas, ümberringi laiuvad viljapõllud ja heinamaad ning segametsad koos loomade ja lindude liigirikkusega.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (7), lastesõbralik (4), lahe_teostus (3)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9A4TM
Logiteadete statistika:
157 (100,0%)
0
4
0
0
0
0
Kokku: 161
Täna võtsime lõpuks ette VAMMi tiiru, kaardil oli ta juba ammu silma jäänud ja tõotas olla täis lahedaid aardeid - ei pidanud pettuma. Kiirel sammul tuiskasime ringi läbi, mõnes kohas sai nimi kiirelt kirja, mõnes võttis veidi rohkem nuputamist. Metsaalune oli suhteliselt märg, aga aardeleidu segas see vaid ühes tugevama vooluga kohas, kuhu tuleb mõnusama ilmaga naasta. Soovitan julgelt tiir ette võtta!
Siin õnneks lumekoorik enamvähem kandis ja sai kohale jalutada vaid mõne läbivajumisega. Mõtlesin küll, kuidas saaks ennast kergemaks teha, et astun nii nagu kunagi lapsena tantsutunnis õpetati, riputan ennast pealaelt nähtamatu konksu külge ja tulen sirge selja ja kerge jalaga. Tegelikkuses aga saapataldu kuidagi laiemaks ei saa, parim mis saab teha, on liikuda ühtlase rahuliku tempoga. Puude juures oli märjem, aga seal leidus jällegi mättaid ja mööda neid sai kohale. Vahva vusserdis üle vaadatud, no oli ikka muhe tegelane, ja mööda kristalliseerunud vett tagasi jalutatud. Aitäh!
Aardeni oli päris vägev maantee ehitatud. Ainult umbes 20m enne aaret pööres see kaarega ära ja aarde suunas läks päris vesine soo. Samas aare paistis juba kätte. Kuivemate mätaste kaudu sai siiski aardeni üsna valutult kohale. Aare oli kenasti korras ja nägi täitsa uueväärne välja. Aitäh peitmast!
Mul on nüüd veel 1 nuffi praeguseks peidetud ja mitte-arhiveeritud aare leidmata. Anne! Aeg on juurde peita :D
Liginemstee oli võssa kasvanud, aga aare toredake. Kohe näha, et Kesk-Eesti päritolu kollike ;) Aitäh!
Korralik vusserdis aga tundus, et tal oli igati lõbus seal metsas olla. :D Aitäh peitjale. :) Laps võttis aardest kleepsu, pani asemele koera.
Andis ikka ukerdada, et aardele ligi saaks, aga nimed sellegipoolest kirjas.
Sõbralik vusserdis, aga "rada" sinna oli selline... no mitte-sõbralik. aga olgu peale, leitud-logitud.
Kõige vesisem lähenemine sellel rajal seekord, tagasi saime muidugi hoopis kuivemat teed mööda. Täitsa sõbralik vusserdis tundus olevat, aitäh!
Sattusin siin haavikuemanda tegemistele peale. Proovisime nii, et igaüks sai segamatult omi asju ajada. Aarde valvur andis kenasti naeratades oma aarde üle ja nimi sai kirja. Tänud aarde eest
Nats ujulat meenutas see mets, aga rohelisel olendil sai külas käidud. Aitäh!
Siin oli päris kenasti vusserdatud, mina vusserdasin oma nime kirja ja röömustasin ikka inimeste "ptügi" ärakasutamisoskuste üle, väga kena vusserdis. Aitäh peitjale!
Päris äge! Aitäh aarde eest! Pikem (mitteleiu)logi kogu sarja kohta parkla-aarde juures.
Väga nunnu lapsepõlve hirmude meenutus. Vahva teostus, tänud peitjale.
Loodus hakkab juba vohama ja hea oli, et sai praegu veel ära käidud. See oli minu jaoks viimane aare siin rajal. Siit tagasi auto poole liikumiseks kasustasime salarada, mis küll vahepeal veidi võsaseks muutus, kuid säästis meid siiski veidi pikemast ringist. Aitäh!
Aitäh aarde eest! Koos noortega matkates on selliseid aardeid vahva leida! Ja teekond tundub ka justkui lühem!
Maa oli päris vesine, kuid kohale ma jõudsin. Tagasi kuivemat teed mööda :)
Ämbritäis vusserdist ootas mind ees,
ära minnes rõõmus oli meel.
Aitäh peitjale!
Minul puudub geopeituses loogiline mõtlemine, kuigi olen nii mõnegi erineva peitmisviisiga kokku puutunud. VAMM rada on siiani minu jõukohane. Tegin punkrisse ebaõnnestunud kõrvalepõike. Nüüd nähes Nuffi nime kartsin, et saan edasi ennast haletseda. Aga tänan väga toreda aarde eest :) Rada on tervikuna väga lahe
Ega siin miskit keerulist polnudki, Vusserdis ootas kenasti oma majas ja paistis täitsa rõõsa ja õnnelik olevat. Tänan.
Lühikesed rattariided ei ole üldse sobiv kostüüm millega seda asja otsida. No on seal ikka palju nõgeseid.
Mina ei tea, mis ma ütlesin või tegin. Aga kui kohale jõudsin, näitas vusserdis mulle juba keelt ????. Tänud ????????????
Eelmine kord jäi kirjutusvahend maha, nüüd saime logitud
Ega ma rajal olles väga ei jälginud, kes aarete autorid on. Siin olin samal ajal ka telefoni otsas ja rääkisin sõbraga geojuttu pikemalt, samal ajal tatsasin aga edasi ja logisin. Ja kui selle aardeni jõudsin, oli kohe kuri kahtlus, et see on maru Nuffi aarete moodi värk. Ja nüüd koju jõudes avastasin, et oligi :D Geonina ei valetanud. Soojal kevadpäeval polnud siin hirmus ühtigi, kõige hirmsam asi oli nõges. Aitäh.
Kuigi ilmateade polnud just parimat ilma ennustanud, siis sai ennast VAMMi rajale aetud. Tegelikult metsavahelist sirget oli väga mõnus ja soe jalutada. Jassu kasutas iga võimalust, et mõnda kraavi uudistada ning sealt alati ka mõne toika või palgiga naasta. Täielik antikobras. Kui nädalake varem otsijatel jalad märjaks ei saanud kuna jalas olid sobivad jalanõud, siis nüüd ei saanud jalad märjaks ka lihtsalt tossudes. Mina oleksin juba hakanud kraavi ületama kui Reet soovitas edasi jalutada, sest sealt nagu saaks ka. Saigi, pidi vaid veidi jalge ette vaatama, et jalgu mudaseks ei saaks. Aare leitud, jalutasime tagasi ning vahelduse mõttes tegime üle põllu mineva ringi. See oli aga viga kuna seal oli juba kõvasti tuulisem ja jahedam. Nii kahe- kui neljajalgseid jäid kokkuvõttes jalutuskäiguga väga rahule. (1111) Aitäh! EVEJ
Jalad märjaks ei saanud, sest jalatsid olid vastavad. Tore aare! Tänud!
Selle aarde juurde minnes said jalad mõnusalt märjaks, aga Vusserdis oli vahva ja üldsegi mitte hirmuäratav - tasus külastamist. Suur tänu peitjale!
Oi kui tore aare! Ei olnud gepsu vajagi, sain otse mööda teed minna. Kuigi ilm on olnud Eestile omane (sajab, sulab, sajab, sulab), olid nädalataguste logijate jahirajad endiselt näha. Vahva teostus, tänud peitjale!
Hakkab hõrdedaks jääma neid kodulähedasi tavaardeid mida logida, aga eks tuleb need kauahoitud aarded ju ükskord ikka ära logida. Mõnus hommikune jalutuskäik enne tööd.
Nuffi Järvamaal paiknevat toodangut olen tükati kartnud ja vahest pole neid ka läbi hammustanud. Siin aga oli kõik mõnusalt muhe. Leitud, logitud. Tänud!
Pidime VAMM rajale eile tulema, kuid plaanid muutusid. Tegime kodu ja aiatöid. Täna võtsime vanaisa kaasa ning tegime kogu ringi. Päripäeva - kõik sildid rajal on paigutatud vastupäeva nägemiseks. Found it: 03.Oct.2021 13:26 VAMM: Nuffi Vanamõisa Vusserdis. Petteks ämber kõrval puu otsas, kallasime selle sademetest tühjaks, et puul koormust vähem oleks. Aardele lähenedes keerasime oma rajalt "vasakule" ja kadusime vanaisal silmist. Ta pidas igaksjuhuks vajalikuks meile järgi tulla. Mine sa isahane tea kuhu nüüd lähevad ja tema maha jätavad. Nii nägi temagi selle kena asja ära. Täname + FP
Esmalt püüdis pilku hoopis puu otsas olev katkine bulbulaator. Või äkki ta polnudki katkine, vaid hoopis valmimisjärgus. Elukas jäi samal ajal selja taha, aga õnneks ta ei püüdnudki ehmatada, vaid püsis täitsa vagusi, kuni aaret nõutama hakkasin. Aitäh!
Väga vahva susserdis-vusserdis oli! Meel sai rõõmsaks ja muudkui edasi.
Olles Nuffi vallatustega varem korduvalt maadelnud ja nii mõneski kohas esimesel korral loobunud, tekkisid siin külmavärinad peita nime nähes. Siiski oli kartus asjatu ja leid kiire.
Armas Vusserdis oma pesas. Kiitus peitja(te)le vingete meisterduste eest kogu VAMM-i seerias.
Puhkuse viimase päeva veetsin jalgrattaga matkarajal. Enamuse aaretest leidsin kiiresti, mõnega oli pikem pusimine, jäid ainult kaks punast täppi. Aitäh peitjatele!
Vahva vusserdise leidsime siit Vanamõisa metsatukast. Aitäh peitjale.
Esimese hooga vaatasin, et peitja on siin puhta pange pannud, aga selgus, et see siiski ei puutu asjasse. Täitsa nuffilik asi ootas ees. Aitäh peitjale.
Las ma arvan. Kõik vaatavad "sinna" kõige pealt ja saavad tünga?! Ja kindlasti keegi kolistab "sellega" keskööl ja püüab sinna taevas tuikuva, haigelt hõõguva täiskuupeletise sisse. Ja siis näed sa seda teist, seda õiget vusserdist seal, sinus hakkab taas elama lapsepõlv ja sa tahaksid seda vusserdist kõvasti-kõvasti kallistada. Kollikallistada. Kolli-kolli, kalli-kalli! Miks on temas midagi nii tuttavlikku? küsid sa endalt. Aitäh aardemeistrile!
Nuffi vusserdisi on kõigile teadaolevalt kõige rohkem ikkagi Nuffilandis. Siiski on tore, et mõned neist ka kaugemale maale on sattunud. Teest oli võrreldes teistega kuidagi natuke kaugel, aga eks see arvatavasti püsimise eesmärgil nii oli. Loodan, et aare säilitab oma hiilguse ka aastate pärast. Aitäh!
36 km geotuur jalgratastel - tänasest Ironmanist innustatuna B-) Vana pang sai veest tühjaks valatud. Aare polnud üldse hirmus. Ainult lastest on kahju, kes aardest ühtegi rõõmustavat nännividinat ei leia. Järelikult vaeslapsed. Aitüma Annele seeriasse panustamast!
Veetsime täna Loonaga VAMM rajal terve päeva. Oli igati nauditav jalutuskäik külastades kvaliteetaardeid. Tänud kõikidele peitjatele sel rajal. Hakkan neid teisi üks haaval noppimas käima, kuni veel kodulähedasi aardeid vaja hoida on :) Kiidan ja tänan!
Siia saabudes mõtlesin, et kas jätan vahele aarde või mitte, kell oli juba palju ja kergelt hämar väljas, et kas jätta see 3.5 raskus tasemega kunagi teiseks korraks või mitte :D otsustasin siiski piiluma minna ja leid tuli üllatavalt kiiresti, aitäh :)
Peale enda ja Märdi aarde hooldust oli aeg lubada endale ka rõõmu, aarde korjamise rõõmu. Tean, et Nuffi aaretega juba pettuma ei pea ja täitsa õige teadmine oli. Perenaine on täitsa asjaliku vusserdise kokku pannud. Tänud perenaisele aarde eest.
Kolli me seal ei näinud. Meile meenutas see pigem Türi Murumoori. Pikka iga talle. Tänud!
Kui peitja ütleb, et see on vusserdis, ju siis. Sama hästi võiks muidugi oli pusserdis, nusserdis, susserdis vm. Lisaks tähelepanek, et armastatud Porsche vist ei vedanud siia metsa välja, tuli škodilak võtta. :)
Mõtlesin juba, et ämber, aga ei, siis näitas end ka Vusserdis.
Paras padrik see, kus see vusserdis end peitis, aga peale mõningast keerutamist me ta üles leidsime. Korralik teostusega aare, aitäh.
Aardega oli vaeva nähtud. Tore kui Järvamaa kauneimad kunstiteosed jõuavad ka Harjumaa kolkakülla :)
GP#5555
Maapind aardeni oli kohutavalt märg. Õnneks jäid enamvähem jalad kuivaks. Tänud
See on ikka väga lastesõbralik rada.. isegi kahju natuke, et enda omad juba nii suured on..
Tänan peitmast.
Kindlasti saanuks saapaga hakkama, aga kogu raja peale olime väga rahul, et olime kummikuga tulnud. Siin tegime väikse jalutuskäigu teelt metsa ja leidsime huvitava tegelinski. Õnneks temaga probleeme ei tekkinud ja saime rahulikult logida.
Nuffi aardeid ma üldiselt väga ei taha otsima minna. Kellele ikka meeldib, kui aare näkku irvitab ja ,,Loll" karjub, ainult et aaret ei tuvasta ja seda teist poolt tead isegi hästi.
Selle seeria puhul olin natuke hirmul, sest nusserdis on leidmata, aga susserdis seevastu läbi häda leitud. Vusserdise puhul läks väga lihtsalt. Minu jaoks jäi kuidagi nuffilik krimpka puudu, sest nii lihtsat logimist poleks küll osanud oodata. Teisalt tore kätetöö ja vahva täpp selles seerias.
Vusserdisele lähenemine oli vähe tülikas.Õnneks tossud sopaseks ei saanud,tuli vähe rohkem vaadata kuhu astuda.Aitüma
Rajalt maha keerates olivalida kahe v6imaluse vahel ja otsustasin esimese kasuks. Ysna pea muutus see aga ysna vesiseks kuid siksakidades sain ilusti kohale. Esimese hooga oleks peaaegu pange pannud aga koheselt jäi ka miskit muud silma. Jälle yks väga lahe vusserdis käsitööna siia koha sisse v6tnud. S6lmisin juustest lahti paela ja vaatasin mis on peidetud nimitegelase hinge kirja ;) Tagasiteel otsustasin kasutada siis teist teed. Kraavi juures oli päris huvitav vaatepilt kus yhelt poolt kallast olid libisemisjäljed jeeni ja ka teisel pool olid samasugused jäljed. V6tas siis kinni kas vettekokkumine toimus tulles v6i minnes hehehe Tänud peitjale
Natuke pelgasin, et mida Nuffi vusserdis seekord kaasa toob aga ei olnudki hullu miskit. Peale pisukest ehmatust sai ikkagi kohe logida ja siis kätetööd imetleda. Aitäh toreda aarde eest.
Siin tõdesime esimest korda, et vb oleks pidanud kummikud jalga panema aga õnneks saime kuiva jalaga logitud. Aitäh
Konna laulu saatel kummikuis oli lihtsam läheneda. Tänud peitjale.
Enne nägime rebast siia lippamas. Ma hakkasin onu Remuse jutte ümisema. Jõudsin oma jutuga teisest rebasest konnade kisani: "Karga porri! Karga porri!" kui esimesena ümber nurga pöörav Heldur küsis: "Kust sa teadsid?" Jõudsin minagi kurvi ja hakkasin naerma. Konnade kisa ütles kõik... Porist õnnestus kadudeta läbi saada ja aare oli täitsa Nuffilik. Aitäh!
Erinevalt Marisest, meil siiski õnnestus neid uhkeid hobuseid näha. Vahetult enne võssa keeramist seisatasime ja vaatasime punnis silmadega kogu perega, kui nad meist lähedalt möödusid. Uhked loomad olid ja ega nad siis otsa saanud. Üks ilus kutsa oli Maarikal ja Marisel ka kaasas, kes kohe meie saabudes, meie vorstiseid näppe üle lakkuma tuli. 2 sõna juttu ja vusserdise poole edasi. Lapsi erutas see aare täna siiani leitud aaretest kõige enam. Vaja oli ikka korralikult järgi uurida millest see vusserdis ka koosneb.
6/6st nuffi nime sisaldavatest aaretest nüüd leitud. Jään huviga järgmist ootama. Tänud.
See oli esimene aare, mis väga pikalt padrikusse viis. Ja tänu sellele jäid meil nägemata ilusad hobused, kes samal ajal mööda teed meist möödusid. Õnneks oli aare lihtsalt leitav. Tagasiteel padrikust tee peale kohtasime Silveri peret. Ajasime mõne sõna juttu ja läksime edasi. Tänud peitjale!
Logisime ja sõlmisime Vusserdise põllepaelad korralikult kinni ja panime ta esindusliku naeratusega uusi külalisi ootama. Üldiselt meenutas Vusserdis mulle minu väikelapseea lemmik-kaisukat, mille ema mulle õmbles. Mu kaisukas oli küll väiksem ja punakas-roosa, aga õmmeldud umbes samas stiilis. Selles mõttes tekitas Vusserdis minus sooja tunde. Aitäh!
Siin küsis Karl, et miks selline ussike ja kõhus veel mingi nänn. Ütlesime, et see on ussikese söök- muidu tal läheb kõht tühjaks ja peitja tahtis just sellise konteineri topsile teha. Logisime kähku ära ja tegime ruttu minekut. Tänud peitjale.
Alguses kolistasime ämbrit, siis logisime.
Pärast logimist tuli meelde üks vana nali - vanamutike läks poodi. Hakkas kassas arvet tasuma. Tegi kilekoti lahti, võttis käekoti välja, pani kilekoti kinni, tegi käekoti lahti, võttis rahakoti välja, pani käekoti kinni, tegi kilekoti lahti, pani käekoti kilekotti, pani kilekoti kinni, tegi rahakoti lahti, võttis raha välja, pani rahakoti kinni, tegi kilekoti lahti, võttis käekoti välja, pani kilekoti kinni, tegi käekoti lahti, pani rahakoti käekotti, pani käekoti kinni, tegi kilekoti lahti, pani käekoti kilekotti, pani kilekoti kinni. Siis tuli välja, et natuke sente jäi puudu ...........
Ka seal oli neid kotikesi ja karbikesi hulgaliselt. Nalja kuulsin omal ajal Baskini esituses, kui ma ei eksi. Aitäh!
Nagu geopeitur ikka, siis läbi võsa kohale ja mööda teed tagasi. Vusserdist väga otsima ei pidanud, hakkas juba eemalt silma. Kõdistasime seda elukat natuke ja tutvusime tema sisikonnaga ning panime nimed kirja. Väga tore ja igati nuffilik taaskasutusprojekt. Aitäh!
Siia jõudsime üsna täpselt südaööl, tundus, et vusserdisel oli vahepeal kõht tühjaks läinud, panime nimed kirja ja lahendasime selle mure ka ära. Tänud aarde eest!
Sihuke kaisukoll rohkem jah, täitsa lastesõbralik :o) Mõneti hirmutav hoopis, millest see elukas toitub... kõhust lekkis penoplasti (ja seekord ma ei pea silmas riisivahvleid). Tõmbasin ta Skoda vöö tugevamini pingule, et vaene koll päris tühjaks ei jookseks. Aitäh.
*13
Katus torkab hästi silma. See järgi sai kiiresti tuvastatud.
Käisin vaatasin vusserdise üle, see nii laia naeratusega sell, et seda küll titena kartnud poleks või kui, siis natukene. Tänud!
Pole siin mingit teemat, te teate ju.
Olen Geopeituse mängija ja lihtsalt unustasin...
Tõesti pettumus, et seda GC lehel ei avaldatud teistega koos. Me lihtsalt jalutasime täna teadmatuses sellest mööda, sest navigeerimiseks kasutan ma GC äppi. Loodetavasti pole siin teema nagu nt Muhu- ja Saaremaal, kus tuleb hoolikalt jälgida peitja nime, et teada, missugune lehekülg valida...
Käisime susserdamas ja vusserdamas, pärast eksisime veel veidi ära. Aitäh aarde eest!
Mix GC lehel ei ilmunud??? Kõik teised seeria omad ilmusid, aga see mitte.
Kollid ja trollid valges ei hirmuta. Leitud, logitud. Tänud!
Aardeni tulime kuidagi ringiga. Õnneks oli vaja ainult õige nurga pealt vaadata ja saimegi logiraamatu kätte. Aitäh!
Tegime mõnusa georingi, tänan geokaaslasi ja peitjat!
Ühel hetkel Ove peatus ja meie teatud ülbuses temast möödusime. Siis väitis Ove, et siin on ka aare. Mina veel vaidlesin vastu, et ole hea, vaata nüüd kaarti ka. Isegi mõni niiöelda nali mõlkus meeles jalgratta sõidu kohta (olen ise Tartu rattamaratoni pikka distansi veidi vähem kui 10x läbinud). Siis aga loksus kõik paika - Nuffi ning geoepeituse leht ja GC leht...
Ärge nüüd keegi solvuge, mõtlen vaid positiivselt (oi jumal, enam ei julge isegi lauseid kirjutada, et äkki pole poliitkorrektne) aga noh omamoodi kahju, et nüüd on aare ka GC lehel. Vusserdis nimes oleks saanud ikka hea lisa ideekihi juurde. Meitel läks seega hästi. Tänu Ovele liikusime aardeni ja logisime end vusserdisse vusserdamata.
Aitäh.
Komberdasime üle kummalise taaskasutussilla ja läksime vusserdist otsima. Päris tore sell vaatas meile vastu.
Ah jälle Laurilt pakkumine. Ah et kaugel, ega SPA ka eriti lähedal ei olnud. Teeme ära, üks kindlasti. Pärast tuli idee ka teine üles panna. 17dal käisime ja paigaldasime teise loodusesse, et siis kolmapäeval teada saada, maaomanik ei tahagi aaret oma maa peale. Kuna meil oli plaanis, niikuinii samal õhtul viimane peidik üles panna, leppisin omanikuga kohtumise. Nii kui kohale jõudsime oli ka mees platsis, kõndis meiega oma valduste piiril ja näitas uue koha kuhu võime aarde paigaldada. Tundub et päeval võetud telefonikõne oli mehe ümber mõtlema pannud. Tutvustasime siis mängu ja aarde lahendust. Tema tahtis kohe teed aardeni võsast puhastama hakkata, aga meie ei lasknud, geopeiturid on ju visa rahvas. Tänud maaomanikule, et lubas oma valdustesse peita.
Plaan et kohe rajal käime, selle idee peale tuli Raul. Nii me lõpuks, kuskil viie paiku esimest aaret otsima asusime.
Tõesti tore vaheldus üle kraavi kargamisele ka mööda tasast pinda aardeni jalutada. Ja kuna ma olin oma kollitamised juba ära teinud, siis seda kollikest ei kartnud keegi. Tänud peitjale aarde eest.
Selle aarde saime logitud küll ainult tänu Ovele, kes rada geopeituse lehelt jälgis - meie poleks sellest enne koju ja logima jõudmist ilmselt midagi teadnud. Aga läks hästi ja leidsime vusserdise kenasti üles ning saime nimed kirja ;) Täitsa vahva tükk teine - oleks muidugi eeldanud, et kordades väiksem aga seekord siis sedasi ;)
Teel aardeni oli rehvisild juba omaette huvitav teos. Aare ise on üks vusserdis, mis vusserdis. Aitäh.
See aare oleks mul küll vahele jäänud kuna teda GC kaardil ei eksisteerinud. Õnneks oli kambas isikuid, kes ka GP kaarti jälgisid. Nii sai see Nuffi nusserdis ka üle vaadatud. Tänan.
Vahelduseks pääsesime üle kraavide ronimisest ja saime üle veetakistuse üle omapärase rehvisilla ja edasi jalutasime mööda mingi masina jälge. Aare jäi juba kaugelt silma ja tutvusime pakutava vusserdisega. Tegime eestleitud tegelasele kiire organisiirdamise ja panime nimed kirja. Tänud!