Peetri foobia

Jõulueelne geo ja kultuurituur Viljandisse.Mõistatusega oli algul veidi hämmingut,ent suht kiiresti läksid klotsid siiski paika.Koht minu jaoks täiesti uus mida külastasin.Aare päris väljaarvutatud koordinaatidel ei olnud,kuid väga pikalt ka peidus ei olnud.Aitüma peitmast

Täpp on kaardil õige ammu, aga kuidas see sinna sai? Enne nüüdset Viljandisse sõitmist tahtsin vastust kontrollida, aga meeles ei ole, kirjas ei ole ja uuesti lahendada ei suutnudki. Hea, et ikka õige koordinaat oli kaardile saanud. Kuiv ja korras, tänud peitjale.

Äge mõistatus! Aitäh!

 1 

Mõistusega probleeme polnud ja ka kohapealne foobia ei morjendanud õnneks. Aitäh.

Peetri hirmude lahendus oli oodanud oma aega. Täna oli see päev. Tänud!

Indrek tegi Peetri viljapuuaiaga kiirelt sotid selgeks ja saime minna aaret logima. Seda foobiat meil õnneks pole, panime julgelt nimed kirja. Aitäh!

Seekord valisin meelega majutuse siia linnanurka, kuhu ma eelmine kord jalutama ei jõudnud. Ja seega oli Peetri foobiaga OVL - oli vaja lahendada. Kõigi lähim meie hommikusele asupaigale ning nii ma selle mõistatuse hommikukohvi kõrvale lauale lahti lõin. Asjata ei kiideta hommikukohvi mõju. Algul täiesti arusaamatu "abragadabra" leidis kohvi kõrval vastuse nii P-le kui E-le. Hommikused koerajalutajaid said vaid imestada, et mida meie siin teeme? Tänud peitjale! Vahva mõistatus

Esimest korda mõistatusele otsa vaadates panin ta kohe kõrvale kui mingi arusaamatu asja. Teisel korral võtsin juba kaardi ka lahti, et kus see nullpunkt siis ka asub ja kohe oli kõik selge. Seega lahenes kenasti, Kuigi olen Viljandis ikka tohutult palju kordi käinud ja igasugustes kohtades kodjanud, siis vat siia pole kunagi sattunud. Igavesti ilus kohake jalutuseks ja kutsalegi meeldis. Tänud peitjale toreda mõistatuse ja koheselt leitava aarde eest.

Aitäh aarde eest!

Siin ajas tühi kõht juba tigedaks, kuid sai ikka logi enne ära tehtud.

Tänan peitmast.

Leitud.

Peetriga on mu teada hästi. Kohapeal vihmaga võidu logitud. Tänud peitjale.

Geopäev Viljandis. Aitäh!

Leitud.

Leitud, logitud, tänan!

Tänan aarde eest!

Leitud

Kaupo oli teinud tubli eeltöö. Eks lõppu jalutades vähe veider oli sellisesse paika parkida, eriti kui väga uudishimulike nägudega pätad ümberringi olid, kuid vähemalt sai aarde rahus logida.

Mõistatus oli omapärane ja mõnus pusimine. Nüüd jõudsime ka lõpus ära käia ja peale väikest toredat jalutust saime nimed kirja pandud. Foobiad õnneks logimist ei seganud.

 1 

Ei tea, et Peetril mingeid foobiaid oleks. Suht normaalne säga :)

Leitud, tänud!

Minu arusaam aarde lahendamisest oli ikka päris kauge. Kuidagi saime ikka järje peale. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

Tänud peitjale :)

TFTC!

Siin suutis peitja meil kõigil korralikult ajud krussi ajada, kuid heas seltskonnas peitub jõud! :) Kõik aarded ei peagi lihtsad olema, aitäh!

Täitsa kogemata sattusime teistega kokku, kes siin tühja tuult taga ajasid. Mul oli teine teooria , kuid see ei andnud rohelist tuld. Asusime siis ise koordinaate väänama. Enne aga jõudis Helen kaaskonnaga parklasse tagasi ja aitas meid selle õige numbriga. Saatsime Heleni ja Salme koduteele ja sõitsime ise järgmisesse parklasse, et aare ka leida. Tänud. Oli lahe

Krissu oli kodutöö ära teinud, aga kahjuks ikka ei saanud geokontrolli roheliseks. Õnneks tuli appi Helen ja ütles, kus meil viga. Ja voila saigi roheliseks. Äge koht oli, armas konteiner oli- need pisikesed olendid seal sees veel eriti armsad. Tänud peitjale.

Peale sündmust jätkasime oma geopäeva Peetri foobiaga.Õnneks meil seda foobiat ei ole ja saime nimed kirja panna.Aitäh!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Olime Kaevumäelt just logimast tulnud, kui parklas oli sündmuselt tulnud inimestest tekkimas uus minisündmus ning selle aarde lahendust arutati. Võtsime siis kampa ja sealt lõpuks õige koordinaat koos rõõmuhõiskega tuli. Mis meil muud, haakisime ennast ka sappa ja läksime uurima aaret. Mitmepealisest kambast leidis aarde Mirjam. Sisu täitsa äge, tänud!

Seltskonnaga koos vantsisime siia ning tegime sellele aardele 1-0. Küll on tore, kui keegi teine raske osa ära teeb ja sina lihtsalt nullist topse saad otsida :) Õnneks seletati lahendus ka meile ära. Aitäh!

Tänud peitjale!

02.03: Logiraamat on nüüd kuiv ja ootab uusi nimesid.

28.02: Ajutiselt kättesaamatu! Keegi on väga järjepidevalt foobiat närimas käinud. Hävitustööd veel parandama ei hakka, aga logiraamat tahab kuivada ja pliiats vahetamist, nii et peame paaripäevase pausi.

 1 

Peeglisse vaadaes näen Peetrit, kellel on täitsa normaalseid (evolutsiooniga geneetilisse koodi kirjutatud) foobiaid nagu madude ja kõrguse kartus. Millalgi pidin ka MRT torusse ronima ja siis sain teada, et mul on ka klaustrofoobia.
Kindlasti on mul ka mõistatusaarete lahendamise foobia. Ja on alati tore oma hirmudest sõprade abil üle saada.

 3 

See Peetri aed tundus senini meie jaoks ikka paras pähkel, aga kui meil oma Peeter pundis, ei siis probleemi ole. Nii sai eile õhtul lahendus paberile ning tänane kontroll näitas, et olime õigel teel. Tops oli peaaegu seal, kus arvasime ta olevat. Kui mõnel pool on paksem lumi ja jää olnud aardeleiul takistuseks ja kartsime, et see võib segada ka siin, siis tegelikkuses lebotas see foobiline tops täitsa lumevabas pesas. Meie täname.

 1 

Mõistatus oli ammu lahendatud, nüüd astusime läbi. Ilm oli ilus, lumine, teerajad olid just ATV poolt lahti aetud, väga mõnus. Aaregi polnud lume alla mattunud. Vahva konteiner, päris elus on mul ka selline foobia, kuid geopeitus on mind karastanud mitte välja tegema. Ju siis nii suur foobia ikka pole. Aitäh ja head uut aastat!

Leitud, aitäh!

Pärast toitvat ja valgustavat einestamist Tegelaste Toas võisimegi sammud seia seada. Vau, missugune ekstreemne park siia rajatud on. Selline hüpekas viskab ju otse taevasse. Talvel lumelauaga oleks seda päris pull proovida. Ainult, et ega lauaga vist piisavalt hoogu saa, et maandumisele välja lennata. Ja sellise nuki otsa maanduda on päris valus. Aare oli minu jaoks vähem ekstreemne, ent eks neidki mängurid ole nähtud, kes kiljudes ise taevasse kargavad selliste peale :-D
Püüdes nüüdki mõistatust lahendada, ei taha see teps mitte õnnestuda. Mine nüüd võta kinni, mis need taimed täpselt on, mida kõike arvestama peab. Aga aare oli tore. Ainult et logiraamat oli niiske ja ilmselt sellise ilmaga jäätumas. Aga küll läeb taas soojaks :) Aitäh Merilyle vahva aarde ja ka mõistatuse eest (mis siis, et mul ei lahene)!

 1 

Lõunasöögi kõrvale saime infot aarde lahenduse kohta ja peale seda oli paras tulla ka logima. Õnneks tänane varasem külaline oli aarde juba välja kaevanud, niiet meil läks lihtsalt. Vahva koht, tänud!

 1 

Mõistatus ülearu aega ei võtnudki. Kohapealt lootsin leida värsked jäljed, aga tegin neid jälgi hoopis ise. Kaevasin aarde lume alt välja ja sulatasin veidi logiraamatut. Aitäh!

Leitud

 2 

Parajasti suurema foobialaine eelõhtul sattusin siia harjutama :o) Mõistatusega maadlesin pikemalt kui raskusastme põhjal eeldaks ja geokontrolli värvisin rohkem loogika ning jõu toel kui tähtede lugemise kaudu. Päris hulluks ei jõudnud asi minna ikka. Paari karmima sokimõistatuse lahenduskäigu osas on kunagi kergekujuline foobia tekkinud küll :P

Peetri foobiat ma kindlasti ei põe. Pigem seda teist, mis võttis kõhus õõnsaks kui nägin vaatepilti nulli poole liikudes. Nimelt lennukist väljaspool lendamisega on mul suht kehvasti. Õppisin seda üsna valusal moel oma eelmises elus, saades teada, et tiibu mul polegi... Kes oleks võinud arvata!

Õnneks peab maastiku raskusaste paika ning aarde saab kätte isegi täitsa mööda maad astudes. Geokontroll on küll teatava loksuga, kuid tulevastele otsijatele teadmiseks, et pihtas-põhjas koordinaat näitab umbes 12 meetrit mööda. Kokkuvõttes esimese aarde kohta väga hea! Vaeva nähtud, hoolega tehtud, koht väärib nägemist ning mõistatuse sisu ka igati mõnus. Koordinaadi ja kirjelduse täpsus on tehnilised pisidetailid, mille rihtimine-sättimine pole probleem. Aitäh!

 1 

Eks nende foobiatega tuleb silmitsi seista üsna sageli aga nagu ikka öeldaks, et hirmul on suured silmad. Siis jah, neid asju, mille kartmine tundub kainelt arutledes tarbetu on tegelikult ikka päris palju. Aga eks igaüks näeb ja tunneb neid asju omamoodi ja kedagi teist ei saa sundida. Kui, siis ainult osavalt suunata.

Mõistatuse poolega oli nii, et mina ütlesin, mis mõtted ja märksõnad ma olin endale kirja pannud ja Margus siis loksutas asja paika, et saaksime otsingutele suunduda. Täitsa huvitav koht ja aare oli ka olemas. Peetri foobiat nägin alles siis, kui see mul käes oli aga enamasti ma neid ei karda. Tänan.

Mõistatusest ei saanud suuremat miskit aru ja läksin otse lõppu. Lõpus sai nime kirja, koht oli tore, aitäh :)

Eks nende hirmudega ole juba üksjagu silmitsi seistud ja suuremat foobiat ei tundu nagu millegi ees olevat. Loodan et Peeter saab ka kunagi oma asjad korda.

Tänud.

Mõistatuse osas mõtteid oli, aga kuna tõlgendusvõimalusi oli mitmeid, siis otsustasin kaarditöö kasuks. Kolmandal katsel sain teada, et tulemus käib kah ja nii saigi siit ka läbi põigatud. Aare ise jäi kiirelt silma, tänud peitmast.

Alguses ei saanud ikka midagi aru. Aga piisava tuhnimise peale sai millegi otsa komistatud, mis asja ära klikkis. Siis jäi ainult vormistamise küsimus. Foobia oli nummi, endalgi lähiringis inimesi, kes pigem sinna ligi ei astuks. Aitäh!

See mõistatus tundus esimese hooga täiesti arusaamatu. Siis kuidagi lähemalt uurides hakkasid ka vaikselt potensiaalsed asukohad ja numbrid koitma (paljuski tänu ka kaasgeopeiturile). Õnneks sellist foobiat nagu Peetril meil kummagil pole. Tänud aarde eest!

Enne Viljandisse tulekut sai natuke selle Peetri foobia üle mõtiskletud ja erinevaid teooriaid aretatud. Selle käigus sai õnneks ka õigeid asju märgatud ja mõistukõne täitsa arusaadvaks muudetud. Kohapeal oli väga mõnus jalutuskäik ja tore aare ootas omal kohal. Meid ta õnneks ei hirmutanud. Aitäh!

Mõistatusest meie aru ei saanud. Kuna pool oli teada, siis teise poole "ostsime". Nii nagu siin Geomängus asi käib.

Kirvest loopisime küll ennist ka st jalutasime täitsa lähedalt aardest mööda aga ei jäõua ju kõiki nukataguseid nuuskida.

Minul seda foobiat, mis Peetril ei ole, täitsa nunnu aare omas mahlas. Tänud, et nimi kirjas, koht oli ilus, polnud ju varem käinudki seal!

Mõistatus oli paras sokikas, aga õnneks oli váhemalt pool koordinaati teda. Kui natuke loogikat ka juurde panna, siis peaaegu tehtav isegi. Aitäh peitjale.

Mõistatust avasin ja sulgesin ikka mitu korda enne kui koitma hakkas. Siis aga läks midagi nihu ja lõpuks aitas Anni mind lahendusega lõpuni. Kohapeal nägin mitmeid foobiaid enne kui aardeni jõudsin. Õnneks oli see kergem karistus kui kartsin. Mõnus õhtune jalutuskäik mulle uues kohas. Palju õnne geoaastapäevaks! (808) Aitäh! EVEJ

Mõistatus oli tore. Alguses kahtlustasin teist mõisa, aga veidikese mõtlemise järel tuli uuem ja parem mõte. Geokontrollile see sobis ja täna käisimegi Siimuga ümbrust uurimas. Kahjuks ekstreemseid mugusid polnud, oleks isegi sealseid esitusi kaenud. Aitäh!

Mõistatus oli mõnus, hea, et geokontroll ka tekkis. Tänane päev sobis Viljandi viimase mõistatuse leidmiseks. Aitäh!

Tiia leidis konteineri üles ja siis käis uih ning see lendas kõrges kaares eemale. Ergutav algus päevale. Aitäh.

Leidsime Peetri hirmuallika. Herki õuduseks oli siin kaardiprobleeme, aga kuidagi suutsin ta maha rahustada :-) Aitäh.

Jalutuskäik kenas orus. Ekstreemsportlaste rajale mind ei suuda keegi sundida. Peetri foobia sai selgeks, mind selline foobia ei kimbuta. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Peetri taimed luges Karl üle. Aarde poole jalutades mõtlesime, et mis foobia tal küll olla võiks. Väga palju oma pakkumisega mööda ei pannudki.

Peetri viljapuud said kodus üles loendatud ja täna oli sobiv aeg minna tutvuma mida või keda ta kardab. Maire kahtlustas lehetäisid, ma hoopis midagi muud. Aarde leiu jaoks tiirutasime natukene ringi. Ümbruses olev rada oli väga uhke. Minu maitsemeelele vast natukene liiga ekstreemne. Aitäh aarde eest!

Leitud :) Tore oli lapsepõlve radadel jalutada aitäh

Peetrit isiklikult ei tunne, aga tema mõisa viljapuuaias olen päris tihti käinud. Seepärast ei olnud ka väga keeruline need taimekesed kõik üles leida. Ja Peetri hobist, millega ta oma mõisapargis tegeleb, olin ka teadlik. Eks oleme sarnaste huvidega, tõsi minul on see harrastus märksa vähem adrenaliini tekitaval tasemel. :)
Peitjale suur aitäh toreda aarde eest!

Vaatsin neid numbreid ja mõtsin, et läheks loobiks kirvest. Kõiksepealt väike pilguheit maaameti kaardile, et olemasolevate numbrite järgi enamvähem asukoht selgeks teha. Oligi nii nagu arvasin. Kohapeal aitas vennas vähe kirvest teritada ja nii ta näpuvahele ronis ja nõudis logimist. Koht tuttav, kuna oli ka plaan omal sinna veel panna aga üks seal juba on. Nii, et tänud, enam ei pea pead murdma, kuhu panna. Ootame järgmist, ehk varem kui aasta pärast ;)

Mõistatusaardega kipub ikka olema nii, et kui loed, siis läheb vool ära ja lamp jääb pimedaks. Sama selle aarde puhul. Avaldumise päeval täielik pimedus. Alles eile õhtul tuli vool tagasi ja pani lambi põlema. Geokontroll ka kohe roheline ja egas muud, kui täna kohe logima. Müts maha aardepeitja ees, esimene aare ja niisugune teostus, Ägeee! Foobiatega on nagu on, minul see foobia puudub. Mis foobia minul on las jääda saladuseks... Igati lemmikpunkti väärt teostuse, mõistatuse ja asukoha eest! Juba paarkümmend aastat Viljandis elanud ja siia pole sattunudki veel. Suured tänud aarde eest ja edu peitmisel! Jään järgmiseid ootama. :) Minu 888-s leid.

Logitud

 1 

Mõistatus oli tore, lahendasime selle päeval pärast lõunasööki magustoidu asemel ära. Eriti naljakaks teeb kogu situatsiooni meie jaoks aga fakt, et eelmise päeva õhtul, kui aare oli tegelikult GC lehel juba avaldatud, jalutasime meie siit mõnekümne meetri kauguselt uhkelt mööda, ilma midagi asjast teadmata. Täna õhtul läbisime sama marsruudi juba teadlikult, seekord siis aarde logimise eesmärgiga. Aitäh!

Kõik oligi nii nagu Kadri kirjutas ja hiljem telefonitsi mööda ilma kuulutas. Ei saanus mitte mõhkugi aru. Pikatoimeline kah veel kõigele lisaks. Aga ühel hetkel ma aarde juures olin. Hea, et veel nii lähedal. Aitäh peitjale ja edu edaspidiseks. Ikkagi nagu oma tänava tüdruk.

 8 

"Kuule, räägi mulle Peetrist ja tema mõisast..", lugesin ma ühtäkki oma messengerist. Möhhhh? Mis Peetrist? Mis mõisast? Ja milles üleüldse küsimus? Mitte midagi ei saanud aru. Kui ikka oled oma asjaajamistesse sukeldunud ja interneedus läbi lugemata, siis just nii juhtubki, et tabatakse sind justkui Kuu pealt kukkununa õndsas teadmatuses... Messenger pajatab pikemalt: "Peetril on Viljandis mõis, mille aias kasvab palju viljapuid, põõsaid ja marju..." Ok, kes siis Peetrit ei tea. On tal ju maja ja seal aedki ja eks tema kodakondsed käivad ilmselt ka seal aias jalutamas, aga kas seal kõigil teistel viisakas kooserdada oleks, selles ma küll kahtlen... Esialgu ei plahvatanud üldse ja nii ma sinna messengeri ka ütlesin, et ei tea, ei oska, ei saa ega või... Ja toimetasin omi asju edasi. Peas aga tiksus häiriv mõte. No krt küll... Sabatunne (või oli see seekord kõhutunne?) ütles, et ma olin päeval midagi näinud... Ja kedagi vist poolelt teolt tabanud, iseenese teadmata tol hetkel.
Ja nagu ikka kipuvad valgustavad hetked ootamatult pähe laksama. Just.. No muidugi... Olen ma ju isegi selles Peetri aias väga sageli aega veetmas ja kõiki ta aia korralikke silte lugenud, kuidas ma seda varem küll ei taibanud. Igatahes oma mõtte ma messengeri välja käisin ja toimetasin taas edasi. Kuniks telefon taas piiksatas ja küsis, kuhu ma otsima lähen? "Mul pole praegu aega olnud uurida lähemalt, aga ilmselt läheks ma "sinna"... Kiusatus oli minna niisama vaatama, ilma lõpukoordinaatideta, aga telefon oli karm- "marss FTF-i järele, lennates, 38 papagoi kiirusega!" Nii ma siis ajasin nii endale kui ka Peebule jalad alla, käsk on ju vanem kui meie, eks ju? Eriti sellised hoolitsevad käsud? Peep ei saanud midagi aru ja pidi lihtsalt porisedes mul sabas kihutama... Kevadõhtus 38 papagoi kiirusel "lennates" sai FTF kirja kell 20.12, täiesti uskumatu, arvasin küll, et kiirreageerijad on ammu kohal. Täna kuulsin aga hoopis, et STF tehti alles täna lõunal. (Maastikuraskusaste viitas, et minul foobiaga seekord rinda pista pole vaja ja noh, nii just välja kukkuski. Läks hästi.)

Tegin ühe reetliku foto ka aarde juurest lahkudes, aga telefonil oli mõistus peas ja viskas õigel hetkel pildi kotti ning ei jäänudki jälge. Vantsisime koju tagasi. Nii pikk, nii pikk oli tee kodu poole minna.
Mõtteis kummitasid FB-s ringlevad Peetri-naljad: "Peeter nägi sinililli. Peeter pildistas sinilille. Ära ole nagu Peeter! Igaüks oskab ise ka sinililli näha!" PS. Sinililli ei näinudki.. Küll aga tegin koduteel ühe reetliku pildi tõesti ja siin telefon ei tõrkunudki...

Aitäh! Loodetavasti on see alles suure peitmisekarjääri esimene linnuke? Ja tervitused kodutänavalt. :) Ja aitäh neile toredatele inimestele ka, kes mind ärgitavad suurtele tegudele. :)

Täiesti reetlik foto aarde juurest lahkudes.

Ole siis nagu Peeter või ära ole nagu Peeter?