Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Siit liivase künka otsast avaneb nii kena vaade all laiuvale soole. Milline kena koht ühele haralisele sammalsonile. Mida veel tahta. Kui, siis ehk külalisi, kes seda kena vaadet jagaksid ja sellest samuti rõõmu tunneksid. No ja nii ta siin siis ootab, et keegi tuleks. Tehke üks väike jalutuskäik mööda siinset matkarada ja põigake ka sammalsonile külla. Tõsi, veel kaugemale avaneb vaade parklast teisele poole jäävast vaatetornist. Aga siin, sammalsoni juures on vaade privaatsem. Et siis, kellele mida...
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Parkla | 59° 34.5541' 25° 33.8690' |
Vaatetorn | Muu | 59° 34.5291' 25° 33.9840' |
Aarde sildid: lahe_teostus (7), soovitan (6), ronimine (2), matkarada (2), lumega_leitav (2), lemmikloomasõbralik (2), ilus_vaade (2), lühem_matk (1), laudtee (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC99ZKJ
Logiteadete statistika: 70 (98,6%) 1 1 1 0 0 0 Kokku: 73
Aardest mitte üldse kaugel asub vaatetorn, mis on igavesti vägev, kõrge ja tundub väga korralikult ehitatud. Suur oli meie imestus, kui torni juurest leidsime piirangu, et korraga tohib sinna ronida kuni 10 inimest. Aga et tootja juhistest on üldiselt tervislik kinni pidada, siis läks siin mõnevõrra aega.
Mina suutsin ühe vähem tornihuvilise kolleegi meelitada ees ära minema, eks ikka Sammalsoni otsima :D
Kohapeal muidugi selgus kurb tõsiasi, et aarde juurde vaadet nautima ma ei pääse. Küll aga pääses sinna mu kolleeg ja nii mul see aare logitud sai ka. Ülejäänud seltskond jõudis meile just parasjagu järgi.
Aitäh peitmast!
Huvitav trepptee oli luidetel. Aardeteostis meeldis kõigile. Hannes sai ka minu juhendamisel esimese leiu. Kahjuks ei olnud meil pastakat logimiseks. Aitäh toreda koha ja teostuse eest.
Leid #7 teel Kmoori küllakutsele jaatavalt vastates. Lähenesin põhja poolt, vaikselt ja targu. Keegi oli suure rehvimustriga ennegi sõitnud. Asi see siis sõiduautoga järgi tulla pole. Auto jäi aardest 110 meetrit läände. Tornis on juba varemgi käidud. Nii et mulle sobib hästi see privaatsem, hingelisteta aardepaik. Hea kerge hommikune turning ja lihtne leid. Aare ka meeldiv, soovitan ja lisan lemmikpunkti. Suur aitäh peitjaduole!
Lähenesin autoga põhja poolt, küll see tee oli ikka jube. Õnneks siiski jõudsin kohale. Ära sõitsin lõuna suunas, see oli palju viisakam tee. Aare ise kena ja korras. Tänan.
Hea, et orav kaasas oli. Leitud ja logitud. Tänud peitjale
Värvisime ja koksisime mune ja tegime traditsioonilise peoväljasõidu loodusesse. Ilm oli suviselt soe (+16◦C), mida jahutas kohati puhuv jahe tuul.Üllatavalt vähe oli näha lumelaike. Selgema kullipilguga ja parim ronija on meil endiselt Marlen.
Tänud aarde eest!
Tänase matkapäeva teine aare. Leidsin ühest klassist Madisepoisi, kes ka peitust mängib. Natuke poleeriist, orava mängimist ja aare peos. Suured tänud.
Tegime oma traditsioonilise suvelõpumatka sel aastal Majakivi rajal - 24 kraadi, päike, jõhvikad ja esimesed värvilised lehed. Aare peitis end looduskaunis kohas jõukohasel kõrgusel :) Täname!
Õige puu leidsime ja no mina siis kohe ronima. Vihjes hoiatati, et võib õliseks saada, no kust otsast?. Vaiguseks sain ja kirusin, mis hirmus, et kallid riided rikutud. Õnneks sain kodus ikka püksid poolpuhtaks aga nõme küll.
Aare ülivinge teostusega, mulle väga meeldis, aitäh!
Minul ja Henrikol oli teine kord läbida kogu matkarada. Aare sai leitud ja logitud. Aitäh!
Eilsest Väikse Nõia raja ronimisest julgust saanuna, olin valmis siingi turnima, leiaks aind õige puu. Õnneks sai õige sihtpunkt valitud ja nüüd olen veidi enam vaigusena rajal tagasi. Aitäh peitjale aarde ja hea puu eest.
Üle vaadatud ja ilmastikukindlust täiendatud. Järgmistel otsijatel ettevaatlik olla- võib nats õliseks saada.
Tänasel imeilusal suvepäeval oli vaja mingi enneavastamatu matkarada leida ja näe, siin ta oligi. Kusjuures eelmisel aastal Juminda poolsaare tippu vallutades heitsin pilgu ka siinsetele ahvatlustele peale, aga tookord tundus 7 kilomeetrine matk natuke liiast. Tänaseks päevaplaaniks aga sobis ideaalselt. See puu otsa ronimine tundus küll natuke kahtlane ettevõtmine, aga kuna tee niikuinii siit mööda viis, siis üle vaadata oli ju ikkagi vaja. Ja siin ta oli, puu mis isegi minusugusele kehvale ronijale jõukohane oli. Vaigul oli küll kindel plaan mind alatiselt puu külge kinni kleepida, aga see tal siiski ei õnnestunud, lahti rabelesin. Tänud peitjale siia mõnusale matkarajale meelitamast ja aaret peitmast.
Väga tore jalutuskäik matkarajal. Majakivi jäi kahjuks leidmata aga siin läks paremini. Ma tuvastan alati maast topsi, et mitte vale puu otsa ronida (kõrgus ei ole mu mugavustsoon). Siin vaatasin nulli ja ainukest loogilist puud aga topsi ei midagi. Otsustasin ikkagi ronida ja ikka ei mittän kuni näppu jäi
Tulin mugulastega suuremale matkatiirule ning kombekohaselt pidin ma ka mõned karbid tee äärest ära korjama. Õnneks aitasid ka mugulased kaasa. Siin oli eriti Ave ronimioskustest kasu - ja aarde peidukas oli ka nii kaval, et mugulastel oli huvitav. Aitäh!
Tööjaotus toimis hästi ja töö oli kiire ja korralik. Paras naerupahvak pärast fotosessiooni... kahju, et aarde varjamise huvides neid tehtud pilte siia avalikult üles riputada ei saa, aga vähemasti on olemas tulevaseks sünnipäevaviktoriiniks piltmõistatus "millist Liisi ja Taneli ühist hobi on pildil kujutatud". Vaatetorn ja matkarada samuti võrratud, väärivad kindlasti külastamist. Aitäh!
Kui autot parkima hakkasime, siis olid tee ääres kaamerad püsti ja käis mingi filmimine. Kambakesi sai see aare kiiresti leitud. Pärast külastasime veel vaatetorni ka, igati võimas ehitis siin. Ühelt poolt paistis raba ja teiselt poolt meri. Aitäh peitjale.
Tanel näitas puu kätte, Liis oli orav ja mina näitasin alt näpuga, kust aare tuleb välja võtta. See kuue sekundi meeleolukas leid päädis fotosessiooniga ja edasi torni juurde jalutamisega. Tänud!
Märkasin, et eelmise aasta aarded - nii vähe kui neid ka on - täitsa logimata. Peale leidmise fakti enam suurt nagu ei mäletagi. Sellega läks ikka aega. Matkajaid oli rajal. No ja üldse - ei ole minu figuurile :) , aga tänu sellele samas ta mul meeles ongi.
Aaret märkasime tegelikult kohe aga alguses ei saanud me sellest veel aru.
Otsustasime terve matkaraja läbi teha ja see oli igati õige otsus. Ilm oli ideaalne, putukad veel ei kiusanud ja mets kajas loodusehäältest. Puhas nauding, aitäh!
Kuigi Waze arvas, et ma peaks lähenema ülevalt, Tapurla, poolt; jonnisin vastu ja proovisin kohale jõuda alt, Kolga-Aabla, poolt. Kohe alguses oli puule kleebitud A4, mis teatas, et tee läbimine on omal vastutusel ning hoiatas sügavate aukude eest. Rahulikult sõites polnud aga häda midagi. Maastikuastme tõttu arvasin, et peaks abivahendi kaasa võtma, kuid üldse kohe ei tahtnud seda ilmaasjata kaasa tarida. Mari tegi kiire logide kontrolli ning tundus, et ka teised on abivahendita hakkama saanud. Järjekordne mõnus jalutuskäik ilusas kohas, Mari sai veidi võimelda ning oligi aare tuvastatud ja nimed kirjas. Pikk päev selja taga, koer oma puuris magamas, hakkasime kasutama fraasi, et koer on pesas madalam kui põhjakaitse... Aitäh!
Soov oli minna loodusesse kevadet nautima. Tänaseks jalutuskäiguks valisime Majakivi - Pikknõmme matkaraja. Kui linnas oli lumi juba ära sulanud siis metsas puude varjus jagus lund veel küllaga :) Ja nagu ikka meil tavaks saanud on siis nopime teele jäävaid aardeid ka. Aitäh siia kutsumast!
Kuna päeva eesmärk oli värskes õhus liikuda, siis sobis see aaretepaar päeva suurepäraselt. Aitäh!
Auto parklasse ja jalutuskäigule. Tänud peitjale.
Sammalsoni juurde jalatasin metsaojopiiga juurest.Väga mõnus kulgemine oli.Aitäh!
Leitud koos noorte matkaringiga Juminda poolsaart külastades! Aitäh vahva aarde eest!
Aarde poole liikudes kohtusime noortega kes radadel ATV-ga liikusid. Nemad väitsid, et autoga edasi ei saa aga sai ikka küll. Aarde teostus oli üks tänase päeva parimaid. Tänud!
Sammalsoni juurde läksime teist teed pidi, mitte Metsaojapiiga juurest ja hästi tegime, liiga pikk matk oleks olnud paksus lumes sumbata. Praegu saime mööda metsateed 100m aardeni, olime väga õige auto geotuuriks valinud, muhujani Subarik meid hätta ei jätnud. :) Aare oli ka väga lahe, meile meeldis. Aitäh!
Oleme seda matkarada aegade jooksul juba n korda läbinud, täna siis n pluss esimene. Tulime Hara poolt, logisime aarde, vaatasime tornis päikeseloojangut ja matkasime algusesse tagasi. Aitäh!
Juminda poolsaarel käimine on saanud juba sügistraditsiooniks.Õnneks on siiakanti ka aardeid juurde tekkinud.Ilm oli mõnusalt päikeseline.See oli siis teine leid sellel mõnusal Majakivi loodusrajal.Aitüma
Tegime terve Majakivi matkaringi. Siin tuli vähe pikem paus. Aarde otsimine vajas sobivat riietust, sobivaid poose fotojäädvustuseks ja lõpuks logimist. Tänud peitjatele!
Väga hea maskeering. Alles käed seletasid seda, millega pilk hakkama ei saanud.
Piiga juurest jalutasime läbi vaatetornis turnimse Sammalsoni juurde. Tore lahendus.
Tänan peitmast.
Sain just aardel sabast kinni, kui vihma hakkas sadama. Olime muidugi parasjagu sellises kohas, et varjuda polnud kuhugi. Ütlesin, et liigume edasi, muidu hakkab külm. See otsus oli õige. Aitäh aarde eest!
Tee sinnani on pikk aga kohale sai jõutud, aare oli ilus ja viisakas , aitäh :)
Olime juba 2 tundi rajal olnud, aga maastik vahetus kiiresti ja oli huvitav matk. Ühel hetkel jõudsime ka siia ja panime nimed kirja. Päikse käes oli mõnusalt soe ning soov higistamise vältimiseks müts ära võtta, järgmisel hetkel aga tuli külm tuul. Pidime varsti siit oosi pealt metsa ära minema, kus vähe vaiksem oli.
Kaupo sööstis üles ja ma vahtisin nukralt all. Koht igati kena ja aaret väärt. Aitäh!
Tore, kui keegi matkarajal tühjad augud ära täidab. Tegime mõnusa õhtuse jalutuskäigu ning logisime aarde.
Seekord läbisime seda matkarada teid pidi mida varem polnud isegi märganud. Tornile lähenedes hakkas ka mugude kontsentratsioon suurenema ja aeg-ajalt tuli karjuvaid ja lällavaid seltskondi mööda lasta, kes Elvel pidevalt närvi mustaks ajasid kuna nad hirmutasid alati kõik linnud ära mida ta pildistada tahtis. Sammalsoni juures saabus selline vaikusehetk kus sai rahulikult nulli uurida. Maskeering oli küll suurepärane aga mainitud bxf tundus ikkagi juba maast vaadates kahtlane ja nii oligi. Ka siin oli üks logi juba tänase kuupäevaga ees. Täname aarde eest. :)
Täna tulime seda jubedat teed katsetama, millest räägitakse. Täitsa mõnus kulgemine. Aare ka üles leitud ja nimi kirjas. Tänud
Päike paistis puude vahelt, ekstreemsusi kogesime hiljem. Tänud peitjale.
Nõid ja abiline leitud, suundusime siia. Seekord saime lähedale parkida. Kunagi aastaid tagasi Tapurla poolt tulles olen porri kinni jäänud ja juhuslikult kohale jõudnud džiibil end välja tirida lasknud.
Nüüd ronisime kõigepealt õige mäe otsa, siis määrasime ronitava puu ja edasiste kahjustuste vältimiseks lubasin lahkelt Kristal aarde järele sukelduda. Selle peale tuli päikenegi välja ja kuldas männid oma sooja valgusega üle. Ilus oli ja aare oli tore, paraku puu kõiki ronijaid kandnud pole. Pikka iga puule ja tänud aarde eest!
Siia Majakivi-Pikanõmme loodusrajale me varem sattunud ei olnudki ning kuna meil oli soov tänasel pärastlõunal veidi enam jalutada, siis seetõttu siia tulimegi. Pisike peatus me matkale ja leitud see aare saigi. Sammalt ja samblikke oli siin tõesti palju, aitäh aarde eest.
Meie selle päeva lemmikaare. Mõnus idüll oli siin.
Meie tänane peamine eesmärk oli veeta mõnusalt aega Juminda poolsaare ilusates paikades. Tore, et 2 värsket aaret andsid topelt põhjuse pikal matkarajal taas seigelda.
Auto jätsime vaatetorni juures olevasse parklasse, siis põikasime korraks torni juurde, et natuke edasisi plaane sättida ja lõpuks otsustasime enne pikemale ringile minekut ka lõunapausi ära pidada. Oi, kui mõnus oli seal puu najal päikselaigus istuda ja võileibu nosida. Oleks võinud lausa terve päeva niimoodi pehmel samblal pikutada. Kuid pikad kilomeetrid ootasid jalutamist ja aarded otsimist ning esimesena külastasime Sammalsoni. Rajal oli palju rahvast liikumas, kuid õigesse kohta jõudes olime õnneks omapäi. Vaatasime paar kahtlast objekti üle, aaret ei silmanud, kuid soovitasin Salmel natuke turnida parema vaate saamiseks. Ja nii kui õige kõrgus käes, oli ka aare märgatud. Väga meisterlikult tehtud, sobib imehästi oma peidukohta. Suur tänu, meile meeldis.
Auto jätsin torni parklasse ning sealt jalutasin nulli poole. Miskid mugu hääled kaugusest kostsid, kuid nende puhul oli õnneks tegemist eemalduva rahvaga. Täitsa toreda teostusega aare, tänud!
Päevast rusutud hing vajas hädasti kosutust. Korduvalt külastatud Majakivi ja selle matkaring peaks küll olema see, mis pole kunagi seesama, igas ilmas omamoodi ja peegeldab sulle tagasi seda, mida otsid. Noh ja suureks rõõmuks sünnivad siin ka aarded, mida õhtukulus otsida ja nautida.
Aitäh!
Jõudes Sammalsonini, siis lasi ta meil ennast ikka otsida. Vaatasime pead kuklas erinevaid latvu, aga midagi asjalikku me esiti ei märganud. Hakkasime siis mõtlema, kuidas aare võiks peidetud olla. Karl märkas midagi ja ronis seda lähemalt uudistama. Tuli välja, et see oligi aare.
Juba hommikul oli mõte, et õhtul, peale pingelist päeva, tahaks end kusagil looduses laadida. Peale tööd ju enam teise Eesti otsa ei sõida aga lähedusest sellist kohta (kus ka veel leidmata aarded) on juba keerulisem leida. Ja siis visati 2 pärlit just parajale kaugusele! :) Mingit mõtlemisaega me enam ei vajanudki. Nii kui kell kukkus sai tööl uks seljataga kinni pandud ja suund võetud Majakivi parkla peale.
Jõudsime parklasse enne seitset. 3-4 autot veel oli seal, millest üks ka kohe lahkus ja nii õnnetuski läbitud rajal trehvata vaid ühe sõbrannadepaariga. Ülejäänud aja sisustasid imeline vaikus ( ka tuul oli tänaseks oma puhumised lõpetanud, nägime seda juba mere ääres sõites kui päike siledal merel oma loojuvat valgust meile jagas) ja muidugi erinevad sulelised, kes oma hääleharjutusi tegid. Lihtsalt imeline! Ega seda emotsiooni ei oskagi siia kirja panna, seda tuleb ise tunda ;)
Ja loomulikult tegid rõõmu ka väga toredad aarded, mis minu poolt kõik sildid ja soovitused külge saavad.
Sammalson end kaua ei peitnud. Kohe sai õige suund võetud ja lahke Peeter lubas mul meie kohalolek logiraamatusse jäädvustada.
Suured tänud taxu'le ja hetyret'ile aarete eest!
Sammalsoniga meil nii lihtsasti ei läinud kui metsaojapiigaga. Aaret nagu ei silmanud kusagil. Kuna oli ronimise silt, siis ronisin esimese ettejuhtuva puu otsa lootuses aaret kohata. Seda siiski ei juhtunud. Tiirutasime siis kõik läheduses olevad puud läbi kuniks ma miskit imelikku silmasin. Kutsusin Maire ka vaatama. Pigem oli see siiski selline hädine lootus, et äkki see ongi aare. Ja mida üllatust, oligi aare! Praegu on konteiner ikka väga hästi maskeerunud ümbritsevasse. Tänud aarde eest!
Olingi just pealinna piiril ja suuna Lahemaale võtnud, kui piiks käis. Kuigi piiks käis kõrval aarde kohta ja selle teavitus jõudis kohale alles siis, kui juba parklas olin. Hea siis oli, et panin kaardil seda täppi ka tähele. Igatahes olingi just alustanud oma geotuuri siia kanti. Kuigi siia poolsaarele päris plaanis tulla polnud, aga ega need minu geotuurid polegi kunagi kivisse raiutud, vaid lähenen asjale loominguliselt, eriti kui nina alla sedaviisi uued aarded tekivad. Koht oli igati tuttav, see matkarada on juba ühe teise aarde raames täielikult läbi käidud. Koht on siiski ilus, võis taaskülastuse teha küll. Nulli jõudes oli korraks hämming, et mis nüüd edasi, kuniks peitja aimatava jälje üles võtsin. See näitas suuna ilusti kätte. Eks need olud natuke vesised olid seal täna, aga ei midagi kontimurdvat. Nii nagu eeldasin, oli logiraamat tühi ja üle pika aja sai taas üks FTF kirja kell 9:22
Tänud.