Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsaoja piiga Majakivi-Pikanõmme loodusrajal on võimalik teha väike kõrvalepõige metsaoja suunas. Siia sattudes sain kohe aru, et ilma aardeta seda paika jätta ei saa. Nii saigi siia elama pandud üks piiga.
Piiga armastas metsa üle kõige. Seda vaikust ja rohelust ning oja nõiduslikku vulinat. Oja kaldal istudes ning varbaid vette pistes mediteerima oled ka sina, külastaja, oodatud. Eriti meeldib piigale kevad. Aeg, mil kõik tärkab, lumi ja jää sulab, on parim ühe mõnusa vahupeo korraldamiseks ning osalejaid jagub. Metsaoja peol on nii jänesed, oravad, kitsed kui põdrad, isegi karu armastab talvise une just siinsamas silmist pesta. Mis saakski olla parem sõpradega aja veetmisest!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Parkla | 59° 35.3261' 25° 35.7250' |
Aarde sildid: lahe_teostus (4), soovitan (4), matkarada (3), lastesõbralik (3), ilus_vaade (2), pikem_matk(>1km) (2), lemmikloomasõbralik (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC99ZJ6
Logiteadete statistika: 71 (98,6%) 1 1 0 1 0 0 Kokku: 74
Läbivettinud logiraamat, vajaks niiskuskindlat lahendust
Viimast aaret logides jäin kolleegidest paar minutit maha. Seega otsustasin, et teen väikese salapettuse ja põikan siit ka läbi. Ei jäänud see ju üldsegi mitte meie planeeritud teest kaugule. Aga ... ei leidnud! Ei julgenud väga kauaks otsima ka jääda, et teistel mitte oodata lasta. Võimalik, et selle väikese pettuse tõttu mu geoõnn mind täna maha jättis... Kahjuks jäi siit leid tulemata. Nii ootasin piigaga kohtumist :( Äkki kunagi teine kord...
Lõpu ümbrus oli küll ülimalt kaunis. Aitäh juhatamast!
Leid #8 teel Kmoori küllakutsele jaatavalt vastates. Peaaegu parklast sai siia ning tagasi sammutud kena vastupäeva ring, kokku 1.8 km ja 26 minutit. Piiga oli nunnu. Inimeste hulk rajal=0 samuti, ent sääskedega siin ei koonerdatud või olid nad eriti maiad. Lõpuks olin nagu verine siga. Sellegipoolest tänan petjaduot mõnusa hommikumatka eest!
Tegin väikse matkaringi ning külastasin ühtlasi piigat ka. Tänan.
Tulime paari klassiga väiksele matkale. Olin matkajate saba ja seega nihverdasin end rajalt kõrvale. Nu ei tahtnud see gps kuidagi paigal püsida. Peale pikka ekslemist, jäi lõpuks ikka vihje silma. Tänud toreda aarde eest.
Õnneks oli rajale veel aardeid pudistatud. Lahe teostus. Aitäh kutsumast!
Imeilus pisipiiga ootas meid siin metsas. Aitäh!
Suundusime Majakivi-Pikanõmme rajale numbreid otsima aga loomulikult tegime kõrvalepõike Metsaoja piiga juurde. Praegu on oja praktiliselt olematuks kuivanud aga piiga oli ilusti oma kohal.
Vihje ja piiga leidsime, kui laiendasime otsinguala vastavalt varasematele logidele. Karu ei näinud, oja ei vulisenud ning teisi inimesi ka polnud. Aitäh peitjale.
Lasin end kenal suvepäeval metsa meelitada. Mugust sõber, kes alati suurima rõõmuga mul otsida aitab, kaasa ja autole hääled sisse. Just paras kulgemine ja ronimine siin meeldivalt varjulistel radadel. Piiga täitsa seal ootamas, kus lubatud oli. Tänud peitjale toreda aarde eest.
Mõnus kevadine matk Majakivini mööda ojaäärseid teidpidi :) Tagasiteel käisime ka piigale tere ütlemas - ütles, et talle teeks rõõmu, kui keegi teda ka kevade saabumise puhul veidi värskendaks. Täname matkama meelitamast!
Sai siin ikka ringi uudistatud, enne kui see "nelik" silma hakkas. Koordinaat oli mul ikka kümneid meetreid mööda, aga eks see mets ole selline salakaval. Vulina juures tuli aga piiga ka välja. Aitäh!
Koertega võtsime ette selle matkaraja. Palav oli aga õnneks sääski ja parmusid väga mitte. Natuke otsimist ja vihjeobjekt, mis küll varsti "-1" võib teha. Piiga oli ka olemas ja saime ennast kirja panna. Tänud peitjale! (Nullist on aare tjah ca 14 m eemal, täpsemad koordinnadid võiks olla .144 ja .164, aga vihje järgi leitav küll)
Märkasin, et eelmise aasta aarded - nii vähe kui neid ka on - täitsa logimata. Peale leidmise fakti enam suurt nagu ei mäletagi. Siit tuleb meelde et matkaraja läbimisel ja leidmata jäänud aarde otsimise vahele tuli see leid.
Igas mõttes tore aare ja sisemine aku sai mitu protsenti energiat juurde. Aitäh! Hämmastav kui palju inimesi sellises suht kõrvalises paigas ringi kondab.
Algul otsisime valest kohast aga paar vihjet sh.et aare on 17m eemale jalutanud,juhatasid meid õigele rajale.
Matkaringi lõpuks jäi ka see aare meile teele. Oja vulises kenasti, hiljem sai veel vaadatud, et isegi suvaline sirge kraav on Lahemaal kuidagi maalilisem ja vulisevam kui muidu. Teostus oli peen ja õrn, nagu juba peitjalt oodata oskan. Aitäh!
Parkisime küll veidi väiksemale teeotsale, kuid üsna peatselt oli see meid matkarajaga kokku viinud. Jassule meeldis oja uudistada, kuid sinna sisse ta ei kippunud, vähemalt algul. Väga mõnus jalutuskäik, isegi oli veidi kahju aardeni nii ruttu jõuda kuigi jalad olid päevast väsima hakanud. Aare tuvastatud ja logitud, aitas antikobras mõnel oksal/palgil ojast kaldale jõuda ning sammusime edasi lootuses väikese tiiruga algusesse tagasi jõuda. Aitäh!
Soov oli minna loodusesse kevadet nautima. Antiga valisime tänaseks jalutuskäiguks Majakivi - Pikknõmme matkaraja. Kui linnas oli lumi juba ära sulanud siis metsas puude varjus jagus lund veel küllaga. Ja nagu ikka meil tavaks saanud on siis nopime teele jäävaid aardeid ka :) Aitäh siia kutsumast!
Kuna päeva eesmärk oli värskes õhus liikuda, siis sobis see aaretepaar päeva suurepäraselt. Aitäh!
Mõnus jalutuskäik mõnusa seltskonnaga. Tänud peitjale.
Korralik rada viis kohale. Piiga hoidis kümne küünega oma pesast kinni, kuid kallutasime teda veidi ja saime logiraamatu kätte. Aitäh!
Metsaojapiigat oli vaja natuke soendada enne kui logiraamatu kätte andis.Aitäh!
Leitud koos noorte matkaringiga Juminda poolsaart külastades! Aitäh vahva aarde eest!
Lund oli rajal parasjagu. Eks see otsinguid ka mingil määral segas aga siis kaevasime piiga lume alt välja ja panime külastuse kirja. Tänud!
Paks lumi ja just täpselt paras matk. Piiga leidsime vihje järgi. Hari oli kaasas, et midagi puhtaks lükata kui vaja aga polnudki vaja. Kui neli inimest korra edasi-tagasi sumpavad, siis lõpuks on juba matkarada ees. Järgmistel on nüüd väga lihtne mõnda aega. Aitäh aarde eest!
Kaevasime piiga lume alt välja ja soovisime head vana aasta lõppu. Tänud vahva aarde eest!
Piiga on jõudnud juba 17 meetrit nullist eemale jalutada. Vihje aitas. Aitäh!
See matkarada oli tuttav ja käidud. Mulle tookord juba meeldis siin jalutada. Nüüd siis uue aarde juurde. Seekord tuli matkarajalt kõrvale pöörata. Ojast polnud küll aga jälgegi. Tühi kraav oli ainult. Lõpuks leidsime vihjele vastavad puud ja ka aarde. Aitäh peitjale. Tänud toreda jalutuskäigu ja aarde eest mõnusal matkarajal.
Päeva lõpetuseks sai ka piigal külas käidud. Kui auto ära parkisime ja jalutama asusime, siis tekkis kuidagi dejavu tunne, justkui oleks siin juba käinud. Eks olimegi, aga siis oli põhjuseks úks teine aare. Alguses läksime mööda teed ja kui see väga vales suunas kiskuma hakkas, siis keerasime ära metsa alla. GPS näitas ühte kohta, kaart veidi teise, õnneks vihje aitas õigesse kohta ja seal see piiga end peitiski. Aitäh peitjale.
Juminda poolsaarel käimine on saanud juba sügistraditsiooniks.Õnneks on siiakanti ka aardeid juurde tekkinud.Ilm oli mõnusalt päikeseline.See oli siis esimene leid sellel mõnusal Majakivi loodusrajal.Aitüma
Jällekord Majakivi rajal jalutamas, seekord tulime külla Metsaojapiigale. Kui ma alles samme seadsin ja 20m veel minna, siis Mariann sirutas juba käe ja logis. Hea vihje järgi otsida. Aitäh!
Jäneste-põtrade vahupidu jäi kahjuks nägemata. Tänan aarde eest.
Praegusel ajal küll oja ei vulisenud aga ongi põhjust tagasi tulla.
Otsustasime veidi rajaga tutvust teha. Saime teha ringi, ühelt poolt aardeni, teiselt poolt tagasi. Piigaga kõik hästi. Tänud.
Vihma enam ei sadanud aga märg oli mets ja märjad olid ka meie riided seljas. Täitsa armas piiga siin. Aitäh!
Enne seda sai just hara allveelaeva sadamas käidud, kunagi sai seal juba käidud kui mingit piletit polnud vaja osta aga ilusa ilmaga oli seal taas tore. Aare juurde viisid ilusad teed, lõpuks muidugi neid sääski oli ikka mega palju ja veidi segasid otsimist ja logimist aga siis tuligi kiiresti teha, aitäh :)
Tulime Nõmmeveskile sõbranna sünnipäevale ning kuna startisime hommikul vara, siis oli aega ka aarete otsimiseks. See oli mu jaoks päeva esimene leid. Oja jäi juba eelnevalt silma, mu jaoks oli see huvitavalt kiire vooluga ja nii kitsas oja. Raja silti ei osanud vaadata, seepärast panime umbes metsa, aga jõudsime ka kohale ning nägime uuesti oja ja siis ka piigat. Aitäh huvitava aarde eest.
Tegime väikse tiiru ja taktikaliselt äga õigel ajal keerasime metsa sisse. Peitjale omaselt armas teostus ootas ees. Piiga kahjuks vahepeal ükssilmseks jäänud, muidu igati korras. Aitäh!
Ikka on tore, kui ilusasse kohta jalutama kutsutakse. Lähenesime õiget poolt jõge. Kuna midagi ei leidnud, siis läksime teisele poole jõge otsima. GPS aga millegi pärast teisele poole jõge kaasa ei tulnud, justkui oleks teadnud, kus aare on. Tegelikult on nullist ikka vihjele vastav objekt näha. Tore näputöö.
Majakivi-Pikanõmme loodusrajale lähenedes vedasime jäätise peale kihla mitu autot juba parklas ees on aga avanenud pildiks me valmis ei olnud. Õnneks rajal polnudki eriti aru saada, et siin selline festival toimub ja sellel rajaosal kus Metsaojapiiga end peitis polnud üldse kedagi näha, mis oli eriti tore. Tuleb tunnistada, et ilma aardeta poleks vist isegi seda rada märganud, igatahes varem polnud me siia sattunud. Koht loomulikult väga ilus ja aare ka täitsa numpsik. Kahjuks liimi meil kaasas polnud, muidu oleks tüdrukule silma tagasi installinud. Täname aarde eest. :)
Rada kus ikka ja jälle tore jalutama tulla. Ojakese vulina saatel piiga leitud. Tänud peitjale.
Nulli lähedal vulises mõnus ojake. Mul oli gpsis vaid koordinaat, aga see saatis aardest suts eemale. Kui olime vihje ära lugenud ja raskusastet vaadanud, siis piigal enam pikka pidu polnud. Me olime sõbralikud, ent leidsime piiga kurvastamas. Tal on silmaarsti vaja; nimelt oli neiul üks silm millegipärast kehast irdunud. Otsisin selle maast üles ja panin konteinerisse. Keegi järgmine võiks liimi kaasa võtta ja silma kehaga taasühendada. Aitäh!
Siia Majakivi-Pikanõmme loodusrajale me varem sattunud ei olnudki ning kuna meil oli soov tänasel pärastlõunal veidi enam jalutada, siis seetõttu siia tulimegi. Pisike peatus me matkale ja leitud see aare saigi, aitäh.
Kui matkaraja peamagistraalil ja laudteel oli rahvast palju, siis siin vaiksel metsarajal saime täitsa omaette jalutada. Nii ilus käänuline ojake ja mõnus rada selle kaldal. Suur tänu siia kutsumast!
Piigakese leidsime kiirelt, kuigi oli võõraste pilkude eest päris kavalasti peitu pugenud. Tohutult imetlusväärne, kuidas saab lihtsast plastikkonteinerist võluda selliseid uhkeid aardeid. Nunnumeeter läks täitsa põhja seda aaret vaadates.
Suur aitäh, koht oli kaunis, aare veel kaunim!
Siia otsustasin jalutada Sammalsoni juurest. Polnudki ammu seda matkarada läbi käinud. Metsaoja ääres veidi GPS jauras ning tahtis kangesti valele poole oja juhatada. Vihje muidugi õnneks eksimisruumi ei andnud. Tänud toreda aarde eest!
Päevast rusutud hing vajas hädasti kosutust. Korduvalt külastatud Majakivi ja selle matkaring peaks küll olema see, mis pole kunagi seesama. Igas ilmas omamoodi ja peegeldab sulle tagasi seda, mida otsid. Noh ja suureks rõõmuks sünnivad siin ka aarded, mida õhtukulus otsida ja nautida.
Aitäh!
Parklasse jõudes oli seal päris palju autosid, aga meil õnnestus enda oma ka sinna vahele parkida. Arvasin, et kohtame oma jalutuskäigul teisigi, kuid põrkasime kokku vaid kahe inimese ja kolme koeraga. Mõnus oli seal metsas jalutada ja oja äärde jõudes vulinat kuulda. Meile tundus, et metsaojapiiga oleks nagu vangis olnud, aga võibolla on ta lihtsalt väheke häbelik ja peidab ennast niimoodi seal kurjade isendite eest.
Majakivi rajal olen käinud juba mitmeid kordi aegade jooksul aga esmakordselt sai kasutatud jalutamiseks natukene teistsugust marsruuti. Metsaojapiiga oja on väga ilus ja müstiline. Kohati on oja kolinud lausa maa alla või siis õigemini loodus on kasvatud oja kohale katuse. Päikesekiired värvisid ojapõhja purpurpunaseks. Teekonnal olid pisikesed kosed ja vahutav vesi. Ühe kosekese all pulgaga veesügavust katsudes oli see lausa umbes 80cm sügavune. Kuigi kaldast kaldani oli ainult vaevu 20cm. Tore oli ka vahuga mängida. Aare oli samuti vahva. Armas metsaojapiiga oleks ainult nagu Rootsi kardinate taha pandud. Oma nimed lisasime alles teisele leiureale. Aitäh peitjatele meeldiva jalutuskäigu eest!
Juba hommikul oli mõte, et õhtul, peale pingelist päeva, tahaks end kusagil looduses laadida. Peale tööd ju enam teise Eesti otsa ei sõida aga lähedusest sellist kohta (kus ka veel leidmata aarded) on juba keerulisem leida. Ja siis visati 2 pärlit just parajale kaugusele! :) Mingit mõtlemisaega me enam ei vajanudki. Nii kui kell kukkus sai tööl uks seljataga kinni pandud ja suund võetud Majakivi parkla peale.
Jõudsime parklasse enne seitset. 3-4 autot veel oli seal, millest üks ka kohe lahkus ja nii õnnetuski läbitud rajal trehvata vaid ühe sõbrannadepaariga. Ülejäänud aja sisustasid imeline vaikus ( ka tuul oli tänaseks oma puhumised lõpetanud, nägime seda juba mere ääres sõites kui päike siledal merel oma loojuvat valgust meile jagas) ja muidugi erinevad sulelised, kes oma hääleharjutusi tegid. Lihtsalt imeline! Ega seda emotsiooni ei oskagi siia kirja panna, seda tuleb ise tunda ;)
Ja loomulikult tegid rõõmu ka väga toredad aarded, mis minu poolt kõik sildid ja soovitused külge saavad.
Suured tänud taxu'le ja hetyret'ile aarete eest ja pikka iga armsale Metsaojapiigale!
Olles uuele naaberaardele esmaleiu ära teinud, oli ilmselge, et tulen ka siia. Kuna niikuinii oli vähe pikemad matkad tänasesse plaanitud, siis otsustasin enese säästmise huvides seekord mööda matkarada kohale jõudmise asemel eelistada teise parkla poolt läheneda. Selle otsuse eest sain muidugist kõvasti karistada, kuna otsustasin kasutada otseteed läbi lähima metsatee, mis osutus läbimatuks. Kaotasin seal solberdamisele ja veendumisele ropult palju kvaliteetset aega geopäevast. Edasi oli juba täielik deja wu. Mõnulesin taaskord kurvilistel teedel aarde poole vurades. Parkisin tuttavasse parklasse, vahetasin ühe meelelahutuse teise vastu ning suundusin juba tuttavale rajale. Seekord olid küll keha ja vaim värsked ja loodusest lisaenergiat juurde ammutama ei hakanud. Kuigi oli tunda, et seda tuli niigi iseenesest peale. Reipal sammul olin peagi nullis ning asusin veniva gepsuinfoga vägikaigast vedama. Lõpuks sain siiski tehnikaga ühele meelele ja miskit huvipakkuvat jäi silma. Ideaalis oleks küll seal võsas kohanud pigem metsikut, poolpaljast ja piltilusat piigat, aga geopeituse vaatenurgast sobis see leitu ka suurepäraselt. Päeva teine esmaleid läks kirja 10:11
Tänud.