Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud osana 01.05.2021 aaretesajust.
Nagu ka eelmise aasta aaretesaju ajal, poetasin taas mõned lihtsad karbid Pakri poolsaarele. Enamustele pääseb ligi autoga, kuid soovitan need aarded taas läbi käia jala. Kruusateid näeb ka mujal, jala saab liikuda mööda randa ja metsateid :) Soovitatav marsuut: Leetse Saunakivi - Leetse lodukivi - Õlipüüdur - Karulauk - Leetse rahnud.
Karulauku küll täpselt aarde all ei kasva, kuid ümbruses küll.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (2), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9AD59
Logiteadete statistika: 103 (98,1%) 2 1 2 0 0 0 Kokku: 108
Karul auku sel korral ei kohanud, pole nagu hooaeg. Aarde sai aga kenasti logitud. Aitäh poetamast siia.
No sääsed olid juba suht väljakannatamatud… õnneks käis geopeituse tegevus kiirelt ja sai jälle võsast välja. Uhh. Aitäh!
Veidi enne selle aarde ristmikku oli vulin poolitanud jäise tee kahte lehte. Ei hakanud sealt edasi suruma kuna siht oli palju kaugemal. Kuna mul oli Karulauk logimata, siis jalutasin ja uisutasin kiirelt ära. Aitäh!
Alustasime valest otsast ja turnisime märgadel lehtedel nulli. Aitäh!
Logiraamat oli juba kevadel Geojahi ajal täis. Seal üks tiim tahtis minna hooldama, et mõnda punkti veel saada, kuid valetati näkku, et juba hooldus tehtud. Olgem siis uhked sellise mängu üle. Nüüd korras.
Esimese hooga ei suutnud topsi leida, siis käisin vahepeal Leetse rahnude juures ning tagasi tulles tuli tops ka välja. Tänan.
Kadaka tee 33 juurest jalgsi siia tulek oli üpris vaevarikas, sest päris mitusada meetrit pidime läbima kohutava haisu sees (mingi kala-vabrik). Õnnelikud on inimesed, kes on kehv lõhnataju!
Ma polnud veel korralikult kohalegi jõudnud, kui Erki suunas mind logima. Nullis vedeles tops maas. Logisin ära ja panin õigesse kohta tagasi. Aitäh!
Karulaugu korjajate tõttu on seal hetkel suurenenud muguot! Ise ei korjanud, ainult tegime kindlaks, et tegu tõesti karulauguga on ning maitsesime.
Jätsin auto mäe otsa ja läksin jalgsitiirule, nagu soovitatud. Veidi sai pimedana keerutatud, aga siis lõi silmad selgeks. Aitäh!
Olin enda arvates teel selle aasta halvimini korraldatud sündmusele. Olge rahulikud, see ei ole seotud geopeituse ega mingi muu maastikumänguga. Sai sellest marssimisest üks meeldivam kõrvalepõige tehtud ja see aare üles otsitud. Võimalik, et sellest topsist olen kunagi juba mõne aarde leidnud. Igatahes, kultuurne värk.
Karulaugust ei tea midagi, polnud siin aega ringi vaadata - mustmiljon sääske tahtis meid elusalt nahka panna. Ega me ju sääsetõrjevahendit, mis kuskil eemal autos vedeleb, hakanud kasutama, saab äkki veel otsa ... Nii et piineldes nimed kirja ja siis jooksujalu tagasi. Aitäh peitjale!
Leidsime tee pealt ühe “karulaugu korjaja” masina. Aarde ümber olid pigem piibelehed, seega sealt ei korjaks õhtusööki! Täname!
Tuttav konteiner. Kohe tekkis mõte, kas järgmised on ka kõik sellised. Auku ei kukkunud ja sai jätkata rattatiiru. Aitäh.
Uhke auk oli seal küll, tuttav konteiner oli siiski veidi eemal. Aitäh peitjale.
Poolsaare metsaalune rohetas karulaugust, aga selles kohas tundus, et aarde nimi oli kogemata kokku kirjutatud. Õige olnuks "karul auk". Loodan muidugi, et mõmm sinna sisse siiski ei roni - liiga märg ja kõle see koobas. Aitäh peitjale!
Tegin otsimise oluliselt raskemaks kui tegelikult läks vaja.
Tegime väikese nelinurkse matka nelja aarde juurde. See oli kolmas. Karulauku me ei näinud, aare paistis kaugelt. Aitäh!
Täna siin veel karulauku ei olnud, aga küll ta tuleb. Selle eest oli kuulda tugevat veekohinat. Huvitav, miks ämber seal sees on?
Woow, kui kaunis on ikka veesulin. :) Hakkas juba pimedaks minema ning mõtlesime, et ei saagi logitud. Aga võta näpust, saime logitud. Aitäh peitjale. :)
Vaatasin kaarti, et miks mitte Paldiski poolt sellest alustada ja siis autoga edasi nelipakist järgmisteni kulgeda. Sest polnud ju kirjeldust lugenud, et soovitatakse jalgsi. Ja valget aega ka va nappis, et sulnis päikseloojangumatk ette võtta.
Panime auto mäe otsa ära, ja laskusime jalgsi alla, et siis mäenõlva mööda otse aardeni üles tagasi rühkida. Lihtsast 2.0st sai nõnda oma 3.0+ :D Aga jääb meelde. Vesi vuhises ja me lahkusime ida poole, sest tee tundus igati lubav. Ainult et napid mõned kümned meetrid enne suurt teed tuli lahti murtud jääga ilge auk vastu. Sealt enam esiveolise õmblusmasinaga läbi tungida ei julgenud. Nii palju vaba aega ka polnud ;)
Aitäh Laurile karulaugu eest! Oleme seda siinmail oma tarbeks korjamas käinud. Aare heas korras, keerasin topsi ka õiget pidi.
Karulaugu lõhna olen siin metsas tundnud küll aga korjanud ma seda siin pole. Mujal on ette tulnud. Silda just ei viska aga ega mina ja kokandus eriti suured sõbrad ei ole ka. Aarde eest kniks.
Olen vist meeltesegaduses tulevikus seda aaret logimas käinud.. Kuna ma ise muuta vana logi ei saa enam siis teen siia uue logi õige kuuga. Seda aaret võib peaagu drive iniks nimetada. Nimi sai kiirelt kirja.
Ronisime mäkke ka ja kuulasime vee kohisemist. Tuttav konteiner jäi kohe silma. Aitäh!
Lähenesime aardele mööda geomaanteed ja leidsime kiiresti tuttavat tüüpi konteineri. Huvitav koht, täname.
Ees ootas tuttav konteiner. Tänud peitjale.
Kui pühapäeval on ilus ilm ja voodis on vedeletud ka juba peaaegu poole lõunani ja pannkoogid on söödud, siis tuleb ju ometi ikka ka päriselt midagi teha ja miks mitte minna jalutama Paldiski poolsaarele ;) siin oli täiesti uskumatult müstiliselt kena ilm ja metsaalune/mereäärne jalutusrada, mida nautisid küll kõik meie kambast vähemalt 110ga :) aardega kõik korras ja leid käis kähku :)
Sel ilusal päeval ei olnud meil GP prioriteet nr 1, seega olid kõik ettevalmistused tegemata ning paraku sattusime aarde ligidusse autoga. Maastiku raskusaste õnneks välistas ekstreemsema peidupaiga, kuhu ma alguses piilusin. Hea et sinna otsima ei trüginud.
Meie täname.
Käisime LandRoveri sügissõidu orienteerumispunkte looduses tähistamas ning see aare jäi täpselt tee peale. Kõik oli nii nagu pidi, aitäh!
Kevadeti oleme ikka paar korda karulaugu jahil käinud, et maitsvat pestot teha. Siin ronisime autoga mäkke ja asusime otsima. Oli teine nii naljaka nurga alla pandud, et kohe silma ei hakanudki.
Karulaugust proovib iga kevad teha võid ja pestot. Praegusel hooajavälisel ajal piirdusime aarde otsimisega. Aitäh!
Tänaõhtuse Pakri poolsaare aardejahi kuues leid :) Mõnus oli Antiga kahekesi aardeid otsida ja vaateid nautida ..vihmane ja sompus õhtu oli ainult meie kahe päralt sest kõik mugud istusid toas soojas ja ei kolanud meie kombel ringi :) Kevadel tuleme kindlasti siia karulauku jahtima :) :) Aitäh peitjale siia juhatamast!
Siia tulime krantsiga jalgsi õlipüüduri juurest. Kui eelmistes punktides oli mida vaadata, siis siin oli mida kuulata. Hetkel oli aarde ümbruses hulk piibelehti. Tänud peitjale!
Panime oma neliveod tööle ja käisime aarde juures ära. Tänud!
Püüdsin autoga kallakust ülesse saada aga kuna mingi hetk tagasi oli veidi vihma sadanud ja kivid märjad siis ei õnnestunud. Paar korda proovisin aga ei vedanud kuidagi välja. Kuna järgmine aare oli ka mäe otsas siis sai autoga väike ring ära tehtud ja peagi olingi mäe otsas. Joostes sai suht mindud kuna lugematul arvudel parme ajas taga, õudne... Sai aare ära vormistatud ja kuna järgmise aarde juurde läks minu auto jaoks veidi liiga kehva tee ja parmude tõttu ei tahtnud sinna jalutada ka. Seega siin jäi see aare viimaseks. Eks kui parmudel kõhud täis ja rahulikumaks tõmbab siis tuleb siia uuesti tulla, tänud :)
Olin ametis, et kiirelt aare logida ja parmude ja sääskede eest ära põgeneda. Tänan
Õige koordinaadiga oli hoopis teine lugu otsida. Loodus oli nii lopsakas võrreldes kevadega, et ei tundnud kohe kohta äragi. Tänud!
Veetsime toreda päeva Leetse rannas päevitades ja ujudes ning enne koju minekut tegime peatuse, et siin nimed kirja panna.
Aitäh! :)
Aarde juurde sõites, viskas meile autosse kõva karulaugu lõhna pahvaka. Autost välja astudes niitis lõhn kohe jalust ja kõrva kostis mõnus kose kohin. Kosk nüüd kohe päris ehe ei olnud, aga heli oli rahustav. Tänud aarde eest.
Terve metsaalune oli sellist mõnusat karulaugukat täis, aitäh!
Veel mõned aastad tagasi ei osanus ma karulaugust üldse lugu pidada. Nüüd aga sirutub minu taldrik esimesena välja, kui kuskil karulaugupestot pakutakse.
Kui nimed kirjas, siis vahtisime kõrvalasuvat betoontükki ja nentisime, et Laur oleks võinud ikka sinna torru aarde panna.
Autoni tagasi minnes kujutasin ette, kuidas ma õndsalt kõrvalistmel end sisse sean, kuid Miki oli kiirem ja hõivas mu koha ning minu õnnistuseks oli mööda "teed" alla sõita. Erinevalt mu autokooli omadest oli praegune õpetaja väga chillgrill ja juhendas, kuidas sõita. Mitte ei alustanud tundi sõnadega: ,,Vali ise, kus sõita tahad," ning siis tunni lõpus nentis: ,,Täna tegid sa kahte asja hästi: kihutasid ja ei kuulanud sõna,". (:
Harry otsustas siin millegipärast, et temal on vaja aarde juurde ronida ja no kes leidnud, võib ette kujutada ühte ülimalt väsinud mind, pikka Kärti ja väga pikkade karvadega pisikest spanjelit nullis trügimas. Aitäh peitjale!
Õlipüüduri poolt lähenema asudes vaatasin teed ja imestasin, kuidas küll siit peaks läbi saama! Ujuda ju ei soovinud. Õnneks märkasin kõrval ka vähe kuivemat rada ja võtsin sammu üles. Karulauk vaatas koos aardega tõesti vastu. Seekord varusid täiendama ei hakanud. Oma varustaja poolt saadud kogus ootab endiselt veel ära tarbimist.
Tänud.
Karulauk jäi seekord metsa kuna kodused varud on veel lõpuni tarvitamata.
Minust jäi karulauk korjamata. Panin nime kirja ja läksin mere äärde tagasi. Ka täna nägin videvikus juba eelmisest aastast tuttavat vaatepilti kui saarmas oma õhtust ujumist, kividel loksumist teostas.
Üks vana logivõlg...
Tänud aarde eest!
Oli soov nii aardeid otsida kui näha kalleid hobikaaslaseid. Ja miks mitte ka veidi kevadet sisukamaks tsillida. Kõike seda siinsest viisikust ka sai. Lisaks juurde kulgemist erinevates mobiilides, isegi amfiibmasinas, näha erinevaid (ilusamaid ja mitteniiilusaid) vaateid, ukerdada üleujutatud metsa all aga ka teravaid metsamaitseid.
Aitäh tore keskpäev oli.
Veidike noppisime karulauku kah kaasa.Vähe eemal võeti suurte kottidega siit manti kaasa.
See aare oli juba oma nime poolest päeva eesmärk. Seda aroomi jagub nüüd kodus jupiks ajaks.
GP #5454
Eks oli ennegi teada, et siinne kant karulaugule kasvamiseks meeldib. Nüüd on see õige koht täpselt ära markeeritud. Meie seltskond jagunes - kes tegeles aarde otsimisega, kes korilusega, rahul olid kõik. Tänud aarde eest!
Lähenesime suurema ringiga ja karulauku siin lähistel jagus. Tänud peitjale.
Rahnudest jalutasime siia,karulauku ei korjanud kuna seda on oma hooviski piisavalt.Aitäh!
Matkasime rahnudest siia ja siis tagasi autoni. Noppisin emale nats lauku, teised jalutasid mööda ja teatasid, et meie maakonnas on seda sama palju.
Aitäh kutsumast!
Tegin Paldiskist kodutee väikese ringiga. Esimese hooga tahtsin ikka väga keerulisse kohta ronida aga pilk raskusastmetele pani ümber mõtlema. Edasine oli kevadiselt lihtne.
Tulime siiakanti ilusat ilma nautima ja uusi aardeid otsima. Karulaugu korjamise plaani algul üldse polnudki. Kui aga sind sellisesse uhkesse paika suunatakse, siis ei suutnud lõpuks sellest karulaugu metsast muud moodi läbi kõndida, kui sai kotist üks kilekott otsitud ja natuke ikka värsket kraami korjatud. Niikaua kui mina karulaugu lõhnapilves pea kaotasin, oli Salme äkki kadunud. Nokitsesin siis metsa all edasi ja üldse ei pannud tähele, kus ta käis või mida tegi. Kui mul karulaugust küll sai, tegin ettepaneku aare ka üles otsida. Läksime siis nulli, võtsin topsi välja ja mis ma näen ... Salme nimi juba logiraamatus kirjas. Panin siis ennastki kirja ja liikusime edasi.
Aitäh, väga toredasse kohta juhatanud aare!
Väga vabandan kõigi geopeiturite ees kes pidid valedelt koordinaatidelt otsides liiga palju aarete juures aega kulutama. Olen pikalt võtnud ühte ja sama moodi koordinaate ja isegi metsa all saab väga head numbrid kätte ja pole probleeme olnud. Ei tea mis jama too õhtu mul peites oli, et telefon siis kõigi aarete juures parajalt mööda näitas. Sain nii hilja koju ka ja siis veel aarded üles panna, ning maaameti kaardile ei visanud isegi pilku enam. Loodetavasti oli ikkagi teil tore nautida ka mõnda normaalset aaret saju päeval.
Antud aarde täpsemad koordinaadid oleks: 59° 22.208' 24° 7.168'
Suured tänud Erkole täpsemate numbrite eest!
Kui kutsutakse karulaugumetsa, siis me tulimegi pühapäevahommikul tühi karp kaasas. Tänud kutsumast!
Siin oli paras otsimine, aga lõpuks leidsime. Aitäh aarde eest!
Peale Simone puu otsa ronimist tulime siis siia aaretesajule. Koordinaat näitas iseenesest heasse kohta ja hakkasime otsima, ei leidnud, siis lugesin Madise logi - ahah, et hoopis teisel pool teed on :D kappasime siis teisele poole teed - seal nägi Marguse terav silm aaret kiirelt, aitäh! Koordinaat oli jah üle 10m möödas.
Ei plaaninud oma käega löömist kirja panna aga lugedes tunki logi ma pean ajaloo huvides ikka kahjuks ta koha võrra tahapoole lükkama ning samuti ausalt üles tunnistama.. :)
Ehk - ühe FTFi luhta laskmise lugu tuleb siit. Või kas tuleb..
Hommik. Silmad lahti ja esimene pilk GP lehele. Tänase geopäeva suund sai selgeks. Kui nägin, et Leetse ja Karulauk, siis meenus kohe õige kant, kuhu tuleb suunduda - kuna olin seal kandis varem otsimas käinud mitmeid kordi ning see punkt paistis olevat kohas, kust olen mere äärde laskunud. Kuigi olin aarde avaldumise kindlalt maha maganud, siis edasi tegin otsuse kiirelt - tuleb üritada oma selle aasta esimest ja täitsa piisab kui ka viimast FTF-i. Kolmas katse kui ma ei eksi. Panin ülihelikiirusel moonakoti valmis, et just sealt oma üle pika aja suuremamahulisemat geopäeva alustada (etteruttavalt, sellest sai tõesti hea päev kvaliteetaarete seltsis).
Autole hääled sisse ja ega ma siis maa-ameti kaarti ei uurinudki rohkem. Lükkasin telefonigepsu käima, et las viib kohale. Aga kurja. Ma plaanisin ülevalt läheneda, kuid avastasin end hoopis all, mere pool.
Siis meenus, et see oli sadu ju, siin all on ka midagi, lähemal. Ja nii jätsin ma selle karulaugu ja orienteerusin ringi. Pilk kaardile ja selgus, et olin lodukivist mööda sõitnud. Selge, pööran ringi ja lähenen kivile. Ronin siin ja seal ning üritan nulli paika panna. Mitte kuidagi ei leia. Lõpuks tundub, et kui veel venin siin, siis kindlasti keegi tuleb või see keegi jõuab mõnda teise aardesse enne. Või äkki olen lootusetult hiljaks jäänud niikuinii? Samas kuidagi vaikne on veel.. Ühtegi inimest pole näinud. Autosid küll. Ja kui oled FTFi jahil, siis iga ees olev auto on.. you know . Asi tundus siiski äärmiselt kahtlane, peitja tavaliselt nii kiuslik ei ole, et nüüd siis lodukivi 1.5 nõnda keerukalt leitav on..
Võtsin siis järgmise ning keerasin masina Õlipüüduri poole - kuna see tundus lähemal kui too Karulauk. Aga siin oli ka alguses ikaldus, kuidagi ei saanud aru, kus see null on. Alles vihje lugemine ja sellekohase piirkonna kontrollimine aitas meelerahu tagasi - polegi oskused nii roostes. Sain siit oma FTFi kätte ning süda oli rahul ja kvoot täis.
Järgmisena vaatasin, et see Karulauk ka siin samas ju. Ja see pole üldse see koht, mida ma oma mälu järgi ja pealiskaudselt kaardile vaadates olin arvanud. Kui sealtpoolt kaks inimest ja koer saabusid, siis kohe kahtlustasin geokolleege. Samamoodi kahtlustasin üleval otsingu vahepeal lähenevaid karulaugukorjajaid selles. Etteruttavalt, eksisin.
Kõigepealt tegin nägu, et uurin veekohinat, kuniks korilased mööda läksid. Ning siis läksin teisele poole teed punkti taga ajama. Koperdasin seal vale kivihunniku otsas ja üldse ei saanud aru, kuidas ma nii pime nüüd olen siis. Kui lõpuks ka komistasin ja põlve maha panin, siis lõin käega - las jääb varusse. Arvasin juba, et see paar-kolm korda kuus otsingutel käimine on geotunnetuse täiesti rooste lasknud minna. Millegipärast üldse ei osanud kahtlustadagi, et koordinaadid nii mööda olid.
Lahkudes nägin juba tuttavaid nägusid kes nüüd logisid lugedes esmaleidjateks osutusid. Õnnestus napilt enne laulupidu jõuda. Käisin veel saunakivi juures ka ära ning lahkusin oma georetkele jättes teised uued tulijad põhjuseks siia naasta.
Meie kohale jõudes tuhnis üks meesterahvas seal ringi, hiljem nüüd logisid lugedes selgub, et oli tunk ise, tervitused ka vastu. Natuke vaatasime ise ka, ega midagi silma ei hakka. Siis avastasin, et mu päikeseprillid jäid õlipüüduri juurde ja käisin jooksuga ära. Tagasi tulles ootasime, kuni härra lahkus ja siis uurisime ise edasi. Koordinaat ühel pool teed, aare teisel pool. Aga aare leitud ja logitud.
Siin punktis läks meil kõige kauem aega. Esiti pidi Märten eelmise aarde juurde tagasi minema, sest ta suutis oma päikeseprillid sinna unustada. Siis pidime ootama miskise härrasmehe toimetamise lõppemist (kusjuures härra turnis täitsa nulli juures.. aga nägu oli võõras - logist nüüd saime teada - tunk!). Mõnus karulaugu lõhn ninas nautisime päikest ning määramata aja pärast saime ise samuti turnima hakata. Turnitud sai ikka julgelt, enne, kui Märten taipas teisele poole teed vaadata ja selle hetkega üles leidis. Oeh, null ja selle naljad. Nimed saime kirja teistena ja kui me oleks Märteni instinkti järginud ja kohe siia tulnud, oleks me enne Madist pärale jõudnud. Teinekord siis. Aitäh!
Peale kingitusejärgseid toiminguid ja igaüks oma teid pidi kulgemisi tundsin siin parklas ära nii Marguse auto kui Kaupo suksu. Kaupo oli jõudnud juba m6nda aega seal tiirutada ja yritasin siis enda gepsuga samuti nulli paika ajada. Tegelikkuses oli jah topsik pisut nihkesse läinud aga Kaupo hea silm tuvastas ta siiski juba kaugelt ära. Rääkis veel oma lompide vallutamise seiksusest mispeale otsustasin kohe et edasi liigun ilma autota. Esialgu plaanisin kll vahepeal autot edasi liigutada aga tegelikkuses jalutasime hiiski kogu ringi m6nusasti läbi. Karulauku kasvab siin kll nii et v6ta v6i vikatiga :D Ringilt tagasi j6udes haarasin autost ühe kilekoti kuhu korjasin enda tarbeks seda nimitegelast. Õhtulauas serveeritud värske karulauguv6i kiideti kll täiega heaks nämm. Tänud peitjale "põldu" kätte näitamast :D
Ringiga tagasi siin, kust täna alustasin. Erko just ronis sadulasse ja ütles, et nullis käib laulupidu. Oli jah, juba kaugelt võis näha :D Vahepeal tuli telefonikõne, aga tänu laulupeole võisin varsti juba otse aarde juurde marssida, 20 meetrit mööda kohast, mida näitab Maa-ameti kaart. Ühtlasi selgitas see asjaolu, miks mul topsik esimesel katsel leidmata jäi. Laur, mis su gepsuga juhtunud on? :o)
Tagantjärele targalt saan aru, et olin siin isegi teisena kohal - enam-vähem täpselt lõuna paiku. Sest noh, nii vara nagu Madise pere, ma küll karku alla ei saa :P Võisin vast veerand tundi otsida kui ilmusid noored inimesed, nina telefonis, peatudes umbes kohas, kus geopeitur seda teha võiks. Oleksin peaaegu juba tervitanud, aga näod polnud tuttavad ning hoidsin end tagasi. Veidike jaurasin veel nullis, aga üldiselt olid viinamarjad hapud ja karulaugust ma suurt ei hooli. Läksin "mugude" silme alt minema lähima järgmise aarde poole. Tagantjärele targalt - "mugud" olid ilmselt ikkagi geopeiturid :o) Tagantjärele tervitused Märtenile ja Mirjamile.
Siia sai sõidetud põhja suunast. Kuigi teel oli üks hiiglama suur lomp ja kõrval sõidetava tunduv jalgrada, siis kogemuse pärast sõitsin ikka läbi lombi. Enamasti tunduvad lombid sügavamad kui tegelikult on ning ei paku pinget. Siin aga läks üpris kiirelt sügavaks ning saapaninad oli vees. Natuke maad hiljem aga tuli eriline lohk, nii et mootor oli pooleldi vees. Pärast seda tahtis ka tasakaal kaduda pisut madalamas kohas ehk pidin jala maha panema. Õnneks rohkem üllatusi lombis ei olnud ja ratas välja surnud, küll aga jooksis pärast vett tükk aega välja. Jõudes nulli lähedale kohtasin uuesti Tarmot lapsega ning saime siin pisut otsida, lõpuks siiski leidsime.