Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on pandud Meleski klaasivabriku juurde. Meleski klaasivabrikust on säilinud terve hoonetekompleks, mis sisaldab nii vanu, maakivist, kui ka uuemaid, nõukaajal ehitatud hooneid ja rajatisi.
Meleski klaasivabrikust saab lähemalt lugeda siit
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/r%C3%B5ika-meleski_peeglivabrik1
Nullist leiate konteineri. Konteiner käib lahti neljakohalise koodiga. Õige koodi peate ise leidma. Head nuputamist!
Pärast logimist veenduge, et konteiner kinni läheb ja ära unusta koodi uuesti nulli keeramast, et ka järgmistel oleks väljakutse!
NB! Konteinerit sulgedes pane logiraamat võimalikult madalale (allaosasse risti). Konteineri sulgemisel peab ees olema avamise kood. Kui konteiner on kinni, muuda kood.
Aardes ei ole pliiatsit, võta enda oma kaasa!
Vihje: Hoolikas vaatleja leiab koodi.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (4), lahe_teostus (1), drive-in (1), välimõistatus (1), vaatamisväärsus (1), mahajäetud_ehitis (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9BETM
Logiteadete statistika: 92 (93,9%) 6 3 1 0 0 0 Kokku: 102
Pimedas leitud.Konteineril oli ülevalt tükk puudu.Aitäh!
Tegime siin meeskonnatööd. Mina otsisin aardekarpi, Ene otsis vajalikku arvu, Helle avas konteineri.
Sünnipäeva puhul tuleb ikka tolm geokaardilt pühkida ja väike seiklus ette võtta. See oli väga tore aare vana hiilgetehase juures. Aitäh!
Siia oli meil õpetatud agronoomide kursuse kokkutuleku raames suisa ekskursioon korraldatud. Legendaarne "kahejalgne muuseum" Ville rääkis kõiksugu lugusid sellest ajast, kui ta ise siin majas töötas. Näiteks, kuidas nad vabrikurahva peo jaoks tihtilugu uued nõud puhusid ja pärast jälle toormaterjaliks purustasid - kes neid pesta viitsis:) Või siis omamoodi kujuga pudelitest, mis mehed oma kätega peole kaasa tegid ja millest naised sugugi juua ei tahtnud jne, oi jutte jätkus!
Tema koduaias klaasimuuseumis jäi suu päris lahti - milliseid rariteete oli kokku kogutud! Ja ainult küsi Ville käest, tal on ikka paljude eksponaatide kohta mõni eriline (tavaliselt lõbus) lugu rääkida. Soovitan soojalt!
Ja aardest muidugi ka. Kui rääkisin vabriku juures endistele koolikaaslastele natuke geopeitusest ja nimetasin, et siin on karbi avamiseks vaja neljakohalist koodi, siis praegu politseiametit pidav piiga "tulistas selle puusalt"...tähelepanelik teine:) Kõik kõige paremas korras, tuhat tänu!
Hea koht tuulutamiseks tööpäeva lõpus. Õigete numbrite leidmine oli lihtne ka selle lumega. Tänud peitjale!
Oi kui tore nostalgiaks.Eelkooliealisena käisin isaga selle tehase juures. Liivamägesid hoovis mäletan ja seda, et pudelitega udupeent liiva omale koju sealt tõin. Aitäh aarde peitjale, vahva teostus.
Vanade vigade parandus. Proovisin jälle juba tuttavat numbrit, aga kui see jätkuvalt laegast ei avanud, siis vaatasin avatud pilguga ringi ja sain imestada, kuidas ma seda juba enne ei märganud. Lõpp hea, kõik hea. Aitäh!
Ei ole varem siin Meleskis kunagi käinud ega ka klaasivabrikut näinud. Senine teadmine on, et klaasi saame ikka vaid Järvakandist, aga näe, on ikka veel neid paiku (olnud), kuskohas klaasi on toodetud. Aarde leidsime kärmelt, õige koodi leidmisega läks veidi rohkem aega, aga leitud sai seegi. Aitäh.
Huvitav, mida siia teha annab? Vaevalt et klaasitootmist enam. Kuiv ja korras, logiraamatu illustreeritud kaas on lahti. Aitäh peitjatele.
Triinu-Lys'i lõunatudu ajal tõid autorattad meid Meleskisse. Peatuse olin siin varemgi teinud, kuid ühe teise aarde pärast. Ka kood tuli üllatavalt kergelt välja ja nii saingi nimed raamatusse kirja. Aitäh!
Leitud ja logitud aga tekkis küsimus kas on maaomanikuga kooskõlastatud kuna asub eravaldusel
Kuna meil oli ajaga kitsas, siis võtsime algul ainult selle teeäärse aarde ette ja suunasime auto hoopis selle tee peale. Õnneks oli ka teine aare ilusti tee lähedal ja läks kiiresti. Siin nii kähku ei läinud, mina googeldasin ja Mai otsis koodi. Lõpuks Mai märkas ka õiget koodi. Aitäh!
Siin läks ikka aega ja katsetasime loomulikult ka kleepeka peal olevat koodi. Loobuda ka ei tahtnud, kuna seda aaret oli vaja, et saada logida sünnipäeva challengit ja nii me seal edasi tuhnisime. Õnneks laps lõpuks märkas numbrit ja saime aarde logituks märkida. Täname kohta näitamast.
Veidi kartsin siia tulemist, sest aarde leidmine aga mitteavanemine jätab vastiku tunde ja see hirm mul just oligi. Tegelikult polnudki asi nii hull. Paar numbrit proovisin läbi, aga siis pidin silmi teritama hakkama. Õnneks jäi õige asi ka silma ning aare avaneski. Aitäh!
Tänase väikse tripi esimene aare. Vajalikud vaatlused tehtud ning nimi kirjas.
Tänud!
Tänase päeva reisiplaan oli , teha tiir ümber Võrtsjärve. Kas ka aardeid leiab, see on küsimus. Tundus, et vahepealne sula oli hea, praeguseks aarete otsimiseks. Suured tänud peitjale aarde eest.
Kogesime varasemalt siin mõningat geopimedust, nüüd sai aare logitud. Tänud!
Eelmisest külastusest üle aasta möödas. Seekord tuli vajalik number esimesest vaadatud kohast. Tehtud.
Aitäh aarde eest!
Alguses mõtlesin, et lahendus tuleb kergelt mobiiliga, aga lõpuks pidin ikkagi ennast füüsiliselt liigutama tsipa.
Koodi esimene number on aimatav, aga midagi hullu. Aitäh.
Täna siis põige siia kanti. Kummaline koht ja lahe teostus. Tänud
Teel Karulasse sõitsime läbi. Mõned korrad proovimist ja oligi karp lahti. Tänud peitjale.
Meleski klaasivabrik. Meie esimene kohtumine oli aastal 2017. Sõidad mööda pisikest maateed, äkki paistab tee ääres kõrge korsten ja natukese aja pärast ilmub välja lahmakas maakivist maja. Selline sarmikas, mitte nagu tänapäevased tööstushooned.
Juunikuus, kui siit oma tee sõbra naaberkülas asuvast värskest maakodust tulles mööda sättisin, läks hulk aega, enne kui leidsin üldse üles selle kohe, kuhu peaks koodi panema. Miskipärast oli geopimedus üsna kõikehõlmav. Aarde pesa sai küll lõpuks leitud, aga koodi ... no seda panin küll nii küll naapidi, aga ikka ei midagi.
Täna siis otsustasin tublim olla. Olin teinud kõvasti eeltööd. Koode, mida proovida, oli lademes. Proovisin siis nii, et küüned olid numbrite keeramisest juba tagurpidi, aga ikka ei midagi. Logiraamatut pihku lihtsalt ei saa. Lugesin logisid, mõistatasin, et mida nad seal õige mõtlevad ühe või teisega, kui äkki mulle meenus. Et ma ju tegelikult eelmisel korral lahkudes märkasin ühte kahtlast asja veel. Aga tookord kaasas olnud noorgeopeitur oli väsinud, tüdinud ja näljane ning mõtlesin, et küllap on peagi asja siit uuesti oma rada mööda sättida. Katsetasin siis seda kahtlast koodi ja ... see muidugi oligi õige.
Aitäh peitjale!
Tore konteiner! Vihjest oli igati abi, kuigi vaatluseks kulus kauem aega kui oleks pidanud! Tänud!
Pikal Pärnu-Tartu-Põlvamaa nädalavahetusel saigi vaid koduteel üksikud aarded otsida. See oli tore teostus, eriti meeldis logiraamat. Enne seda mõtlesime igasugu imekombinatsioone välja, aga selgus hoopis, et aare oli valla. Vahel ikka veab ka. Oligi va kiire :-) Kinni panin aarde vast nagu vaja, kuigi see peaks vaid ühtmoodi sulguma, ju siis oli õige asi ees. Aitäh peitmast!
Üks ootamatult meeldiv punktike, mida otsustasime jooksvalt külastada teel Tikupoisist Võrtsjärve äärde. Teostus oli kena ja koht ka, täname!
Leidsin naelu ja leidsin klaasi. Õiges kohas oli asi lihtne, ikka ise ronisin sinna, kuhu vaja polnud. Aitäh!
Viimane aare tänasel georetkel. Päris esimene neljakohaline number ei ei sobinud aga igas mõttes kõige suurem avas konteineri. Tänud peitjale.
Aitäh aarde eest! Kleepsul olevat numbrit tasub ignoreerida, see logiraamatuni pääsemiseks abiks ei ole.
Küll on hea kui kaasas on varem siin käinud ja aarde leidnud sõber! Töö kiire ja korralik! :D Väga uhke ja huvitav ehitis! Nutika ideega väliskujundus!Aitäh aardemeistrile siia kutsumast!!!
Nullis seisis auto. Seekord pidas sõna "geopeiturid?" paika. Seega taaskordne tore teolt tabamine.
Teravat nägemist küll pole aga peagi oli lukk ka lahti silitatud ja tore logiraamat välja võetud ja meie nimedega täiendatud.
Aitäh!
Tänase päeva asjaolud kujunesid nii, et lihtsalt oli vaja tulla siia kanti.Detailidesse laskumata õnnestus see meil ka leida, kuigi koodi variante tuli päeva lõpuks lausa viis, mis ükski sihile ei viinud. Lõpuks kaaslane märkas midagi kuhu oleks kohe pidanud vaatama :) Õnneks see päästiski päeva ja saime logi kirja.Peale logimist ja kaaslast oodates laekus siiagi teinegi paar (Piia ja Peetri näol) kellega oli au kohtuda. Igatahes super aare mis vajab teravat silmanägemist.Aitäh.
Aasta aega tagasi jäime mitteleiuga ja nüüd tekkis võimalus see viga parandada. Käänasime teekonna Viljandisse natukene pikemaks ja peatusime tuttavas kohas. Vahepealse ajaga on nii palju muutunud, et maskeeringuks olnud hekk on täitsa maha võetud ja aardekast täitsa avalikult. Eks muidugi õigelt poolt vaadates. Karp seekord avanes, kuid raskustega. Eks nüüd olid pigem oma töntsid sõrmed süüdi. Oli ahvatlus ka vabrikut uudistama minna aga austasin keelumärki ja ohjeldasin oma isu vanades mahajäetud hoonetes kolada. Aitäh aarde eest!
Peaaegu aasta tagasi käisime siin, kuid siis ei saanud laegast lahti. Seekord oli meil rohkem õnne ja saime nimed kirja. Aitäg aarde eest!
Ühe sobivana tunduva koodi leidsin, aga ei toiminud. Külm hakkas ja liiklus oli tihe, tulen teine kord tagasi.
Teist korda siinkandis. Väga vahva aare siia tekkinud. Aitäh!
Kaido liitus seekord mu otsingutega, vb koodi lahti murdmine pakkus huvi. Tegime hoone sees ja väljas tiiru - ei midagi. Olin juba valmis alla andma, aga no süda ei lubanud.. Tegin veel ühe tiiru ja siis hakkasin auto poole liikuma ja pilk eksles õigesse kohta. Väga kaval!
Eelmisel korral siit mööda sõites ei õnnestunud koodi välja nuputada, Kadri kivi pealt saadut katsetasin aga see ei klappinud. Sel korral oskasin pilgu teise kanti keerata ning seesam avaneski. Konteineris on niiiiiiiii ilus ja nunnu logiraamat, ma panin kohe soovitussildi selle eest preemiaks aardele :). Ja ärgitan peitjaid taolistega varustatult ka uusi aardeid peitu pistma, kasvõi 50-se traili jagu, minule meeldis väga.
Polnud see aare üldsegi meeles aga lähedusse sattudes vaatasin ikka geokaardi üle. Katse üks ebaõnnestus aga kalastama ei plaaninud hakata, seega pilk veidi teise suunda, sest nagu oleks meeles üks number veel ühes kohas. Kolm oli näha ja neljanda kruttisin niisama paika ja purgis :) Sulgemine miskipärast ei sujunud nii edukalt aga lukku ma sain. Teostus 5+
Esimene leidutud number oli kohe õige ja saimegi logiraamatu kätte. Tänan.
Koodikandidaate siin oli ja üks osutus täiesti sobivaks. Kiire leid. Tänud peitjale!
Ossaa, mis popp koht see täna oli! Ka mina otsustasin kodutee siitkaudu keerata. Muidugi polnud ma kirjeldust lugenud ja muidugi polnud mul abilisi saabumas. Nii et pidin üksi toime tulema. Kell oli ka juba peaaegu pime ja telefon autos. Sinna viimasesse kõigepealt oma sammud seadsingi. Guugeldus tulemusi ei andnud. Lugesin kirjeldust ja logisid. Üks neist pani kõrvad liikuma ja peagi oli seesam avanenud. Aitäh!
Peebule käis see aare närvidele. Et jälle olid mitteleiud GP-lehel. Temale käis aare närvidele, tema käis selle jutuga mulle närvidele. Mul sada muud asja toimetada, aga närvesööv oli ka mõte, et ta üksi läheb. Tõeline närvide mäng, eksju? Lõpuks sain mingil määral oma moosi-ja tomatimögina purkidega ühele poole ja viskasin kõik muud kohustused "teisele poole" ja nõustusin armulikult Meleskisse kulgema. (Koos kõrvalepõikega seenemetsa, loogish ju.).
Kui meie kohale jõudsime, siis olid tunnid juba lõppenud... Ilmselgelt geopeitusega tegelevad isikud hakkasid lahkuma oma auto suunas, kui meie objektile lähenesime. Tuli välja, et neil kippus taaskord asi mitteleiuga päädima, eks me siis osutusime päästjaks koolikellaks, et nad peale tunde ei jääks. Üks linnuke oli siristanud, miks Peep esimesel korral aaret leidnud ei olnud ja Peep oli selle sirina kõrva taha pannud. Nojah, tava-aare ta ju sellistel tingimustel tõesti ei ole...
Marko tegi musta töö ja avas tee logiraamatuni, mina kriipseldasin nimed sisse. Tehtud! :)
Käisin vaatasin veel kunagise enda aarde asukoha üle ja tundsin isegi kerget kahetsust, et seal enam aaret pole. Ikkagi täitsa tore mälestusmärk teeservas.
Loo lõppsõnana võib öelda, et seentest tühi mets käis ka tublisti närvidele. :D Puhka siis veel närve või midagi muud.
Aarde eest aitäh!
Seekord oli meil lausa kaheksa silma koodi otsimas. Ning ka väikene suuna müks. Nii see logiraamat välja tuli. Tehtud seega. Noh kui ausalt öelda siis tavaaardega tegu ju ei ole. Samas, kui leitakse, siis on õige ikka endale tuhka pähe raputada. Ise oled saamatu. Aga nüüd on tehtud. Tänan.
Ei õnnestunud leitud “koodidega” avada. Tegemist on mõistatus, mitte tavalise aardega.
Kui mina kohale jõudsin, siis seisis nullis bussitäis mugusid. Ei hakanud tsirkust tegema ja läksin hoopis kalevipoja tooli uudistama. Tagasi jõudes suundusid mugud bussi. Ootasin nende lahkumise ära ja sain ka oma nime raamatusse kirja. Aitäh peitjale.
Aarde leidsin aga koodi seekord mitte. Pealegi tulid mingid mugud sinna midagi tegema. Seekord nii. Eks teine kord.
Kuidagi juhtus nii, et auto sai pargitud sellisesse kohta, mis andis mitu segavat koodivarianti. Lisaks tuli vihm segama, aga äkki panigi aju kiiremini tööle, sest pärast paari vale läbi laskmist sai ka õige sisse krutitud, ning nimi kirja pandud. Nutikas peitmisviis, aitäh peitjale.
Kurb vaadata, kuidas nii kena hoone on peremeheta ja kipub lagunema. Aare on äge, pole sellist veel näinud ja logiraamat ka teemakohane. Aitäh peitjale siia kutsumast!
Büroo suvepäevad olid sel aastal Võrtsu ääres. Ei mäletagi, et varem oleksin kolm päeva jutti pidu pannud, kuid sel korral kujunes nii välja. Tõeliselt lahedad elamused ja jutud ning unetundide nappust võiks iseloomustada Taukari laulujupiga ,,vali, kas paar ööd magamata, või pool elu jääb elamata".
Igatahes korjas Kaupo mind mingi hetk peale, sest tahtsime Kajaka vaimu ära teha. Kuivõrd laine oli liiga kõrge, siis ei hakanud riskima ja võtsime suuna hoopis Pärnu poole. Esmalt jäi tee peale klaasivabrik. Solpsasin autost välja ja sain nimed kirja.
Liisi puhkas Võrtsijärve ääres ning sõitsin talle järele. Kuna oli vaja aega parajaks teha, siis logisin aarde ära, kuigi pärast sai ka temaga uuesti tuldud. Arvasin kohe, mis koodiks võib olla, aga kuidagi ei hakanud see silma. Varsti ikka õnnestus ja siis edasi oli juba lihtne.
Kui kunagi Kalevipoja tooli otsima läksin, siis sõitsin esimest korda elus Meleskist läbi ning jäin seda kohta imetlema ning mõtisklema, miks küll siin aaret pole. Hiljem siis märkasin, et kunagi juba oli olnud aare.
Koodiga tõesti raskusi ei tekkinud. Mul oleks küll lühis olnud, ma arvan. Aga karbi kättesaamine oli hops ja valmis. Aitäh, koht vääris aaret.
Mina leidsin koodi ja teised tegelesid aardega.. tiimitöö.
Tänan peitmast.
Koodi jaoks küsisime abi kõiketeadjalt googlilt, aga õige koodi saime siiski kohapealt, mitte internetist. Tänud aarde eest.
Koodi saime pihta ilmselt viienda katsega, sees ootas tore logiraamat. Aitäh!
Klaasivabrikut olen korra varem juba näinud. Seekord aardejahil. Panime end autos kapuutsiga jopesse, et valmistuda võitluseks parmudega. Õnneks oli neid kõvasti vähem kui eelmise aarde juures. Toreda teostusega aare. Aitäh!
Konteiner sai kiirelt leitud ja kohe tekkisid mõtted ka koodi osas. Esimene pakutud variant muidugi ei sobinud, aga õnneks kohe oli uus variant võtta ja saime logiraamatule ligi. Aitäh!
Missugune kuulsusrikas ajalugu on siin seinte vahel ikka olnud. Suure Venemaa tsaariimpeeriumi väike kohake oli nn võsaklaasi tegemisel ikka väga tunnustatud nimi. Meleskis toodetud klaas andis silmad ette nii mõnelegi Euroopa klaasikojale. Iga kild praeguse vabriku seinas või maas võiks rääkida oma loo... Võimas!
Aarde leidmisega probleemi ei tekkinud, ka esimesena leitud ja proovitud kood sobis. Aitäh aardepeitjale seda ajaloolist kohta jäädvustamast.
Esimese koodiga ei näkanud, aga järgmisega enam mingit vastupunnimist ei olnud. Mõnus peidukas!
Aitäh aardepeitjale!
Puhkus alaku umbes siit. Kodust lahkusime juba eile, tagasi jõuame alles peale geojaanipäeva. Ega töö veel lahti lase aga üritame ikka. Kunagi oleme siinkandis juba käinud. Kas siis tehas veel hingitses ei mäleta. Seekord olime teel Londonisse Found it: 13.Jun.2021 12:11 Meleski klaasivabrik. Kolmas nähtud number sobis. Päris hulk aega tuli pusida, et just sel hetkel sadanud vihmas konteiner lahti saada ühe käega, teisega vihmavarju hoides. Täname.
Meleskist pole enam ammu põhjust läbi sõita, sest erinevalt Leie teest on siin veel kruus ja ka kurvid on järsemad. Aga omal ajal sõitsin siit läbi päris tihti nr.88 bussiga mis Tallinnast Antsla suunas alustas teekonda 16.10. Oli ilmselt 80-date keskpaiga talv kui ma nii 10 aastaselt sõitsin Tallinna poole. 88 buss oli alati kaugliinide Ikarus, Meleski peatuses aga kohtus bussijuht vastupidises suunas sõitva LAZ-i juhiga kes ütles, et ta on juba 2x kraavi libisenud ja ei soovitanud edasi sõita. Bussijuht läkski telefoni otsima, et liivapuistur tellida. Terve bussitäis rahvas jäigi puisturit ootama, kuna aga juht ilmselt tehases helistamas käis, siis hakkas info liikuma, et bussitäis inimesi suure külmaga siin ootamas. Pood oli kinni aga kohe tuli müüja ja tegi poe lahti, samuti avati kohe vabriku muuseum ja kõik inimesed viidi töötavasse vabrikusse ekskursioonile. Tollal tehti seal neid tumedaid õllepudeleid, vedel klaas ja pudelite puhumine on mul siiani silmeees. Räägiti, et neil probleeme toorainega, ehk klaasikilde oleks hädasti vaja, paluti, et kui kellegil suurem kogus vanu pudeleid või klaasikilde, siis kindlasti neile tooks. Ka muuseumist on meelde jäänud mõned väga keerulised taiesed mis omal ajal siin tehtud olid. Kokku ootasime puisturit üle 6 tunni, siis juhi kannatus katkes ja sõitsime aeglaelt edasi, selgus, et puistur oli tulnud Kolga-Jaani poolt ja sõitnud kuni liiv lõppes enne Meleskit ning siis otsa ringi keeranud. Aardeleid ja õige kood tulid lihtsalt. Tänud lapsepõlveradadele juhatamast!
Väga äge koht ,kuri eravalduses märk oli, muidu oleks läinud kaugemalegi uurima.
Ega selle koodileidmisega ülemäära lihtsalt ei läinudki, terav päike tegi ümbruskonna vaatlemise üsna keeruliseks. Peale mõningast ringi vahtimist hakkas siiski miskit lubama ja peale natukest katsetamist lubati logiraamatule ligi. Tänud aarde eest!
Esimene aare leitud, sõitsime edasi. Jõudes õigesse kohta, hakkasime kohe otsima konteinerit, kuhu sisestada kood. Vihje ajas küll segadusse, ning päris kaua otsisime, aga lõpuks vend märkas õiget kohta. Ta märkas kolme esimest numbrit, kuid viimasega oli natuke raskusi, kuid ikka saime hakkama. Aitäh peitjale, väga huvitav peidukoht.
Nullis leidsime kiirelt konteineri ja koheselt panin ühe neljakohalise koodi, mis jäi silma kui auto ära parkisime. Aga vot ei sobinud. Hakkasime siis uut otsima, aga ei jäänud silma, ju ei ole hoolikas vaatleja. Üks mugude auto jäi ka seisma ja vaatasid, aga siis läksime auto juurde ja nad läksid minema. Ju olid klaasivabriku maa omanikud. Andsime juba alla, kui ma silmasin numbreid. Kiirelt konteineri juurde ja hops tuligi lahti. Aitäh peitjale vägeva konteineri eest!
Kiire peatus Tartu minnes. Esimene number mis silma hakkas oli kohe õige. Alustasin uut logiraamatut ilusti esimeselt lehelt. Tänud
Sattusin nullist läbi sõitma ja no kuda sa siis ei peatu.
Laegas tuli kiirelt välja ja juba teine leitud number sobis kaane avamiseks.
Kui Vaiblast Meleski peale keerasime, oli paar kilomeetrit enne Meleskit vaja Piretil kinni pidada, et piibelehti korjata. Mina võtsin sel ajal taskust telefoni, et uurida kus see uus Meleski aare täpsemalt on. Sain sealt info, et selle aarde kättesaamisega on ajutiselt mingid probleemid. Kuna olime juba nii suure ringi oma Tõrva-Tartu teekonda sisse teinud, otsustasime siiski Meleskisse välja sõita ja aare igaks juhuks üle vaadata.
Kui auto kinni pidasime, seisis aarde läheduses auto - "nii nii, kindlasti geopeiturid", mõtlesin. Selle aja peale kui autost välja saime oli auto otsa ringi keeranud ja minekule asutanud. Kui aare logitud sai ja uuesti GP lehele vaatasin, oli aare uuesti kättesaadavaks tehtud. Järelikult oli see siis aardeomanik ise, kelle auto ette end parkisime :)
Tänud peitjatele ja pikka iga aardele! See paik siin vajas uut aaret!
Aardes vahetatud logiraamat väiksema vastu,et see ei segaks luugi sulgemist. Konteiner avaneb ja sulgub kenasti.
Lisan omalt tänasesse päeva ühe sinise näo juurde. Sain samuti aaret käega katsutud aga logiraamat jäi kättesaamatuks. Kokkuvõtteks leidsin lähiümbrusest 5 koodi aga mitte ükski neis ei sobinud. Kui kõik variandid olid ära proovitud ja mõned huupi koodid veel, hakkasin logisid lugema. GC lehel paistis üks sinine nägu ees olevat. GP lahti võtnuna sain tekkinud kahtlusele kinnitust, et aardega ei ole nii nagu peaks. Kadunud hiilgus väärib veel ühte külastust.
Aarde leidsime, vaatamisväärsusega sai tutvutud ja kood ka leitud aga kahjuks kood on muutunud ja logiraamatule enam ligi ei pääsenud. Proovisime mõndasid valesid variante edasi-tagasi keerutades lisaks aga uks jäi suletuks. Eks siis ongi põhjust tagasi tulla
Uhke vabrik ootas meid ees, aga kahjuks seekord jäi laegas avamata.
Ammu polegi aaret avaldamispäeval leidnud. Vaatlesime hoolega ja saime koodi kolm esimest numbrit kätte, viimane läks katse-eksitusmeetodil. Raskem on muidugi pimedal ajal otsijatel. Aitäh!
Loeng oli just läbi saanud ja valmistusin kodutöö tegemiseks, kui kirjakast andis märku uue kirja saabumisest, milleks oli geopeituse teade uue aarde avaldumisest. Kuna kodutöö esitamisega polnud kiiret, otsustasin selle aasta esmaleidu püüda. 13 minutit pärast aarde avaldumist käivitasin auto ja panin ajama. Poole tunni pärast olin nullis ning alustasin otsinguid. Kl 13.05 panin imekaunisse tühja logiraamatusse nime kirja ning asusin aaret sulgema. See enam nii ladusalt ei läinud, võtsin ka peitjaga ühendust, et kas on mingi nipp, et konteiner korralikult sulguks. Pärast katse-eksitusmeetodite läbi proovimist võib öelda, et logiraamat tuleb panna ristipidi võimalikult alla, siis saab ukse kinni. Peitjale suur tänu vaatamisväärsesse kohta kutsumast! Mulle meeldis, et eravaldusesse tungimata saab segamatult, varjatult ja mugukindlalt otsida ning lisaks on logiraamat väga ilus. Aitäh!