Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ruila looduskaitseala võeti kaitse alla 2005. aastal Ruila soo ja seal asuvate soo- ja metsakoosluste ning kaitsealuste liikide kaitseks. Kaitseala pindala on 826,1 ha ning see asub Harju maakonnas Saue vallas Pohla, Ruila, Mõnuste ja Allika külas.
Ruila soo tekkis nõo soostumisel, toitub põhjaveest (Ruila ümbruses on allikaid) ning sademetest. Soos leidub nii madal- ja siirdesoometsa kui ka puisraba. Soos asuva Ruila järve pindala on 16,6 ha, mineraalsaarte pindala – 193 ha. Tekke ja toitumistingimuste alusel kuulub Ruila soo madalikel veekogude kinnikasvamisel moodustunud suurte soode hulk.
Kaitseala eesmärk on jätta kaitsealal asuv soo looduslikku seisundisse, arvestades puhta vee ning turba- ja marjavarude, taime-, looma- ja linnuliikide ning soo kui ökosüsteemi ja teadusobjekti säilitamise vajadust. Metsamaa moodustab Ruila looduskaitsealast ligikaudu 70%. Loodusdirektiivi 1 elupaikadega on kaetud 516,2 ha ehk ligikaudu 62,5% kaitseala pindalast. Vee-elupaikadest jääb kaitsealale Ruila järv ehk Ruiljärv, kuid selle seisund on veetaseme alandamise tõttu halvas seisus ning veetaseme alandamisega on kiirendatud ka soostumise protsessi. Järve pindala on erinevatel andmetel 16-40 ha.
Elustik on kaitsealal väga liigirikas – palju on leitud kaitsealuseid taimeliike,
millest näiteks kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus)
ja eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. esthonica) kaitse
on seatud ala kaitse-eesmärgiks.
Mõlemad liigid kuuluvad ka loodusdirektiivi II lisasse.
Sooaladelt võib leida veel teisigi kaitselauseid taimeliike nagu
kärbesõit (Ophrys insectifera)
koldjat selaginelli (Selaginella selaginoides)
kuradi-sõrmkäppa (Dactylorhiza maculata)
soo-neiuvaipa (Epipactis palustris)
harilikku käoraamatut (Gymnadenia conopsea)
suurt käopõlle (Listera ovata)
balti sõrmkäppa (Dactylorhiza baltica)
kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata)
suurt kuuskjalga (Pedicularis sceptrum-carolinum) ja
lääne-mõõkrohtu (Cladium mariscus).
Kõik need liigid on alal laialt levinud.
Lindudest on kaitsealal registreeritud
must-toonekure (Ciconia nigra) pesapaik, mis on rajatud endisele kotka pesale ning
metsise (Tetrao urogallus) elu- ja mängupaigad.
Linnuliikidest on registreeritud veel:
sookurg (Grus grus)
laululuik (Cygnus cygnus)
roo-loorkull (Circus aeroginosus)
teder (Tetrao tetrix)
händkakk (Strix uralensis) ja
punaselg-õgija (Lanius collurio),
kes kõik kuuluvad loodusdirektiivi lisadesse.
Kaitseala ei ole väga külastatav – selleks puuduvad ettevalmistatud matkarajad, telkimise- ja
lõkketegemise kohad. Ka puuduvad alal kasutatavad sõiduteed või rajad. Külastus on juhuslikku
laadi, kuid siiski võib kohata ka matkaliste gruppi. Kaitsealal käiakse jahil, kalal, korjamas marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi.
Ruila järve põhjakaldal võis täheldada isevalmistatud ajutisi lõkkekohti, kuid need jäävad
kaitsealast välja. Ilmselt kõige külastatavam piirkond ongi Ruila järve põhjakallas, kuhu pääseb
hästi ligi.
Mootorsõiduk tuleks kindlasti parkida soovituslikku parklasse ja edasi liikuda jalgsi või jalgrattaga 800m kuni 1km. Sõltuvalt sellest millise parkimiskoha valid.
Vihje: pole
Lingid: https://youtu.be/jrXIlAk8K54
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla 1 Madalamatele sõidukitele | Parkla | 59° 10.8167' 24° 25.9666' |
Parkla 2 Vähe kõrgematele sõidukitele | Parkla | 59° 10.7568' 24° 25.8366' |
Aarde sildid: ilus_vaade (7), ujumiskoht (5), pikem_matk(>1km) (2), lahe_teostus (2), rästikud (2), muguoht (1), matkarada (1), marjad (1), lumega_raske (1), lõkkeplats (1), lemmikloomasõbralik (1), kalastuskoht (1), soovitan (1), seened (1), puugid (1), piknikukoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9BRZJ
Logiteadete statistika: 57 (98,3%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 59
Vat kuhu nuka taha on peidetud selline tore ujumise koht, vesi ka väga mõnus ja soe. Tänan.
Tegime väikese õhtuse tuulutuse. Siin jäi aare juba eemalt silma, ainult et aarde ümbris on sipelgapesas mõnevõrra rappida saanud, aardekarp ise oli korras. Aitäh!
Soovituslikud parkimiskohad jätsin vahele ja leidsin alternatiivse lähenemise. Metsavahel oli küll hulganisti eramaa silte, aga otseselt ühegi nõude vastu nagu ei eksinud, seega võiks kõik korras olla. Järve äärne täitsa kena. Vähemalt rohkem vett, kui väikses järves, et ehk isegi ujutav :) Tänan kutsumast!
Eelmise aarde juures kaotasin oma kirjapulga aga 6nneks oli teises taskus marker mis aitas hädast välja. Päris kaval camo. Kui ta poleks kylje pealt l6hki olnud, oleks arvatavasti tykk aega otsinud. Aga läbi prao hakkas konteiner kaugele silma. Sisu ise oli 6nneks tibens tobens korras. Aitähhid peitjale
Siia tulin Väikse järve aarde juurest otse üle järve kõndides. Ilm oli imeilus ja aardeleid tuli kiiresti. Aga konteineri kätte saamiseks kulus aega küll, tahtsin ühel hetkel üldse üritusest loobuda, kuid hoolikalt puuoksega ja siis noaga konteineri alust puhastades sain ta pinnasest lahti ja logiraamatu lõpuks kätte. Aitäh aarde eest!
Võtsime ette jalutuskäigu madalamatele autodele määratud parklast. Keegi hea kohalik oli kogu tee läbi kelgutanud - muidu ilmselt ei olekski seda lumes sumpamist ette võtnud. Nautisime kena ilma ja jõudsime pärast pisikest jalutust aardeni. Aare oli oma peidikusse kergelt kinni külmunud aga mõningase kaevamise ja patsutamise tulemusena saime kenasti nimed kirja ja aarde peidikusse tagasi. Aitäh väga mõnusat jalutuskäiku pakkumast - mitmed eramaa ja eratee viidad tegid küll natuke hirmu, et kas, ehk kohtume ka mõne kurja haavlipüssiga eramaa omanikuga, kes meilt meie tegevuste osas aru nõuab aga õnneks oli laupäevane pärastlõuna külakese serval justkui väljasurnud ja ühegi hingelisega meie teed ei ristunud.
Kunagi olin juba seda üritanud, aga siis kattis lähenemisteed paks lumikate ja jätsin asja sinnapaika. Praeguseks oli lumi sulanud ja sai ilusti kohale. Aitäh peitjale.
Me kulgesime nii, et nägime looduskaitseala metsasemat osa. Kohtusime hulgaliste eramaa siltidega. Leidsime vahva aardekonteineri ja viskasime pilgu ka järvele. Aitäh peitjale kohta tutvustamast!
Väikese järve äärest sai siis suund võetud suure peale. Täpselt paras jalutuskäik. Tänud peitjale
Jalgrattaga täiesti drive-in aare.Maskeering on kannatada saanud,kuid aare ise hetkel täitsa kuiv.Mingil ajahetkel tasub minna siiski poodi uue jäätise järele,mulle ka Onu Eskimo tooted maitsevad :) Aitüma juhatamast,suure tõenäosusega ilma geopeituseta siia poleks uudistama sattunud.
Meie tulime Ruilast mööda vaid aerofotol olevat teed. See osutus muidugi ratastega läbimatuks aga oligi põnev katsumus kõigile. Aarde juures nautisime kena privaatset ujumiskohta. Aare on toreda teostusega ja kenas kohas. Suured tänud.
Sõitsin rongiga Laitsesse ja sealt tõuksiga edasi. Esimeseks sihtpunktiks olin selle looduskauni koha vaadanud. Erateid, maid ja valduseid seal ikka jagub, õnneks keegi minu ja mu sõiduvahendi osas kobisema ei tulnud. Viimased paarsada meetrit läbisin jalgsi ning leid oli kiire. Maskeering on kaheks tükiks, muidu aare korras. Aitäh peitjale!
Vist ei hammustanudki täpselt läbi kuidas nende ERAde vahelt siia kõige mõistlikum tulla oleks. Kuidagi ikka siia saime ja nimed kirja panime. Tänud!
Täna tutvustasin perekonna mugudele viimast tituleeritud aasta aaret. Aga enne seda käisin hommikul Ruila järve ääres, umbestäpselt kohas kus viis aastat tagasi ringi luurasin, et sinna võibolla üks MMM aare poetada. Kena koht küll, aga jäi toona tegemata, sest idee nihuke nõrgapoolne. Nüüd on heameel näha väga mõnusalt teostatud kvaliteetaaret looduskaunis kohas. Lumega potentsiaalselt raske, kuid hoolimata arvestatava paksusega maad katvast valgest vaibast, polnud peidukohta täna sugugi raske märgata. Aitäh.
Väikse järve ääres sai juba ammu pulli tegemas käidud, nüüd siis suure kord. Jube sildistatud oli see territoorium siin jah. õnneks leidsime endile selle sobiva lähenemistee siiski üle. Järv oli ilus, aga miskipärast on need tumedamad järved kuidagi rohkem hingelähedasemad. Sellegipoolest mõnus jalutuskäik. Tore ka näha, et kellegi jaoks on just see koht siin hea aja maha võtmiseks.
Tänud.
Auto jäi parkima ja tegime päeva esimese väikese matka järveni. Vaatasime pilguga üle siinse ujumisvõimaluse, mis hetkel ahvatlev ei tundunud ja tõdesin, et uskumatu ikka, et täna, 21.novembri hommikul, me käisime ujumas;). Siin järves oleks minul see tegu ilmselt tegemata jäänud, tundus väga madal kallas.
Aitäh peitjale.
Pärast suplust oligi vaja end liigutada ja siin saime teha väikse jalutuse. Kohapeal oli küll ujumisvõimalus, aga kuna meil suplus tehtud ja siin läheb aeglaselt madalaks, siis ei hakanud võimalust kasutama. Otsisime huvitava teostusega aarde üles ja imetlesime silte, mida kohalik on usinalt paigaldanud.
Väike jalutuskäik ja meie jaoks täiesti uus piirkond, millega tutvust tegime. Aitäh.
Tänase kuldse sügisilmaga oli mõnus jalutada natuke pikemalt ja langenud lehtedes sahistada. Tegelikult oli tore sõita ka väiksematel teedel ja nautida kaunist sügisvärvides metsa. Õnneks mõnes kohas ikka seda metsa veel on ja kõike pole maha võetud.
Auto jäi maantee äärde keelumärgi taha ja jalutasime umbes kilomeetrikese aardeni. Järve ääres oli vaikne ja päikseline, vesi oli ainult külm. Aardeleid oli kiire ja sellega oli kõik korras. Supernunnu logiraamat oli ka. Aitäh!
See oleks olnud ilus jalutuskäik, kui Kaspar peale paarisadat meetrit poleks külili mutta kukkunud. Silver oli ka üsna jonnise ol emisega, aga suutsin nad ikka järveni välja vedada. Õnneks tagasitee oli juba natuke rõõmsam, aga ise olin küll autoni tagasi jõudes täiesti läbi. Aitäh siia kutsumast!
Soovitatud parklasse ligipääsu ees oli edasisõitmist keelav liiklusmärk ja seetõttu sõitsime edasi ja lähenesime legaalset teed mööda kus sai auto parkida eramaa alguse sildi juurde ja sealt oli aardeni 350 m jalutada. Järve ääres logisime aarde ja siis uudistasime ringi järve kaldal.
Ega ei olnudki muud paremat plaani, kui tulla tagasi ühel paremal päeval, palju parema kliimaga ja parema tujuga. Täna oli see päev. Tänan peitjat! Ilus järv.
Marise leidsin madalate autode parklast. Ega väga rohkem polegi midagi öelda.
Leitud ja logitud. Aardel väga hea maskeering. Tänud!
Kuna ilmastik oli selline loterii ja autotransporti käepärast polnud, siis pakkisin vihmavarustuse kaasa, laekusin bussiga koolimaja juurde ja hakkasin sealt astuma. Oma poolteist kilomeetrit sai kuivalt astuda, siis tuli vihmavari välja koukida ja selle all edasi kulgeda. Vett anti õnneks mõõdukalt ja tuult ka polnud, seega täitsa mõnus jalutamine. Aarde enda leidmisega läks mõni minut aega, panin nime kirja ja kuna tagasiviiva bussini oli aega küll ja veel, siis naasesin kooli juurde vähe suurema kaarega. Tänud toreda aarde eest.
Tänane aarete leidmise limiit oli küll juba ületatud aga kangesti oli vaja üht leidu veel ka Harjumaalt saada. Väljakutsete ohver, mis muud. Aga tore oli siia jalutada ja aare oli ka täitsa viks ja viisakas. Tänan.
Veidi kõndimist ja jõudsimegi aardeni. Vaatasime ka järve üle. Tänud aarde eest.
See oli tänase päeva põhiline eesmärk. Kuna teise parklasse enam ei lubatud, siis otsustasime läheneda aardele hoopis teiselt poolt. Saime kuni ERAMAA sildini sõita ja sealt tuli võtta ette väike jalutuskäik. Teepeal noppisime mustikaid põske. Kohapeal ootas ees päris kenake aare. Peale logimist jälle mustikaid logima ja siis uue aarde poole teele. Suured tänud aarde eest.
Muidu kena järv aga põud oli veetasemele kehvalt mõjunud. Tänan
Leitud teel Haapsallu tööle ja Altmõisa külalistemajja ööbimaie. Väga mõnus matk madalate parkla juurest. Seal oli keelusilt, nii et kõrgemate autode parklasse sealt edasi kulgemine pole lubatud. Igatahes oli matk sinna üht teed pidi ja tagasi teist, suuremat pidi igati nauditav. Aare ise meenutas oma jätsikarbiga minu esimest Hilineja KP-d. Kõik korras ja tänud Epule!
Peale ronimist tegime tanklas peatuse. Kohvi kõrvale vaatasime kaarti ja mõtlesime, mis edasi? Ideed olid seinast seina - praam? paat? raba? 5,0? mets? kodu? Kell näitas õhtut ja meenutasin Mikile, et minul on tööpäev homme ehk teeme ekstreemsusi teine päev. (Etteruttavalt võin öelda, et järgmine öö tegimegi) vaatasime seda täppi ja valik läks kümnesse, sest saabusime kõige õigemal hetkel siia. Jõudsime nulli ja panin kiirelt nimed kirja. Sealt edasi nautisime järve kaldal päikeseloojangut. Imeline! Aitäh!
Suure ringiga vurasime ligidusse ja jalutasime kohale. Peale logimist uudistasime järve ka.
Tänan peitmast.
Jalutuskäik tuli päris pikk ja iga parm muutis teekonna veel pikemaks. Järveranda jõudes logisime ja siis viskasime riided seljast ning pagesime parmude eest vette. Jube hea rahulik oli vahelduseks. Tagasiteel läbisime mõned metsapiirkonnad, mis evisid tugevat metsmaasika-aroomi. Pistsime mõned maasikad suhu ka - magusad olid! Aitäh!
Tänase palava ilmaga sattusime ideaalsel ajal siia. Peale logimist sai tehtud ka värskendav suplus. Aitäh!
Väga ilus koht ja kus oli alles metsmaasikaid!!!
Soovitan kindlasti ja tänan peitjat!
Väga kauni kohaga oli tegu, polegi sinna varem sattunud. Teinekord kohe tahaks pikemalt aega veetma minna :) Tops oli ka vahva. Võiks küll karp sisaldada juhendit ja mõnda viidet lisaks mängule. Õnneks vähemalt logiraamatu peal oli geopeitust mainitud. Tänud!
Igati meeldiv ja asjalik kutse siia järve äärde, kuhu pole varem sattunud. Üks raiesmiku serv punas metsmaasikatest, see võttis veidi tempot alla. Tänud!
Käisime ja vaatasime selle tormise mere üle. Ilus vaade.
Väga tore väike muulike on sinna laotud. Jalutasime sinna ja tagasi, täna polnud enam kuigi porine. Aitäh!
Hobuse jätsime suure tee äärde rohtu vaatama ja kulgesime jala. Järv oli nauditav, kuskil lähedal toksis keegi endale pikniku jaoks puid teha, meie logisime ja kulgesime tagasi. Piial pilk miskit nutifonist vaatamas. minul käed seljata, unelev mõte kuskil maa ja taeva vahel. Pilk siiski maas. Ühel hetkel märkasin poole meetri kaugusel rahulikult minumoodi vonklemas punakaspruuni sakilist. Suutsin vaid rahulikult ühmata, et näe uss ka siin ja seejärel oli unelev, mõnus rahulik kulgemine selleks korraks läbi.
Päeva lõpetuseks valisime selle väikese matka. Auto jätsime soovitatud kohta ja asusime teele. Aarde poole kulgedes lugesin meile kõva häälega ette kõik hoiatused ja jätsin nimed meie külaskäigust logiraamatusse. Seejärel imetlesime vaadet, proovisin järvevett ja asusime tagasiteele. Just oli miskit väga olulist vaja telefonist vaadata kui Peetri hoiatus mu astumise peatas. Järgmine samm oleks maandunud jämedal voolikul, mis üle raja lohises. Uhhhh, ilmselt suurim rästik, keda trehvanud olen! Minu röögatus oli kindlasti kosta mitme hoovi kaugusele. Ometi ei paistnud loetud meetrite kaugusel olevas hoovis toimetavaid noori see häirivat. Ju on nad sedasorti külalistega harjunud.
Tänud, aare ja kulgemine oli ju tore :)
Kui juba väikese järve äärde tulime, siis mõtlesime, et võtame ikka kaks kärbest ehk järve ühe hoobiga. Seega, ühe järve äärest jalutuskäik teise juurde. Kerge jalutus suvisel metsarajal ning tulemuseks muidugi ka aardeleid. Aitäh.
Autoga pääsesime kõrgematele autodele mõeldud parklasse. Sealt saime jalutada läbi rahuliku elamurajooni järve äärde. Karl leidis aarde kiiresti ja peale logimist läksime vaatasime ka järve üle. Terve kallas oli konnakullestest must. Huvitav kui paljud neid konnadeks sirguvad?
Meie sõiduk ülemäära kõrge just pole aga ei olnud mingit probleemi kulgeda parklasse number 2. Edasisõitu ükski silt ega märk ei keelanud aga käitusime vastavalt kirjelduses toodule ning läksime jalgsi edasi. Eks seal teiste suvilate taga olekski veidi imelik sõita olnud. Rada oli vaid paaris kohas veidi mudane, muidu igati viisakas tee. Üsna ruttu olimegi järve ääres. Aaret otsima õigeti ei pidanudki. Ju lähenesin täpselt õigest kohast nullile ja olin aaretega täpselt vastakuti. Panime nimed kirja ja nautisime järve ääres natukene päikest. Uudistasime ka rohket konnakulleste populatsiooni. Aitäh jalutuskäigu eest ilusasse kohta!
Ühel hetkel tegi telefon piiiks. No näe, ongi uus aare. Et las ta siis praegu olla, aga... Oot oot, kus ta on? Kõigest mõnede minutite kaugusel autosõidust. Ütlesin, et lähen teen ühe pikema lõuna ja enne kui keegi reageeris olin ma juba oma ametikohast kadunud. Aardele lähenesin seal poolt, kust vormeliga ei pääse. Ei hakanud trügima nulli poole, vaid austusest maaomaniku suunal jätsin masina sildi juurde, mis lausa talu nimele viitas ja hopsti, kõmpisin mööda väikest teerada mis selle 800m teekonna palju lühemaks tegi. Tänase ilmaga maastik täitsa 1.5 oli, aga võimalik, et vihmaga pisut porisem. Kuna oli märgitud maastik 3.0, siis hakkasin nullis nina taeva poole ringi uitama, et nüüd kuskil kõõluma peab hakkama, kui äkki märkasin üht objekti, mis vist ei ole pärit algselt sellest kohast. Jep, selles logiraamat täitsa sees ja täiesti tühi. See hetk oli 13.28 kui nimi sinna maalitud sai. Ilus vaade, vaikne kohake ja hää pisike matk. Aardega on ka vaeva nähtud. Soovitan. Tänud peitjale !