Eksinud tulnukad

 2 

Ma ei oskagi seda kuidagi kirjeldada, mismoodi see nullis välja nägi. Igatahes, kui olin tuvastanud aarde asukoha, siis proovisin sinna vaikselt kohale ronida ning täpselt kõige kõrgemas punktis viibides just see juhtuski. Ainus, mida ma teha jõudsin, oli käed ja jalad ümber tüve kerida - muidu oleks ise kõigepealt vastu maad sadanud ja siis saanud tunda, mis tunne on ülijämeda puutüve alla jääda, oksatüükad siseorganites. Seetõttu pääsesin vaid väljaväänatud jalaga. Kokkuvõtteks võib öelda vaid, et vedas. Ufodega sain õnneks jutule, need laskusid samuti maa peale vaatama, et mis loom see nüüd vastu mätast käntsas. Tagasitee autoni möödus kergelt longates ning tulnukaid tänades, et nii kergelt läks. Seekord vedas.

 1 

No tegelikult oli see juba kolmas kord...
Nüüd aga on need tegelased üle vaadatud ja nimed logiraamatus. Päästsime aardest ka ränduri, kes oli juba üle aasta meid oodanud.
Aardevalvurid on praegu puhkuselainel ja nii õnnestus segamatult toimetada. Püüdsin nende kodu küll võimalikult vähe rikkuda, iseasi aga, kuidas see ka õnnestus.
Aitäh matkale kutsumast!

Kevad novembris

Meie jõudsime konteinerini alles teisel lähenemiskatsel. Esimesel korral võtsime nii jabura lähenemistee, et olime lõpuks õnnelikud kui mitmete nihestuste ja kogu keha katvate kriimustustega autoni tagasi jõudsime. Seekord olime märksa hoolikamad, valisime õige koha ja kehakatted stardiks ja olime peale tunni kestnud jalutuskäiku vihmamärjas metsas tagasi auto juures.

Aitäh aarde eest! Toredad tulnukad.

Soe suvi on ka siin maastiku ketsides läbitavaks teinud. Kohatisest vesisemast olust andis tunnistust kõrkjaväli, mis nii kõrge ja radasid kustutav, et üle 2m ei saanud kaaslasest maha jääda.. muidu kadus hetkega silmist. Koordinaatidele jõudes jälgisid väikesed mehikesed mu otsimist ikka tükk aega, enne kui neid ka märkasin. Lahe konteiner.

Tänan peitmast.

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Meenub, et selle aarde juurde viis vist suht vesine tee, või siis ei viinud ka.Ei mäleta :)

Aarde asukoht veidi küsitav, et milleks vaja nii padrikusse viia. Mõistatus ja teostus olid lemmikpunkti väärilised aga kahjuks asukoht nullis selle ära. Antud ajal oli seda aaret täitsa okey külastada, tee vesine ja nii sumbatud sai, tänud :)

 1 

Eks nendelt tulnukatelt võib ju kõike oodata. Ilmselt ei ole nad meie geokraafilise kaardipildiga väga kursis ja maanduvad sinna, kuhu jumal (või siis juht-tulnukas) juhatab. Kuigi geoparklas juba seisis üks auto, siis ei teinud sellest väga välja, sest käib ju jahihooaeg. Kui siis aaret logides käis oksapraks! Puude vahelt paistis lõke ja tulnukad! Või siis mitte? Poetasime siis aarde vargsi tagasi ja hiilisime vaikselt minema. Ilmselt me võõrastele märkamata ei jäänud, aga kommunikatsiooni ka arendama ei hakanud. Käidud.

 2 

Oeh.. no need tulnukad! Ei olnud mitte kerge leida seda paika, kuhu need konkreetsed tulnukad maandusid. Ajast kui veel poisipõnn olin, mäletan küll, et tulnukad käisid maalastel külas. Neid oli nii siin, Kaiu kandis kui ka näiteks Pärnu maantee ääres, Haimre teeristis. Seal olla seisnud ufolaev keset teed, kui piimaauto hommikust ringi tegi. Piimaautojuht ja kaasas olnud naine olid muidugi jahmunud ja üllatunud, aga mälu järgi mingeid intsidente seal siiski ei olnud ja sõidule kaasa neid ei võetud. Möödunud sajandi 90ndad oli ses vallas üldse aktiivsed. Ikka palju käidi meil külas, ise siiski kedagi kohanud ei ole.

A need tulnukad olid siin täitsa sõbralikud ja kindlasti ootasid meie külaskäiku. Aitäh.

 1 

Mõistatus sai suhtkoht avaldumise hetkel ära lahendatud ja nii see täpp ootele jäi. Nüüd siis lõpuks sai matkapäev ette võetud ja päeva alustuseks valisime selle jalutuskäigu. Kummikuga täitsa tore astumine, satikaid ka ülemäära palju ei olnud. Tänud aarde eest!

Tulnukad olid ikka päris ära eksinud. Aitäh peitjale.

Ei tulnud see lahendus lihtsalt. Väiksele vihjele koorus välja. Oeh, on ikka teekond , suure ämblikud ripuvad nina ees, veetakistused, seened, mis ei lase metsast peale logimist ära minna. Kutid ise seal metsas on lahedad. Tänud

 2 

Lahendus oli selline.....nagu sõna, mis ei tule kohe meelde. Tead küll, et peaksid seda teadma, aga no....ei tule! Töö juures võtsin natuke laiahaardelisema programmivariatsiooniga faili lahti ja näppisin natuke siit ja natuke sealt... ja äkki juhtus see, et eksinud võõrliik hakkas mulle täitsa arusaadavat infot jagama. Panin nende juhised kirja ja kuna nad ei tundunud liiga abitud, näljas ja laussuremas, siis otsustasin, et las ootavad veel veidi.

Herki aga kibeles kangesti nende juurde minema ja puhkuse eelviimane päev läks siis Kriku ja Kraku (oletame, et need on nende nimed) külastamise peale. Selle matka ma tahaks oma ajust kustutada - teel sinna lootsin isegi, et äkki Krikul-Krakul on mingi mälukustutamise seade, mis selle retsi matka mu ajust kustutab. Aga neil loomulikult ei olnud seda. Tüüpiline! Tagasitee oli veel ,,vahvam,, , sest kuskilt ilmusid meie oma planeedi vahvad putukad ja tegid oma putukatempe.

Siiski oli rõõm suur, kui tagasi kindlale maale jõudsime ja logimistöö oli tehtud. Trenn ka. Jeei! Aitäh!

Sellised asjad käivad üle minu mõistuse. Catiberg lahendas, hoidsin lihtsalt kätt pulsil. Minu jaoks täielik USO (Unidentified Solution Object). Hea kui keegi peres ikka arvutiga ka sõber on.

Lõpp oli nii ja naa. Selge, et kohe ei hakanud tormama. Oli vaja ropult aega ja õiget ilmastikku. Täna oli ilm külm, sooja alla kolmekümne kraadi ja hing ihaldas ekstreemsusi. Võtsime siis selle jändriku käsile. Ebaharilikke nähtusi ei tuvastanud, oma osa selles oli kindlasti vere alkoholisisalduses, see oli täpselt 0 promilli. Kena konteiner ja täitsa normaalne koht.

Aitäh!

Tänud aarde eest!

 1 

Kui lugesin aarde kirjeldust sai kohe kirves teele saadetud enne lahendamist.Lõpuks kui lahendatud sai siis tuli välja,et kirves sai lennutatud täitsa õiges suunas.Aitäh laheda mõistatuse eest.

Matkamiseks maastik mulle meeldis, midagi uut. Ajastus oli Marilt väga hea, meeldivalt mõnus ja kuiv oli astuda. Meie astumise algust ja lõppu uudistasid musta ja valgekirjud. Oh seda lilleilu, mis siin laius enne aardele lähenemist. Tänud peitjale.

 1 

Oh, need Jaika mõistatused! Tegelikult on siin kõik lihtne, aga mina olen meister nende üle ja raskemaks môtlemises. Nii et algus tuli väga vaevaliselt. Kuigi suutsin ikka veel, pärast kõikide laste gümnaasiumi lõpetamisi, kergelt samastuda pildil oleva suurema tüübiga.
Kui algus tehtud sai, siis edasi oli kohe väga tore. Hindan väga kõrgelt peitja loovust ja oskusi omanäolisi mõistatusi teha. See siin oli taas näide omanäolisest puslest. Kohale kaarutades imestasin juba mitmete kilomeetrite kaugusel, et kuidas peitja niisugustesse kohtadesse satub. Mina tulin puhtalt täpi värvimise pärast. Siis ka kõhklesin, et kuidas minna...
Karja nägime ka meie. Loomad vist ootasid midagi, igatahes ei jäänud nad meist alguses sammugi maha. Ja siis kui jäid, algas eriliselt põnev maastik. Karli moodi hüppama me ei pidanud, saime nautida kooslust ja käpalisi. Minu mõõtmised viisid mõne jala kaugusele, kuid see oli kohe selge, kuhu tulnukad maandunud olid. Krista uuris maandumispaika erilise innuga ja nii ta tulnukaid enne mind märkaski. Saime kenasti kokkuleppele ja meid jäeti Maale alles. Keegi teine võib end kooliprojekti jaoks välja pakkuda. Parmud olid nad vist juba kaasa võtnud. Vähemalt meie neid ei kohanud. Ja kärbsed ei olnud ka liiga tüütud. Meil oli vahva õhtune rännak. Suur tänu! Mulle meeldis!

Heh, Jaanika, sügisel koleda ilmaga tuleks selliseid ekraani põrnitsemise aardeid avaldada, mitte keset kaunist kevadet!:) Seepärast minusugusel palju kannatust ei jätkunudki kodutöö tegemiseks. Algusest sain nagu minema, aga edasi ei tulnud lahendus teps mitte viie sekundiga. Eks oma viga, ise olen ennegi kuulutanud, et pigem matkan kümneid kilomeetreid kui pusin kümneid minuteid või tunde arvutis, nüüd saime võsas ja märjas sopas uidata mõnuga. Kas just seda mõtlesin, aga kurta pole siin midagi.

Lõpp hea, kõik hea, toredas tiimis peitub edu võti. Tulnukad said leitud, kõige julgema saatsime neid lähemalt uurima, Liis vormistas eksinud tegelaste juures meie ekslemise lõppenuks. Autoni tagasi jalutades põrnitses meid uudishimuk kari väga põhjalikult, eks me nägime üsna sopased välja ka. Pärast mõnusat Keava raba supitamist oli see käik ikka üsna teistsugunem, täitsa vales järjekorras aaretasime. Järgmine kord võiksid tulnukad mõnda ilusasse kohta eksida;).

Aitäh peitjale! Oli meeleolukas otsing.

 1 

Eks alguses sai ka seda aaret natuke nokitud, aga kui iga natukese aja tagant oli tunne nagu oleks vastu seina jooksnud, jäi see paremaid aegu ootama. Pool-ootamatult tuli see aare ka päevakavasse kui Keavas sulistamas käisime. Ettevalmistus oli null. Nagu otse rannast kargaks võssa, ainult plätud vahetasin surfipapude vastu välja. Aga mis see ihunuhtlus ühele mehele ikka teeb, eriti kui kari samasuguseid kaasas on. Minul olid panused pandud Kaupo ja Liisi peale, aga paistab, et vähemalt Liis panustas geoninade peale. Seekord olid aga ninad umbes ja pika aja jooksul sai ära toidetud ebaloomulikult palju sääski. Njah, eks see kirvega loopimine on nagu ta on. Vahest joppab, vahest mitte. Eks sai ka käigu jooksul mainitud, et esmalt oleks ikka pidanud tulnudkaid otsima tulema ja siis rappa ujuma minema. Aga kuna tegutsesime vastupidi, siis pärast sai enda puhastuseks viimane joogivesi ära kulutatud ja koju sai sõidetud juba kuivava kurguga.

Tänud.

 2 

Aarde avaldumisel klõpsasin selle lahti ja siis kinni tagasi. Mingi hetk nägin laua peal pabereid, mis kahtlaselt selle aardega seostusid ning ühtlasi märkasin Kaupot, kes suur küsimärk pea kohal ringi käis. Bakaeksamiks õppimine avas mul mõistatuste lahendamise tšakrad (noh ja peale selle sooritamist läksid need tšakrad tagasi kinni) ja võtsin asja ette. Täiesti kogemata sain algusest mõistliku ajaga minema ja teise etapiga panin umbkaudse piirkonna paika. Pommitasin natuke geokontrolli, aga pihta ei saanud. Jätsin selle siis ootele helgemaid aegu ootama. Kui NKT-ga keavakevadet nautisime, siis võtsime nõuks siia ka tulla. Merle ja Silver on lihtsalt niivõrd head geoninad, et patt oleks olnud jätta võimalus kasutamata. Viskasime kirved õlale ja hakkasime minema. Leidsime mitu kohta, kus need tulnukad end peita võivad ja üritasime neile üks null teha. Nii libedalt siiski ei läinud ja pidime küll taevasse vahtima, kuid mitte teistele planeetidele, vaid taevaste jõudude poole. Saime vihjeid tulnukateksti mõistmiseks ja varsti oli UFO-maandumiskoht tuvastatud. Läksin ütlesin poistele tere ja panin meid ka ufode poolkt äravarastatavate isikute nimekirja, et orbiidile lennata. 31.02.2022 pidi start olema. Loodan, et ära ei unusta.

 2 

Kui juba Raplamaale oli tuldud, siis vaatasime ka selle aarde üle. Geokontrollile pihta polnud saanud, aga vähemalt oli tulemus lubav. Jalutasime kohale ja õnneks maapind enam nii märg ei olnud. Sandaalide ja lühikestepükstega said jalad küll vatti ja ka külmas vees leotust, aarde juures ka sääskedelt ohtralt nõelamisi. Aega ikka läks aga eksinud tulnukad leitud sai. Ei osanud neid aidata, jätsime nad samamoodi maha. On alles mõistatus, midagi täitsa teistsugust ja korralik pähkel. Kui lahenduskäik teada, siis 90% mõistatusi 5 minutiga lahendatavad. Ega ka tavalise aarde leidmisega ei tohiks üle 5 minuti reeglina minna, aga millegipärast ikka kulub mõistatustele ja otsimistele väga palju aega :)

 1 

Aarde otsimiseks oli aega pool tundi ja jõudsin selle ajaga aardeni ja tagasi parajalt ära jalutada. Tulnukad olid endiselt nõutult seal passimas, ilmselt nad ei olnud eelmiste geopeiturite teejuhatamisest aru saanud.

Karlil õnnestus see mõistatus kerge vaevaga ära lahendada ja rääkis ka mulle õhinal lahenduskäigust. Enne tulnukatega kohtumist tutvusime uudishimulike lehmadega. Teekond oli nii nagu ta oli. Kummikutega oli enamusajast mugav kõndida, vaid paaris kohas tundus olevat veidi sügavam vesi, kus tuli oma samme natuke valida. Tulnukatega kohtumine oli üllatavalt kerge ja peale seda seadsime sammud tagasi auto poole.

 3 

Eksinud tulnukate jälgede ajamine virtuaalsel lainel läks üle ootuste lihtsasti. Aarde avaldades nägin pdf failis palju triipkoode ja mõtlesin, et järgmine päev nagunii tööpäev, siis seal hea skänneriga tekst läbi lugeda. Tegelikult sain pooleldi kogemata sellest tulnukate jutust aru. Järgmisel etapil tutvusin tulnukate vaatamisväärsustega ja üks hetk koperdasingi nende õnnetuspaika, millest andis välja lugeda nende saladusliku peidupaiga siin samas Eestimaal.

Aarde juurde minnes kohtasime meiegi väga uudishimulikku lehmakarja. Kõik kogunesid külg külje kõrvale meid vaatama. Nagu ärasaatmiskomitee inimestele, kes ohverdavad ennast õige pea tulnukatele. Pärast põgusat tutvumist sõitsime autoga edasi kuniks leidsime sobiva parkimsikoha. Esmaleidjate logi järgi oli näha, et võib pisut vesiseks minna. Maire pani jalga kummikud aga ma otsustasin kangekaelselt tossudega proovida. Juba heinamaa peal oli tunda, et Maire valik oli vist veidi parem. Üle kraavi saades oli eelarvamus juba veel kindlam. Maire läks igaltpoolt otse läbi vee aga mina hüppasin pokult pokule. Kuivale maaribale jõudes leidsime üles vist tulnukate jäljed. Rada läks täpselt soovitud suunas. Kuna rada läks ka kuuseokste alt madalalt läbi, siis võis oletada, et tulnukate pikkus on maksimaalselt 40cm. Üks hetk kohtusime ka eeldatava karukakakuhjaga. Pakkusin välja, et kui kõht väga tühjaks läheb, siis sealt saaks välja koukida terveid jõhvikaid.

Lõpuks jõudsime alale kus oli ikka väga märg. Isegi Maire ei saanud oma kummikutega enam suvaliselt jalutada vaid pidi samme otsima. Ma pidin tegema puult puule ja mättalt mättale aina pikemaid ja ohtlikumaid hüppeid. Ime kombel jõudsin täiesti kuivade jalgadega eksinud tulnukate juurde. Peale aarde ei andnud väga midagi tunda, et siin kandis võiksid tegutseda üleloomulikud jõud või tulnukad. Eks tulnukate hiigelajast on möödunud juba oma pool sajandit. Eks võibolla on tehnika arenguga selgunud, et taevas hõljuv udupiksel ei olegi UFO, vaid tavaline lennuk või satelliit.

Aarde juurest lahkudes enam nii hästi ei läinud kui tulles ja sain ühe tossu sisse mitu head sõõmu vett.

Aitäh peitjale seikluse eest tulnukate juurde!

 9 

Halleluuja!! Oli see alles põnev tulnukate tagaajamine algusest lõpuni. Esimese hooga arutasime lihtsalt teoreetiliselt võimalikke lahendamise ideid ja kui lõpuks midagi proovida otsustasime, siis võib öelda, et täitsa koba peale sai kohe pool mõistatust ära lahendatud. Seejärel jäi asi päevakeseks settima. Uurisime tulnukate elu ja maale jäetud jälgi iga nurga pealt, kui lõpuks Salme teatas, et ta on tulnukate keele ära õppinud. No mida asja, ma ei teadnudki, et tänapäeval koolis sellist asja õpetatakse :) No kui juba nende roheliste mehikeste keel selge, siis pusisime edasi ja teise päeva õhtuks oli mõistatus lahendatud.
Külaskäiku tulnukate juurde kohe planeerima ei hakanud, aga täna päeval tundus ilm vahepeal üsna ilus ja siis hakkas ideeke idaneme, et äkki läheks vaatama. Eriti põnev tudus see, et miks keegi otsima ei lähe või vähemalt netist oma leidu ei logi.
Praktiliselt terve tee kallas vihma ja juba tekkis kõhklus, kui hea ülesande omale võtnud oleme. Õnneks aarde lähedusse jõudes vihm lõppes ja taevas läks päris selgeks. Tõmbasime siiski kogu kilevarustuse selga, sest aimasime märga teekonda. Kui auto olime ära parkinud tuli meid kohe tervitama suur kari veiseid. Ilmselt olid nad rohkem harjunud läheduses visiitidel käivate tulnukatega, kui inimestega. Igatahes rivistusid nad kõik karjaaia taha ja jäid meid väga pikalt järgi vaatama.
Teekond aardeni oli päris märg, liikusime vaheldumisi vesistel loomaradadel ja mõnes kohas lihtsalt pokudel hüpeldes. Peale äsja lõppenud vihma oli looduses väga värske ja mõnusad metsalõhnad saatsid meid kogu tee. Muidugi saime pidevalt vastu nägu värskendavaid veesahmakaid puude okstelt, kui märjast võsast läbi rügasime. Aga olime täitsa arvestanud, et kuivaks me ei jää ja see üldsegi ei seganud meid.
Lõpus võttis meid vastu tohutu sääserünnak. Õnneks olid kadunud tulnukad siiski meid ära oodata jõudnud ja logiraamatusse tegime esimese sissekande kell 17.40.

Väga lahe mõistatus ja kihvt aarde teostus. Meil oli väga mõnus õhtune seiklus tulnukaid taga ajades. Aitäh!

Uudishimulikud veised

Vesine matk

Leitud, logitud :-)

Ärge üle mõelge, mõistatus on lahendatav 5 minutiga!

Muutsin raskusastet ja lisasin vihje