Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Väga kuivadel liivamaadel vanadel luiteharjadel levivad valgusküllased samblikumännikud. Nagu nimigi viitab, kasvavad siin mändide all peamiselt samblikud. Kõikvõimalike tingimustega kohanev mändki ei kasva siin suureks ja sirgeks mastipuuks, vaid jääb jändrikuks ja madalaks.
Samblikud on väga tallamisõrnad ja aeglase kasvuga. Kord lõhutud samblikuvaiba taastumiseks läheb aastakümneid. Samblikumännikud on oma kuivuse tõttu ka meie kõige tuleohtlikumad metsad. Kõpu poolsaare metsad on aegade jooksul korduvalt põlenud.
Kõige rohkem võib siin kasvamas näha põdrasamblikke. Erinevate põdrasamblike vahele on end sättinud ka porosamblikud ja islandi käokõrv. Rohkem infot samblike kohta leiate kohapeal RMK infotahvlilt.
Aare asub ilusal metsarajal. Võib läheneda mujalt, aga võib ka alustada Kaleste RMK telkimisala parklast. Telkimisalalt algab tore ringikujuline loodusõpperada, mis on ca 1,8 km pikkune. Et samblikega pind on õrn, siis püsi rajal. Aarde leidmiseks pole vaja sambliku pinnal talluda.
Vihje: kuusk suure männi kõrval
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 58° 54.4629' 22° 8.0030' |
![]() |
Raja algus | 58° 54.4730' 22° 8.0800' |
Aarde sildid:
matkarada (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9BVNH
Logiteadete statistika:
70 (98,6%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 72
Leid tuli kiirelt aga aga aardeni lähenesime jälle valelt poolt läbi tihniku ja ämblikuvõrkude. Tagasi mööda õpperada nagu normaalsetele inimestele kohane. Täname
Üks tahtis mind tee peal nahka pista. Aga ei - suur amps ajab suu lõhki. Võrgu jätsin alles, las püüab väiksemaid. Männid olid võimsad. Tänud kutsumast! Tagasiteel oli teine täpselt samasune kaheksajalg kahe suure puu vahel jahil. Tervitan siinkohal lisaks Marisele kõiki arahnofoobe!
Auto parklasse pargitud jäime kõigepealt natukeseks lahedat looduse muusikat kuulama: kuidas laine jääsupis mängis. Enne aardeni jõudmist saime ka mõnuga võssis ragistada. Koht ise oli tõesti vägev vaatepilt omapäraste mändide ja kõrval tihedalt pead tõstvate noorte kuuskedega. Nimed kirjas oli tagasitee mööda rada juba märkimisväärselt lihtsam. Aitäh peitjale kohale meelitamast!
Mere ääres oli väga äge, lumesupp lainetas ja kaldal olid lumevallid justkui vahuvall. Aardele lähenesime geopeituri kombel läbi võsa ragistades ja tagasi parklasse ilusti rada mööda. Aitäh peitjale.
Nullile lähenesin otse mere poolt, mis tähendas mõningaid keerulisemaid maastikulõike. Lõpus oli samblikke ka, aitäh!
Samblikumännikud minule väga meeldivad, eelkõige kuumal suvepäeval. Parkimiskoha otsimisega oli veidi pusserdamist, sest kaaslane tahtis tingimata neljarattalisega aardele võimalikult lähedale trügida. Õnneks sai pärast seda ka piisavalt jalutada, kuigi mitte kogu rada läbi. Kodus olime vahetult enne just avastanud järjekordse Lord of The Ringsi lauamängu, kus metsarada viis rändajad üha kaugemale sügavasse metsa, kus valitsevad igasugused karmid elukad... Seetõttu oli rajal hiiglaslikke ämblikke sisaldavate võrkude kohtamine päris kõhe kogemus. Õnneks tasakaalustasid seda huvitavate teadmistega infotahvlikesed. Oli tore jalutuskäik. Aitäh!
II päeva esimene aare. Inimesed telkides vaikselt virgusid ning asusid asju kokku pakkima. Mina imestasin siiani konkurentsitult Eestis kohatud kõige suuremate ämblike üle.
Eks see lõpp oli selline tuhlamine, eriti kuna geps näitas mingeid muid puid ja põõsaid, mitte mulle vajalikku. Aga muidu oli näha, et siin öösel RMK platsil oli ikka palju külalisi olnud. Endal oli hea meel - siin tundus väga tuuline, meie olime poolsaare põhjarannikul, kus polnud tuuletibakestki ja meri oli peegelsile. Eriti meeldisid ühed noored, kes olid jawa-ga otsustanud matkata mööda Hiiumaad. On ikka tahe. Mul endal selle idabloki mototehnikaga on selline allergia, et ka 20 aastat hiljem võtab seljanaha higiseks, kui mõtlen, millist krdi vaeva sellega on nähtud. Aga vähemalt võib öelda, et kuigi närvid pole tänasekski taastunud, oli lükkamisest vähemalt sportlik vorm hea tol ajal. Tänane tehnika püsib liiga hästi ühes tükis ja õllekõht on hakanud juba ette kasvama. Niiet ei ole head ilma halvata. Aitäh!
Jalutasime õpperaja läbi ja logisime selle jooksul ka aarde. Aitäh!
Peale lõunatamist Kalana Ääres, sai see jalutaskäik ette võetud.
Tänan peitmast.
Seda aaret iseloomustavad megasuured ja tugevad ämblikuvõrgud ning suured ämblikud võrgu keskel. See oli lausa vastik. Ei mäleta, et oleksin varem nii suuri ämblikke ja nende võrke Eestis näinud. Ja kits, kellega kohtusin lühidistantsil. Tänud nende elamuste eest!
Puude peal olev sinine märgistus on seekord parem, kui maanteeameti punktiirjoon. Nii ei kaldu rajalt kõrvale.
Käbikunni all tuli juttu sellest aardest, Ove ja Marit kiitsid Samblikumänniku lähedusse jäävat ilusat tühja randa ning muidugi oli meil siis kange aju siia vette saada. #Rannasoovitus minu poolt, aitäh meie poolt Marisele aardega tulekuks põhjust andmast :).
Peale kiiret logimist nautisin siin pikemalt jahutavas merevees ujumist.
Üks aare leitud, tuli tahtmine ka see aare ära otsida. Hakkasime siis aarde poole liikuma, kui järsku hõikan “stop!”, sest otse nina ees oli hiiglaslik ämblik oma pesa teinud tee keskele. Ringi vaadates oli neid ämblikeid üli palju, aga see ei peatanud meid. Jõudsime aardele päris lähedale, aga siis hakkas mulle tunduma, et me läksime valet teed pidi, sest edasi näitas google maps läbi metsatihniku. Seegi ei peatanud meid ning läksime “otseteed”. Metsavahel ukerdades kōndisime läbi kümnete ämblikuvõrkude ja lõpuks võtsime roika appi. Saime metsast läbi roomatud, kõndisime õige kohani ja koheselt saime aru, et olimegi tulnud valest kohast. Kirjutasime siis nimed logiraamatusse ning läksime õiget teed pidi tagasi. Aitäh peitjale!
Õpperada sai läbi sõidetud, proovisime ikka vastupäeva sõita aga läks teisiti ja terve ring sai lõpuks läbi sõidetud. Natuke oli rajal ukerdamist aga nimed saime kirja. Aitäh.
Kaleste telkimisala on alati ülerahvastatud, kui oleme siia sattunud.Egas midagi, lähme ja otsime siis aarde üles.Peale leidu nautisime mereäärset idülli, väga kena koht puhkamiseks.Aitüma tagasi kutsumast vanadesse tuntud kohtadesse.
Hommikul, kui kõik magasid veel, läksin jalutasin telkimisalalt aardeni. Öösel oli olnud kõva äike ja vihm. Teerajal ehmatasid mind vihmapärlitega hiiglasuured ämblikuvõrgud koos suurte ämblikega. No ei karda ma neid üldiselt, aga no kui ikka nii tihked võrgud ja suured ämblikud, et neisse lausa kinni jääd, siis tekitas kõhedusjudinaid ikka küll. Aitäh aarde eest! Tore hommikune jalutuskäik oli.
Tänase päeva kõikse kaugem aare Hiiumaal. Tatsasime ühte, ämblikuvõrke täis radapidi ligi ja teist tagasi. Oli ikka vaikne mets siin täna, tuuletugi. Marje leidis aarde, ma mitte. Tänan Marist siia topsi poetamast!
Sellistel matkaradadel on mõnus jalutada ja seda igal aastaajal. Täna olid tõesti märksõnaks ämblikud ja ämblikuvõrgud - neid oli palju ja kõikjal. Õnneks me nende võrku ei langenud, leidsime aarde ja pääsesime puhtalt minema. Aitäh.
Ämblikud, ämblikud ja kena matkarada. Null hüppas ringi, kuid aare jäi siiski lõpuks silma.
Otse läbi metsa kohale ja ehkki vihjele vastavaid kombinatsioone jäi silma mitmeid, sattusime üsna kiirelt õige otsa. Aitäh peitjale!
Püüdsime autodega jõuda nii lähedale kui sai. Siis võtsime asimuudi aarde peale. Mets üllatas rohkete ämblikuvõrkudega. Kui kamp seisis aarde kõrval, siis see ka silma jäi. Tänud!
Jätsime auto kaugele ja läksime läbi metsa. Kui olime juba tükk aega kõndinud ja arvasime, et oleks õige aeg nüüd otsima hakata, siis 1m kaugusel vaatas aare kohe vastu.
Seekord läks korda. Sääski oli veidi vähem kui eelmine kord. Aastatagused puujuurikad enam istumist ei kannatanud ja metsa all oli veelgi rohkem langenuid, see tähendas veel usinamat ronimist üle rontide. Oma viga muidugi - oleks ju võinud ka mööda matkarada tatsuda veidi pikemat teed. Aga tänud, leitud aare on ikka kena küll. Alles nüüd märkasin, et mitteleiust on möödas täpselt 1 aasta.
Lapsed lahedasid ühte teist leitud mob mängu ja me nagunii trampisime sellel õpperajal. Mängule kulus ca 1 tund. Aardega läks kiiremini. Found it: 24.Apr.2022 11:50 Samblikumännik. Me küll leidsime aarde aga see on esimene "auk" kus ma ka märkmete abil sellest mitte midagi ei mäleta. Täname!
Tegime kogu raja läbi :) oli täitsa mõnus astumine ka keset talve. Viimasest marust oli teepeal palju tormimurdu aga see õnneks ei eksitanud sellest möödapõikamine meid rajalt. Aarde leidmine võttis mõned hetked aega aga nimed said siiski kenasti kirja :)
NB! kuupäev (22) logi juures on improviseeritud - templi komplekti 2-d on lihtsalt kõik kusagile ära kadunud.
Samblikumännik üle vaadatud ja logi kirjas. Aitäh peitjale!
Loomulikult mööda metsateed, siis läbi metsa kohale ning tagasi mööda ilusat matkarada ;)
Sügisene puhkus Hiiumaal. Kuues. Jalutasime Kaleste telkimisalalt mööda mereäärt kohale ja pärast mööda matkarada tagasi. Aitäh!
Enne õhtust töötegemist oli tarvis ikka veidike puhata ja mängida ka. Seekordne mängumaa piirdus Hiiumaaga. Õnneks oli mängunuppe piisavalt palju ja kõik olid huvitavad uurida. Aitäh
Aardeni murdsime otse ja tagasi autoni tulime ringiga... või oli see vastupidi. Igatahes mingil hetkel selgus, et täitsa külastust vääriv koht :)
Tänud!
See männik saigi meie tänase päeva viimaseks aardeks. Lähenesime, nagu ikka geopeiturile kombeks, läbi võsa, tagasi siiski mööda matkarada. Tänan.
Ujuma minekuks ei olnud ilm ega vesi enam piisavalt soe aga selle asemele sobis üks aarde otsimine väga hästi. Aitäh!
Alustasime oma matkaringi telkimisalalt ja liikusime täpselt nii nagu märgistused puudel juhatasid. Nägime ära kõik infotahvlid ja saime väga mõnusa metsajalutuse. Enne mere äärde jõudmist oleks võinud olla ka infotahvel ämblikest, sest neid koos oma eriliste võrgulahendustega oli siin puude vahel ikka väga-väga palju. Aardeleid oli kiire, aitäh ilusasse kohta juhatamast!
Ööbisime Kalestes ning pärast hommikust kohmitsemist oli paras matkarajale asuda, et üks aare võtta. Ilm oli parajalt soe, kõht täis ning meel hea ja muudkui astusime valge-rohe-valgete märkide järgi. Ühel raiesmikul mul tekkis väike kahtlus, et kuhu ometi jääb lubatud "Orav", kuid siiski jätkasime kindlameelselt oma metsamatka. Mingil hetkel lõid mõlema orienteerumisinstinktid siiski häire peale, et kui rada on 1,8kilomeetrine, siis on see distants juba ammu täis. Otsustasin lõpuks gps-st vaadata, et kaugel aare ka on ja oli ikka päris kaugel. Pöörasime otsa ringi ja matkasime "Metssea" juurde tagasi ning märkasime ka tagasihoidlikumat sinist märgistust ja võtsime suuna sellele. Peagi olime "Orava" ja edasi ka männiku juures ning leidsime aarde. Peab ütlema, et antud matkaraja sildid on väga harivad ja sisaldasid uut informatsiooni. Tulevastele meiesugustele otukestele ütleks vihjeks, et järgi sinist märgistust, kui just ei soovi Korbi mäele jõuda. Peitjale suur aitäh!
Elasin hommikul epeevehklejatele kaasa ja keeldusin jalgu vara alla ajamast. Kui peale edukat poolfinaali siia jõudsime, oli päike juba kõrgel ning väljas oli väga kuum. Eriti motikariietuses. Õnneks sai Kaupo normaalse maa peale sõita ning saime kergema vaevaga nimed kirja.
Üle pika aja ei ajanudki hommikul vara karke alla vaid kell 11 sõitsime ära Kalanast. Kõpu poolsaarel pani imestama, et pinnas on õrn, aga siiski tehakse lageraiet. Antud aare juures jäi hästi meelde, et siin oli tihe mets ja palju ämblikuvõrke.
Selle jätsime õhtu viimaseks, et peale geopäeva ka meres suplus teha. Ragistasime läbi metsa ennast samblikuteni ja Karl leidis aarde. Tagasi auto juures olles haarasime oma rätikud ja lippasime randa. Imeilus liivarand oli inimtühi, kaugustes vaid mõned siluetid. Niipea kui vette jõudsime hakkas vihma sadama. Tegime kiiresti oma ujumised ära ja jooksime autosse vihmavarju.
Päeva viimaseks aardeks tulime samblikumänniku aaret otsima. Naabruses oleba Korbi mäe juures saime veendumuse, et Kõpu ja üleüldse Hiiumaa on üks väga looduskaunis ja mitmekesine piirkond. Kuna kell oli veidi hiline, siis kogu matkarada läbima ei hakanud ja lähenesime otse mere poolt läbi metsa. Minnes võitlesime tihedalt kasvavate puude vahele rajatud ämblikuvõrkudega. Aarde lähistele jõudes nägime millest kõigest me ilma olime jäänud. Ilus matkarada. Peab tulevikus selle vea vast parandama. Logisime aarde ja läksime merre ujuma. Napilt jõudsime vette kui hakkas vihma sadama. Tegime ennast ruttu märjaks ja lippasime külma paduvihma käest auto juurde. Tõmbasime selle aardega ka päevale joone alla ja suundusime Leemeti metsaonni süüa tegema ja ööd veetma. Aitäh aarde eest!
Parkisin auto ettenähtud kohta ja asusin teele. Telkijaid oli siin ikka päris palju, aga rada viis nende vahelt kenasti läbi. Jalutasin mööda ilusat rada kohale ja saingi nime kirja. Tagasitee oli juba vähe lihtsam, sest ämblikuvõrgud olin enne kõik juba kokku korjanud. Parklas oli nüüd juba veel rohkem autosid. Õnneks oli kolm neist lahkumas ja võtsin neile sappa. Tee tolmas nii mis hirmus. Aitäh siia kutsumast!
Loomulikult murdsin kohale läbi kõige jõhkrama rapiku, kraevahe kuuseokkaid täis ja ämblikuvõrgud näos. Kohapeal õnneks väga kaua ei läinud ning suundusin mööda inimlikku rada tagasi. Ja siis joonelt merre. Aitäh!
Läks päris mitu minutit aga leitud sai. Siin ju suuri mände päris hulga. Tänud ???????????? tervitused Viljandist
Läks päris mitu minutit aga leitud sai. Siin ju suuri mände päris hulga. Tänud ???????????? tervitused Viljandist
Jätsime auto Kaleste RMK parklasse ja tegime aarde poole liikudes väikse jalutuskäigu. Oli tõesti neid samblikuid siin palju ja igati huvitav ja vaatamist vääriv koht. Lisaks neile hakkas silma palju ristiga ämblikke, kes oma punutud võrgus saaki ootasid. Kõikse uhkem ja kenam telkimisala kogu Hiiumaal, mis sel kordsel saare külastusel näha õnnestus. Telkijaid siin ka oli aga mitte ülearu palju. Väljapanekut "Meri viib-meri toob" nautisin samuti. Aitäh!
Tuttavad metsad ja tuttav rada juba varasematest siinviibimistest. Meenus üks suvi, kus meid saatis siin hullumeelne parmuparv, jalutuskäik möödus pigem neid nottides kui ümbrust nautides.
Kolmanda telkimispäeva hommikuseks jalutuseks sobis metsarada hästi. Seekord täiesti parmuvaba, üleüldse pole siin mitu päeva-ööd ühtki sääske ega parmu kohanud, täielik nauding.
Aitäh peitjale.
Ööbisin Kaleste puhkealal. Hommikul jalutasin õpperajal ja leidsin aarde.
Kurb küll, tuiasin ikka väga suure tüki aega selle raja peal ja kõrval ka, aga tuleb veelkord katsetada.
Püüdsin küll hoolega kõiki siltidel kirjeldatud samblikke tuvastada, aga minu jaoks jäi ainsaks suureks veelahkmeks ikka lihtlabane jaotus - krõbiseb talla all/ei krõbise. Tegelikult püüdsin muidugi samblikel tallamisest hoiduda ja lähenesin aardele ja lahkusin selle juurest suunaga otse risti mereranna poole. Päris okkaline minek oli.
Sellist vee möllu pole Hiiumaal juba ammu taevast alla kukkunud. Vähemalt pole me siis saarel olnud. Aga no mida tarka sellise ilmaga ikka teha, kui minna aarde jahile. Korra oleme isegi seal Kaleste kandis lahtiste silmadega ringi vaadanud, Aga toona ei tekkinud ühtegi head mõtet. Aga aardele on ilus koht küll leitud.
Aare ilusti koordinaatidel ja visuaalselt leitav. Täname peitjat õue (paduvihmakätte) kutsumast ;)
Tänase vihmase ilmaga polnud maakodus suurt midagi peale hakata ning tundus mõistlik mõni aare leida. Nii vahva, et Hiiumaale uusi aardeid juurde tuleb. Lisaks on minu meelest Kaleste rand üks Hiiumaa kõige ilusamaid randasid ja samblikuid on seal tõesti palju. Parkisime auto ja tegin ettepaneku väike sörkjooks teha, siis aga vaatasin, et Martinil on jalas kummikud. Martin arvas, et kummikutega saab vabalt joosta ning tegime mõnusa vihmaga väikse jooksu. Leid tuli kiirelt ja rõõm oli näha, et me polnud tänase vihma ja tuulega ainukesed, kes georadadel liikumas.