Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Hea Geopeituse sõber! Kui oled jõudnud nulli, siis sa seisad tee peal! Ja mitte tavalise tee peal! Seisad Salutaguse mõisa peahoone-esisel auringil. Olnuks sobilik tulla tõllaga..
Salutaguse mõis (saksa k. Sallentack) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Rapla maakonnas Kohila vallas Salutaguse külas. Linnulennult mõni km eemal asub Angerja vasall-linnus, mis on üks Raplamaa vanemaid kiviehitisi 14.–15. sajandist.
Rahvasuu räägib, et linnuse alt minevat salakäik Salutaguse mõisa alla. Aastani 1879 kuulus Salutaguse mõis Meyendorffidele. 1879. aastast oli ta Ungern-Sternbergide ja Rammide valduses. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Fridolf von Ramm. Edaspidi on mõisasüdame nimetamisväärseimaks omanikuks olnud Busch, kes 1930. aastal rajas Salutaguse mõisa endisesse viinavabrikusse pärmitehase. Venemaa riigiametnik Konrad Axel von Gernet on sündinud Salutaguse mõisas.
Mõnesaja meetri pikkune sihitee viis Kohila–Tuhala maanteelt otse mõisasüdamesse, osutades künkale ehitatud peahoone keskteljele. Kõrvalhooned paiknesid peahoonest põhja pool, nii peahoone esise auringi servas kui ka sissesõidutee-allee äärsetel aladel. Mõisasüdant ümbritseb mõisapark. Historitsistlikus stiilis piklik ühekorruseline peahoone valmis 19. sajandi teisel poolel. Ehitise fassaadi kaunistasid astmikviiludega kesk- ja külgrisaliidid. Hoone põletati 1905. aasta revolutsiooni käigus, ent ehitati veidi muudetud kujul taas üles. Hiljem, korterelamu- ja kontorina kasutust leidnud mõisahoone põles uuesti 1980ndatel, misjärel jäigi kahjuks varemeisse. Pärast 1980ndatel toimunud põlengut mõisa peahoonet ei taastatud, ohtlikud varemed lammutati lõplikult 23. veebruaril 2012. Samuti on hävinud ka paljud kõrvalhooned, mõni hoone on aga kohandatud Salutaguse pärmivabriku Lallemand tootmishooneks. Mõisa pargi iidsed puud on paljud säilinud, kena on ka otse ringtee ääres asuva mõisa keldri fassaad. Pargis on senini alles aiapaviljon (väidetavalt, praegu on see teisaldatud renoveerimistöödeks). (Kokkuvõte laiast netiavarusest).
Kuigi sellest kaunist mõisast on jäänud vaid mälestus, on sul võimalus mõelda ennast ajas tagasi. Oota veidike ja võib-olla ilmutab end ka mõisapreili, saabudes uhke hobutõllaga piki mõisaalleed... See, kes luges, peaks aarde lihtsalt leidma, kes mitte.. see läheb siis märkust kirjutama.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9CE4K
Logiteadete statistika: 91 (100,0%) 0 3 2 1 0 0 Kokku: 97
See on kahtlemata kõige lagunenum mõisahoone,mida näinud. Mõisapreilit nägime. Vahetasime ka koti aarde ümber.
Geps näitas võsa, aga vihje oli väga asjalik ja tõi mind kosmosest maa peale. Aitäh!
Kui Indrek geotõlla pargitud sai, läksin välja ja kohe täpselt vales suunas ajama - tahtsin vist ka auringi siin peale teha. Muidugi läks Indrek teisele poole ja võttis karbi õigest kohast välja. Meilgi tuli seda veidi aega autos sulatada, enne kui nimed kirja sai panna. Logileht ise on kuiv ja korras, aga kile oli ikka karpi täiesti kinni jäätunud. Tänud peitjale.
Konteineril kaas puudu, tops oli kõik vett täis,mis omakorda oli kõik jäätunud, logiraamatud sulatasime autos puhuri ees pea pool tundi aga lõpuks said nimed kirja
Konteineriga on kõik korras. Hooldusteade maha. Panin uue minigripi, jätsin silicapaki ja karp sai mängu kirjad peale.
Täna oli vaja jälle ühte karpi nimi kirja saada ja nii ma selleks korraks tee Kohilasse ette võtsingi. Mõisapreilit ma ei kohanud, aga tops tuli kähku välja. Tänan.
Mõnus sipelgane drive-in. Täna vist pärmivabrikus puhkepäev :) Tänud!
Aarde konteineri kaas katki, peitja võiks üle vaadata.
Selle kandi viimane aare täna. Konteineri leidsime õigest kohast u.15m kaugemal saare puu kännu seest- arvassime siin see küll ei peaks olema. Konsulteerisime varem leidnuga ja saime kinnituse, et see ei ole õige koht. Saatsime pildi kohast, kus arvasime aare peaks olema- panime õigesse kohta tagasi selle. Tänud peitjale.
Pärmitehas mürises täistuuridel. Liikusime sealt veidi edasi kuni Janne sobivat peidukohta märkas. Karbi kättesaamine oli veidi tülikas. Nimed kirja ja seekordne tripp sai sellega lõpu. Tänud!
Leid tuli kiiresti. Kättesaamisega läks aega, oli vaja nikerdada. Pärmi hais on tugevalt tuntav. Aitäh teistmoodi elamuse eest!
M6isad jagunevad meil siin jah kahte v6i siis tegelikult isegi kolme kategooriasse. Esimesed on siis need kes ona k6ige rohkem hoolt ja armastust saanud ja siiani oma hiilgavaid hooneid elus hoiavad. Siis teised on need kes enam nii hiilgavas seisus ei ole ja ajahamba puredes muudkui liiguvad sinna kolmanda kategooria poole. Ja kolmandad on siis need kes on täielikult unustuse h6lma vajunud. M6isapreilit ma täna ei kohanud, ju ei oodanud piisavalt pikalt :D. Aga aarde leidsin kyll ja nimi sai raamatusse. Aitähhid peitjale ajalugu tutvustamast
Kui aega ei ole, tuleb need head-kiired drive in aarded ära võtta. See siin paistis peaaegu autoaknast. Mõisapreilit ei näinud. Aitäh!
Täitsa hea drive-in aare. Tiheda päeva lõpuks on tore selliseid logida. Aitäh!
Möödaminnes noppisime selle aarde ära. Tänud peitjatele.
Eelmisel aastal otsisin ka seda aaret, aga ei õnnestunud leida. Tuleb välja, et otsisin täitsa valest kohast. Igaljuhul nüüd aare leitud ja logitud. Täname peitjat!
Alguses väga hea tee läks ühes kohas märgatavalt kehvemaks. Mõisast on ainult pärmilõhn siia künkale hõljuma jäänud. See oligi esimene mulje. Nojah, täpselt nagu kirjelduses lubatud, keset teed ma seisin. Olin segaduses, et kuhu nüüd. Ei tahtnud nagu kummalegi poole minna. Õnneks ei pidanud pikalt piinlema, jäi silma see õige koht. Aitäh!
Mõisakeldrit nägime ja suuri puid. Pärmivabrikut polnud ka varem nii lähedalt piilunud, kuigi selle lõhn oli küll tuttav..
Tänan peitmast.
Kirjeldus oli paljulubav, kuni viimase lõiguni, mis juba hoiatas, et mingit mõisa siit eest ei leia ja kohapeal oligi paik üsna trööstitu. Mõisapreilit ootama ei jäänud, vaevalt ta siia niipea tuleb, pärmitehase hais peletab ju eemale.
Aitäh.
Ei tulnud kedagi, ise kah ei sobinud oma kärtspunaste saabaste ja punase tagiga. Kõrval oli mingi tehas ja no mida haisu sealt tuli. Tänud lihtsa aarde eest, ise nii ei peidaks, liiga nukker koht minu jaoks ka!
Siin läks libedalt, autost välja, paar sammukest ja pilk oligi kahtlasel kohal peal. Ja jumala õigustatult seda kohta kahtlustasingi, karp kätte naksti. Mina just mõisapreili mõõtu välja ei anna, nii et libistasin ta peidukasse tagasi seda õiget ootama. Tänud peitjale
Esialgne "kahtlusalune" aardekarpi ei sisaldanud. Natuke sai ringi vaadatud ja aardekarp täitsa olemas. Tänud ikka sellise nii-ja-naa aarde eest.
Aastavahetusetuuri esimene leid. Uni kadus juba kell 05.00, umbes 05:30 tundus selle taastumine ebaõnnestuvat ja ajasin jalad alla. 06:30 sõitsime kodunt välja, et ikka õhtuks Võrru jõuaks. Koordinaat oli vähe möödas, seepärast kulus mõned sekundid leidmiseks. Kui aga aare leitud, siis sai mõeldud, kuidas küll nii peita kannatab.
Vana-aastat läksime vastu võtma lõunasse. Startisime Tallinnast ca 6.30 ja esimese peatuse tegime siin. Selle aarde juurest algas ka meie kolmepäevane geoneedus ehk et järjest saime pusida iga aardega ebanormaalselt kaua aega ja heal juhul jõudsime leiuni.
Ma lähtusin sellest, et tava-aare ja ju ole koordinaat mööda. Kui aga loogilistest kohtadest ei leidnud, siis lugesin kirjeldust ja vaatasin, et, ohhoo, hoopis mõistatus. Vana hea moosipurgi-efekt, et kui mul on purk, mille peal on õunamoos, aga purgist on näha hoopis vaarikamoosi, siis kas mul tegelt on õunamoos või vaarikamoos.
Igatahes, sel hetkel, kui mina sedavõrd tähtsate eksistentsiaalsete küsimustega vaevlesin, lõpetas Kaupo piinad ja võlus aarde välja. Eks näis, kas see sealt mingi hetk kaotsi läheb.
Geosündmuselt tulles lipsasin ka siit läbi. Hea lihtne leid, aitäh!
Koordinaatide põhjal suundusin esmalt võssa, aga seal ei paistnud midagi huvipakkuvat olema. Proovisin siis veidi eemalt, pidi draiv-inn olema ju- jep, kõige nähtavamal olev aare vist, mida lähiajal näinud olen. Peitjale tänud!
Pisut nihkes koordinaat ning kirjelduse teise lõigu algus viitavad sellele nagu oleks tegemist lihtsamat sorti mõistatusega, mitte päris tavalise aardega. Iseenesest ei midagi keerulist ning igal aastaajal kenasti leitav, vahest isegi liiga kergesti leitav - mugusilm võib märgata. Muidu oleme harjunud mõisapreilinduse teemat rohkem Järvamaa georadadel kohtama :o) Aitäh.
Kuna koordinaat oli keset teed, siis oli veidi hämming. Veidi vaatasin ringi, ühte kahtlast kohta kontrollides märkasin teist potentsiaalset kohta ja seal see karp end peitiski. Aitäh peitjale.
Sain ka "Mõisapreilit appi oodates" veidike ringi tammuda kuniks leidsin aarde üles.Oma viga muidugi,et puid nii hästi hästi ei tunne,kui lehti pole küljes.
Aitüma juhatamast ja sõõmu pärmilõhnalise elamuse eest :)
Auto jäi pärmitehase parklasse ning tegime Exega kiire jalutuskäigu. Siis aga hakkas pimesikutamine. Lehtedeta lehtpuude tuvastamine pimedas ei ole just minu tass teed. Speedy 12 meetrit eemal logi aitas mind õigesse kohta ja eks päris piinlik oleks olnud siia mitteleiu logi kirjutada kui aare hüppab praktiliselt igale möödakäijale silma. (927) Aitäh! EVEJ
Teel Pärnu villasse oli ikka isu pisut aega parajaks teha ja kolm aaret otsida. See preilna-aare sai esimeseks. Vihma tibas õite kergelt, kirjeldust polnud lugenud ja otsimistuhin polnud ka kõikse suurem. Sestap leidiski aarde mitu minutit hiljem hoopis tõllas istunud Marje (nagu ka järgmise aarde). Nüüd, veebis logimise eel, kui lugesin ka kirjelduse läbi- nagu ma ikka teen - valdavad mind hoopis vähemproosalised ja märksa ülevamad tunded. Ohoo, missugune hääbunud hiilgus! Missugune ajalugu, mida lood. Nüüd mõtlen, et äkki ikkagi paistis mõisapreilna kleidiserv kuskilt puude vahelt. Koordinaat võiks olla oma 12m põhja pool, aga vihjega leitav. Tänud Liina Miale, Jaagule ja Lassele aarde ja ka hea kirjelduse eest! Aare heas korras, kuigi ei taha hästi peidikusse mahtuda ja vast ei kao kuhugi.
Tõllaga me tõesti ei tulnud. Vantsisime tipa tapa kohale. Seda pärmi tehase juurest, kuhu auto sai pargitud. Arutlesime selle lõhna üle, piilusin ka keldrisse. Otsisime tsipa sealt, kus aaret polnud ning võtsime ta siis vägagi avalikust kohast välja. Aitäh siia kutsumast!
Kuna lisaks korgile oli minema hiilinud ka pliiats, otsustasin seekordsel visiidil uue "kesta" kasuks - turvalisem talvele vastu minna. Ühtlasi, tänan neid, kes aaret vahepeal on toetanud ja vihmahukust säästnud.
Enne veel, kui saan SUP lauaga Järlepa järvele minna, tegin väikse kõrvalepõike siia. Teed oleks sanud ikka mitme puu küljest, aga ma ikka alustasin kaugemalt ja muidugi ei tulnud kohe leid, vaid alles siis kui viimane teepott ette jäi. Avastasin, et konteineril pole enam kaant. Tänud tänud aarde eest.
See oli selline kergemat sorti sutsakas. Aitäh. Logiraamat oli kuiv, aga konteineri kork on kuhugi jooksu pannud. Hetkel küll kilekott ja peidik kompenseerivad selle puudujäägi. Aitäh.
See, et aare pole tõesti nullis, sain ma omal nahal kogeda, kui seda sealt otsisin. Alles vihje viis sobivamasse paika ja seal ta oligi. Mõisas oli tõesti vaikus, seda ei saa öelda aga kõrval asuvate tehaste kohta, seal käis tõsine andmine. Mõisapreilit ootama ei jäänud kuna vahetuspükse polnud kaasas.
Tänud.
Alustasime oma eeldatavasti viimast geotuuri veel kaheliikmelise perena. Saabusime Salutagusesse mõisapreilit ootama. Meil nii palju kannatust ei olnud ja otsisime hoopis aarde üles. Koordinaat tekitas küll veidi segadust aga esimesi logisid lugedes saime aru, et tasuks kirjeldust lugeda ja otsida natukene eemalt. Aitäh aarde eest!
Nime järgi oletasin, et tegemist on nuffi aardega, aga sain tünga. Seisime mõlemad nullis ja olime üsna nõutud. Lugesime huvitava kirjelduse läbi ja siis oli selge kus aare olla võiks. Pärnaõietee on päris maitsev tõesti
Kurb lugu jah selle mõisaga. Kuna kirjelduses mainitud lammutamise osa oli kuidagi kahe silma vahele jäänud ja kunagine peahoone varemetes kolamine oli kuigipalju meeles, siis oli alguses väike segadus, kui oodatud varemeid eest ei leidnud. Aarde enda leidmisega läks peale logide lugemist lihtsalt, nimi kirjas, tegin veel tiirukese pargis ja oligi aeg siirduda järgmise sihtmärgi poole. Tänud aarde eest!
Mina olin ka tänaseni veendunud, et see on Nuffi aare. :D
Esimese hooga murdsin märga võssa, et nullist aaret otsida, kuid midagi kahjuks ei leinud. Laur oli õnneks targem ning otsustas kuivaks jääda ning nii ta õigest kohast aarde leidis. :D Liigne agarus on ikka ogarus. :P
Tänud toreda kirjelduse ja aarde eest!
Nime järgi arvasin esialgu, et tegu Anne aardega aga näe polegi. Tops ise on lihtne aga kõik olemas. Kirjelduse eest suured tänud. Tore, kui selle osaga vaeva nähakse. Mitte aga ei saa aru, miks tavaline aare ei asu nullis ja see lausa kirjeldusse välja toodud. Tavaline aare peaks olema ikka leitav ainult koordinaatide abil. Nii saigi esmalt kaugemal käidud ja seejärel 13m kauguselt vihjele umbes vastavast kohast aare välja võetud. Selle osa võiks ikka ära parandada ja panna aardele õiged koordinaadid. Ajalootunni eest aga tänud!
Tegin auringi, kuid kahju, mul ei õnnestunud ennast siin ajas tagasi mõelda - viiteid olnule oli vähe.
Me leidsime ja Kaja-Bruno aitasid logida ;)
Tänud!
Enne kui lõpetada sisukas nädalavahetus otsustasime veel viimase külastuse teha. Olles just saanud aardele näpud taha saabus veelkord meieni viimaste päevade teekaaslased. Ega midagi tasus koos mõispreiliga oodata, sai veelkord tere ja nägemist öelda.
Ei meil polnud vaja siin midagi oodata. Piia juba seisis tops ja pliiats püsti peos. Peale rõõmsat jällenägemist läksime jälle laiali. Nii tore!
Parkisime ja jalutasime väikese ringiga kohale. Täitsa pargi-ja-kraba aare muidu. Aitäh!
No kuhu nad sõidavad. Kas tõesti on aare siin. Mina vaatan oma kaarti, täitsa tühi. Vaatan siis geopeituse lehte ja täitsa olemas aga vist natuke... aga juba oli aare Jutal käes. Aitäh.
Kaart oli veidikese viibega, mistõttu panime alguses hooga aardest mööda. Tagasi sõites ütles Martti, et siin pole aaret mitte, me peame VEEL rohkem tagasi sõitma. Mina aga jäin omale kindlaks ja ronisin autost välja. Tegin 5 sammu ja seal see aare oligi. Mõisateest on tõesti vaid mälestus, ainuke kus selle olemasolust ainu saab on kaart. Lisaks oli õues kohutav pärmihais, pole ime, et mõisaproua jalutama ei tulnud :) Aitäh aarde eest!
Käisime Kohila lähedal sünnipäeval ja tagasiteel keerasime ka aarde juurest läbi. Leid oli kiire ja topsiga kõik korras. Natuke segadust tekitas, et logiraamatus ja veebis on aardel erinevad nimed. Aitäh!
Türilt koju sõites meenus, et siin üks lihtne uus aare ning keerasime suurelt teelt kõrvale. Loodetavasti ilmub see ka GC lehel varsti ja mu kalender saab ikka linnukese kirja. Aitäh!
Mõisasid on Eestis kunagi tõesti palju olnud. Tänaseks päevaks ei ole neist paljusid enam alles, nagu on ka hävinenud selle mõisa hooned siin. Siiski on põnev ajalugu teada, et mis ja kuidas kunagi olnud on.
Tulime meiegi oma kaasaegse tõllaga siia mõisaesisele ringile ja kujutasime ette, milline see mõis ja mõisapark kunagi välja nägid. Aarde leidsime muidugi täpselt sealt, kus see olema pidigi. Meie selle aasta juunikuu esimene FTF kell 12:01.Täname aarde eest!