Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 4.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkateest E11, mis algab Scheveningenist (NL) ja lõpeb Tallinnas (EE). Eestis kulgeva matkatee osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud ka mõned geopeituse aarded. Rada võib läbida mõlemas suunas ja endale sobivas tempos, täpsema info leiate seonduvalt lingilt.
Seljakotti joogipudeleid pakkides mõtle sellele, et iga paari tunni kohta peaks matkal jooma umbes liitri vett, kui on kuum päev, siis isegi poolteist liitrit. Algaja matkaja võiks arvestada, et iga tunni järel oleks hea teha väike paus, nii viis minutit, võtta lonks juua ja kindlasti ka amps süüa. Kogenud matkajad teevad pause iga mõne tunni tagant ning võivad käigu pealt ka juua, kui janu tuleb. Mida vähem peatusi, seda rohkem jõuab päeva jooksul kilomeetreid läbida. Võimalus siin aarde juures veevarusid täiendada tuleb ilmselt paljudele ootamatult.
Vihje: pole
Lingid: https://baltictrails.eu/et/forest
Aarde sildid: ujumiskoht (1), ronimine (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9BK24
Logiteadete statistika: 36 (83,7%) 7 1 0 0 0 0 Kokku: 44
13-päevase (lastelastega alanud) Lõuna-Eesti tuuri leid #36. Ei osanud siia kuidagi targasti läheneda. Lõpuks panin auto 400m ida poole kuhugi kellegi ühishoovi. väga ilus rand. Aarde juures oli korralik surfituul, selline 8-10 ms. Ronimime oli lihtne, ainult alla tulles olid oksad kergest vihmasabinast juba märjad. Alles nüüd logides saan aru, miks aardel igati temaatiline nimi on. Hea matkatarkus septembri keskpaiga Idioto Topografico ellujäämismatkaks. Seal teeme iga viie km läbimise järel 15-20 minutit pausi. Sest meil pole matkal üleliia kiiret nagu mul siin geopeitudes ;-) Aitäh Hannole! Aare jonksus.
Pump andis roostemaitselise vee kätte üheksanda pumpamisega, Mikk oli alles kaks kolmandikku vajalikust läbinud. Peipsi veetase on hetkel kõrge, vesi õietolmune ja tahab veel soojenemist. Aare logitud, aitäh!
Jäi parasjagu Rogaini teekonnale ja orav oli ka pundis olemas. Seega kõik hästi ja nimi kirjas. Aitäh aarde eest.
Aitäh aarde eest! Sellega sai viimane arhiveerimata E11 aare leitud.
Pisut keeruline oli, kuid mitu numbrit suured Marko tossud ja tahtejõud viisid logimiseni.
Tänan peitmast.
Aitäh peitjale!
Selliste ronitavate puude otsas võiks rohkem aardeid olla.
Mõnus tegevus ja ilus vaade pealekauba.
Resultaadis on ikka suur vahe, eelmine kord käisime kahekesi ja seekord koos sõpradega. Eelmine kord logitud ei saanud , seekord sai. Ne imei sto rublei a imei sto drusei
Kaevu olemasolu siin oli suur üllatus, väga ootamatu koht… Ja kust peitjal see info, et midagi sellist siin täiesti toimivalt ootab? :D.
Leiu kirjasaamise mõttes mul ikka hullult vedas, et Kristjanil ka see aare leidmata oli, ise ma poleks sinna ilma slingijulgestuseta läinud. Aga nüüd siis sai tänasega toetava vaatlejana leitud-logitud, aitäh Hannole meeldejääva E11-aarde eest.
Kahjuks jäi sel korral kättesaamatuks.
Väljas oli jõhker tuul. Mingi 1,5 meetrit jäi puudu, tuul väntsutas männilatva sel kombel, et ei suutnud enam kinni hoida. Ei, need seal üleval ei ole seal karujäljed - Miki hoidis küünte ja hammastega kinni. Lasksin seekord kõrvad lidusse ja kobisin alla tagasi.
Ma ei tea, kas ma nägin õigesti, aga minu arust vilksas tee alguses parkimiskeelu märk?
Nägime aga kätte ei saanud. Päris tippu ronima ei hakanud.
Algselt plaanisime Kauksi ranna ka võtta, aga kell oli nii palju, et peale aardepeitust läksime hoopis chillima.
Parklast oli hea kohale jalutada. Ma tegelesin pumbaga ja Liisi ronis. Lõpus oli küll kahtlaselt peened oksad, aga ära ei murdunud. Õnneks ei pidanud ise neid testima ja vast püsivad ikka terved. Päeva viimane aare, nüüd sai rahus Kauksi telkima mindud.
Väga heas kohas aare. Meile meeldis. Oli tõeline üllatus leida sellisest kohast kaev, mis ka täitsa töötas. Aitäh.
Talvel on mõnikord puude oksad vägagi jääs,janu ka ei olnud. Eks siit saab veel mõni teine kordki ilusamal ajal mööda sõidetud, tuleme jälle.
Hilissügisene kõleeeeee tuul ja libedus tegid meie eest seekord valiku ise. Siia pole kahju ilusama ilmaga uuesti tulla.
Ronimisülesanded on endiselt Marguse teha.
Aitäh peitjale!
Soovituslik parkimiskoht tekitas meiski pisut segadust, kuid õnneks praegusel ajal on Peipsi ääres liiklus hõre ja nii see auto sinna teeserva jäetud sai. Väga huvitav salarada viis sealt järveni ja muidugi aardeni. Kohapealne tööjaotus oli selline, et mina hakkasin vett pumpama ja Salme hakkas ronima. Vee sain kätte siis, kui Salme oli umbes pooles puus. Seega kaev töötab endiselt ja vett sealt saab. Ronida sai ka mõnuga ja loomulikult logida. Aitäh, lahe koht ja aare!
Tegelikult oli meil Leannega juba 6htul plaan siia jalutama tulla aga nii kui k6hu täis s6id ja korra diivanit puudutasid oli sellega jokk :D Tulime siis hoopis täna hommikul kogu perega. Endamisi veel m6tlesin et mida see jahune matkaja kll tähendada v6iks kuni siis kohale j6udes sain oma lugemis vikadest aru :D:D Nende puuaaretega juba nii ära harjunud et tuleb k6igepealt ca 15 meetrit siledat tyve kallistada ennem kui oksad hakkavad. Aga siin oli ikka hoopis teine tera. Puhas rõõm niimoodi 4.0 vallutada. Pärast läksime katsusime vett ka tegime kiire sulpsu. Tänud peitjale :D
Aaret enne ei näinud kui olin pooles puus. Sellised aarded panevad ikka meievanused vanduma, aga logimise isu käib siiski üle. Kõige hullem oli muidugi kartus, et miski pudeneb alla ja pead jälle uuesti ronima. Läks õnneks. Aitäh.
Kaev mille eest leidsime oli tõesti üllatav. Kohe proovisime kas ka töötab ja saime vee jooksma. Karl käis vahepeal aarde juures ära ja mina vaatlesin ringi siblivaid sipelgaid.
Olin kodus küll vaadanud, et kus peaks parkima aga järjest aardeid noppides ei meenunud, et nüüd on see kahtlase lähenemisteega aare. Nii sai alguses sõidetud valest teeotsast sisse ja jõutud ei kuhugi. Maa-ameti kaart vaadates meenus aga kohe, et kahe krundi vahelt peaks mingi tee randa minema. Ja täpselt nii oligi. Vähem kui aasta tagasi käisime ühel nendest kruntidest üli maitsvaid magustoite nosimas.
Aarde lähistele jõudes panime vee jooksma ning hakkasime uudistama, et kus see aare asuda võiks. Kõrgem maastik andis oletada, et peab ronima. Aga, et nii kõrgele, selleks ei olnud küll valmis. Ronimine peaaegu männi latva pani jala värisema. Hindaks maastiku raskusastet vast isegi poole või terve palli võrra kõrgemaks. Tippu jõudes hoidsin kramplikult kinni nii puust kui ka kõigest aardega seonduvast. Ei olnud mingitki tahtmist, et näiteks kork alla kukuks. Õnneks kõik läks hästi ja klõpsisin lõpetuseks isegi paar pilti pilvepiirilt. Alla jõudes olid käed väga vaigused. Kõrval pakutav vesi sellele murele kahjuks erilist leevendust ei pakkunud. Päeva jooksul kulus vaik siiski maha.
Aitäh aarde eest!
Hea, et soovituslik parkla märgitud oli, muidu poleks küll osanud seda lähenemisteed üles leida. Kohapeal tuvastasin topsi, õnneks oli täitsa sõbralik puu ja varsti saingi nime kirja. Alla minnes andis geokoti rihm järgi ja kott maandus uhkete uperpallide saatel. Õnneks palju välja ei pudenenud ja midagi katki ka ei läinud. Aitäh peitjale.
Parkimiskoht oli minu jaoks kummaline. Jätsin lõpuks auto suure tee äärde. Kõmpisin üle heinamaa kohale. Otsisin kohta, kust järvele ligi pääseb. Kohapeal võttis märkamine aega. Minu jaoks kahjuks liiga kõrge :(
Päris soovitatud kohta ma parkima ei jäänud, vaid leidsin mõned kümned meetrid eemal varjulise paiga, mis jäi väravatest veidi eemale. Tee randa oli jah täitsa meeldiv üllatus. Ikka jäetakse vahel aedade vahele ka mõni triip, mida mööda inimesed vee äärde saaksid. Kohapeal mõnda aega pimesikutasin, enne kui õige vidin silma jäi. Siin olin targem ja jätsin plätud jalga, nendega jõudsin üsna hõlpsalt õigele tasandile. Panin logi kirja, nautisin veidi aega vaadet ja võimlesin alla tagasi. Tänud!
Tuli Võsult tuttav aiatagune kulg meelde, kui siin aarde poole teele asusime. Lahe üllatus matkajatele rannas ootamas. Mõnusasti tuuline oli siin, hea jahutus tänases palavas kliimas. Tänud peitjale.
See oli ootamatu koht. Igatepidi. Nii parkla, tee randa, kui aardepaik. Ma arvaks kah, et 4 oleks sobivam number maastiku raskuse mõõtmiseks. Krista muidugi ronis, mina olin lihtsalt õigesse kohta transportija.
Aga vesi järves oli soe. Ja lainetas. Ja mitte ühtegi mugu rannas ei olnud. Isegi võrkpalliväljakul mitte. Võibolla on geopeitureiks hakanud ja geojaanile sõitnud. Aitäh!
Jupp aega sai nina taeva poole aetud ja latvasid takseeritud. Nii ladvast ei taibanudki kohe vaadata. Ronija sai preemiaks end kaevu veega üle kasta. Ega nüüd polnudki muud, kui tegime teekonnal veel ühe suplemise peatuse ja võtsime suuna suurlinna poole. Tänud väljakutse eest siia rajale!
Jättes auto parkla koordinaatidele, koputas hetk hiljem aknale üks nasterahvas.Teatas, et siin on parkimine keelatud. Ühtegi silti selle kohta polnud ja nii me talle ka vastasime. Tema selle peale, et elementaarne viisakus oleks mitte parkida inimeste aia taha. Lisasime siis, et me ainult korra läheme kaevu juurde, mille peale tema ütles, et see kaev on sada aastat vana ja pole väga ammu kasutatud. Ajasime auto 50 meetrit eemale ja jätsime sinna. Kaevu vesi kõlbas isegi juua. Puu otsas sai sipsti käidud. Tänud
Mõnus peatus matkateel, kohas, kuhu seni sattunud ei ole. Kasutasime kaevu ikka ka sihtotstarbeliselt, et oma kuumavaid kehi jahutada. Täname aarde eest!