Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkateest E11, mis algab Scheveningenist (NL) ja lõpeb Tallinnas (EE). Eestis kulgeva matkatee osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud ka mõned geopeituse aarded. Rada võib läbida mõlemas suunas ja endale sobivas tempos, täpsema info leiate seonduvalt lingilt.
Rannikulõiku, kus nüüd asub Kallaste, nimetati 16. ja 17. sajandil Purmurannaks (Pormeranda). Kallaste kaluriküla (vn Красная гора) rajasid 18. sajandil Kokora mõisa maale Novgorodi kubermangust ja mujalt põgenenud vanausulised venelased, kes elatusid peamiselt kalastamisest, kuivatatud tindi turustamisest ja ulgtööst (peamiselt müürseppadena). 19. sajandil said kuulsaks Kallaste talvelaadad. Kallaste sai linnaks aastal 1938 ja on senini üks väiksemaid Eesti linnu.
Vihje: pole
Lingid: https://baltictrails.eu/et/forest
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9BK4P
Logiteadete statistika:
74 (97,4%)
2
3
0
0
1
0
Kokku: 80
Esimesel ringil sai niisama piilutud võimalikesse peidukohtadesse. Peale Triinu lõunasööki ja mähkuvahetust kontrollisin ka taskulambiga need kahtlased kohad üle. See, mida olin aardeks pidanud, oli siiski kohvitops. Koht oli ilus ja veetsime siin tükk aega, kahjuks aaret seekord ei leidnud.
Ei saagi aru, millest ma seal aru ei saanud, aga jäin igatahes pika ninaga. Vähemalt sai käimlas käidud.
Alguses sai muidugi männikus ringi tiireldud, aare tuli välja hoopis loogilisemast kohast. Tänud peitjale.
Kuigi enamus meie aarderetkest oli tööpäevaselt inimtühi, siis siin oli hoopis teisiti. Kaks koolipoissi otsisid midagi (ma arvasin, et aaret, aga nad kadusid puhmaid tuhnides järve kallast mööda edasi), järelkäruga auto korjas järvelt saabunud autodest kala järelhaagisesse, üks suurkummidega tuunitud kohalik leiutis kimas just järvele ja üks vanem härra jalutas oma uudishimulikku koera. Kui lisada pilti männimetsatukk, peldik, pea kohal laiutav sinitaevas ja juba veidi tumenenud järvejää, kuhu ma ise enam väga peale minna ei tahaks, peaks pilt saama täielik.
Miskipärast otsustasid kõik aarde juurest siiski meie saabudes eri suundadesse laiali vajuda, seega saime rahulikult logida. Aitäh!
Parklas jagasid kalamehed oma saagiuudiseid ja sättisid minekule, kusagilt valgest udupilvest saabus järgmine kalakoorem... Nii nad seal toimetasid. Nemad ei seganud meid ega vastupidi.
Jätsime oma nimed logiraamatusse ja jätkasime kulgu...
Aitäh kutsumast!
Leitud ja logitud. Lisaks sai mõned piraadipildid ka tehtud ;)
Tänud!
Kui meie randa jõudsime, hängisid kaks venekeelset eestlast mänguväljakul. Natuke imelik oli mugude pilkude all puid kallistada, aga õnneks lahkusid nad peagi ja saime leidmisrõõmu tunda. Ja kalapoe jutukas müüja oli ka tasemel. Aitäh
Kiire leid, rahulikult sai tegutseda ja kena kohake. Aitäh peitjale!
Kiire leid. Kena koht. Rähn tervitas meid puuotsas. Aitäh!
Esimese hooga suutsin ma minna kaarega aia taha männikusse tuustima. Seejärel logisid lugedes leidsin otsitu loogilisest kohast.
Sai veidi varem Jõmmu poole teele asuda, et nagu prooviks ja seemneks. Tänud peitjale aarde eest.
Avastasime natukene kodumaad, ostsime kala ja nautisime vaateid Peipsile ning lisaks logisime ka aarde. Tänud!
Koordinaat näitas mul alguses aia tagusesse männikusse. Tükk aega käisin nagu kass ümber palava pudru, et kuidas legaalselt ligi saaks. Siis GPS rahunes ja probleem lahenes iseenesest :)
Aus ülestunnistus on, et rohkem kui aasta pärast logimist ei mäletanud sellest aardest midagi, kuid Google Mapsi avades tekkis kohe mälupilt. Mõnus talvine vaade, mida hea soojas autos nautida.
Annal on Kallastega päris tihedad sidemed, tema on siin linnas kõikjal käinud. Olen minagi siin veidi ringi liikunud, aga sadamasse ei olnud veel sattunud. Tänud kutsumast.
Esimene pilk gepsule tekitas korraks segadust, et kuhu nüüd ronima tuleb hakata. Õnneks sai loogiline mõtlemine ruttu võitu ja edasi läks libedalt. Pärast vaatasime veel natuke niisama ka ringi. Täitsa vahva koht, aitäh!
Siin oli raskusaste paigast nihkunud. Õnneks oli looduses materjali, millest abivahend treida ja õnnestus konteiner ikkagi kätte saada. Logisin ja jalutasin korraks ka randa.
Müürseppadena? Hm - ilmselt polnud novgorodlased selles osas ikkagi kuigi innukad tegijad, sest mille iganes poolest Peipsi Eesti-poolse kalda arhitektuur ka esile tõuseb - vanad kivimüürid selles supis tooni ei anna kohe sugugi mitte! Oktoobri ja Võidu tänavaid mööda sõitsin kohale, Sõpruse ja 1. Mai uulitsatel jalutasin natuke niisama. Paistab, et siin linnas on nimede vahetamine ära ununenud, vahest kehtib veel nõuka-aegne kordki? Kallaste linnavalitsusest on meedias aeg-ajalt üht-teist kuulda olnud. Peamiselt teame seda pühendunud kalastajate mekana, kus kodugaraazhides ehitatakse muuseas üsna isemoodi, kuid täitsa tõhusaid amfiibsõidukeid :o)
Nüüd vähemalt teab, kus saab paati vette lasta. Kui peaks kunagi vaja olema.
Logitud teel Tartusse järjekordsele tervisekontrollile. Aitäh.
Geps tahtis väga üle aia saata, aga tänu varasemalt loetud logile ronima ikka ei hakanud ja aare sai loogilisest kohast leitud. Ilm tohutult tuuline, seega jäi ilusa rannaääre uudistamine järgmiseks korraks...
Kuna paar aaret tagasi sarnane peidukoht juba oli, siis esimene vaadatud koht oli õige. Mõni hetk imetlesime Peipsi vaadet ning sõitsime edasi. Aitäh!
Ma siin korra varemgi "nuusutamas" käinud, aga siis jäin tühjade pihkudega. Kristaga koos saime kenasti hakkama. Aitäh!
Vihmakest jagus ja mitte kedagi polnud siin rannas meid segamas, rahulik otsida ja logida. Tänud peitjale.
Käisime Peipsi toidutänaval ja tegime lisaks toidupeatustele ka geoaarete peatusi. Mulle tundub, et mõned aastad tagasi oli siinkohal vaatetorn? Jälgisime huviga, kuidas traktori järelkäguga toodi vette uus laev. Kivimuul oli täis kajakaid, sekka mõned kormoranid. Marlen ja mina käisime ujumas, võtsime suvest viimast. Vesi oli soe ja mõnus, me ei lasknud end häirida, et tuli kaugele marssida, enne kui vesi vööni ulatus. See-eest saime ujuda koos kajakatega. Käisime ka Punaste koobaste juures, kuid seal oli liiga palju rahvast: kohalikke, rattamatkajaid ja bussituriste.
Tänud aarde eest!
Aarde vormistamine kaua ei võtnud. Nii, nagu Kaupsu ka kirjeldas, siis peale leidu ostsime kohalikelt meriahvenat kaasa. Meile väga maitses, soovitame :)
Algul logisime aarde ja pärast läksime ostsime meriahvenat. Hind ja maitse olid head, järgmine kord ostame rohkem.
Geps jooksutas siin ikka yhele ja teisele ja yhele poole ja arvas l6puni välja et tuleb yle ronida ja v6ssa suunduda. Otsustasin siiski ennem loogilistest kohtades otsida ja see oli õige otsus. Tänud peitjale
Seda aaret leidsin tegelikult lausa 2 korda, esmalt 29.07 koos Külliga ja siis veel 21.08 koos Helgega. Sest esimese otsimiskorra käik jäi ülejäänud aarete äralogimisel kuidagi kahe silma vahele. Ja nii me siis laupäeval siia navisime, mina kindlas teadmises, et jaa, mul on ka see aare leidmata aga kohale saabudes hakkasid koht ja peidukas ikkagi kangesti tuttavad ja värskelt ärakülastatuna tunduma... :D. Mõnus seeria, aitäh Hannole peitmast :).
Ilus rand, ikkagi Peopsi. Täname.
Liikudes mööda romantilist külateed jõudsime imeilusasse Peipsi järve äärsele puhkekohale. Suuepärane vaade järvele ja ka lisaks meeldivalt peidetud aardekonteiner! Tänud!
Jõudes aarde juurde, siis tekkis kange soov ujuma minna. Peale logimist vahetasime kiiresti riided ja kiirustasime vette. Aga oh üllatust, polnud see vesi enam midagi nii soe kui eeldasime. Käisime põlvini vees ära ja suundusime edasi järgmisi aardeid otsima.
Kallaste aarde lähistele jõudes tekkis väga suur ahvatlus minna ujuma. Ilus ilm, kerge tuul ja liivarand silmapiiril. Panime nimed kirja, vahetasime riided ja suundusime randa. Kõik oli tore selle hetkeni kuniks varbad puudutasid vett. Vesi oli ootuspärase 24 kraadi asemel heal juhul mingi 15. Kõndisime kuni põlvini vette ja võtsime vastu otsuse, et pigem ikka ei taha nii väga ujuda. Vahetasime siis riided ära ja ostsime ühe vana tädikese käest aasta esimesi Peipsi sibulaid. Aitäh aarde eest!
Puude all parkis vaid üks auto ja saime täielikus üksinduses aarde otsida ja logida. Pärast jalutasime ka Peipsit ja randa vaatama. Sealgi oli rahvast üsna vähe. Tundub, et kuum ilm on kestnud juba liiga pikalt ja inimesed on rannas käimisest väsinud. Koht on ilus, vaade Peipsile hea. Aitäh!
Leitud Ida-Virumaa ja Jõgevamaa tripi käigus. Aitäh peitjale, vaga ilus koht.
Üks haagis oli end nulli parkinud. Õnneks olid väga mõistvad noored ja ei pannud pahaks, et me natuke ringi tahtsime vaadata. Väga ilus koht. Aitäh!
Kõigepealt leidsime aarde, siis läksime kõrvalolevasse randa ujuma. Minu üllatuseks oli rannas rohkem eestlasi kui venelasi. Neid viimaseid nagu vist polnudki. Vesi oli mõnus ja soe, rand sobis hästi lastele, sest liiga järsku ta sügavaks ei lähe. Aitäh aarde eest!
Saime vahelduseks paari vihmapiiska üle kuumenenud kehadel tunda. Sellised logiraamatud on ühed mu lemmikud. Alati imetlen neid. Kniks tegijatele!
Nii äge koht, rand, küla, vesi jahe nagu meres. Found it: (4482) 23.Jun.2021 11:16 E11: Kallaste. Ka see koht tuleb hilisemaks taaskülastuseks meelde jätta. Polegi mitte kunagi varem siia sattunud. Müstika. Täname peitjat ette ja taha suure töö ja vaeva eest.
Mõnus suplus ja boonuseks aare ka leitud. Tänud!
Siin logisime kõigepealt aarde ja siis nautisime jätsisöömist mõnusas varjualuses istumiskohas. Käisime ka korra vee ääres. Liiv oli kõrvetavalt kuum ja rand rahvast täis. Pikalt siin ei peatunud, sest tahtsime veel ühe aarde võtta ja Kalevipoja Koda külastada. Täname!
Hea koht supluseks, aga seekord võtsime ainult aarde. Aitäh peitjale!
Sellise palava ilmaga hüppaks otse vette, aga kuna olime teel sugulaste juurde, siis võtsime aarde ära ning sõitsime edasi. Aitäh peitjale!
Ligi kuu aega polnud ma ühtegi aaret leidnud. Geopaast? Seda mitte, pigem lihtsalt teised huvid ja vähe võimalusi. Samas ei lasnud geopisik seda aega pikemaks venitada, nii et broneerisin endale Kallastele hostelitoa ja sõitsin ülerahvastatud maaliiniga kohale, viimase peatusevahe küll ainult kolmekesi. Kallastel olen mitmeid kordi käinud, seepärast arvasin, et ega siin enam palju nägemata ole. Oi, kuidas eksisin - väga põnev oli!
Päeva alustasin kohe aardega, sest FTF oli siiski kaalul. Netis polnud veel ühtegi logi. Alguses lähenesin õigelt poolt aeda, kuid arvates, et tegemist on vale poolega, sain mitu korda edasi tagasi käia. Aiad - geopeituri sõbrad, eks? :D Kahjuks oli raamatus juba nimed ees, kuid ega teinegi on täitsa tore olla. Kribasin nime sisse ja läksin turisti mängima. Kuigi ma eriti rannapuhkuste fänn ei ole, siis sellise kuumusega oli absoluutselt imeline lamada Pepsi ääres, käia ujumas ning vahele kuulata muusikat ja lugeda raamatut. Natuke tänavaid uudistades sai selgeks ka kohad, kuhu suurem mass ei jõudnud ning seal tekkis isegi natuke üksiku saare tunne (heas mõttes ikka).
Kui molutamisest sai kõrini, mida sai päris kiiresti, läksin kohalikku kohvikusse Johanna. Teenindaja oli niivõrd armas vanem tädi, kelle serveeritud toit viis keele alla. Ringi jalutades nägi nii toredat kunsti, sibulapeenraid kui ka iga maakoha must-have kassiprouat, kes oma aias kasse korrale kutsus ("No mis sa teed... varem said nii hästi läbi."). Suvine Kallaste oli lihtsalt imeline.
Õhtul läksin veel pikemale jalutuskäigule ja käisin läbi veel käimata tänavad. Leidsin pisikesi munakiviteid, vaarikavõsa, aiakunsti ja muidugi päikeseloojangu peegelduse veepinnal. Selle põhjal otsustasin, et tahan kell 4 minna päikesetõusu vaatama. Millal siis veel, kui mitte siin ja täna! Vesi oli soojem kui õhk ning päike nii-nii punane. Ei ühtegi hinge. Aitäh siia kutsumast!
Järgmise päeva eesmärgiks oli Ranna aare.