E11: Kamarna

Tänud aarde eest!

Ida-Virumaa teise päeva leid #72 peale Kurtna matkarada otsast lõpuni läbimist. Küll on ikka issandast hüljatud paik see siin. Virtuaalse punkti juures kaetas mind kohalik nõid, kes oli metsa seenele tulnud. vast ei neednud lõplikult ära. Aare korras, mina ja auto ka. Tänud Hannole mittekuhugi ehk karukanni kutsumast! :-D

Tee kruusaservas õitsesid kullerkupud, pääsusilmad ja piibelehed. Ilus!

Olles eelmise E11 juurest juhised kätte saanud, külastasin enne siia suundumist veel paari põike kaugusele jäävat aaret ja siis juba kirjakasti otsima. Pidi muudkui kaarti mööda teid ajama, sest Google oli veendunud, et sõidan jumala rajatul maastikul ja suunas mind paari kilomeetri kaugusel olevat aaret 24 kilomeetrise ringiga logima, et siis taas oma kilomeetri jala saaks astuda. Tegelikkuses olid nad kõik väikese sutsu kaugusel parkivast autost. Üksi oli ainult et natuke keeruline, igal ristmikul väikene seisak ja kaardi uurimine, et kuhu nüüd. Igatahes olin mingil hetkel soovitud tee peal ja kui enam vähem õige kauguse saavutasin, pidasin lihtsalt auto kinni. Kuigi polnud kohas absoluutselt kindel, suundusin siiski metsa ja voila, olin niimoodi umbes täpselt õigesse kohta sattunud. Kuna FP panen ikka emotsiooni ja korraliku aarde eest, siis siia ühed taas jäävad. Tõeliselt hea meel oli. Tänud peitjale selle toreda seeria eest, kuigi mitte matkates, aga ka autoga tore neid külastada.

Tingel, tangel, siin on džungel, kui teed ise endale raja ja viisakat madalapõhjalisele läbitavat sisuliselt otse treppi toovat kruusateed ei kasuta ning soovid lähemalt sooga tutvuda. Vist peaks olema esimene kirjakasti aare! Poleks osanud arvata, et see saabub keset Alutaguse soid. Elu ongi põnev. Tänud!

Täna navigeerisime jahimeestehordide vahelt kohale ja käisime kiirelt ära, enne kui meid mingite ulukite pähe rajalt maha võetud oleks. Aitäh peitmast!

Eelmisel reisul eelnevast aardest infot ei võtnud, sest ei olnud sellest teadlikud. Järgmisest võtsime, tagasi ei viitsinud sõita. Õnneks jäi tollal logimata. Täna sobis täpselt pisarate valamiseks. Siin valasime esimese pisara, pärast wherigo juures teise. Oktoober olemas. 1223. Aitäh!

Aardeni jõudmine võttis omajagu aega, kuna teele jäi üks vare, mis tahtis ka külastamist. Kui see tehtud sai, siis oli aeg panna aardesse nimi kirja ja võtta suund koolile. Tänud aarde eest!

Aitäh aarde eest!

Aarde asukoht oli ammu välja raalitud, kuid siis jäi aga napiks ja tee viis teises suunas. Täna tulime pooleli jäänud metsateed väisama ja külastasime vaheldusks tavalistele aartle ka kirjakasti. TB-in.

Tänan peitmast.

Tänud aarde eest.

Esimesel katsel ei leidnud, teiseks katseks kasutasime teadmisi kvantmehaanikast ja diferentsiaalgeomeetria võtteid, mis viisid sihile ka ilma netiühenduse ja geokontrollita, leitud-logitud!

Kõige keerulisem oli tõesti neti kinnipüüdmine, kui sellega korras, siis tuli ka aare ruttu. Aitäh!

Karjamaalt tulles leidis Liis vahepeal võrgu üles ja saime teada, kuhu sõitma peab. Kohapeal õnneks kõik kerge ja lihtne.

Siin oli tore vahelduseks ka mõnda teist aarde tüüpi näha. Uudistasime kiirelt templit ja läksime edasi. Aitäh!

Aarde asukoha info olime endale hankinud, kuid polnud siis kindlad, kas täna üldse kirjakastini jõuame, sest tahtsime kindlasti Vasknarvas ära käia. Tagasiteel Jõhvi tundus siiski valget aega veel natuke olevat ja põikasime veelkord maanteelt metsateele. Kirjakasti leidsime ilusti, tegime enda geomärkmikusse ka templi. Aitäh toreda aarde eest, kirjakaste on Eestis ju nii vähe!

Leitud, aitäh!

Andmed saime, aga mida ei olnud, oli levi. Ei saanudki kaarti lahti. Telefonikõne kodustele päästis. Aitäh.

 1 

Kirjelduse eelnev lugemine on nõrkadele. Kui nullis ei olnud miskit asjalikku leidnud hakkasin kirjeldust lugema. Loomulikult ei olnud ma eelmisest aardest mingit vihjet võtnud.

Käänuline tee aardeni Karlile meeldis. Peale logimist tegime templi ka kaele. Kuna tempel tundus vee üsna tindine olevat, siis kahjuks valgus kõik laiali ja jäi ka pükstele üks väike plekk, mis pärast pesus ilusti välja tuli.

 1 

Tee kirjakasti aarde juurde oli mõnusalt käänuline. Kohale jõudes mõned sammud metsa ja veidi suurem karp jäi ruttu silma. Kuhugi vihikusse templeid ei kogu aga kombeks on käe peale ikka päevaseks mälestuseks väikene jälg jätta. Käe peale tehtud tempel valgus mõne aja jooksul laiali selliselt nagu oleks mõne ulmefilmi nahahaigus tekkimas :P Tänud kirjakasti aarde eest!

Tänud aarde eest!

Tänan aarde eest!

õnneks leidsin teel eelmisest aardest selleni koha, kus natuke levi oli ja sain arvutused tehtud. Ees ootav kast kinnitas arvutuste õigsust. Aitäh peitjale.

Arvestused olid sujunud probleemideta ning nullis ootas juba veidi teistsugune kast, kui tavaliselt. Uurisin sisu, proovisin templi ära , pistsin logi kirja ning vurasin edasi. Tänud!

 1 

Eelnavalt logidega tutvust teinuna, ootasime hetke, millal tuleb kand ja varvas astuda või mis iganes või üldse tagasi pöörduda. Õnneks siia tuli põhja poolt kenasti sõidetav tee. Vaatab, mis edasi. Kohutav nõelajatest tiivuliste salk segas siin logimist. Tänud peitjale.

 1 

Vihje oli selge ja tee tõi täitsa kenasti kohale. Parme ja sääski oli siingi rohkem, kui oleks tahtnud. Suur tänu kirjakastiaarde eest! See teeb matkaraja huvitavamaks! Kirju siit saata ei saanud, aga templi proovisin ära. Aitäh!

Tee oli nagu oli. On hullematelgi sõidetud. Tänud

Leitud, logitud, tänan!

 2 

Eelmisest aardest võetud vihjega jäime esialgu hätta ehk sattusime oma punktiga kurat-teab-kuhu. See meile hästi ei sobinud, seega tegime uued tehted ja nüüd saime huba paljulubava tulemuse. Õiges kohas aardekast meid ootaski, vaid Airi oli seda enne meid külastanud. Lugedes nüüd tema üleelamisi sel rattaseiklusel siis ei saa mainimata jätta kui erakordselt visa ja sitke ta on. Eks muidugi esmaleidki oli vast motivaatoriks ja õnneks see tal ka kätte saada õnnestus. Meie täname!

 4 

Madalapõhjalistega lähenejatele on tee juba omaette elamus. Vahet pole kumbalt poolt lähenedes. Siit võib Airile toetuseks öelda, et jalgratas on 4x4 kõrval üks parimaid variante.

 7 

E11: Kivinõmme poolt siia sõites sain korralikult läbi raputatud. Kümme kilomeetrit rattaga mööda kruusateed, millel suured lahtised kivid. Pole just see, millest ma unistanud olen. Loksudes aarde poole meenus mulle ammune aeg, kui elektroonilise rappuva härja seljas istumine oli suurüritustel pop teema. Nüüd ma sain seda nautida keskmiselt 10-13 km/h kiirusel ja täitsa tasuta. See loksutab küll vähem ja päris sadulast maha ei viska. Vähemalt mitte siis, kui ikka lenksudest mõlema käega kinni hoida.

Vee varud olid otsa saamas ja üht maja nähes tekkis mõte, et nüüd võiks küll varusid täiendada. Nähes aga maja räämas seisukorda ja katkiseid aknaid, sain aru, et see mõte tuleb maha matta.

Nende toredate templitega pole ma osanud midagi mõistlikku peale hakata aga oma tänase kolmanda esmaleiu panin siin 17:17 kirja.

Nüüd oli vaja veel 34 kilomeetrit Jõhvi vändata, et viimase rongiga koju sõita. Telefoni aku oli mitu viimast tundi kõikunud 20-25% peal. Järjepidevalt üritasin teda laadida aga akupank jukerdas. Telefon pidas siiski nii palju vastu, et sain end metsast välja navigeerida. Kui olin suurele teele jõudnud tuli siht vaid Jõhvi poole võtta ja ühel hetkel panigi mobiil pildi taskusse. Peab tunnistama, et vahelduseks oli suunavaid viitasid jälgides täitsa tore sõita. Nutiseadmetega kipubki muidu ununema, et võiks nina vahel ka kõrgemale tõsta. Veevarudega vedasin napilt välja. Jõhvis läksin esimese asjana poodi vett ostma ja küsisin kolme inimese käest teed, et rongijaama jõuda.

Päeva lõpetuseks olin küll korralik tolmuahv, palavusest ja maha vändatud 77 km üsna väsinud aga õnnelik. Aitäh Hanno! Mul oli megaäge päev! See oli sinu sünnipäeva eriretk. Palju Õnne!