Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkateest E11, mis algab Scheveningenist (NL) ja lõpeb Tallinnas (EE). Eestis kulgeva matkatee osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud ka mõned geopeituse aarded. Rada võib läbida mõlemas suunas ja endale sobivas tempos, täpsema info leiate seonduvalt lingilt.
Linnades on teed siledad ja tänapäeval ei käida enam paljajalu. Jalalaba väikesed lihased ja pahkluu ei aktiveeru enam. Enamik inimesi veedab tööpäeva istudes ja kodus vähendavad kodumasinad füüsilist aktiivsust. Halb rüht muudab tasakaalu hoidmist raskemaks ja põhjustab sageli valu selja, roiete ja õlgade piirkonnas. Hea tasakaal on turvalise liikumise alus, aga see nõuab paljude eri elundisüsteemide koostööd. Testi oma tasakaalu - proovi, kas suudad ühe minuti jooksul ühel jalal seista.
Ja ära unusta siit aardest vaadata järgmise, kirjakastiaarde vihjet!
Vihje: pole
Lingid: https://baltictrails.eu/et/forest
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9BK1V
Logiteadete statistika:
35 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 36
Ida-Virumaa teise päeva leid #73 peale Kurtna matkarada otsast lõpuni läbimist. E11 sujub kenasti, muudkui selle sarja aarded ainult järjest. See kast oli lausa teele näha, aga näe, püsib teine.
Ma ikka katsun ka paljajalu käia nii palju kui suvel saab. Ja ainus lihasvalu on geopeitudes arvutis logimisel ;-) Õigemini, rohkem unevalu ja -võlg, kui lihaspinge.
Siit kulgen veidi tagasi, et minna edasi. Rappa matkama minek, siis mõne lõkkekoha aare ja järves ujumine vast ka. Tänud Hannole siia karukanni kutsumast! :-D
Tee on sõidetavaks kulunud, suuri kivikamakaid enam pole. Kui õigelt poolt teed otsida, leiab aarde kiiresti. Aitäh!
Lugesin just logisid, et kohutav tee. Ei enam, puht tutikas teine. Aga killustik veel puhta kinni sõitmata, nii et see siiski piirab liikumise kiirust. Aga aare kui niisugune, sai just tänaseks päevaks välja valitud selle kirjakasti vihje pärast. Vihje kui niisugune pani algul küll mossitama, et kuidas ma nüüd küll siis saan. Aga natuke kaarti uurides sai küll ja jumala kogemata sai veel ideaalselt. Siin vaid peatus täpselt niikaua, kui oli vaja ja vaja oli vaid sutsakas ning edasi. Tänud peitjale selle toreda seeria aarete eest, vaid mõni ongi veel jäänud.
See kant on mulle tuttav, ise ka ei tea, miks aardeni nii hilja jõuan. Tänud
Eks ta ole jah, seda aaret jääb meenutama saabumine ja lahkumine. Ütleme nii, et sohver oli pinges, tänud aarde eest!
Ööbisin uusküla telkimisalal ja uuel hommikul võtsin suuna metsa poole. Mäletasin, et vanasti oli siin kohutavalt konarlik tee ja lootsin, et olud on paranenud, aga ei, ikka tuli kohati 20 km/h väristada. Õnneks varsti pärast aaret läks juba paremaks. Aitäh!
Tee oli kohati nii konarlik, et ei kujuta ette, kui siin peaks paljajalu käima. Õnneks sai autoga treppi veereda ja siis pehmel samblavaibal mõned sammud teha. E11 aare oma tuntud headuses. Aitäh!
Veel üks metsatee paik külastatud.. edasi lähme rappa müttama.
Tänan peitmast.
.... oi ... seda .. meeldivat .. RMK .. euroteed .. siin .. metsas. Selles mõttes, et euroteed on toredad ja asja .. eriti metsas. Aga kui see on tehtud jämedast killustikust ning seda euroteed on 5km, siis edasi-tagasi otsa järel on terve sisikond pahupidi rappunud. Ühesõgaga siit Karjamaa telkimisala juurest sinna fätiga väntamine oli paras loksumine :D Aga tehtud ta sai, 27 kraadise kuuma kiuste.
Tänud!
Saabusin siia Alajõe poolt ja mitte kunagi ei ole nii kehval teel sõitnud. Kivid olid kohati telliskivi suurused :( Vaene auto
Suureks rõõmuks polnud selle aarde maastik nii proovilepanev kui ühes kõrvalises kohas karjamaa kandis. Seetõttu läks aarde leidmisega kiiremini, aarde juurde jõudmisega päris nii polnud.
Kui maanteelt siia keerasime, siis esamalt oli paks kiht peenikest killustiku, mis tõttu auto sõitnuks nagu marmorkuulidel. Poole peal sai see otsa ning siis hakkas tee, mida kõik kirunud on. Oli ikka tüütu küll ja enne Kuremäele jõudmist kuulsin imelikku heli tagumise ratta juurest. Ei saanud aru, mis see on ja sõitsime edasi. Lõpuks Jõhvis võtsin ratta alt ning leidsin, et pidurisupport on õige pisut lahti. See sai kinni keeratud ja püha üritakse edasi mindud.
Hilisnovembris külmade ilmadega oli hea, et aardeleiud kiired ja auto soe oli. Aitäh!
Milline tee! Täielik pornograafia. Ei teadnudki, et nii on võimalik "teed parandada". Õnneks oli seda vaid paar kilomeetrit. Kuni Tiia logis korjasin kukekaid. Aitäh.
Teeremont on küll tasemel sealkandis. Rada enne remonti oli oluliselt parem. Leid ise oli hea lihtne.
Tee aardeni oli päris halb ja mõte sellest, et tagasi peab ju ka saama, tekitas külmavärinaid. Ühe käega hoidsin tugevalt autost kinni ja teisega kõhust, et võppumise peale beebi sealt veel vehkat ei teeks.
Oi, need Karjamaa teed võtsid autost ja autost viibijatest viimast. Kui auto läbib need kilomeetrid probleemideta, siis võib öelda, et tehniliselt on kõik korras. Kui läbitud distantsi jooksul ei teki ühtegi hetke hetke kus tahaks vanduda, siis vaimselt ei saa kõik hästi olla, sest vähemalt 2 korda peab seda teed kiruma. Õnneks tubli auto viis meid sellest kõigest läbi ja kinni ei jäänud. Ei kujuta aga ette kui siin peaks jalutama või jalgrattaga sõitma. Karm.
Poruni poolt tulles oli ühel teejupil korralik remont käimas. Selline killustikukiht oli tee peale veetud, et oli lausa hirm kinni jääda selle sisse nagu Kalle Rovanperä keset Keenia ralli kiiruskatset. õnneks siiski hoog säilis ja jõudsin sellest õudusest läbi ja sain paremale teele. Enne aardeni jõudmist oli teemeestel veel killustikku üle jäänud ja tuli hoolega trajektoori valida. Kohale sain siiski kadudeta. Tuleb tunnistada, et kirjakasti vihje oli tiba õel, sest selle olematu mobiilileviga lahti mõtestamine pole just liiga lihtne ülesanne. Aitäh peitjale.
Siia kulgesin mõõdukas tempos, kuivõrd RMK teetööd olid loonud eelkõige veokitele soodsad teeolud. Vähemasti polnud ohtu sopa sisse kinni jääda, küll aga tahtis plommipuru suunurgast välja raputada. Tänud peitjale!
Karjamaa kandis natuke arusaamtuks maastik läks. Arusaamatud kohad olid kinni sõidetud, et ei olnud hullu. Tänud peitjale.
Siin hakkas tee tõesti huvitavamaks muutuma. Õnneks saime hakkama. Kuigi kasutasime kanda ja varvast rohkem, kui tavapäraselt. Põnevad värvid olid siin. Liiv erkoranž, taimestik tugevroheline, taevas täiesti sinine. Kõik puhtad selged toonid. Aitäh!
Kui üldjuhul viivad karjamaale pinnasteed või looduslikud muldkattega teed, siis see tee, mida mööda siin lõunast järve ääres põhja poole kulgesime, koosnes paiguti rusikasuuruse fraktsiooniga killustikust. Tõsi, see oli metsaveoautode poolt korralikult kinni tambitud, aga tee keskosa oli ikka veel kõrgem. Tõenäoliselt saab see tee viimase lihvi veidi hiljem, aga täna oli hea, et liikusime siin natuke kõrgema sõiduautoga. Tänud aarde eest!