Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkateest E11, mis algab Scheveningenist (NL) ja lõpeb Tallinnas (EE). Eestis kulgeva matkatee osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud ka mõned geopeituse aarded. Rada võib läbida mõlemas suunas ja endale sobivas tempos, täpsema info leiate seonduvalt lingilt.
Maastikku, mida siin näete, kutsutakse jääksooks. Jääksoo on tekkinud pärast soo kuivendamist ja turba kaevandamist. 20. sajandi alguses kaevandati turvast väga väikestes kogustes, raba servadest pätsidena. Kuna raba ei kuivendatud ja turbaaukude kõrval säilis sootaimestik, taastus looduslik väljanägemine sellise kaevandamisviisi juures üsna kiiresti. Alates 1950. aastatest muutus turba tootmine suureks tööstuseks. Kasutusele võeti freestehnoloogia. Selleks tuli soo kõigepealt kuivendada, eemaldada kogu taimestik ning rajada suured tasase pinnaga turbaväljad. Lähtudes 2001. aasta andmetest, arvatakse Eesti jääksoode pindalaks ligikaudu 20 000 hektarit. Taimkatte puudumise tõttu on jääksood väga tuleohtlikud, küllap olete lugenud suvistest Oru põlengutest. Jääksoo erineb looduslikust soost lisaks välimusele ka oma funktsiooni poolest. Kui looduslik soo seob süsinikdioksiidi, siis jääksoo eritab õhku olulisi kasvuhoonegaase – metaani ja süsinikdioksiidi. Eesti jääksoodest eraldub igal aastal õhku umbes 10 miljonit tonni süsinikdioksiidi, samal ajal kui Eestis põhjustavad sõiduautod aastas ühe elaniku kohta umbes 1000 kg CO2 heitmeid. Edasi matkates saad arvutada, mitme auto jagu see jääksoo meie õhku saastab.
Vihje: pole
Lingid: https://baltictrails.eu/et/forest
Aarde sildid: lumega_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9BK0D
Logiteadete statistika: 36 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 37
Ida-Virumaa töösutsutuuri leid #11. Hakkasin esiti eelmise E11: Võimsa liini juurest põhjast otse lähenema. ~2 km kaugusel otsustasin siiski taanduda, sest loojunud päikse järel ei tihanud kodunt kaugel, kolmepäevase tuuri esimese päeva õhtul võõras kohas kinnijäämisega riskida. Juba selle käigus turbas tagurdades sain piisavalt närvikõdi ;-S Lõuna poolt oli mugav draiv-in. Nüüd lõpuks Rääkjärve äärde magama. Aitäh Hannole sooatarkuseterade eest!
Huvitav raudteeületus ja siis ka aardele lähenev tee. Igaks juhuks ei julgenud seda teed mööda edasi sõita, kuigi kaardi järgi viis otse järgmise aardeni. Aitäh!
Koduteele suundudes otsisime üles ka ühe järjekordse E11 aarde, mul on neid leitud arvestuses kõvasti vähem kui veel mitteleitute poolel. Pika jalgsimatka käigus oleks muidugi eriti lux neid noppida aga sobib jupikese haaval nii ka endale head asja doseerida :). Aitäh Hannole E eest, meeldiv leida nagu alati.
Väljas oli juba pimenemas ning täna oli leide piisavalt kogunenud. Ei hakanud vinti üle ka keerama ning jätsime selle viimaseks ning võtsime suuna Tallinna poole. Aitäh!
Lokkava looduse tõttu ei ole praegusel aastaajal siin just ülearupalju midagi vaadata, aga see-eest tegime meiegi üsna madalapõhjalisega Kurtna järvede poolt drive-ini. Võib-olla vihmasemal-märjemal ajal on see problemaatilisem, aga hetkel küll kõik kuiv. Aitäh.
Tänan kohta tutvustamast!
Mõnus oli siin jalutada ja kuulata konnade laulu.
Mis Tunkile SULETUD, see teistele AVATUD. Aga läbida see tee madalapõhjalisega? Isegi veidi kõrgema autoga sõites, olid kõrvalistujal pool teed silmad kinni ning kõva häälega arutleti teemal, et äkki peaks ikka ringiga minema? Võib juhtuda, et see tee saab ka millalgi uue katte, sest oksad on tee äärest juba eemaldatud. Paar sügavamat kohta oli okstega ära täidetud. Aga jahh, octavialaadse sõidukiga, parem ärge minge.
Esimene põhjalikum jalgsimatk siinkandis ja see aare oli kohe viisakalt tee äärde end sättinud. Aitäh.
Metsateel pidime esmalt ühte töömeest häirima, sest oli ta oma suure masinaga keset teed. Meid nähes võttis ta end tee serva ja saime ilusti mööda. Ega tegelikult kaugele meil sõita enam polnudki, sest madalapõhjalisega igasugu ekstreemsusi ette ei võta. Mõnus hommikune jalutuskäik aardeni oli ka täitsa tore. Juba tuttava kasti ümber oli tekkinud looduslik maskeering ämblikuvõrkudest ja kuivanud lehtedest. Aare oma parimas korras, aitäh!
Eelmisel korral ei tahtnud oma madala autoga siia tulla. Täna oli täiega äge siin roomata. Tänud
Vahelduseks sekka ka viisakas tee aardeni, ei hakanud autoga pressima ja sai jalutatud. Aitäh :)
Alles mõned kuud tagasi sai siinkandis enne kahtlast raudtee ülesõitu grilli tehtud ja järvede äärseid aardeid otsitud. Nüüd siis tuli piirkonna uusi aardeid üle vaatama tulla.
Mulle on igasugune kaevandamine alati valusalt mõjunud... samal ajal metsa puhul pean täiesti loomulikuks, et seda majandatakse ja vahel on ta üsna lagedaks tehtud..
Tänan peitmast.
Oli näha, et nii mõnigi masin on suutnud siin ka nulli sõita, kuid enda madalapõhjalisega viimasele sirgele pressima ei hakanud. Väike jalutuskäik andis natuke rohkem neid turbavälju näha. Enamus jäi siiski puude varju. Aga tehtud ta sai.
Tänud.
Jällegi oli põhjust natukene jalgu sirutada ning nii me aardeni vantsisime. Kui kohe polnud turbaväljasid näha, siis järk-järgult hakkasid need paistma ning ühes logimisega said ära nähtud! Aitäh, niisama tõesti poleks sattunud!
Kaherattalisega oleks otse tulnud, aga autoga tulime heaga ringiga. Väike jalutus, turbaväli nähtud ja nimed kirjas.
Tunne Ida-Virumaa metsateid! Sillamäe poolt lähenedes juhatas geps omaarust otse, aga peagi olime kohas, kus tee püsti ees. Suure vaevaga saime ümber keeratud ja hiiglasuure ringiga teisalt poolt läheneda. Aitäh.
Kurtnas ööbisin ja siia tegin autoga drive-in. Jääksoo CO2 emissioonimahuga olen tuttav ja tean väga hästi, et kliimasoojenemise vältimine autokütuse vähema kasutamise arvelt on üks ülimalt hale naerukoht.
Õnnetu nn. "rohepöörde" põhjus pole loomulikult mitte kantud looduse hoidmise üllast ideest, vaid kopsakatest taastuvenergia lisatasudest, mis aitavad vastava tööstussektoriga kokku mängides rohkem maksumaksja raha süvariigi kullakotti kühveldada.
"Rohelised" elektriautod - mõelgem nüüd korraks, mil moel meil tegelikult elektrit toodetakse ja kui meeletu on liinikadu selle särtsu traati mööda tarbimispunktini toimetamisel. Veelgi olulisem: mis saab 5 aastat vanadest elektriautodest, mille akupark on aegunud ja täielikult kaotanud praktilise jõudluse (külmema talvega peavad sotsiaaltöötajate MiEV-id juba 30 km läbimisel uuesti juhtme otsa ühenduma!) Kusjuures akude maksumus moodustab poole säärase auto hinnast. Arvan, et geopeiturid oleks tegelikult ühed esimestest, kes teeksid valiku elektriauto kasuks - kui sellel mingitki mõtet oleks.
Või võtame päikesepaneelid. Kes Lõuna-Euroopas kõrvetava päikese all liikunud, see on vahest märganud kui suhteliselt vähe neid seal tegelikult ikkagi on. Äkki kreeklased, itaallased ja hispaanlased ei suuda piisavalt investeerida? Bullshit. See lihtsalt ei tasu eriti ära - isegi nendes maades! Fakt, et meil viimastel aastatel - peamiselt Eesti Gaasi(!?) eestvedamisel - kõvasti päikeseparke on tekkinud, viitab järjekordselt meeletule riigi toele, mille meie kõik loomulikult oma taskutest kinni maksame. Ja siis vaatame taevasse - kui palju seda päikest siin ikka paistab. Või talvel - lumi sajab peale, isegi kui päike peaks mõnel päeval oma palet näitama, kas maaomanik läheb harjaga neid sadu paneele puhastama? Oleksin tõeliselt huvitatud ühe Eesti keskmise päikesepargi reaalsest tasuvusest kolme viimase kasutusaasta jooksul. Loomulikult mitte ainult maaomaniku, vaid ka riigi vaatevinklist.
Tuulikud. Vaadake neid monstrumeid! Vaatamisväärsused lausa. Või noh, ehk esimene neist, sest ega teine pole enam tõesti kuidagi erilisem. Aidu ainus valmis tuulik küll seisab praegu isegi suure tuulega (mis ometi ei kvalifitseeru tormiks) - lisaks radarihäireprobleemile nüüd ka lennuohutusteema. Ok - mis võiks maksta ÜHE säärase tootmine, püstitamine ja tööle panemine + töös hoidmine? Paku veel. No veel... Ja nüüd korruta kolmega. Sõnajalgade raha? Jaa - aga kelle taskust tuleb suurem osa? Just nii - maksumaksja. Võta taastuvenergiatasu oma viimasel elektriarvel, korruta see Eestis elavate perekondade arvuga, seejärel kaheteistkümnega, liida elektrit tarbivate suurtööstuste osa, ning saad teada, millised rahad energiaturul liiguvad. Lõviosa läheb maksudena valitsuse palkadeks + tegevuskuludeks, eks see ole levinud skeem ka mujal EL "eesrindlikumates" riikides.
KÕIGE KURVEM - "taastuvenergiaks" loetakse kahjuks ka puidu ning turba põletamist... Geopeiturile pole vaja selgitada, millist katastroofi see tähendab meie loodusele, kui kaua aega võtab uue peale kasvamine ja miks mujal Euroopas puutumata rabasid vabas looduses enam praktiliselt polegi...
Sõit aardeni oli üsnagi huvitav. Kummaline raudteeülesõit pakkus veidi ka närvikõdi. Aitäh lühikese kui hariva jääksoo kokkuvõtte eest!
Nüüd ma mõistan miks jääksood on pahad ja proovitakse soo parandustöid teha. Oru turbavälja nägime ära. Auto jäi suuremale platsile ootama ning jalutasime aardeni. Terve tee jälitasid meid väiksemad ja suuremad putukad kes tahtsid meist osa endaga kaasa võtta. Raudtee ülesõit oli äge. Tänapäeval selliseid enam naljalt ei näe. Maire jaoks pakkus see üsna palju närvikõdi. Tänud aarde ja jääksoo temaatilise lühiloengu eest!
Oli siin alles omapärane raudteeülesõidukoht. Veider küll, aga täitsa toimis. Enne mind läks sealt üksik vedur läbi. Taaskord sundisid putukad kiirele kõnnile, õnneks polnud maa liiga pikk ja piisav osa minust jäi alles, et edasi liikuda. Aitäh peitjale.
Katsetasime ühelt poolt ja siis eduliselt teiselt poolt. Tänud peitjale.
Siia proovisin algul autoga otse Võimsa liini aarde juurest tulla. Miski veidi üle 2 km jäi aardest puudu, kui tee üsna sopaseks kiskus. Otsustasin, et ei hakka siin hullu mängima, ukerdasin auto teisipidi ja sõitsin suure ringiga Kurtna järvede kaudu aarde poole. Sealt poolt oli palju mõistlikum. Miski 4-5 sada meetrit jätsin ka endale ja krantsile jalutamisruumi. Turbaväljadelt kostus üsna uhke konnakoor. See jäi täna viimaseks.
Nulli me siin autoga ei trüginud. Matkasime jala. Arvutama ei hakanud, aga seisnud vee lõhn oli meiega. Kuigi vaade oli põnev, siis see õige asi ei tundunud ka kirjeldust lugemata. Sellist jääksood nägin esmakordselt ja tänud lähevad kirja taas nii aarde kui kirjelduse eest! Aitäh!
Igati loogilise jätkuna suundusin otse E11: Võimsa liini juurest siia. Teekond oli vähemalt rattaga kenasti läbitav, mõned kohad küll väljakutsuvalt liivased. Puude varjud, mis teed katsid andsid hõlpu kuumast päikesest, millest täna puudust tunda ei saanud. Kohati sõitsin üle liipritest, mis andis selgelt märku, et kunagi on siin ilmselt ka turba veoks raudtee olnud. Mina ei tea mitme auto jagu see jääksoo saastab aga tean seda, et vähemalt üks geopeitur käis siin täna rattaga. Logiraamatut lahti lüües olin korraga nii pettunud, kui ka üllatunud. Uuemate logidega veebis polnud end veel kurssi ajanud. Aga loogiliselt võttes täitsa arusaadav, et teistelgi aega karpe otsida ja hakkasin end vaikselt harjutama mõttega, et liinialune esmaleid võibki ainsaks jääda. Ehk siis tuleb see ilane lõug FTF-idest puhtaks pühkida. Siin tervitasid mind ka selle aasta esimesed parmud, kes on võrreldes eelmise aastaga jälle suuremaks kasvanud või siis mutateerunud. Loodetavasti ei kasva nad lindude suurusteks. Muidu reaalselt hammustavad tüki küljest ja lendavad seda puu otsa järama.
Jätsin TB.
Aitäh Hanno!