Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkateest E11, mis algab Scheveningenist (NL) ja lõpeb Tallinnas (EE). Eestis kulgeva matkatee osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud ka mõned geopeituse aarded. Rada võib läbida mõlemas suunas ja endale sobivas tempos, täpsema info leiate seonduvalt lingilt.
Kas võhm on väljas? Füüsiline väsimus on loomulik ja tundub isegi mõnus siis, kui me oleme kõvasti pingutanud. Hoopis teine tunne võrreldes sellega, kui langed töölt tulles diivanile ja tunned, et oled endast kõik andnud. Füüsilise liigutamise järel väsinuna maitseb uni magusam. Kas oskad oma väsimuse põhjuse ja kvaliteedi ära tunda? Võid oma väsimust hinnata nelikjaotuse järgi - kui soovid, joonista see liivale või lumele ja märgi sellele oma tundmused. Kaalu vertikaalteljel keha energiataset ja horisontaalteljel rahulikkuse - pinge vahekorda. Kas pingeseisundi energilisus tekitab parimat indu või on sinu jaoks kõige viljakam rahulik energilisus?
Vihje: pole
Lingid: https://baltictrails.eu/et/forest
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9BK7C
Logiteadete statistika:
50 (98,0%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 52
Leid #36 Võru-Tartu-Põltsamaa-Pedassaare-tiiru teisel päeval. Siinsamas külas, kõigest 1.5 km eemal oli täna Võrumaa teine ja tänane viimane töösutsakas. Sestap sattusid need kolm E11 mulle eriti hästi ette. Mõnus ja rahulik paik.
Ei, ma ei oska oma pidevale väsimusele üht põhjuseid leida ja ma isegi otsi seda. Kui peaksin pakkuma, siis valikus on puukborrelioos(id), kunagine tööstress, ühe kõrgenev iga, vähene uni (enam küll mitte, mis siis, et login seda veebis kl 0200 pärast 2.5h tundi jutti lohega üliaktiivset kargamist-maandumist, ka mõningaid kukkumisi), suutmatus end erinevate rollide vahel jagada vms? Ei, tõesti ei tea, mis see neist on. Küllap kombo.
Kõik kombes - aarde, mitte minuga. Aitäh aarde eest! :-)
Mõte minna geojaanile, oli muidugi vaja suuremalt ette võtta ja korjata Võrumaalt üksikuid aardeid, mida ei saa möödaminnes haarata. Tuleb ikka veidi võsas ka kahlata ja parme toita. Vett läks nagu kerisele aga ellu jäime. Aitäh
Nii siis, geojaanipäev oli tulekul ja kohe tuli pähe hea mõte, et enne Pähni minekut võiks paar päeva Kagu-Eestis aega veeta :) Mõeldud, tehtud ..teele asusime neljapäeva õhtul. Noh, sellise arvestusega, et geojaanile ikka õigeks ajaks kohale jõuda. Teada ju on, et see geopeiturite teekond on mitmeid-setmeid kordi pikem kui lihtsurelikel :) Ööbimiseks valisime Misso, täpsemalt Pullijärve kaldal asuva kämpingu.
Pagana pihta, just täna oli väljas kohati 34 kraadi, mil meil oli vaja mööda metsi ringi konnata ja aardeid otsida. Õnneks on siinkandis iga künka taga veesilm, kus saab ennast aeg-ajalt vette kasta ja jahutada ..see päästis meie päeva :)
Kohapeal läks kiirelt, nimi kirja ja teekond järgmiste aarete juurde sai jätkuda :)
Aitäh siia kutsumast!
Leitud toreda hilissuvise siilisõidu käigus.Aitäh
Pärast pikka kurvilist teelõiku mäest üles-alla jõudsime Pari peatusesse. Oli nauditav rallitamine - minu jaoks. Mitte nii väga aga Maire jaoks. Klaara jaoks oli aga nii igav, et jäi magama. Aitäh aarde eest!
Jõudsime siia päeva teises päevas ja täitsa väsimus on juba. Keha vajaks hilist lõunat. Mis siis ikka, nimed kirja ja süüa otsima.
Lugesime läbi kohalikud kuulutused, proovisime istuda nii päikese käes kui varjus ja muidugi panime nimed logiraamatusse kirja. Aitäh!
Freddi oli täna juba väga palju jooksnud ning tal oli veidi magada vaja. Võtsime ette e11 aarded ja tegime väikse sõidu, ning Freddi sai puhata. Mõnusad teed siinkandis. Aitäh!
Kui 11 kuud tagasi rallitas seal Ott, autoga, siis seekord kohalik talumees murutraktoriga. Seekord see leiule takistuseks ei saanud. Selgitasime Geopeituse olemust ja kuidas need asjad käivad. Selle peale, et me oleme Tallinnast, kergitas veidi kulme, aga eks ta oma pika elu jooksul on igasugust rahvast näinud ;)
Võtsin endale plaani ka mõned lõunapoolsemad E11-d noppida. Siit leidsin juba mõnusa tuttava teostuse. Kätte saamine läks lihtsalt ja saigi järgmise aarde poole sõita.
Lähenedes oli kõik selge, mida tegema peab. Kerge hirmuvärin tekkis kättesaamise osas. Pole kaugel see hetk, kui minu auto pagasiruumis on alati volditav redel. Päris mitu aaret on jäänud võtmata, sest ei ulatu ja ronimist abistavaid vahendeid pole käepärast võtta. Mõned korrad on õnnestunud poeg või abikaasa või õpilane tanki panna. Seekord sain ikka ise kätte. Tänan!
Autoga letti sõites jäi võhma ülearugi, pikast sõidust tekkinud letargiline väsimus sai juba Elu allika juures minema peletatud. Eks vaimne väsimus ole sama loomulik kui füüsiline, mõlema puhul on vaja "akusid laadida", lihtsalt erinevaid akusid :o)
Siin paistis karp juba eemalt. Eks panin nime kirja ja suundusin edasi elu allikatele. Aitäh peitjale.
Muigasime jaa, et ideaalne paigutus tünnisaunal. Aare ise probleeme ei valmistanud - ulatusin siiski selle ise kätte võtma.
Sellest aardest on meeles ainult vaade üpris avalikus kohas olevale tünnisaunale.
Aardekirjeldus haakub mul niipalju, et omal ajal sai siinkandis aktiivselt rattaga tiirutatud ja selle ristmiku peal oli teada, et varsti saab puhkama asuda. Aitäh!
Ikka üles ja alla ning vasakule ja paremale ning jõudsimegi Viitinast siia. Leid oli kiire ja meeldiv. Aitäh!
Võtsime suuna lõuna naabrite poole ja tegime teel sinna veel mõned E11 peatused. Tänan!
Vaatlesime asja mitme külje pealt, lõpuks märkasime. Siin hakkasin ette kujutama, kuidas Hanno on matkateel matkanud, lisaks muule kraamile ka karbid selgas. :) Tegelikkuses vist nii ikka polnud...?
Ca 10 päeva tagasi, kui siinmail seiklesime, jäi just see aare leidmata, sest käisid valmistused Rally Estoniaks ning testiti mehi ja masinaid. Kui Plaani poolt siia ristmikule jõudsime, oli tee kinni, turvamees ees ja meil polnud lootustki aarde juurde pääseda. Küll aga pääsesime nüüd täna ilusti.
Kui muidu võisime sõita siin küngaste peal pikalt, ilma kedagi kohtamata, siis täpselt enne aarde juurde jõudmist ilmus me ette auto, mis kippus me plaane segama. Tegime jälgede segamiseks aega parajaks nagu ikka, aga kui Harrys ja Miabel otsejoones meie ja aarde juurde tulid, polnud enam põhjust oma plaane varjata. Tervitused teilegi tabamise eest ja tänud aardemeistrile!
Siia siis jõudsime Anna ja Kalloga ühel ajal. Või noh, nemad jõudsid nulli 5 sekundit varem. Plika autost välja ning suundusime peiduka poole. Polnud erilist kahtlust, et ka nulli kõrval olevas autos on geopeiturid, seega võtsin peidukast topsi ning autost hüütigi, et "meil oli sama mõte". Tore teolt tabamine, peitjale tänud!
Ott ja Martin keerutasid tolmu üles. Ei hakanud neid segama.
Natuke vuramist tolmustel teedel ja olimegi järgmise aarde juures. Nimed kirja ja teekond võis jätkuda. Aitäh.
Lõuna-Eesti teid oli päris tore avastada, tänud aarde eest!