Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkateest E11, mis algab Scheveningenist (NL) ja lõpeb Tallinnas (EE). Eestis kulgeva matkatee osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud ka mõned geopeituse aarded. Rada võib läbida mõlemas suunas ja endale sobivas tempos, täpsema info leiate seonduvalt lingilt.
Esimene rong peatus Piilsis 1. augustil 1926. aastal. Silikaattellistest jaamahoone ehitati Piilsisse aastatel 1932–1936 Henrik Otloodi projekti järgi. Jaamahoones oli neli korterit, piletikassa ja ooteruum. Külaelanikel oli võimalus käia ka vagunpoes, mis teenindas raudteetöölisi. Igas suuremas jaamas haagiti pood rongist lahti ja järgmisel päeval viidi pood edasi. Rongiliiklus kestis 1968. aastani.
Vihje: pole
Lingid: https://baltictrails.eu/et/forest
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9BK3M
Logiteadete statistika:
66 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 67
Täiesti ausalt Suvseseikluse ajal muidugi leitud ja logimata ununenud. Täna siiapoole liikudes mööda pikki kruusaseid teid tuli nagu midagi tuttavat ette küll. Karuonul niiehknii leidmata, seega võis uuesti tulla. Vaatasime ka majja sisse, täitsa jaamahoone ja nii ilusti tellistest laotud. Aitäh topeltkülastuse eest!
Leitud Jõgevamaal suveseigeldes. Siin jooksis GPS tee ääres kinni. Ei tihanud niisama võssi ka tormata. Sammusime siis lepikusse. Polnudki metallposti sees nagu mitmed aarde enne. Joonas-poiss ka äsja siinset väisanud. Aitäh Hannole E11 peitmast!
Siin läks lihtsalt, isegi koera polnud mõtet autost välja võtta. Aga koht huvitav, no selles mõttes, et niisugusest rongipoest polnud senini kuulnudki. Igavesti tore ettevõtmine ju. Tänud peitjale peitmast
Suur November koos kõikide sügiseste atribuutidega oli ka Pilsi jaama jõudnud. Aardel oli aastaajast suva - istus kenasti omal kohal ja ootas külalisi. Leitud. Aitäh
Kasutasime lähenemiseks vana raudteed. Siit edasi tänase eesmärgi poole - letterboxi. Aitäh!
Vahvad on need teejaamad ilma rauata. Ehk jõuab ka siia keegi veel omale kodu rajada. Majas selleks ainest jagub.
Peale põgusat peatust Ulvi kaupluse ja baari ees jõudsimegi jaama. Viimase korruse olid tiivulised vallutanud, aga alumised olid täitsa vabad. Tänud aarde eest!
Aarde poole ega tagasi sõites me mõmmikut ei kohanud, küll aga silkas üks jänkupoiss neil veidi aega auto ees ja siis silkas metsa. Loodus võtab selle jaamahoone tasapisi üle. Aitäh peitjale!
Aardega käis kähku, siis vaatasin ka talu ja jaamahoone üle. Põnev koht, kus aeg on seisma jäänud. Aitäh!
Saabusin siia juhuslikult, kui oli vaja siia üks forwarder treilerdada. Hoone püüdis kohe pilku ja muidugi pidin geopeituse kaardi kohe lahti krabama, et kas siin aaret pole. Oli. Panin masina maha ja siis tagasiteel peatusin ka aarde jaoks. Kirss tordil oli äraminek, sain natsa lõuna poole seda vana raudteesihti sõita, kui nägin, et tee peal jalutab keegi. Mõtlesin, et imelik koht jalakäija jaoks ja kohe varsti sain aru, et inimesest oli asi kaugel. Mõmmik keeras teelt maha ja pani metsa putku, seega elus esimest korda sain ka karu ära näha. Imelik värk, paar nädalat tagasi nägin esimest korda elus ilvest. Et päris heal joonel olen oma loodusvaatlustega hetkel.
Aarde eest aitäh, põneva ajalooga koht ja hoone on änksa.
Õnneks sai autoga päris lähedale. Tänud peitjale.
Siinkandis tiirutades vaatasime ka jaama üle. Aitäh!
Sai väga vale aeg valitud siia tulemiseks. See joonlauaga tõmmatud sirge tee Mustveest siiani oli täpselt nii paksu lume all, et auto nina lükkas lund .. ja nii 6km .. aga ükski lumi ei takista nelikveoga püssi :)
Kohapeal sai nimi kirja ja siis natuke ka tähti täis taeva all pilkases pimeduses natuke jaama ennast uudistatud.
Tänud!
Kuigi pakkusin Mikule kassaluugist piletit, ei soovinud ta täna rongile minna. Aardega kõik korras, aitäh!
Siin olid toredad tuvid kolmandal korrusel. Ehmatasid mind. Kummaline mahajäetud paik! Tänan!
Raudteejaamas elav tuvipaar ehmatas oma sahistamisega hirmsat moodi ära :)
Tähistasin oma koolide lõpetamist ja puhkuse algust väikese ringsõiduga Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Võtsime mõned geoaarded. Aasta tagasi külastasime Avinurme raudteemuuseumi ja sealset geoaaret. Seekord jõudsime kunagise Sonda-Avinurme-Mustvee raudtee teise otsa või õigemini keskele. Üllatav, et siin seisab tühjalt suur ja võrdlemisi terve maja. Sama üllatav oli õitsevate lupiinide väli, mis kitsa ribana endise raudteetammi ja metsa vahel venis nii kaugele, kui silm ulatus. Ma sattusin stendi lugemisega ja pildistamisega hoogu ning jõudsin aarde juurde alles siis, kui noored juba logisid.
Aitäh kohta tutvustamast, tänud aarde eest!
Siia jõudes arvasime, et sellest aardest saame vihje, aga tutkit brat. Vähemalt tulime leiuga tagasi:)
Selliseid vanu raudteehooneid on äge leida. Eks ole kunagistest raudteeliinidest loetud küll, aga hoopis teine on neid külastada. Leid oli kiire, aare korras.
Selline pikk, pikk sirge tee seal. Äge. Parkisime auto infotahvli ette, tutvusime jaamahoonega ning kunstiga selle sees. Siis küsis, D, et kas aaret ei otsigi või. Ma arvasin, et oli leitud ja logitud juba. Tuli välja, et see siis hoopis eemal peidab end. Found it: 28.May.2022 15:55 E11: Piilsi jaam / Piilsi station. Aare täitsa korras. Täname!
Mina tahtsin muidugi kohe maja kallale minna, aga õnneks suunas Kristjan mind õigele poole teed, kus kast juba ilusti näha oli. Aitäh!
Sügisese Ida-Virumaa ringreisi neljas päev algas just selle aardega. Katkiste akendega hoone meie tähelepanu väga ei köitnud, seadsime sammud aardekasti juurde, mis oli ilusti leitav ja vinks-vonks korras. Aitäh!
Rongilavka pole ju halb mõte, eriti piirkonnas ja ajastul, kuhu mööda ilma liipriteta teed võib sajuse ilmaga ja raske koormaga päris tülikas tulla. Numbriga päris maanteede kõrval on tikksirge raudteetrass tänapäevalgi de facto kiirteeks otse läbi hõredalt asustatud alade Avinurmest Mustveeni.
Siingi käis ulukijaht täie hooga. Terve teerist oli täis ninjakilpkonnasid, millegipärast olid nad siin kogunenud nagu paraadi alustav kaitsevägi. Meie pakkusime neile piisavalt head igavusepeletajat. Õnnelikud olid nende näod (naistel oli arvatavalt antud ülesandeks mõlemad sokid valmis kududa, nii saidki siis mehepojad mõnuga sõpradega metsas meeste asja ajada)
Sügisesel jahihooajal nii mõnigi kord kogunemiskoht. Üllatuseks oli jaamahoone uks lahti ja sai sisse ka piiluda. Aitäh.
Sellised maha jäätud majad meeldivad ja ei meeldi ka mulle samal ajal. Teades aga, et Karlile väga meeldivad, siis enne aarde otsimist tegime väikese põike jaama. Nagu juba traditsiooniks on saanud, siis kui näen harja, teen väikese puhastusringi, nii ka siin. Edasi vaatasime kõik ruumid huviga üle, ainult keldrisse ei lubanud ma minna. Otsisime aarde üles ja selle lähedalt leidsime oksale riputatud rohelise kootud mütsi. Järsku on keegi ära kaotanud?
Kohale jõudes nägin kohe, et ohhoo, avatud ustega jaamahoone. Teisel pool teed paistis veel vana mahajäetud talukompleks. Ennem aaret saigi siis mindud jaamahoonet seest poolt uudistama. Kõik korrused said läbi käidud. Enamjaolt oli kõik tehtud puhtaks ja soga välja veetud. Keegi vaid kunstiannet käinud harjutamas. Kui jaamahoone oli nähtud, siis suundusime aarde jahile. Kõigepealt jäi ette üks ilus kootud müts ja siis leidsime ka aarde. Pärast aarde leidu läksin ka talukohta vaatama. Peahoone sissepääsu ees oli sipelgapesa. Kardinad olid veel ees aga katus oli juba pooleldi sisse varisenud. Kuna kõik oli nii mäda, siis julgenud sisse astuda. Ühest kõrvalhoonest leidsin aga põneva baarileti.
Aitäh aarde eest!
Ei noh, siin ei oleks ma täna soovinud mingil juhul rongi oodata. Ma nimetaks koha ümber parmude paradiisiks. Nii suuri helikopterilaadseid lendajaid pole ma vist nii palju koos näinudki. Autoga mööda tammi sõites tundus, et nad lendavad mõlgid auto keresse. Kui peatusin, siis oli tunne, nagu keegi harjutaks trummisoolot. Haarasin dressika selga ja kihutasin aarde poole. Emal keelasin autost väljuda, ega ta seda soovinudki. Kui aardeni jõudsin, olid jalad parme täis. Hüpaksammul üritasin nimesid loetavalt kirjutada ja põgenesin kiiremas korras autosse tagasi. Mujal nägime täna veel parme, aga mitte kusagil sedavõrd suuri näljaseid ja üüratul hulgal.
Olge siis hoiatatud!
Peitjale tänud jaama ja selle ajalugu tutvustamast! Oli põnev!
Täna ongi rännak aaretega läbi mitme ajastu. Kõigepealt paar Vabadussõja monumenti, siis E11-l jutud tsaariajast ja postijaamadest ning nüüd kitsarööpmelise jaamahoone Eesti esimese vabariigi ajast. Väga heas korras jaamahoone ja mööda raudteetrassi sai ka veidike suslasõidu tunnet. Aitäh!
Minu arusaamade kohaselt on raudteeliiklus alati tähtsal kohal olnud, seda enam tundub arutu, et nii paljud raudteeharud on suletud. Mina käisin kõigepealt võssist aaret otsimas ja seejärel kolistasin terve maja läbi. Oli huvitav peatus. Kniks tegijatele!
Algul ilma gps-ita minnes arvasime, et teame kus aare asub. Aga pidime ikka lõpuks gps järgi otsima. Aitäh peitjale!