Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Põlvamaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkateest E11, mis algab Scheveningenist (NL) ja lõpeb Tallinnas (EE). Eestis kulgeva matkatee osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud ka mõned geopeituse aarded. Rada võib läbida mõlemas suunas ja endale sobivas tempos, täpsema info leiate seonduvalt lingilt.
Räpina sadamas tegutsevad kõrvuti kutselised kalurid, harrastuskalastajad, veespordihuvilised ja muidu puhkajad. Lisaks ujumisele saab laenutada vesijalgrattaid, kajakke, aerusurfi laudu. Sadamas on kaasaegsed tingimused veesõidukite sildumiseks ja hoiustamiseks, mugava veeskamise tagab kaherealine slipp koos teenindussillaga. Navigatsioonihooajal on sadama tehissaarel paiknevas paviljonis avatud Sadamakohvik.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://baltictrails.eu/et/forest
Aarde sildid: ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9BK6A
Logiteadete statistika: 71 (97,3%) 2 1 0 0 0 0 Kokku: 74
Täna laadalt tulles tekkis mõte siit kaudu tagasi tulla ja aare üles otsida.Aitäh
Paar inimest olid õngede taga, vaatetornihuvilisi polnud. Seepärast sai segamatult kiire otsing tehtud. Tänud kutsumast.
Seekord jäi aare peitud. Sadamakohviku aga leidsime üles!
Torniaare... phh, üldse pole selle tuulega isu tornis ringi ronida. Olime juba lahkumas, kui viimasest vaadatud kohast Tiidule ikkagi see tops näppu jäi ja aare logitud sai. Väga kena koht - rand ja kohvik ja sadam pealekauba.
Aitäh peitmast!
Mina vahtisin siin alles niisama ringi kui Siim mulle juba konteineri ulatas. Oli teine näppu jäänud esimesest kohast kuhu ta käe pistis. Nautisime vaadet ja mõlgutasime mõtet, et ehk talve edenedes saab ka Salusaarele minna. Tänud!
Leid jäi võrdlemisi ruttu näppu. Torn oli ilus ja vaade veel ilusam. Leitud. Aitäh!
Leitud, lastel oli väga põnev. Lisaks sai tornist binokliga ka ümbruskonda vaadata.
Peale Mehikoorma sadamaga tutvumist, tulime vaatasime Räpina sadama ka üle.
Tänan peitmast.
Senikaua kuni mina vähe eemal autot parkisin, suutis keegi tornile drive-in teha. Õnneks minu asjatamist nad ei seganud. Ilus korralikult hooldatud koht.
Tänud
Aitäh aarde eest!
Õhtuks on tuul tõusnud ja temperatuur on täitsa talutavaks muutunud :)
Kuna mu ööbimiskohas olid eilse saunatamise käigus kihulased usinasti mu nahka augustanud ja kuigi sääsekupud mul üles ei tule, siis kihulaste omad kohe küll, siis nii kui hommikul taas neid väikesi põrgulisi kohtasin, otsustasin jalga lasta. Hommikukohvi sisse ja kiira-käära mööda aardeid Tartu poole, et õhtuks kenasti pealinna jõuda. Esimene peatus siis Räpina sadam. Kohe täitsa tore koht, polegi siin oma Räpinas käimiste raames viibinud. Ilm oli küll päikeseline, aga mitte veel tavainimesele ujumiskõlbulik, nii et piirdusin vaid torni külastamisega. Leid tuli praktiliselt koheselt, mulle hakkavad need igasugused tornid juba meeldima, enam pole eriti kuhugi totra näoga vahtima jäänud vaid ikka leiud kirja saanud. Tänud peitjale sadamasse kutsumast ja aaret peitmast.
Ilma geopeituseta ma poleks siia vist kunagi sattunud. Tänud peitjale.
Lahe koht. Niikaua, kui teised aaret otsisid, klõpsutasin ma tornis pilte.
Ei tohi, no ikka üldse ei tohi google mapsi usaldada. Latika poolt tulles ununes täpne marsruut üle kontrollimata ja loomulikult saatis see tegelane mind mudarada pidi. Aega läks ilmselt kõvasti kauem, kui läbi Räpina oleks läinud, ja hiljuti pestud auto sai endale kena pruuni mudakihi peale. Kohapeal ei kippund ka paremaks minema. Päikselisele päevale vaatamata tahtis külm tuul pea otsast puhuda. Mitu tiiru sai tornis käidud, enne kui ära klikkis ja õigeid kohti kobama hakkasin. Aitäh peitjale!
Kena sadam siin Räpinas, pole varem siin käinud. Metsa matkarada ootab tulevikus avastamist, aga tornis otsustasin ära käia. Et seejärel suunduda sinna, kuhu geps mind aaret otsima suunas. Siis lugesin vihjet ja tutvusin lisaks ilusale vaatele ka torni konstruktsiooniga ning sain üsna kiiresti aarde leitud ja logitud. Midagi kummalist toimub mul siinkandis nende gps koordinaatide suunamistega. Ilma vihjeta oleksin vist kusagil võsas ringi tatsunud. Aitäh peitjale!
Lähemale sõites võttis veidi turtsatama et mis pagana sadam siin, aga kohapeal - pole paha. Suur uhke torn, eri suurust ja eri ajamiga veesõidukid, isegi kõrts oli, kus küll pearõhk joogipoolsisel. Seda meremeestele vajaliku teist maja ei hakanud otsimagi, mind poleks sinna nagunii sisse lastud. Küllap oleks Piia enne jala taha pannud ja pole ma mingi meremees ka
Algul otsisime traditsioonilist. Siis aga, pidime vihjet lugema. Vähemalt sai tornis ära käia. Sadama kohvikus midagi süüa küll ei olnud. Suundusime hoopis vanasse heasse Räpina bussijaama söögituppa.
Üle hulga aja taas üks E11 aare. Mõnus ja kohta sobiv ja tore leida. Suur suur tänu! See oli tänane Lõuna-Eesti viimane. Kiire sulps vette ja lapsele järele.
Laur supitas Saluveeri juurde ja mina jäin ootama, kuna mul see aare varasemalt üle jää tehtud. Kuna päev tuli ikkagi kirja saada, siis logisin vahepeal lähima aarde ära. Tänasel päeval on see torn väga populaarne, inimesi jagus nii üles kui alla. Õnneks sain ühel vaiksemal hetkel aarde siiski logitud. Aitäh!
Ilusad vaated tornist. Lisaks paistis kaugusest kurjuse kants. Tänud!
Kuna grupp oli suur siis tuli see teiste poolt kiirelt kätte. Üksi otsides oleks mul siin kindlasti kaua läinud. Aitäh!
Teine päev geopeiturite valikkursusega. Räpina sadam on nii uhkeks ja kutsuvaks tehtud. Torn on alati kirss tordil ja vill geopeituri kingas. Seekord läks üsna valutult, kui minu võimuses on 18 noort terve torni ulatusse laiali lasta. Aitäh!
Sai grupiga käidud. Üles minnes vaadet nauditud, alla tulles aaret logitud.Tänud peitjale.
Ei olnud siin me varem käinud. Igatahes oli mõnus torni külastus veel aasta viimase päeva õhtul. Vaatasime tornis ülevalt tuledekuma. Ilus ja tuulevaikne olemine. Aitäh!
Kõigepealt jooks mööda Räpinat ja Pühapäevakul aeg kirja siis edasi torni juurde!Tegime tiimitööd ja saime ikka aarde kätte! Aitäh!
Torniaarded olid tänasel geopäeval meil teemaks. Õnneks on see seeria vähemalt mõnusalt lihtne. Tänud!
Käisin ikka tipus ka ära ja alla tulles hakkasin võimalikke peidukaid kompama. Oleks ikka pidanud juba üles minnes seda tegema. Aga logi sai kirja. Täname!
Kolmas päev E11 aardeid otsimas. Päeva esimene aare ning kogemata juhtus nii, et leid oli väga kiire. Sellisel objektil oleks võinud ka tund aega minna, sest peidukaid jagub. Kuumalaine ajal oleks ka järvelaineid nautima läinud, aga täna ei kutsunud, jätkasime parem kuivana geotuuri.
Ega ma nüüd väga kindel pole, et kui palju see vihje aitab :D. Meil läks igatahes vist nii valutult, kui üldse olla saab. Sel ajal, kui mina vihjeobjektil lilli ja liblikaid vahtisin, käis Kaupo käed laiali ringi ja koperdas niiviisi aarde otsa. Iseenesest potentsiaalne koht, kus mõnusalt aega veeta :)
Latika juures mõtlesin, et kas minna koju või edasi. Läksin edasi, kuigi suund koju oleks tunduvalt parem idee olnud nagu tagantjärgi selgus. Kui tornis aaret otsisin, siis oli päris korralik tuul ja sain ka mõne üksiku vihmapiisaga pihta. Kui aare logitud, siis asusin koduteele. Mida edasi, seda tugevamaks vihm läks. Ja oi kui pikk see kodutee tundus. Ja tagatipuks oli veel teel ka mitmeid autojuhte, kes ei julgenud üle 70 sõita, sest appi, vihma sajab ju! Ja seda vett ikka jätkus, lausa terve tee sadas, seega minu lootus, et kui suur see pilv ikka on, ei pidanud ka paika. Igatahes kuidagi koju ma sain, isegi aluspesu oli läbi vettinud ja riided konkreetselt tilkusid, isegi ilma väänamata. Aitäh peitjale.
Esmalt sai ikka kõige kõrgemale ronitud ja siis alla tulles aare leitud. Tore peidukas ja lahe koht! Tänud!
Tegelikult plaanisin seda kodu lähedast aaret hoida mõneks teiseks korraks, siia kanti ikka väga tihti aardeid ei peideta. Olin koju jõudnud sellel hetkel, kui kedagi kodus ei olnud ja mul ei olnud võimalust kuidagi maia sisse saada. Seega otsustasingi tulla lihtsalt sadamat vaatama, aga kui sul juba aare nii lähedal, siis ei saa ju seda otsimata jätta. Nii see aare korjatud sai. Suured tänud aarde eest.
Ma olin siin ülikindel, et olen siin juba aarde leidnud. Nagu selgus, siis üle 7 aasta tagasi leidsimegi, isegi enamus tänasest tiimist oli tollal mestis. Seepärast ei saanudki aru, et mis uus torn - sama torn oli siin ju enne ka. Hea näide puidu mittekestvusest. Miski pole igavene siin ilmas :-P
Erakordselt märkimisväärne on, et mõlemad siinse torni geopeituse aarded on peidetud Hanno poolt. Küll erinevate Hannode, lausa 5000 on neil vahet :D
Tänast aaret saime otsida kaks korda, õigemini peiduka leidmiseks tegime kaks ringi, nii nagu ka nt Tsitres. Aga kohe esiti aimatud peidukast tuli aare välja. Hea panipaik. Aitäh Hannole 2014a leiu eest ja aitäh Hannole 2021a leiu eest!
Leitud Suveseikluse käigus. Kena koht ja torn. Siin pidime vastama, milliseid esemeid ei tohi tornist välja pista. Kehaesemeid. Lugege ise torni kõrvalt reeglistest. :D
Torni ronides püüdsime meenutada, et kas oleme varem siin sadamas käinud ja peale jäi arvamus, et seni mitte. Seega, uus koht meie jaoks, uue nurga pealt vaated Peipsile (tõsi, küll Lämmijärvele) ning kohaloleku kinnitus nimede kirjapanemisega. Aitäh.
Väga ilusti korrastatud sadama-ala ja rannariba suvitajatele. Meid huvitas loomulikult kõige rohkem vaatetorn. Tegime ühe kontrolltiiru ümber torni ja siis läksime vaadet nautima. Üles liikudes vaatasin sellise pilguga ringi, et kuhu mina peidaks. Kohe hakkas silma üks selline koht, aga aaret seal polnud. Salme nägi samal ajal teist tüüpi kahtlast kohta, kuid sealgi aaret polnud. Nüüd saime natuke aega ringi vahtida ja silmadega kõike uudistada ja mitte ainult vaadet ;) Lõpuks selgus, et minu esimene mõte teostusest oli olnud õige, lihtsalt konkreetne koht polnud õige.
Aitäh, mõnus koht ja tore aare.
Ei tule mul need torniaarded kergelt. Katsusin ja kobasin oma meelest kõik kohad üle. Mugust kaaslane hakkas järsku irvitama. Nojah, puidueriala mehe silm vaatab teise pilguga. Loomulikult seal ta oligi. Kuidas ma ise seda kohe ei taibanud, jääb igaveseks mõistatuseks. Tänan!
Nähes eemalt, kui andunult üks statiiviga päevapiltnik tornist vaateid purki püüdis, kartsin juba, et siin võib otsimisega ikaldus tulla. Igaks juhuks ronisin ikka üles. Noogutasime fotograafiga vaikides üksteisele, võibolla isegi mõlemad mõeldes, et ehk teine ei jää kauaks, ning pöördusime siis kumbki oma tegudele. Tema kummargil horisonti sihtides, mina rohkem niisama telefoni klõpsides. Ja saingi täiesti märkamatult vahepeal oma toimetused sooritatud. Aitüma.
Siin me oleme tegelikult aastaid tagasi kunagi käinud aga tookordset aaret me ei leidnudki. Hiljem arhiveeriti aare ära.
Tänane aare jäi üles minnes näppu. Kuna tornis liikus pidevalt rahvast, jalutasime sellega üles välja. Logisime ära ja panime allatulles õigesse kohta tagasi. Kena koht ja kena vaade.
Tänud peitjale ja pikka iga aardele!
Esiteks on mul ülimalt hea meel, et üks matkatee niimoodi aaretega tähistatud on saanud. Muidugi selleks ajaks, kui mina ükskord selle läbimiseni peaks jõudma, on mul ilmselt need aarded juba nopitud. Tänasel palaval päeval jagus uudistajaid ka torni, nii et esmalt aare ja siis suplus. Kaaslane õnneks georoostes ei olnud ja leidis peiduka nobedalt. Vaade tornist oli ilus, aga järvevesi ahvatles rohkem. Päris kaugele ujumise rand ei tundu see olevat, kuid mõnusat värskendust pakkus ikka. Aitäh peitjale!