Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkateest E11, mis algab Scheveningenist (NL) ja lõpeb Tallinnas (EE). Eestis kulgeva matkatee osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud ka mõned geopeituse aarded. Rada võib läbida mõlemas suunas ja endale sobivas tempos, täpsema info leiate seonduvalt lingilt.
Tõmba siin veidi hinge, pikk matkateekond on seljataga. Milliseid lõhnu ja värve täna siin tajud? Tunded süttivad hetkega, kui me reageerime aistingutele ja tähelepanekutele. Pulsi- ja hingamissagedus tõusevad ähvardavate, hirmutavate ja vaimustust tekitavate emotsioonide puhul, samas kui rahulolu, kaastunne ja kurbus aeglustavad hingamist. Teada on ka see, et kui me maname näolihastega esile naeratava ilme, tundub see naeratus hetke pärast ehtne ja me muutume rõõmsamaks. Niisuguseid mehhanisme kasutavad oma töös ka näitlejad, telefonimüüjad ja raadiosaadete juhid, et jõuda sobivasse meeleseisundisse. Miks me ei võiks kõik neid kasutada igapäevastes olukordades, kui tahaksime paremini hakkama saada? Positiivsetele asjadele keskendumine muutub harjutades lihtsamaks, proovi, see annab energiat!
Vihje: pole
Lingid: https://baltictrails.eu/et/forest
Aarde sildid: ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9C3M4
Logiteadete statistika: 68 (100,0%) 0 2 0 0 0 0 Kokku: 70
Siin oli hingetõmbamiseks tõesti sobiv koht, aga polnud enam aega, küll seda tajumist saab ka muul ajal harrastada, praegu juba õhtu tulemas. Küll on kahju, et sügis toob kõigele muule lisaks kaasa ka veel lühemad päevad. No ei jõua kohe kuidagi valgust tahtvaid toimetusi valges ära teha, aga faktselgelt metsa ei tahaks pimedas jääda. Tänud kutsumast ja aaret peitmast
Eelmise aarde juures läks huvitavaks, siis siin see jätkus. Koordinaat näitas minul mööda, kuid siiski silm leidis õige asja. Aardes oli ainult logiraamat. Kui kõik see tehtud komistasime veidi eemal ka kukeseente otsa ja sinna see terveraja läbimine läkski. Nüüd otsisid silmad juba seeni rohkem kui aardeid. Aitäh!
Aare sai leitud, aga logiraamatu ümbert oli karp puudu, raamat ise veel heas korras ja kuiv täitsa, ainult esimestel lehtedel oli kellegi rahulolematu venekeelne tekst sellest, kuidas "moraalselt idioodid" võiks oma spordi ja orienteerumisega mujal tegeleda kui selle järve ääres. Kõike ei viitsinud ausalt öeldes läbi lugeda. Aarde eest igal juhul aitäh!
Tajusime oma sellepäeva ebaõnnestumisi rohkem kui imelist loodust aga püüsime siiski ka natuke ümnrust nautida :)
Ida-Virumaa teise päeva leid #59. Vahelduseks Kurtna matkraja aaretele ka üks E11. Peaaegu polekski leidnud, nii kaua otsisin seda 1.0 peidikut! See viskas hingamissageduse ja pulsi korralikult üles. Vahepeal käisin poolsaare tipus lõkkekohta kaemas ja kokteili tajumas. Naasesin teist rada pidi. Sellest oli kasu, silmasin aaret 14 meetrit eemalt. Võtsin oma koordinaadi: N 15.337' ja E 33.664'. Aardel pole tõepoolest karpi ümber, aga siiani on kõik veel kuiv ja korras. Aitäh Hannole koksi eest! :-)
Ida-Viru jalgsimatka kaheksas päev. Nagu viimasel ajal kombeks, oli kodutöö tegemata ja soov nutiseadmeid kasutada mitte liiga suur, nii said leitud üksikud kogemata õigel hetkel silma jäänud aarded. Aitäh!
Möödaminnes vaatasin korra ka aardepeidikusse. Minu mäletamist mööda oli peidikus varem plastikkonteiner, milles siis logiraamat-pliiats. Nüüd oli igatahes karp kadunud, logiraamat ise kenasti oma kohal peidikus. Ei oska arvata kui ilmastikukindel see peidukoht olla võib, karbi võiks vist lisada, ei mäleta küll oma leiust kui suur see täpselt oli. Ilmselt kõnnin ka ise millalgi sealkandis jälle, aga selleni võib kuid minna.
Väike vaheldus Kurtna wherigo seeria aaretele. Tuttav teostus jäi ruttu silma, pärast logimist õngitses Tarmo taskust tööriista ja puu sai juba soonima hakanud trossist pisut leevendust. Aitäh peitjale.
korraks saime kusmaläen lainelt maha ja tulime kokkteili uudistama. Juba klassikaks saanud korralik peidukas ja tops. Eks puu ole vahepeal kosunud ja traksid hakkasid soonima. &nneks oli leatherman taskus ja lasime traksirihma m6ned sentimeetrid l6dvemaks et oleks taas kasvuruumi. Aitähhid
Mustikatest pääsesime mööda. Nüüd on järgmine takistus - kukeseened! Aitäh!
Tänan peitjat ilusasse kohta toomast!
Null näitas ikka kõvasti mööda mul, vist oli telefoniprobleem. Niiet hakkasin juba mõtlema, et ei olegi standartne E11 kast, aga lõpuks ikkagi leidsin kasti ka.
Telefon tahtis muudkui järve juhatada, kuid lõpuks jäi ka õige asi silma. Peitjale tänud!
Järve ääres käis parasjagu koerte dresseerimine, nii et mingi kiirkõnnil liikuva tundmatu ilmumine puude vahelt tekitas nii minnes kui tulles omajagu elevust. Aarde juures oli mõnusalt rahulik. Aitäh!
Väga ilus koht! Mekkisime pakutavat kokteili luksuslikus üksinduses. Aitäh!
Kurtna matkaraja aardeid otsides põikasime ka teele jääva E11-aarde juurde :). Ootuspärane, mugav ja viisakas teostus ootas ees, see trail on ka üks väga väärt lisapõhjus looduses liikumiseks, aitäh.
Kurtna matkarajal seigeldes saime ka siin nime kirja. Tänan.
Matkaradadel juba nii palju tiirutatud ja erinevate teostustega aardeid nopitud, et ma kohe mitte kuidagi ei saanud aru, kuidas Ingrid kindlalt teab, et siin pesakast ootamas on. Tänud peitjale!
Igati mõistlik vahelepõige, et pärast naasta matkaraja seeriale. See aare oli igati ilusti omal kohal ja kvaliteetne nagu seeria teised aarded. Tänud!
See oli meie kolmas ja viimane lisapunkt sellel rajal. Koer läks seisis lihtsalt mõnuga nii sügavas vees, et kõht vees oleks. Kell oli 17:42. Tänud!
Otsisime ka selle aarde üles. Teekonnal sai avastatud ühistranspordi kaart mis veidi hiljem ka omaniku üles leidis. Tänud peitjale aarde eest.
Toredasse päeva jätkus ikka väga palju. Ennekõike tunnid sõpradega, muidugi uus vahva matkarada, mis kõik toredate aaretega väärtustatud on. Hommiku ja lõunaajal lasti päikesel särada, hiljem ka veidi vihma kravahele. Ja päeva lõpetuseks jätkus meil isegi aega üks õhtusöök valmis grillida. Oli tore päev, aitäh
Tulime sõpradega siia looduskaunisse paika jalutama ja esimest maikuu päeva veetma. Tulime Kurtna mr rajale ning ühtlasi otsisime ka selle aarde üles. Täname aarde eest.
Hakkas kaugelt silma. Tänud peitjale.
See karp sobitus rajale täitsa hästi ja nii sai siit ka päeva viimastel tundidel läbi jalutatud. Tänud aarde eest!
Sumpasin lumes ja üle järve aga aare oli kenasti ootamas ja igati korras! Aitäh peitjale!
Mets oli seenelisi ja marjulisi täis. Järjekordne mõnus jalutuskäik neil kaunitel matkaradadel. Ida-Virumaa ei väsi üllatamast! :)
Kurtna matkarada on üks lemmikuid, satun siia ikka päris mitu korda aastas. Aarde avaldamisel oli see koht kohe silme ees, aga sama hästi suutsin aarde unustada korduvalt sealt läbi kõndides. Seekord oli kohe kindlalt kavas. Kuna midagi sellest sarjast juba leitud, siis kohapeal aega ei kulunud. Tänud peitjatele. Minu soovitus kõigile geopeituritele – Kurtna järvestik on kaunis ja mitmepalgeline, käige ikka kogu matkarada läbi. Ja lisaks veel Alutaguse seikluskeskuse rajad veidi põhja pool.
Peab vist kordama ühte mängu reeglit. Aardesse ei jäeta maiustusi! Mingi imelik paber oli seal ka, mille mõttest nagu väga hästi aru ei saanud.
Meie matkatee ei olnud küll väga pikk, kuid koht oli äge ka väikese jalutuskäigu tegemisel mõnusaks vahepeatuseks. Siinsed männimetsad ja järved on väga kaunid ja mõnus on nende vahel jalutada. Erinevate matkateede tähiseid on ka nii palju, et raja ääres peaaegu igal puul mingi märk küljes. Seega eksida ei saa ja siht aarde näol silme ees. Nii me rahulikult ringi vaadates siia jõudsime, aarde leidsime ja natuke ka lihtsalt olemist nautisime. Aitäh ilusasse kohta kutsumast!
Auto sai veidi eemale pargitud ja rahulik jalutuskäik ette võetud. Kuna aasta aeg juba selline kus pole putukaid siis oli lausa lust seal jalutada, aitäh :)
Kaunis koht, kuhu võiks teinekordki tagasi tulla. Aitäh!
Taevas oli kena ja koht ise veel enam. Pisut sai sirutatud ja nimed raamatusse virutatud.
Tänan peitmast.
Sai enne poeskäiku viimased selle seeria aarded Ida-Virumaal logitud. Aitäh.
Aarde leidsime ruttu ja koht ise oli nii võrratu, et järgmisel päeval koju jõudes genereerus pea iseenesest kindel Kurtna järvede matkaplaan . Tänud peitjale!
Kus nüüd hakkas järjest tulema neid ilusaid Eestimaa nukataguseid. Täitsa huvitav oli sinna poolsaare tippu kolama minna.
Tänud.
Pika päeva õhtuks üks sihuke hea lihtne kokteilikas. Aitäh!
Jalutasime kohale ja nautisime loodust. Hea kiire leid sobis pika päeva lõppu hästi.
Null oli mul täitsa mööda, aga piisas lihtsalt ringi vaatamisest!
Hommikul ärkasime Konsu järve ääres, pakkisime ennast kokku ja läksime aaret otsima. Jõudsime järve äärde ja karlil oli kohe soov ujuma minna. Otsustasime siiski enne aarde üles otsida. Nii mõnus oli vaikses metsas jalutada. Aarde juurest leidsime põneva paiga. Aitäh aarde eest!
Puhkuse geotuuri 4. päev E11 radadel algas meil Kurtna järvestikus Konsu järve ääres. Pakkisime telgi kokku ja võtsime suuna ühele eelmisel päeval tegemata jäänud aarde juurde. Teeotsa vaatasime toona küll ära aga kuna tegemist ei ole RMK kohaga, siis eeldasime, et seal nagunii telkida ei saaks. Tegelikult oleks olnud väga ilus ja vaikne paik aga küll pidanuks asju natukene maad kohale tassima.
Ahnejärve äärde jõudes oli esimene emotsioon, et siia tahaks küll hommikuujumist tegema minna. Jätkasime jalutuskäiku siiski mööda raja markeeringuid aarde poole. Esmalt tuvastasime ja logisime aarde ning seejärel uudistasime salajast puhkekohta. Uuesti ujumiskoha juurde jõudes ei suutnud ahvatlusele vastu panna. Riided seljast ja vesirooside vahele ujuma. Oli väga mõnus. Aitäh aarde eest!
Kui autost välja sain, siis oli mu ümber korralik kokteil putukatest, keda tajuda. Tegin mõned sörgisammudki lootuses mõned maha raputada. Ühel hetkel näitas GPS ühekohalisi numbreid, aga seisin keset tühja platsi kus polnud ühtegi puudki aardest rääkimata. Edasi-tagasi ringi liikudes jäi lõpuks ka karp silma. Kiirelt nimi kirja ja tagasi autosse. Aitäh peitjale.
Autoga kulgesime ujumiskoha parklasse ning sealt siis mööda matkarada nulli poole. Vaatamata keelumärgile oli üks mikrobuss ennast ikkagi pea järve välja tagurdanud. Ei tea, pole inimestel enam jalgu all või silmasid peas. Aarde juures oli igati lahe paik. Mugisin seal hommikuks paar pirni, krants krõbistas mõned krõbinad ning seejärel proovisin ka ujumise ära. Mudane oli, aga mõnevõrra sai soojast veest siiski värskendust. Seejärel mööda matkarada tagasi. Tänud toredat paika tutvustamast!
Jalutamine metsaradadel. Mina pistsin põske metsmaasikaid, kui Mari tegeles logimise protseduuridega. Tänud peitjale.
Siia navigeerimine oli huvitav. Minu gps-i arvates on samasuguse läbitavusega kruusane metsatee, kus kaks autot probleemideta teineteisest mööduvad ja põõsaste vahele kaduv põdrarada. Mõlemaid soovitab ta rõõmsasti autosõiduks. Seekord valisime lähenemise ujumiskoha kaudu. Sinna ka sõita ei saanud, nii et jalutasime kohale. Leidmine oli lihtne, vaated imelised. Järv oli täis vesiroose ja vesi kutsuvalt soe. Krista sõi maasikaid ja telefoneeris, mina käisin ujumas ja ei taibanud, miks ma ujudes logima ei läinud. Vesi oli imeliselt soe, kuid samas värskendav. Aitäh vahva aarde ja toreda koha eest!
Siin kandis järvedest puudust ei ole. Üks suurem, kui teine. Igaüks omamoodi kas oma kujult, olemuselt või nimega. Kõige enam torkas nime poolest silma Kuradijärv, kuid täna jäi seal käimata. Teadagi miks. Aaret seal ju veel ei ole! Aga siin mulle meeldis. Meeldis ukerdada rattaga üle puu juurte ja leida lõkkekoht, mis pisut aardest edasi jääb. Aardest paningi esimese hooga mööda ja koordinaat näitas mul ka 14 meetrit eksimust aga ega see leidmist ei seganud. Logisin aarde, käisin jalgupidi vees ja nüüd oli vaja mõelda, et mis edasi. Kell oli veel suhteliselt poisike ehk kaks päeval. Söögi ja joogivaru jagus. Järgmise aarde juurde siit aga 15 kilomeetrit sõita. Otsustasin proovida ja lubasin endale, et kui enam ei jaksa, siis keeran otsa ringi. Mõeldud, tehtud. Jätsin TB.
Aitäh Hanno!