Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkateest E11, mis algab Scheveningenist (NL) ja lõpeb Tallinnas (EE). Eestis kulgeva matkatee osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud ka mõned geopeituse aarded. Rada võib läbida mõlemas suunas ja endale sobivas tempos, täpsema info leiate seonduvalt lingilt.
Siin oli nõukaajal 6. piirivalvesalga 11. piirivalvekordon (Pjotr Rodionovi nim), s/o 2294-M, kutsung „Stražnik” ja vaatluspost. Kõrgem osa sellest on nüüdseks ärganud uuele elule. Kas Soome paistab? Või luiged?
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://baltictrails.eu/et/forest
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Parkla | 59° 31.0950' 25° 30.6480' |
Aarde sildid: ilus_vaade (4), soovitan (2), lõkkeplats (1), ujumiskoht (1), telkimiskoht (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9BJVR
Logiteadete statistika: 85 (84,2%) 16 3 1 1 0 0 Kokku: 106
Katse nr.2 Kogu seltskond hakkas hoolsalt poleerima ja nii ei jäänud mul lõpuks muud üle kui korralik karp imekohast välja tuua. No jah, kelle jaoks üleval kelle jaoks all. Vaade tornist oli rahustav ja puhkealal ka kuidagi mõnna aura. Suur tänu korraliku aarde eest.
Olen kord siin tornis olnud hullu tuulega. Seekord oli mõnus jalutuskäik rannas. Nägime millimallikaid. Aare jäi ka seekord leidmata. Võib olla peaks ilma lasteta tulema ????.
Tornis sain vaadet rahus nautida ja karpi segamatult otsida. Ega siin palju neid kohti pole, kuhu väikest karpi saaks peita, seega sain kähku hakkama. Tänan.
Algne plaan oli siia telkima jääda, ilus koht ju. Aga kuna Nõiarajal sain vihma sabina kaela ja jalad olid täitsa märjad, siis ei tundunud üldse ahvatlev telki üles panema hakata. Valisin kuivema ja mugavama öömaja.
Kuusalu-Välgejõe rattatiir. Ilus vaade. Rahvast oli rannas ja telklas päris palju. Aarde otsimist keegi ei seganud ja sai rahulikult torn läbi vaadatud. Lõpuks jäi ka õige asi näppu. Aitäh aarde eest.
Tänu vihjele leidsime. Tornist avanes tõesti suurepärane vaade. Aitäh aarde eest!
Ilus ilmaga hea vaadet nautida. Tänud peitjale!
Vaba päev ja ilus ilm meelitas korraliku laolupeo kokku mere äärde. Nautisime mõnda aega tornis vaadet ja saime lõpuks ka aarde leitud. Täname peitjat!
Koer jäi alla ning Triinuga vallutasime torni. Tuleb tunnistada, et vaatetorni otsimistega läheb küll Triinuga kahekesi keeruliseks see hooaeg. Loobusin üsna ruttu. Ka tornialune sai ei teagi kas lootuses või hirmus üle vaadatud, kuid tundub, et aare on siiski turvaliselt oma kohal seal kusagil.
Sai üles ja alla ikka paar korda käidud. Õnneks enne alla andmist sai Kaspar öelda "olemas" ja sai rõõmsa meelega autno tagasi jalutada. Enda silmadega poleks seda vast leidnud. Päevavalges peaks tagasi tulema ja tornist vaadet nautima. Aitäh!
Väga äge koht :) Mõnuga sai seda torni uuritud ja puuritud. Õnneks õnnestus ikka viimasel hetkel aardele küüned ka taha saada. Aitäh, siia peab päevavalges tagasi tulema!
Kui enam silmadega kuskilt otsida ei mõistnud tuli appi võtta mõni teine meeleelund, edasi tuli leid kiirelt. Suured tänud peitjale!
Tükk aega näppisime seal kõiki kohti ja küsisime isegi vihjet, aga ei õnnestunud leida. Koht ja vaade muidugi olid ilma selletagi tulemist väärt!
Oi kuidas siin aega ikka läks. Need "head kohad", mis mina leidsin, olid tühjad. Ära minna leiuta ja tagasi tulla mina siia ei viitsi ja pole aegagi. Võtsin vihjeabi ja saime nimed kirja. Aitäh!
Siin läks aarde karbi leidmisega lubamatult kaua aega. Aitäh!
Siin läks natuke aega ja mitu ronimist aga lõpuks leitud :)
Läksin uue karbiga ja leidsin vana torni alt maast, panin tagasi oma kohale. Palun olge tagasi pannes siis kindlad, et püsib. Aitäh! Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Kadunud ilmselt ikkagi, sest peitjaga nõu pidades oli koht kinnitust saanud.
Pidasime nõu ka peitjaga, kuna enda arust otsisime õigest kohas ja peitja kinnitas et otsime õigest suunast. Otsisime konteinerit ka perimeetrilt, kuid tulutult.
Kahekesi kobasime kõik kohad läbi. Tühi loos. Aga koht on imeline. Va temperatuur.
Ei arvanud, et siia nii kiirelt tagasi jõuan ja et jälle sinine moll tuleb aga nii läks. :) Viimaste leidjate kommenaare omaette korrutades otsisin seekord juba põhjalikumalt aga tolku ei miskit. Eks järgmine kord tuleb siis tööriistakohver kaasa võtta ja hakata seda lego algosadeks võtma....
Kenal kevadisel puhkepäeval olid enamus grillimisplatse rahvast täis ja autosidki siin üksjagu. Seega olin veidi mures kas vaatetornis ühele inimesele veel ruumi on aga õnneks sinna väga suurt tungi polnud. Piilusin ja kompasin vihjele vastavates kohtades päris tükk aega kuid tulemusteta. See oli nüüd vist kolmas kord juba. Eks siis ole põhjust uuesti tulla.
Ma kohe kardan neid torne, aga kui aare leitud siis rõõm piiritu, siia torni pole otsima vaja enam tulla. Tänud peitjale kena kohta tutvustamast!
Siin ikka korra olin otsimas käinud, kui seda just otsimiseks saab nimetada, kuna kohalik mustakarvaline sõbrake hakkas mu torni alla jäänud geokutsat ahistama, nii et käbe jälle alla päästetöödele. Kuigi praegu peale leidu tundub, et oleks selle toonase kiire sutsakaga ikka leiu ka võinud juba saada. Aga milline leid see peale leidmist lihtne pole, pea kõik ju. Aga enne leidmist on teine lugu, siis ikka nii mõnigi maru keeruline nagu siinnegi. Tänud peitjale nii kaunisse kohta kutsumast ja aarde eest.
Minu meelest seni kõige kaunimas kohas olev E11 aare. Vaatlustorn oli täitsa äge, külm tuul küll puhus näkku, aga polnud hullu. Oli tõesti üleval, hästi peidetud. Aitäh!
Vaatetornide külastamine kuulub kohustuslikku kavasse ning ei olnud seegi siin erand. Aarde oli ainult boonuseks. Saime seal tornis mõnda aega ringi vaadata, enne kui karp silma hakkas. Nii kui alla jõudsime, tulid mitmed mugud torni vaatama. Saime õigel ajal käidud. Linde palju ei näinud, aga selle eest tuul oli küll võimas seal üleval. Aitäh!
Soovituslikku parkimiskohta märkasime alles tornis, aga ehk oligi parem, muidu oleks läbi sõjaväeosa jäänuste jalutamine ära jäänud. Esimese ringiga ei leidnud midagi, teine ring sai põhjalikum tehtud. Olime juba loobumas, kui üks anomaalia silma jäi. See polnud küll asjaga seotud, aga seal lähedal oli ka otsitav. Aitäh peitjale.
Tore torn. Lapsed panid vudinal üles kuigi enne ei jaksanud sammugi teha. Veidi piilusime ringi aga täna jäi mulje et aare on parasjagu nende kahtlaste noormeeste taskus kes ülevalt lahkuda ei suvatsenud. Tänud kutsumast.
Siin logides oli korraks päris kõhe tunne - no ei istu mulle need kõrgused ja läbipaistvad pinnad :D panevad kergelt käed ja põlved nõksuma :D aga sellele vaatamata said nimed kirja ja imelised vaated ülevalt jäädvustatud :)
Selle torni olemasolu on küll kuidagi kahe silma vahele jäänud. Ja täitsa kohe saab lausa üles minna ja puha. Vaade oli muidugi fantastiline ja seda kroonis täpselt loojumishetkel ùles jõudes merre uppuv punane tulekera. Kaunis. Aare …. No ma parem ei hakka ilusat õhtut krõbedamate sõnadega kostitama, sest juba lahkumise noodiga ringi tuiates riivasid sõrmed midagi, mille järel polnud küsimust, et see võikski ju olla otsitu! Täname siia juhatamast.
Kohustuslik must koer hakkas juba kaugelt silma. Lähemale jõudes lisandusid vaatevälja veel kaks peni koos omanikega. Tornini jõudsid nad paraku minust pisut varem, ja et tugev tuul näis torni lausa kõigutavat, otsustasin teine kord uuele katsele tulla.
Andis otsida loogilistest kohtadest ja siis vähem ilmselgetest. Tulemuse andsid pigem viimased.
Leitud aga aega ikka võttis kuna oli andekalt peidetud.Koht on äge ja ka kuulsa musta koera nägime ära. Luusis teine seal ringi ja otsis tegevust.
Siin tuvastasime, et RMK lõkkeplatside juures on kasutusele võetud tavapärasest erinev disain. Pean tunnistama, et vanakooli palkidest "mööbel" on ikka hingelähedasem.
Torni jõudsime samal ajal kahe mugu ja nähtavasti eraldiseisvalt liikleva koeraga. Sügasime koera, liikusime vaikselt üles ja uurisime vaadet. Varsti sai mugudel küllalt ja saime päriselt otsima hakata. Aega läks omajagu, lõpuks sai Rudolf näpud taha kohast, millelaadsed olin kolmes suunas üle katsunud, aga viimane jäi kontrollimata. Aitäh!
Torn oli muidugi lahe, kuid aare va sunnik ei tahtnud näole anda. Siin tekkis lahe olukord, kus Priit keeldus alguses üles tulemast, et liiga õhuline torn on. Kui mul liiga palju aega läks, siis ei olnud tal pääsu ja mingi hetk oli ta ka abiks. Mis sai.. sai nii, et kui Priidul jalg värises, siis hakkas ka torn värisema. Mis pani minul jala värisema ja torn värises veel kõvemini edasi. See pani jälle Priidul jala veel rohkem värisema. Mis väristas torni veel kõvemini. Ja nii see eskaleerus. Õnneks jõudsime enne aarde leida, kui...
Päris hirmus oli. Tänud peitjale.
Kõigepealt - mulle kõrgus ei meeldi. Ja kuna meil polnud piisavalt ajumahtu, et alguses kohe vaadata, kas tornis aare on, pidin KAKS korda üles ronima. Esmalt mõtlesin, et las Taimo otsib, no siis porisesin kõva häälega ja ronisin ikka ka, sest muidu oleks äkki liiga kaua aega läinud ???? Üleval istusin viimasele trepiastmele ja tegelesin "selgeltnägemisega", läks õnneks.
See karp lihtsalt ei tulnud. Õnneks oli Carolinal hea nina ja ta nuuskis karbi välja. Vaateid tänu udule eriti nautida ei õnnestunud. Teine kord tagasi. Tänud!
Hea koht aarde jaoks, saab nii vaateid vaadata, kui karpi otsida. Must koer tuli meid valvama ja vaatas, et me ikka autosse läheksime. Aitäh!
Kui eile öösel sai naaberaaret otsitud, siis täna tulime päevasele jalutuskäigule. Ees ootas tore üllatus. Siia kanti on ilmud üks tore torn. Nautisime vaadet ja samas otsisime aaret. Aare peos, sai veel natuke vaadet nautida ja oligi aeg kodu poole suunduda. Tänud tänud aarde eest.
Tuul ja lörtsisadu. Leidsime kiiresti et ei peaks külmetama. Aitäh!
No läks ikka aega meil, hästi on karp siia peitu mahutatud :). Preemiaks saime imelised vaated, suured tänud ka selle aarde eest :).
Vaade oli uhke. Kui peas oli müts ja 2 kapuutsi ning kindad ka käes, siis oli täitsa mõnus seista ja merd vaadelda. Kiiret polnud kuhugi :) Leid ise tuli võrdlemisi kiiresti. Logiraamat kuiv ja korras.Aitäh!
Vaade oli ilus nii lõppu jalutades, kui tornis. Aga jõhkralt külm tuul ja vihm sundisid kiiresti tegutsema. Aitäh!
Päris hea. Oma 20-30 min kulus aga selle võrra suurem rõõm kui leidsime.
Kui algul tatsas Kaspar väga julgelt seal üleval platvormil ringi, siis peale põrandalaudade vahelt alla piilumist läks ta krampi ja enam minust lahti ei lasknud. Proovisin küll teda meelitada, et vaataks eemal olevaid luiki, aga ei aidanud enam miski. Eks siis ei jäänud mul muud üle kui pidin karbi loogilisest kohast välja võtma, nimed kirja panema ning saime alla tulla. Aitäh siia kutsumast! Ilus ja rahulik paik.
Päike oli veel kõrgel ja otsisime mõned aarded lisaks.Aitüma ilusa vaate eest!
Ei olnud päris nii et lähed ja logid. Ma olen paremakäeline. Ilus vaade. Tänud
Mitu korda ma sinna üles ronisin? 3-4? Esimene kord koos suurema kambaga. Ei leidnud. Väike šašlõkipaus armsate kolleegidega traditsioonilise suvelõpupikniku lõkke ääres ja minu rõõmuks tegi üks kaasas olnud noormugu ise ettepaneku, et lähme otsime ikka veel. Eks oma põhjus oli ka selles, et torni ümber luusis hulganisti pokemone :D Aga poleerisime ka objekti uuesti läbi, lugesin logisid, sain sealt teada, kui pikk peab või ei pea leidmiseks olema. Leidu aga ei tulnud. Käisime mitu korda üles-alla. Täitsa lootusetu. Kuniks siis LÕPUKS käe õigesse kohta pistsin. No aga muidugi, kus siis veel! Tänud!
Tornist oli tore kaugele kaeda ja tuult trotsides otsitav leida. Tänud peitjale.
Parklas puhkas vaid tuul ja nii saime üsna rahulikult nulli kulgeda. Kuna keegi ei seganud, siis leid palju aega ei võtnud. Jätsin tb kiisu.
Esimene september seostub ikka kooli mineku ja tarkuste päevaga. Valisime siis ka esimeseks õppetööks loodusõpetuse välitunni ning suundusime tutvuma maakonna loodusega.
Siin ikka tuulas täiega, aga torni kõikumist ei tundnud. Ju siis polnud veel piisavalt tugev. Aardega läks ikka veidi aega, aga leitud sai. Täname ilusate vaadete eest.
Sai juba mõnda aega varem puude otsas rippudes tunda, kuidas täna tuul aina tõusis. Nüüd tagasi mere äärde jõudes kerkis see jälle päevakorda. Maadligi polnud nagu vigagi, aga aarde otsimisel tuli juba käega mütsist kinni hoida. Nagu kiuste, oli teine veel meie eest hoolega peidus. Päris mitu ringi tegime peale enne kui otsitav näppu jäi. Päris õigel ajal, saabusidki just mugud ka platsi ja nende tõttu oleks minut hiljem ilmselt juba loobunudki.
Tänud.
Mere ääres oli täna väga suur tuul, täpselt nagu kunagi siin toimunud muinastulede ööl, mil lõkke tegemiseks tuligi rannast veidi kaugemale metsa vahele taanduda. Täna oli siin üsna inimtühi, vaid ühed matkabussiga sakslased lõdisesid parklas pleedide sisse mässituna. Ronisime torni ja kõlkusime seal tuule meelevallas tükk aega. Lõpuks Silver päästis päeva. Aitäh peitjale.
Ossaraks kui suur ja inimtühi telkimisala siit vastu vaatas. Lisaks veel uhke torn. Põnev puude rada, kus sai tutvuda kohaliku ajalooga. Ning tagatipuks veel piirivalvekordon, kus kolistasime samuti tükk aega. Aardega läks aga kuidagi nii, et Margus leidis ja samal ajal juhtusin ma seda nägema, kui ta selle peidikust eemaldas. Vabalt oleks võinud otsimisega palju kauem aega minna aga seda meiega täna ei juhtunud. Tänan!
Päris mitmed telkimiskohad olid hõivatud. Ühtede platsilt pidime lausa mööda hiilima. Kus selles tornis läks ikka aega. Silm ei seletanud enam ja seekord tuli Dauno ka torni, kuigi torn oli kõrge. Tubli. Varsti üldse enam kõrgust ei karda. Tema selle kavalpea leidiski. Tänud aarde eest.
Tsitre on üks väga äge koht. Raudselt soovitatav kogu rada läbida. Jalutada liival mererannas. Lugeda eelmistest aegadest infot tahvlitelt. Ja siis tuleb suunduda torni. Sealt avaneb imeline vaade. Torniaarded on ikka need täiesti omaette aarded, mis ajavad juba nende peale mõeldes peale õuduse värinad. Mitte torn ei hirmuta, vaid see tohutu mitmetasandi jagu poleerimispinda. Nii läks ka siin. Vaatlesime, proovisime näpuga, arutlesime tarku mõtteid. Imetlesime merevaadet. Siis haarasime õlekõrre järele ning lõpuks sai ka otsitav leitud. Ei teagi, miks juba esimesel ringil ei õnnestunud. Peab endasse rohkem uskuma. Tänan peitjat!
Võtsin julguse kokku ja ronisin torni. Natuke võttis jalust nõrgaks, mistõttu olin ka otsides ilmselt veidi tagasihoidlik. Igatahes näperdasin korralikult ühte kahtlast pulmalukku ja toppisin näppe kõikvõimalikesse õnarustesse, aga leidmata ta seekord jäi. Mitmesse katlsasesse kohta ma ise ei ulatunudki, nii et võtan järgmine kord pikema sõbra akasa ja proovin uuesti.
Siia RMK alale jõudes avastasin, et polegi seda kohta varem külastanud. Või kui olen, siis pole vähemalt parklast edasi liikunud. Igatahes lõkkekohad olid huvitavalt teistsugused ja ka torn oli täitsa tore. Rahvast oli õnneks vähevõitu, ehk heitliku ilma pärast.
Torni jõudes saime esimese asjana korraliku tuule näkku. Kui see natukene vaibus, õnnestus ka aaret otsida. Aarde suurusele vastavaid kohti justkui väga palju polnud, ühe abistava vihje sain ka, aga natukene pidin ikkagi otsima. Õigest kohast vaadates jäi silma, misjärel sai konteiner välja võetud. Aitäh!
Siin tornis oleme korra varem päikeseloojangut vaatamas käinud. Nüüd oli uueks eesmärgiks leida aare. Vihje oli päris kasulik, andis meile väiksema otsimisala kui terve torn. Ma väga seal turnida ei julgenud ja igale poole upitada ka mitte. Kuidagi aga ikkagi õnnestus mul oma käsi õigesse kohta sutsata ja aare välja tõmmata.
Auto parkisime RMK lõkkekohtade parklasse ja asusime mööda mere äärt kohale jalutama. Oli märgata, et hiljaaegu, ilusate ilmade aegu, on siin korralikud telklaagrid olnud ja pole osatud väga hästi enda järel koristada. Natukene edasi liikudes hakkas tümakat kostma. Eeldasime eest leida juba teatud rahvusest tegelasi aga eest leidsime hoopis suure koguse algkooliealisi lapsi. Noortelaagri raames seal vist midagi meisterdamas. Miks nad aga sellist muusikat kuulasid jäi aga segaseks. Torni juurde jõudes avastasime omakorda, et ennem nähtud seltskond lapsi oli vaid pool tegelikkusest. Teine pool oli just lõpetamas vaatetorni vallutamist. Natukene kurb ja natukene naljakas oli vaadata kuidas mõned kartsid kõrgust ja ei saanud tornist alla. Lõpuks tuli kõige aram laps tagumiku peal üks aste korraga ja see võttis ikka viga pikalt aega. Vähemalt saime samal ajal mõelda võimalike peidukate peale.
Ise olen seal tornis käinud varem kaks korda. Esimene kord kui see oli just valminud. Teine kord ajastasime Mairega ühe päikeseloojangu vaatamise selle torni külastusega. Oligi arvata, et üks päev tuleb siia ka üks geopeituse aare ja nüüd ongi põhjust kolmandat korda torni minna.
Ma lippasin kaks astet korraga võttes torni tippu ja asusin aaret otsima. Maire tuli tasa ja targu järgi. Ma jõudsin vahepeal kõik võimalikud kohad üle vaadata. Siis vaatasime üheskoos veel neid kohti üle. Kui ma olin juba kolmandat korda samu kohti üle poleerimas, hõikas järsku Maire, et tal karp käes. Olin väga rõõmus selle leiu üle, sest mul hakkasid juba ideed otsa saama.
Aitäh siia torni aaret peitmast!
Vaatame tõele näkku - otsisime, ei leidnud. Ehk tuleme kunagi tagasi? Vähe tõenäoline, aga ei saa öelda, et võimatu.
Leidsin ilusa vaate, aaret mitte. Aardeotsingu tegi keeruliseks mugud, tugev tuul ja natuke liiga ebakindel torn minu kõrgusearmastuse jaoks. Las ta olla praegu
Enne aarde juurde asumist pidasime ära tänase lõunapausi, sest aimasime juba, et siin võib aega minna ja nälg teeb teatavasti ju tigedaks. Kui kõht täis, oli aeg minna torni vallutama ja vaadet nautima. Aastaid tagasi pakkus siinne katusealune vihmasabina eest varju, nüüd aga leevendust putukaparvedest. Ega meile noore geopeituriga kõrgus küll eriti ei istu, seega kobisime peagi kindlamale madalamale tasandile. Just siis, kui hakkasin kaaslasele üht potentsiaalset aardekohta näitama, leidiski ta lõpuks karbikese. Õnneks oli ka suhteliselt muguvaba, nii et saime rahulikult leida ja logida. Koht on iseenesest ka väga mõnus. Tagasiteel üritas üks inimjobu keelumärgist hoolimata haagissuvilaga randa pressida, aga õnneks polnud tal piisavalt oskusi sellise asjaga manööverdamiseks. Igal juhul oli tore taas siin olla. Aitäh!
Veidi otsimist, aga tõesti ideaalne koht, kuhu peita
Jalutasime naaberaarde juurest mereni ja siis mööda ilusat laudteed ka tornini. Ühtegi mugu polnud, saime rahulikult torniga tutvust teha. Esimese vaatlusringiga midagi silma ei hakanud, kuid peale erinevate võimalustega tutvumist oli ka aare käes. Peale logimist muidugi nautisime ka vaadet. Aitäh, tore koht ja hästi peidetud aare!
See siin tore kõrge torn, millest näeb ikka täitsa kaugele. Kui meil vaated said nauditud, siis tegelesime otsimisega. See aare siin selle seeria keerulisim, seni. Ikka jupp aega andis otsida ja kui kõik-võimalikud kohad üle vaadatud, tuli päästev ülekõrs appi võtta. Muidugi tuli siis aare varem hooletult katsutud kohast välja. Aitäh!
Meie esimene E11 - Leegiranna - hakkas nii meeldima, et tulime kohe jutti sedagi otsima. Torn on tuttav, käisime siin ka Muinastulede ajal. Täna sai seda lausa kaks korda ronitud, sest esimesel katsel ei suutnud ülevalt midagi leida. Teine katse oli edukam. Suurepäraselt peidus ja lõpuks veel ka toon toonis. Ja nii tore, et pole tüüpiline mikro, vaid just nii suur kui siin olla saab. Kiitus ja tänud selle imelisevaate ja aarde eest Hannole! Luiki ei näinud, Soomet ka mitte. Aga ujujaid oli, torni ei tükkinud õnneks keegi peale meie.
Meie ees läks torni kaks mugu, kes üleval vaidlesid, kumb kardab rohkem kõrgust. Daam oli eriti hakkaja - tema ronis mööda metallreste paljajalu. Õnneks ronisid nad kiiresti alla tagasi ja siis oli vaja ainult natuke meenutada analoogilist torni Hiiumaal ...
Siinkandis käin tihti koos õpilasgruppidega, suvel satume siia harvemini. Paalnisime küll ujuda, kuid rand oli vetikaid täis ja rahvast tühi, kuigi grillimisplatsid olid olid enamjaolt hõivatud. Geoaaret ei leidnud, kuigi otsisime tornist ja selle ümbert, kes madalamalt, kes kõrgemalt. Otsimist katkestasid mugud, kes torni vahet voorisid. Tuleme teinekord. Tänud siia kutsumast.
No löö või maha. Ei leia. Mugud siin ja seal. Torn on kõrge ja kõrge on paha. Eks mõni teine homme uuesti :(
Kuivõrd eelmisel korral kui geopeitusega siia kanti sattusin keeras ilma korralikult ära ning matkarada jäi läbimata, siis oli mul see objekt täiesti teadmata-vaatamata. Nüüd turnisin üles ümbrust uurima. Igati uhked vaated. Õnneks jäi totsik näppu üsna kiiresti. Tänud peitjale!
Paari nädala jooksul juba mitmendat korda just õhtul taas siia ülesse ronida...vaade on ju hea ja lendav fänklubi jäi ka allapoole. Seega ootame kolmandat kutset.
Natuke mõtisklemist ja sai seegi tops leitud. Tänud aarde eest!
Tsistes olin varem muinastuledega sattunud ja nüüd hiljuti aaret otsides. Seda torni aga ei teadnud ja täna sai sellega põhjalikumalt tutvutud. Jalutasime kohale mööda mere äärt liiva sees. Tornile sai ring peale tehtud ja siis oli ka aare käes. Hästi peidetud, aga ega muidu saakski siia mugude kindlalt panna. Tagasi jalutasime mööda laudteed ja rada. Inimesi oli päris palju ja väikse lapse rõõmuks andsin ka pöördeid.
Hiljuti sai siinkandis käidud, nüüd oli põhjust tagasi tulla. Päris palju oli laupäeva õhtul telkijaid, isegi fikseerisin selle kui võimaliku telkimiskohana. Vihje aitas õigesse kohta suunduda, kuid leid tuli pigem keerukalt. Kaupo võttis hiljem selle peiduka hästi kokku: aare on ideaalses peidukohas. Tõsi, nii on.
Mul oli see koht juba välja vaadatud mingi aeg tagasi, koht seisab aardeta. Ja nüüd siis tuligi ära, et loodus tühja kohta ei salli ;)