Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkateest E11, mis algab Scheveningenist (NL) ja lõpeb Tallinnas (EE). Eestis kulgeva matkatee osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud ka mõned geopeituse aarded. Rada võib läbida mõlemas suunas ja endale sobivas tempos, täpsema info leiate seonduvalt lingilt.
Ida–lääne suunas välja venitatud Ubari maastikukaitseala hõlmab ligikaudu kahe ja poole kilomeetri ulatuses Põhja-Eesti klindiastangut, nii pangaesist kui ka pangapealset. Astang on kahe maastikurajooni – Soome lahe rannikumadaliku ja Harju lavamaa piir.
Paekaldas on Tallukmäe Tondiauguks hüütav koobas. Varem oli metsase paekalda alumises osas, oobolus-liivakivist kaljunukis pisike koopaava, kust mahtus parajasti käpuli läbi ja pääses kuni kahe meetri laiusesse ja meetri kõrgusesse koopasse. Kahjuks on avaus nüüdseks kinni varisenud. Tallukmäe Tondiauk oli pärimuste järgi vähemalt sadakond aastat põnev mängupaik lastele ja vaatamisväärsus täiskasvanuile. Rahvajutu järgi viinud siit maa-alune käik Pirita kloostrisse.
Lähenedes ülemisest parklast on maastiku raskus kõrgem.
Vihje: pole
Lingid: https://baltictrails.eu/et/forest
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla all | Parkla | 59° 29.6400' 25° 17.0740' |
Parkla ülal | Parkla | 59° 29.5420' 25° 17.1090' |
Aarde sildid: lumega_leitav (1), lühem_matk (1), seened (1), puugid (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9BJV8
Logiteadete statistika: 71 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 72
Veetsime ühe mõnusalt sooja, päikeselise ning kauni septembrikuu õhtu mere ääres imeilusast loodust nautides. Ja nagu meile ikka tavaks on saanud siis külastasime ka teele jäävaid aardeid. Üks leidudest oli see aare siin :)
Aitäh aardemeistrile!
Natuke tiirutasin metsa alla, siis vaatasin pilguga ringi ja seal ta oligi. Paistis kaugele. Tänan.
On ikka sein sinna ette tehtud. Õnneks lähenesin õigest suunast ja ei pidanudki kogu sellest asjast üles ronima.
Lähenetud sai natuke kilplaslikult, aga karbini jõudsime ikkagi. Aitäh!
Õhtu viimane, lähenesime alt aga ikkagi oli vaja üles ronida... ja selle libedaga. Päris hull oli! Aitäh!
Korraks oli mõte, et täna küll ei jaksa ringi kolada ja punkte otsida. Aga ära ütle iial, ei iial. Alustasime siiski, liival oli küll üks väike , imetilluke takistus, mööda ei pääsenud, tuli läbi minna. Sellest piisas, et nahk märjaks saada ja ülejäänud aja olin kenasti läbimärg, nagu eile vihmast. Väga hariv jutuajamine nullis, ühe uudishimuliku koera omanikuga, kes meid tähelepanelikult panga pealt jälgis. Sain teada et koerale saab nimeks panna Ants. Nojah Max ja Jack , need on juba nii tavalised. Aga seekord me lõpetame, lähen koju end ravima. Tänud peitjale aarde eest.
Mul oli vaja läheneda aardele öösel pimedas, ülevalt ja kui tundus, et kohe olen kohal, oli vaja vaid üks vabalangemine teha. Seega jälle kohta kust saab alla ja oligi aare korjatud. Tänud.
Lund oli siin üllatavalt palju ja kaua saime täppi taga ajada. Pool kogemata märkasime kasti ennast külitamas lume all. Mis imeväel tross on otsad andnud, ei tea arvata. Tänud peitjale.
Aitäh! Leitud mõningase otsimise peale. Lamas ühe suure puu all. Meie koordinaat küll näitas veidi mujale, aga null hüpleski ringi.
Jõudsin vaevu parklasse, kui liitus ka teine auto. Ei olnud tuttavad näod. Tõmbasin siis kähku aarde poole ajama, et saan toimetused enne tehtud, kui kas mugud või siis mittemugud samasse kohta jõuavad. Aga ei tulnudki nad sinnapoole. Äge koht, kuhu poleks aardeta tulla osanud. Aitäh!
Panin aga Waze'i juhatama kui üks hetk tundus, et see aare oli ju palju lähemal. Oligi Waze mind esimesest parklast juba mööda juhatanud. Pöörasin aga ümber ning jalutasin pangani. Siis jõudsin aga mõelda, et kastõesti peab siit üles minema, jääb ära. Kaarti silmitsedes sain aga aru, et olen juba täpselt õigel kõrgusel. Ettevaatlikult jalutasime aardeni, mille last süles tassides hindaksin vähemalt 2.0 peale. Oi, kuidas Triinule meeldis mööduvaid lehti taeva taustal vaadata. Eks endalegi meeldib võrkkiiges õõtsudes õunapuulehti ja taevast vaadata. Veidi ukerdamist ja oligi konteiner peos ja nimed kirjas. Mõni samm enne autosse tagasi jõudmist, ostustas jalaalune liiv variseda, õnneks siiski nii natukene, et ei koperdanud. Aitäh! EVEJ
Paras alpinism, aga leidsime ikka. Kuhu sel aardel ikka pääsu oli, kui otsijatel tahtmine leida suur ;)
Vahva turnimiskoht ja tänu gps-i tembutamisele saime seda turnimist piisavalt harrastada. Lõpuks ta halastas meile ja juhatas õigesse kohta. Aitäh toredasse kohta juhatamast!
Märkasin, et eelmise aasta aarded - nii vähe kui neid ka on - täitsa logimata. Peale leidmise fakti enam kõigist suurt nagu ei mäletagi. See on üks väga tuttav koht kust iga aasta on saanud korduvalt mööda sõita. No muidugi tegin autoga esimese lähenemise valelt poolt.
Altpoolt parklast lähenedes saime leitud. Suured tänud peitjale!
Mõnus ilm kutsus randa ja valituks osutus Kaberneeme. Enne veel aga oli vaja siin aare üle vaadata. Palav oli ja sääski oli, aga nägime selle panga ära. Aitäh!
Läksime alustuseks öösel aardejahile, peale öösorri laulu ei õnnestunud midagi leida. Päevaseks ajaks aga vahva aare, mida lihtne leida, kuid tuleb natuke mäenõlval turnida.
Kuigi valisime mõnusa tuulise ilma, oleks napilt metsas sääskede poolt nahka pandud. Nad teadsid TÄPSELT, kus meid oodata! Raudselt siseinfo.
Väike jalustuskäik ja saigi logi kirja. Tänud peitjale.
Väike jalustuskäik ja saigi logi kirja. Tänud peitjale.
Auto parkisin alumisse parklasse. Kuna radu mis õigesse suunda tundus viivat oli mitmeid siis proovisin kõige otsemat. See päris hea mõte polnud, lõpus oli pisut ragistamist. Nullis tuli leid aga kiirelt. Tagasi läksin üht vasakpoolset rada mööda mis oli mõistlikum valik. Tänud panka näitamast!
Kenasti sissesõidetud rada mööda sai autoga soovitatud parklasse ning sealt mööda erinevaid jälgi nulli suunas. Inimjäljed olid juba kerge lumekirme all kuid arvukad kitsede rajad olid päris värsked. Tegin isegi vahepeatusi ja kuulatasin-jälgisin hoolega kas ehk näen mõnda kuid nii hästi seekord ei näkanud. Kohati oli ka käpajälgi näha. Ise lootsin, et mõne metseluka kuid pigem siiski eelmise geoseltskonna Enzo omad :) Nullile lähenesin ringiga, käisin nii panga all kui ülal, nautisin vaadet ja turnisin kallakul - jube mõnus talvine mets, nii vaikne, pehme ja kohev :) Peiduka lähedal olin jällegi nina telefonis aga tuttav peidukas paistis õnneks kaugelt silma. Tänan viisaka aarde eest ilusas kohas.
Oi kui mõnus siin lumes sumbata oli - tõeline talvevõlumaa. Nautisime teed aardeni ja tagasi täeiga :)
Sõitsime aarde poole ning nägime mitmeid autosid teeveerel. Paar tükki sõitsid meil ees minema, kuid meie sattusime kuidagi teiste vahele, kes alles välja tagurdasid. Pöörame siis meie metsa vahele ning vaatame, et kolm autot meil sabas. Meie muudkui pöörame aga sügavamale metsa ja pangast üles ja autod ikka meil sabas. Karuonu taipas, et ilmselt aetakse meid kellegagi segamini ning me sattusime teejuhtideks. Paar autot jäi lõpuks maha, kuid üks hoidis tublilt meil sabas, isegi kui tee oli kohati väga auklik. Parklas peatudes saimegi roolis olnud tütarlapsega rääkida ning selgus, et ta ajas meid oma sõpradega sassi. Meiega Ubari panka ta vaatama ei tahtnud tulla ning ülejäänud kahe auto juhiga seletas ta ise. :D
Selline lõbus seik, me tükk aega naersime, millised Sussaninid me olime.
Aare korras, aitäh!
Värskete geopeiturite kolmas aare. Sellest pangast olen muidugi ammu kuulnud, nagerialased hoiavad siin ju oma raha ja paluvad seda ka teistel teha. Väga popp pank on. Me polnud parklaid vaadanud, aga õnneks maandusime alumisse. Kuigi aarde juures selgus, et saanuks ka ülalt. Seda enam on asukoht hästi valitud, et ei keela kellelegi leiurõõmu, tuldagu kummalt poolt tahes.
Aare oli purutühi, mis kaasasolnud lastele sugugi ei sobinud. Sestap lisasidki nad aardesse oranži mehikese ja draakoni. Nüüd on järgmistel nännihuvilistel lõbusam aardelaegast avada. Täname Hannot E11-seeria eest! Meie igapäevast aaret anna meile tänapäev. Ja anna meile veel aarderõõmu, nagu meiegi andeks anname oma mitteleiud. Aamen.
Kui juba siinkandis olin, siis käisin ka pangast läbi. Igaks juhuks panin end ka külalisteraamatusse kirja. Aitäh peitjale.
Maastik oli muljetavaldav. Pank üllatas ka oma pangalikkusega. Ja huvitava asukohaga. Aitäh!
Mul oli esimene assotsiatsioon rämpspostkast. Koht aga polnud üldse rämps. Hoopis sedavõrd põnev, et nii väikese raskusastmega ma kohale ei jõudnud, kui aarde maastik näitab. Kuigi parkisin alumises parklas. Vaadata sai seal küll ja veel. Alles tüki aja pärast märkasin GPSi vaadata, et kus see aare siin olla võiks. Tänud uut panka tutvustamast!
Esimene september seostub ikka kooli mineku ja tarkuste päevaga. Valisime siis ka esimeseks õppetööks loodusõpetuse välitunni ning suundusime tutvuma maakonna loodusega.
See oli nüüd küll üllatav koht. Sellisest pangast polnud kuulnudki. Siin sai hulga loodust korvi nopitud ning üks täiesti harilik rännu puuk haakis ka end pükste külge.
Siin läks jälle tuju heaks. Vahelduseks drive-in aarete vahele sai nüüd ka metsa põigatud. Tegime siis endal elu raskemaks ja lähenesime kaarega maastikku trotsides. Hea et plätudes polnud, nagu seda juhtus naaberaarde juures, need oleks tänagi raudselt ümber jalalaba keerlema hakanud.
Koht meeldis, tänud.
Rõõm oli näha, et metsa matkarada vähemalt korraks taas natukegi rohkem metsa suunab;). Tegime endale küll lähenemise oluliselt raskemaks kui vaja oleks olnud, aga karbini jõudsime ja tagasitee oli kergem. Aitäh.
Pimedas otsimine oli raske aga leitud saime ja matkatee märke nägime puude küljes ka. Tänud
Käisin seda kõigepealt otsimas eelmisel õhtul, aga siis oli juba piisavalt hämar ja ei leidnud midagi. Parkisin ennast siis piisavalt lähedale ja otsisin hommikul värske peaga üles. Matkarada ennast ei leidnudki, või vähemalt selle tähistust mitte. Aitäh!
Ubari pangast polnud me mõlemad varem midagi veel kuulnud. Lähenemiseks valisime kergema tee. Päris põnev astang millega tutvuda. Aare lasi ennast natuke otsida, aga õigepea ta ikkagi meile silma jäi.
Võtsime täna hommikul kahe nädala taguse nimekirja ette, lõikasime selle alumisest ja ülemisest aaret paar leitud aaret ära ning suundusime geopeituma. Paar nädalat tagasi tuli Vaindloo plaan vahele ja esimese geopäeva aarded Kaberneemest Eismani jäid logimata.
Tänaseks esimeseks aardeks sai Ubari panga külastus. Polnud sellenimelisest astangust ega ettevõttest varem kuulnud. Kirjeldus andis siiski mõista mida võiks ees oodata. Maastiku osas valisime pigem selle lihtsama ja nii me end liivavõtuaugu lähistele parkisime. Astangu osa oli täitsa muljet avaldav. Kahju, et seda koobast enam pole. Aardenulli jõudes tegime ümber enda telje mitu ringi, et leida tuttavat kasti või seda hoidvat trossi. Lõpuks see silma jäi ja aare logitud ka sai. Aitäh aarde eest!
Mulle kah servapidi lapsepõlve mängumaa siin. Tondiaugust ei teadnud, kuid see külake seal panga peal mõjus toona kuidagi müstiliselt. Varakevadel avanes selge ilma korral pikk vaade üle metsa, küla vahel jalutasid kanad vabalt teel ja ei viitsinud isegi eriti eest ära kobida kui nägid, et ma rattaga tulen. Sõidutee alla oli küllalt kehvas seisus ning suurte lahtiste munakatega. Esimese korralikuma üle lenksu käbla tegingi sealt alla sõites. Õhulendu sai paar-kolm meetrit, aga õnneks maandusin alumise teeharu keskel olnud põõsasse, mitte kivihunnikusse. Õnnelik õnnetus, mis tõi kaasa ainult hulganisti marrastusi, ei hullemat. Mitmesuguste mälestustega kant ühesõnaga :o) Aitäh.
Peale päevakut Kaberneemes sõitsime siit kaudu koju. Autost väljudes tabas meid parmude rünnak ja Mare otsustas autosse jääda. Aarde juures läks veel hullemaks, siis liitusid parmudega sääsed ja neid oli palju. Nimi kiirelt kirja ja spurdiga tagasi autosse varju. Panka ei jõudnudki uurida. Aitäh.
Kui Kaberneeme peaaegu tühjaks seigeldud (Nageria kiri las mädanegu), suundusime siiapoole. Naljakal kombel polnud ma varem Ubari pangast midagi kuulnudki. Võtsime hüva nõu kuulda ja lähenesime altpoolt, nii et aardeni oli jõukohane jalutuskäik. Tiivulised tegid selle muidugi piinarikkaks. Kohapeal nägi õnneks ikka panka ka ja sai viisakasse teostusse nimed kirja. Aitäh!
Algul tundus, et siin on hoopis kõrb, aga metsa jalutades leidsime ikka panga ka. Parmud-sääsed olid väga agressiivsed ja pidime väga nobedalt logima, et eluga tagasi autosse jõuda. Aitäh!
Mööda loogilist teed minnes sattusime alumisse parklasse. Täitsa huvitav kant siin ja pank oli algul vägagi peidus. Jõudes aga aardele lähemale, siis kõrgus korralik pank ja mäenõlv me ees. Täname kutsumast!
Algul proovisime leida lähenemisteed ülevalt, aga hindasime raskeks ja lähenesime altpoolt, kohutav sääseparadiis!!
Kuna ilm oli nagu vaese mehe saunalava, siis otsustasin, et lähenen ikkagi alumisest parklast. Sealt siis mööda väikseid radu nullist mõnekümne meetri kaugusele ning siis otse puude vahele. Kõik oli igati tore seni, kuni tuli paigale seisma jääda. Ei-tea-kust ilmus välja korralik sääsearmaada ning logi tuli kiirustades kirja panna. Tänud juhatamast, siia pole küll varem sattunud!
Kuna kohalik fauna andis agressiivselt mõista, et tehku me kiiresti, siis nii saigi. Tantsusammul nimi kirja ja kiirelt vehkat. Tänud aarde eest!
Senimaani päeva pikim matk, 160m. Jätsime ratta märgi taha ja jalutasime kohale. Pisut tiirutasime metsas kuni saime nulli kätte ja siis sealt paistis ka aare. Nägi rohkem panka kui KIK-seeria puhul.
Juurdlesime küll, et kummalt poolt läheneda, kuid lõpuks otsustasime alumise parkla kasuks. Minu meelest oli see täitsa hea otsus. Jätsime motika märgi taha ning võtsime ette väikse jalutuse. Algselt otsisime valedest kohtadest, kuid siis jäi Kaupole silma ning saime tuuri jätkata.
Sääsed on ikka väga kasulikud olendid, toiduahelas nende kadumine põhjustaks kindlasti paljude teiste liikida vindumise samuti. Ja loomulikult ei saa ma alahinnata nende võimet võidelda minu loomupärase laiskusega.