Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
N 57° 42.709', E 026° 30.205'
Peidetud meie Eesti tripi neljandal päeval.
Järjekordne ülimõnus koht, kus telkida ja ujuda.
Head otsimist!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (3), telkimiskoht (2), piknikukoht (2), lõkkeplats (1), lastesõbralik (1), kalastuskoht (1), gpsita_leitav (1), drive-in (1), vaatamisväärsus (1), ujumiskoht (1), soovitan (1), ronimine (1), pliiats_kaasa (1), muguoht (1), matkarada (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9DE20
Logiteadete statistika: 51 (86,4%) 8 2 2 1 0 0 Kokku: 64
Oi kus siin sain kuulda Priidu vandumist ja kirumist, sest ronima pidi tema ju- mina seda ette ei võtnud, pole ju palju õnnetusest möödas. Aga logitud see lõpuks sai. Tänud peitjale.
Parklas oli selline laulupidu, et kadus igasugune entusiasm. Ilmselt oli aga rahvas kuskil metsades laiali, ainult otse aarde all istus hulk naiskodukaitsjaid ja ootas suurema hulga naiskodukaitsjate saabumist, neil oli seal mingisugune oma mäng. Ei seganud meie neid ega nemad meid, saigi turvatult ronida. Maastiku raskusaste natuke eksitas, sest alt polnud esialgu midagi märgata, aga ülesse poole ronides jäi otsitu kiirelt silma. Aitäh aarde eest, ma maastiku raskusastet pean siiski veidi alahinnatuks.
Jalutasime seiklust läbi ning logisime ka selle aarde. Aarde juures telkisid kahe ägeda retrotelgiga mugud, kes olid meie vajadustest juba teadlikud ning elasid meie otsimisele, logimisele ja tagasipanekule kaasa. Telgid olid presendist, nagu vanasti ja olevat nende vanavanemate omad. Päris huvitav oleks mõnes sellises magada.
Aitäh ja nüüd ujuma!
Labi läbimisel jõudsime ka selle raketi juurde. Raskusastet arvestades me kahtlustasime päris pikalt ikka muid kohti enne kui lõpuks silm õige asja üles leidis. Eks tuli ikka Indrekul ära käia. Aitäh!
Tundub et sellest seltskonnast olin mina ainukene kellel see leidmata oli. astusin siis julge sammuga nulli kuunas kuni avastasin et otsetäpselt nulli oli telklaager üles seatud. Kogusin nac aega julgust ja üritasin silmadega asja tuvastada. Kuna midagi silma ei hakanud oli ka mõte taanduda. Aga võtsin siiski julguse kokku ja tõisin kõrgustesse. Sealt oli ka kohe palju konkreetsem vaade ja asi jäi kiirelt silma. Olin juba valmis et tuleb kellegile telklaagrist seletusi jagama hakata, aga tundus et kõigil oli muude tegemistega käed täis juba. Pärast veel karuselli juures m6ned vallatud ringid ja geojaani suunas edasi. Aitähhid
Geojaanituuri leid #28. Ossam-tossam kui vahva koht see siin on! Just sellistesse tulebki aardeid peita - et rohkemad neid üles leiaks. Selle eest juba tuhat tänu ette! Ma sain aaret rahulikus üksinduses otsida, ei hingelistki. Pärast leidu oli seega mõnus Koha Kodus paljalt ujuda ja end kasida, tõeline nauding.
Polegi enne näinud, et filmitopsi selline logiraamat mahub :D Hea tahtmise juures on kõik võimalik :) Ja Carolinale võin oma presendist oranži, alumiiniumist torudega Poola või Tšehhi telki näidata. Väga äge ja kasutatav on tõesti. Ainult, et üpris suur ja raske, eriti nt rattaretkele kaasa võtta ;-) Aitäh aarde eest, koha eest soovitused ja lemmikpunn!
Kuna eelmkne logiraamat oli läbimärg ja vihma eest kaitsmata. Lisasin uue logiraamatu ja grip koti
See oli nüüd küll neljas või viies külastus enne kui raketile ligi pääsesime. Enamustel kordadel ei pidanud isegi teeotsas hoogu maha võtma, et aru saada külastuse mõttetusest. Täna sai see-eest nautida rahu ja vaikust. Ja ohh üllatust kui palju lõkkekohti ja atraktsioone siin tegelikult on. Ütleme nii, et tasus tulla.
Nagu alati on kiiremad logijad rääkinud ainult ilusatest emotsioonidest ja kurjema osa meile jätnud. Logileht märg. Öäk! ;)
Paaril suvel oleme paar korda siin käinud, ent kummalgi korral ei tekkinud võimalust otsimiseks. Eks tänagi tulime siia nn ehku peale. Ehk õnnestub, a ehk ka mitte. Õnnestuski! Kogu ala oli meie päralt ning nii see aare lõpuks leitud ja logitud saigi. Logirull ise märg ning vajab minimaalselt kuivatamist, veel parem kui ka minigrippi endale ümber. Aitäh.
Kunagi suvel ei hakanud suure tee pealt sissegi keerama. Juba kaugelt oli näha kui hõivatud kogu ala oli. Märtsi lõpus siia tulles polnud meil kummagil soovi oma riideid määrima hakata. Täna aga kujunesid asjad nii, et ilm oli päikseline ja kuiv ning armsad kaaslased kõrval. Nii tundus ka selle aarde kättesaamine kukepea ;)
Küll on logiraamat läbi ligunenud ja logi jätmine sellesse oli vaat et kõige keerulisem selle toimetuse juures.
Sellegipoolest tänud kutsumast. Juba kuu ajaga oli siin muudatusi tehtud. Ja need ehitised on kindlasti väärt, et oma silmaga üle vaadata.
Aitäh.
Eelmine päev oli möödunud nii, et isegi ühtegi võimaliku aaret ei vaadanud. Sellekski oli oma kindel põhjus - päeva eesmark oli üritus, milles nii peasüüdlane aga ka loomulikult kõik osalejad olid väärtusega, mille kõrval USA riigivõlg tundub mikroskoopilisena.
Täna oli aga uus päev... Olime siin teistkordselt ja oligi hea, et eelmisel korral logimata jäi, sest nüüd käisime läbi kogu ümbruskonna ja nautisme kõike, mis siin korda oli saadetud.
Esmalt ronisime mäe otsa ja juba aarde nimi andis aimdust, et selle vähese ronimisega veel piirduda ei saa. Tuli ikka jäsemed soojaks ajada ja ära käia. Niiskevõitu oli teine, kui õigesti mäletan, aga hädapärast logida kannatas. Tore koht, aitäh!
Peale matka, kui teised majja läinud, tulin tagasi platsile, kust äsja üle kõndisime. Rahu ja vaikus. Vaatasin mis ma vaatasin, ühelt ja teiselt poolt, ei näinud. Logisid lugedes jääb mulje, et isegi kui näinuks, jääks mul vist samuti logimata. Koht on ilus.
Tänud peitjatele!
No huvitav 2,5 oli. Mina tegin füüsilise ja Roman graafilise osa.
Minu pikkade astumiste, varem leidmata ja ääremaa nurkade aarete tuur. Täna oli iga leitud või leidmata aarde kohta ka üks veekogu külastus. Nii ka siin. Found it: 21.Jun.2023 20:10 Ähijärve rakett / Ähijärve rocket Käisin 2 korda sest pliiatsit polnud ja sättisin end aarde lähedusse öömajale.
See aare jäi ka eelmisel Ähijärve tiirul logimata peidiku ümbruses valitseva muguuputuse tõttu. Mõnusal, kuigi veidi tuulisel kevadisel neljapäeva pärastlõunal polnud siin õnneks hingelistki. Enne einestamist käis kaaslane aarde juures ära ja siis saime rahulikult Ähijärve vaikust ja rahu nautida. Ilmselt ongi sellise koha külastamine paslik muul aastaajal kui suvi. Aitäh!
Proovisin ulatuda, aga valisin terved matkariided ja loobusin. 2,5?
Aarde tuvastasime vaatluse teel. Kuigi ma arvasin, et aarde asukoht ei vasta maastiku raskusastmele ja see vist ikkagi pole aare, arvas Piret et see on ikka aare. Vist. Vaatamata sellele, et aare sai tuvastatud ja isegi katsutud, me lahti teda ei saanud ja logi jäi kirja panemata. Võibolla see polnudki aare :) Aga ehk järgmine kevad-suvi uuesti. Plaanime siia tulevikus kindlasti tagasi tulla :)
Nullis oli laud okupeeritud. Kõik asjad pilla-palla, aga ühtegi hingelist. Ju oldi ujumas. mõtlesin siis, et piidlen natuke, enne kui otsa ringi keeran. Oli edukas käik. Boonuseks võtsin suuna taas järve äärde. Seal polnud taas hingelist. Sulps veest läbi ja edasi.
Tänud.
Ühtegi mugu segamas ei olnud. Olime välja mõelnud juba ka plaani, et kui oleks keegi nullis toimetanud. Ähijärve ümbrus oli väga kaunis, RMK plats ka. Aitäh seda paika tutvustamast!
Terve suur plats oli vaid meie päralt. Karl võttis raketiotsimise enda peale. Kaua ei läinid, kuniks nimed kirja saime.
No kolmas kord juba. Nädalavahetus ja suvi, ilmselt pole lootustki. Lõime käega ja läksime Kautsi metsaonni ööbima.
Ikka tasub nulli umbmääraselt vaadata ja enesekindlalt vales kohas otsima hakata. Õnneks oli 3 abilist ka, kes usinasti kaasa aitasid. Leidmise au endale ei saanud, logimise oma küll. Pärast tegin viha ja läksin suitsusauna, mille lava väisasin korda 7 vähemalt, järvest rääkimata.
Praegusel aastaajal väga raskesti nähtav. Vaatasime tükk aega seda ja ei saanud aru kas see on looduslik või tehisobjekt. Lõpuks otsustasin minna kontrollima.
Talvel külm ja tuuline kant. Õnneks avanes tops üsna kergesti. Aitäh!
Suur tali tuli maha suhteliselt varakult ja kohe päris paksult, seda eriti lõunaosariikides. Veetsin öö kõrval Karula rahvuspargi külastuskeskuse parklas (antud hetkel üks väheseid kohti, mis lisaks sõiduteele sahaga laiemalt lahti lükatud). Hommikupäikesega sumpasin ligi põlvini lumes raketimäe tippu ja ähkisin siis nagu Ähijärvel vist peabki :o) Aardeleiuks pidi pisut veel ähkima, vähemalt poole punni võrra rohkem kui maastiku raskusaste lubaks. Teame ju küll neid Jaanika rakette :o)
Aga koht oli tõeliselt maaliline. Usun, et ta on seda suvelgi, kindlasti hoopis teistmoodi. Pole siiamaani vist sattunud isegi nägema, täna igatahes tekkis tuju küll soojal aastaajal taas tulla. Aitäh!
Minu ettekujutses on raketid küll veidi teise kujuga, aga mida mina ka rakettidest tean. Lahe koht. õnneks oli inimtühi ja sain rahulikut oma võimlemisharjutusi teha. Aitäh peitjale.
Mina leidsin, Rasmus ronis, Aivar aitas. Nii ta logitud sai. Sai ka geopeitust tutvustatud hämmeldunud klassikaaslastele (Mida see Rasmus seal puu otsas teeb? Kas ta selle eest saab ka midagi?). Tänan Rasmust, ise ma ei ole kahjuks võimeline nii kõrgeid aardeid võtma! Tänan ka peitjat, sest aare nägi välja äge. Raskusaste küll ei vasta geopeituse reeglitele.
Kaupo otsustas kohe, et tema soovib hüljestuda, nii et kõmpisin üksi raketlast mängima. Läksin kribinal-krabinal aardeni ja mõttes kiunusin, sest lihtsalt ei saanud konteinerit lahti. Mingi hetk hakkas Kaupo hüüdma ning andsin talle teada, et leid on nii lähedal, samas nii kaugel. Seepeale lippas lepalind latva, avas konteineri ja saime siiski leiu kirja.
Liis läks aaret otsima, mina ujuma. Tegin väikse supluse, vesi oli mõnus ja pärast hea soe olla. Hüüdsin Liisi ning ta vastas, et ei saa topsi lahti. Läksin ise puu otsa ning õnnestus logiraamat kätte saada, hoopis suurem probleem oli märgadel okstel kohmaka kehaga ronida. Igal juhul nimi kirjas ja karastus tehtud.
Algul vaatlesime ja peagi märkasime aaret. Tõnu siis võttis ronimise ette ja pani logi kirja. Täname!
Minu viimane aare enne grupist eraldumist. Võtsin ronimise enda peale. Maastiku raskusastmega on siin mu arvates natukene alahinnatud.
Jälle üks jupstükk tekkinud kesk logitud aarete merd. Lubamatu. Vallutatud territooriumil uute seente tekkimisele peab piiri panema ja sai rakett õhku lastud.
Ma isegi ei tea, kes meist aarde ära logis, kuid koht mulle meeldis.
Tänan peitmast.
Mugud olid täpselt nulli kõrvale end sisse seadnud. Hanno lubas neile, et me kauaks ei jää. Ei jäänudki. Tegelikult olid poolmugud, sest jutu peale, et meil siin üks punkt vaja külastada küsiti kohe, et kas geopeitus :) Tore koht. Aitäh!
Väga tore koht, ise ka telkisime. Järgmisel hommikul pidime ootama, kuniks viimased telkijad oma asjad kokku pakivad ja siis läksime uudistama. Märkasime meiegi peidukat ja oleme eelkõnelejatega nõus, et raskusaste on kindlasti kõrgem.
Jätsime selle ööbimiskoha endale varuks aga ei läinudki vaja Tänud
Tulime siis Ähijärve ka teise külje pealt vaatama. Parkimisplatsil oli vaid üks auto ja tundus, et selle omanikud on jalgratastega kuhugi kaugemale veerenud. Jalutasime künkale ja meie rõõmuks polnud seal mitte ühtegi inimest mitte ühelgi platsil. Kõik ainult meie päralt :) Tegelikult ega need lõkke- ja piknikuplatsid meid ei huvitanudki, vaatasime hoopis aarde üle. Hakkas kergesti silma ja ega kätte saamine ka suur probleem polnud. Hindaks maastiku raskusastmeks 3. Pärast logimist jalutasime ka alla järve äärde, kus nägime helerohelisi tiigikonnasid.
Suur aitäh aarde eest, meile meeldis!
Olime täna Tripil ja käisime erinevaid armsaid kohti läbi (RMK Alakonnu). Lõpuks jõudsime omadega Karula rahvuspargi külastuskeskuse juurde. Ei no mida kohta! Nii ilus ja mega põnevad rajad lastele ja täiskasvanutele. Mängisime isegi nutimängu läbi. Soovitan soojalt. Viimase asjana otsisime ka seda aaret. Paras pähkel oli, kuid leidsime üles ja veel esimesena. Wow minu esimene FTF ;)