Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tõukerattaga sõites nägin midagi, millest olen aastaid autoga mööda sõitnud ja mitte kunagi ei ole näinud. Tõuksiga on ju sama lihtne sõita kui automaatkäigukastiga autoga, ainult rooli. Tõuksi peal oled veel püsti ka ja näedki rohkem. Näeme me kindlasti asju igaüks isemoodi.
Kas sina näed sama, mis mina?
Logiteadetes palun mitte pilte panna ja kirjutada, mida Teie nägite.
Eks me kõik võime vahel musta valgeks rääkida.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Muu | 58° 54.5441' 25° 36.9634' |
Aarde sildid: lastesõbralik (6), lahe_teostus (6), vaatamisväärsus (3)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9EGEQ
Logiteadete statistika: 109 (99,1%) 1 2 0 1 1 0 Kokku: 114
Aitäh sulle jan007 teatamast, jäidki hiljaks! Ega ma küll algul su juttu tõe pähe võtnud, sest no kuulge - see puu on seal seisnud aastaid aga kui tsiteerida klassikut ehk Tartu kunni - siis pruugib aare silla külge panna - viiakse sild minema, pruugib aare rongi panna - viiakse minema, pruugib aare puusse panna - saetakse maha!
Inimene puust teeb kännu - aare lännu mis lännu!
Aitäh kõikidele, kes nägid seda mida mina nägin ja külastasid aaret, kes ilma jäi, see hiljaks jäi. Teist nii head ideed seal pole, läks nagu läks sellega...
Valvuriga on kindlasti pahasti, kahtlustan, et ka aardega, ehk keegi varemleidnu heidab pilgu peale ja vajadusel tõstatab hoolduse. Käin siin teiselpool aeda ikka aegajalt tööasjus aga no varem kuidagi ei jõudnud aardega tegeleda, nüüd siis ka ilmselt hilja.
Paidest ära liikudes sai väike ring tehtud. Kerge leid, lisasime logiraamatule ühe mingigripi juurde. Tänud
Oli küll kenasti märgatav, isegi autoaknast. Ja pilk langes ka kenasti aardele, kuigi eks natuke aitas see, et aardelt oli kaas tuulega maha sadanud. Muu sisu märg, logiraamat ainult õrnalt niiske. Aitäh peitjale.
Esimese pilguga kõndisime mööda, aga kahtlustasime.. aitäh peitjale!:)
Käisme ka vaatamas, kus Nuffi tõuksiga sõitmas käis. Ma muidugi jooksin vale koha poole, enne kui taipasin :D Aitäh!
See aeg, kui mina valvuri vaateväljas ringi jalutasin oli Sigridil juba logiraamat avatud...Tänud aarde eest!
Teel Tartusse lausa pidime kõrvalpõike tegema Tänud!
Sulavad märtsilumes sai alles sumatud. Mul õnnestus peaaegu kraavi sumatada. Aare peitus Annele väga omases kohas, vahva teostus ja vahva mõmm. Suur tänu!
Pilkases pimeduses otsides said loogilised kohad läbi otsitud, siis aitas ühe eelmise otsija vihje, et karu on pisut kõõrdsilmne. Aitäh peitjale! Aare oli heas korras.
Käisime mööda jälgi lumel samas järjekorras kui eelmine otsija ja siis lugesime vihjet. Ilmselt sama tegi ka eelmine geopeitur :)
Eelinfot ei jõudnud lugeda, hakkasime lihtsalt otsima, peagi jäi potensiaalne peidukas silma.
Väike mahasõit, Mõmmikuga tõtt vadatud ja logi kirja. Minigrip vahetatud ja võib hooldus vajaduse maha võtta. Aitäh Nuffi!
Väga hea leid. Ise enam ei satu seda vana teed pidi sõitma väga ja ilma aardeta olekski nägemata jäänud mida Nuffi tõuksiga sõites nägi :)
Tänan.
Juhuuu, puhkus käes ..ja supersuvi kestab täiega edasi. Jätsime pealinna selja taha ja keerasime autorattad Viljandimaa poole :) Seekord sai teekond siitkandist läbi painutatud, et mõned aarded noppida.
Aitäh peitjale!
Nägime nii vahvat aardevalvurit kui seda, mida ta näeb. Aitäh peitjale!
Karp oli seest vettinud, samuti ka logiraamat. Pliiats oli nüri, aga selle sain ma ära teritada. Muidu oli tore, kusjuures see oli Ragne esimene leid. Minul neljas. Väga kavalalt peidetud, ilma vihjeta oleks karu juurde otsima jäänud. Alguses vaatasime valle suunda, siis üldse kahe silma vahele. Lõpuks keerasin ennast õigesse suunda ja leidsin
Tõesti väga äge leid. Nii armas tegelane paistis kenasti teele. Autoga mööda sõites poleks seda kunagi märganud. Tänan.
Tallinnast tagasisõidul sai Mäo kandi aardeid uudistatud. "Karu" sai üle vaadatud ja kohe ka aare leitud. Natuke märg see konteiner on seest aga logiraamat oli kuiv kilekotis. Tänud peitjale!
Carolys jäi õigel kohal pidama ja meil jäi üle vaid logima minna. Aitäh!
Tänase tripi viimane aare. Tänud peitjale.
Meile meeldis, aitäh vahva aarde eest.
Kunagi lapsepõlves panime tõuksidele bensiinimootorid. Siis tundus nendega sõitmine põnev. Nüüd eelistan jalgratast. Aarde eest aitäh!
Väike jalutuskäik lumises Paides, et saaksime oma nimed logiraamatusse kribada. Tänan peitjat!
Pärast aasta esimest aardeleidu jalutasime mööda lund siia edasi. Selle lumega oli raske aru saada, miks Anne siin tõuksiga peaks sõitma. Suvel ehk saaks aru, äkki oligi meie jalge all tee. Aga vaatamisväärsus on väga vahva! Tundub, et keegi on seda tuuninud, aga ehk ka mitte, äkki vaid loodus. Tänud sellise lõbusa eluka eest! Head uut geoaastat ka järvakatele!
Seltskond vähenes taas natuke, sest osadel oli see aare juba tehtud. Meie aga käisime ära. Ja no miks me siis ei näinud, kõige esimese asjana nägime ikka seda asja :D Loodus on vahel päris andekas :D Suured tänud näitamast!
Selle aarde juurde sumpasime Ohu piirilt, osa sõpru suundus edasi või tagasi koju, kuidas võtta. Nulli jõudes läksid jälle silmad suureks, misasja?! Väga huvitav objekt. Aitäh siia juhatamast ja head uut aastat!
Nägime meiegi ennenägemata nägemusi. Ja aare sai kenasti leitud. Aitäh!
Jah, ei olnud meiegi seda asja varem näinud, millest möödasõitmisel Nuffil uue aarde tegemise idee sündis. Peidukoha leidmisega läks küll pisut aega, sest õhtupimeduses vaatasime alguses natuke valesid kohtasid üle, kuid lõpuks saime nimed kirja. Aitäh!
Teel Paidesse sai vana rada valitud ja märkasime meiegi üht-teist nunnut ning andekat. Pisut karglesime üle kraavide ka, kuigi ülekäigukohad on sobivalt lähedal võtta. Aaregi sai logitud, aitäh!
No jaa, me nägime seal ka midagi. Nii palju ehk võib öelda, et tõuksiga sõitev Nuffi see igatahes polnud. Tiirutasime nagu kassid ümber palava pudru ja kandsin nimed raamatusse. Tänan!
Aardevalvur küll näeb aaret aga minu meelest üritab vägisi teises suunas kõõritada, et mitte täpset asukohta reeta :) tänud!
Tõuksi pole mul kunagi olnud. Elektritõuksiga olen Bukarestis sõitnud, oli tore küll. Kohati tundub uskumatu, et Rumeenias oli võta-jäta tõuksiteenus juba aastaid tagasi olemas, meile jõudis see kuidagi hilja. Aga see selleks. Siin sai ikka natuke valesid kohti poleeritud. Aitas ühe varasema logi tegevuse jäljendamine. Kui ei leia, mine tagasi aardevalvuri juurde ja vaata sinna, kuhu temagi. Toimis.
Me kumbki pole tõuksiga sõitmises eriti osavad ning pealegi tundub see väga ohtlik liikumisvahend olevat. Jääme parem autode ja tsiklite juurde, tundub turvalisem. Liiatigi, siia poleks ju tõuksiga eriti hästi saanud, ei ole siin kergliiklusteed ega midagi ning ei tea ka, kuidas selle uuema liikluseeskirjaga on, et kas sõiduteel või selle ääres ka võib sõita või mitte.
No mis siis ikka, aare oli oma kodus olemas ja see ju ongi peamine. Meie täname.
Kui selliseid üllatavaid mõmme meile tõuksiga sõitmise tulemusel antakse, siis vabalt võib Porsche ka edaspidi koduparklasse puhkama jätta ;). Aitäh ka selle aarde eest, oli tore, nii kohta näha kui teostust käes keerutada.
Imelik koht tõuksiga sõitmiseks ja mis selleni viis, kas P.....e läks katki? Aarde peidukas kahtlust ei olnud, kõigepealt märkasin, aimasin seda, seejärel alles uurisin, kes siin pealt vaatab. Jätsin kaugelt tulnud ränduri!
Et kõik südamelt ära rääkida, tuleb tunnistada, et tegelikult olime täna juba teist korda Mäos. Esimene kord oli aga Taavil kiire, aga õnneks sõitsime vaid mõne kilomeetri kaugusele Mäost. Tagasiteel õnnestus vasakpööre parempöördeks rääkida ning peatselt saingi otsima hakata. Ärge muretsega, koerad jäid kuivaks ja kõik teised inimesed ka - autost saadeti vaid mind tossudes välja. Otsisin, mis ma otsisin aga palju targemaks ma ei saanud. Seejärel palusin juba kakaopeatust, et sooja saada. Õnneks tagasitee viis uuesti siit mööda ning Taavi saatis mu uuele katsele. Ise polekski söandunud kohe tagasi tulla, kuid seekord õnnestus siiki võiduka lõpuni jõuda. (918) V: TB EJ.
Lapsena oli mul sihuke tõuks, millega edasi liikumiseks ikka pidevalt tõukama pidi. Kohati läksin sellega liiale ja parem jalg hakkas vasakust pikemaks venima :D No mitte vast päriselt, aga pikapeale väsis ära küll ning vasakuga polnud üldse õiget minekut. Elektritõuksiga oli esimene kogemus mingit Rootsi aaret otsides. 11 km mööda asfalti + 500 m mööda mudast muru. Jeeli-jeeli vedas maastikul välja, olgugi suhteliselt tasane pind. Pärast teist samapalju veel hotelli tagasi. Sõitsin aku täiesti kutuks, kuid umbes 3 km jäi ikkagi lõpust puudu, kusjuures nagu kiuste polnud sel teel parasjagu ühtki teist ka võtta, enne kui päris südalinnas. Nende renditõukside häda on ju see, et kui toss väljas, siis polegi muud teha kui kolakas maha jätta, mingit vabajooksu ise edasi tõukamiseks ei pakuta. Noh ja über kallis oli ka, põhimõtteliselt poleks taksoga käies just märkimisväärselt rohkem rahhi kulunud. Aga see oli ammu, vahest tänapäeval on asi arenenud. Eestis olen elektritõuksi kasutanud paar korda ainult siis kui auto remondis ja see polnud rendikas. Bolti tõukside väga madal ja otse ette näitav lamp kipub autoga teel sõites pimestama.
Nuffi tõuksinägemuse vaatasin üle päris niisama juurde jalutades. Aga sellest kirjutada ei lubatud, nii et olen vaid kui sukk :P Aitäh.
Tõukeratast kui sellist mul lapsepõlves polnud. Oma esimese tõugatava ratta otsin mõned aastat tagasi mis on nüüd aga elektritõukside invasiooni tõttu tolmu koguma jäänud. Autoga vuhisemise kõrvale meenub üsnagi eredalt kui rataste seljas NKT raja läbi sõitsime. Siis oli samuti aega märgata ja kohalolus olla. Mõnusalt muhe märkamine ja jagamine. Lastel oli rõõmu laialt ;) Tänud peitjale
Asi, mida kohalikuna varem märganud polnud. Tore leid, aitäh!
Mul oli ükskord tõuks ehk kickbike - suurte ratastega ja rehvidega vidin. Ühel vihmasel päeval sõitsin Tallinnas ühest süütu väljanägemisega lombist läbi ja käisin koos rattaga uperpalli, sest tegelikult oli see korralik löökauk. Müüsin peale seda intsidenti tõuksi maha. Mitte et see lausfoobia oleks, aga igatahes tekitavad kahtlased lombid ja tõukerattad minus kerget vastumeelsust - eriti üheskoos. Lompi eraldi ma otseselt ei karda - kummikutega jalas on ju tore. Aga tõukeratas seostub ka eraldiseisvana tundega, et tegu on väga haavatavaks tegeva instrumendiga. Eriti mitme halva asjaolu kokkulangemisel.
Eks öeldakse, et peale hobuse seljast kukkumist peab esimesel võimalusel sinna tagasi ronima. No mina jäin sellega ilmselgelt hiljaks.
Lasime oma väiksel kaaslasel õige asja ûles otsida ja saime nimed uude raamatusse teisena kirja. Aitäh!
Siis kui silver Tallinnast Viljandisse sõitis, tegi ta just siin läheduses kiire boksipeatuse ja tulin viskasin ka aardele pilgu peale. Ebakõla jäi kiirelt silma ja lausa tõmbas enda poole. Panin täkkesse. Logiraamatuni jõudmine oli teekond omaette, nii palju kilekotte pole juba ammu ühegi aarde juures pidanud avama. Kuid sain sellegi osaga edukalt hakkama. Uude logiraamatusse läks esimene nimi kirja. Tõukerattad mulle meeldivad, kuigi oma tõuksi ostsin alles 3 aastat tagasi. Väga mõnus on sellel koos poegadega mööda linna ringi uudistada.
Tänud.
Omapärane värk see seal. Ainult millest ma aru ei saa on see, et no mismoodi saab pooleteise kuuga see logiraamat selliseks kapsaks ära minna, tops ju igati veekindel. Peitjale tänud!
Vaatasime aardevalvuriga ühes suunas ja nii see peidukas silma jäi. Edaspidi Mäost läbi sõites on hoopis teine tunne, keegi seirab sõbralikul moel. Aitäh!
Ükskord olin ma 9 aastane, mul polnud ereliukast, see oli kallis (ema teenis 100 rubla ja isal veidi enam aga tal olid alimendid ja meil oli kokku 3 venda) ja ega ma poleks sellel ka osanud sõita. Aga mul oli tõukeratas. Meil Kundas, ega ka kuskil CCCPs siis polnud arvuteid, oli aga tänav, mets ja mererand. Jah, see kõik oli siis piiritsoon aga kes sellest hoolis.
Teistel poistel, kes lisaks olid mitu aastat vanemad, olid ereliukased ja teised kettaajamiga rattad. Minul oli tõuks. Mindi kuhugi seiklema. Mina kleepisin end kaasa. Hiljem selgus, et kokku rännati 50 km, seda nii asfaldil kui mererannas. 9 aastane poiss väsis sellise maa peale oma tõuksiga lõpuks ära. Aga maha mind ei jäetud. Püksirihadest tehti veoköis ja mind veeti ikkagi õhtuks Kundasse koju tagasi. Jalalihased on alati nüüd tugevad olnud aga ka hing aktsepteerib paljutki. Nendest poistest, kes mind koju tagasi vedasid, on elus vaid mõni. Lapsepõlvele järgnesid 80-ndad oma Afaganistani sõja ja 90-ndad oma hullustega. Ma mäletan vaid mõne nime aga mäletan selles päikesepaistelises päevas kõigi nende suurte poiste naerusuil nägusid...
In memoriam ja teie terviseks, kes te sündisite aastatel 1966 - 1969.
Meie tõuksiga ei tulnud. Tegelikult polegi selle tõuksiga veel sõitnud. Piisab sellest, mida iga päev liiklusuudistest kuulen. Parem ei hakka seda statistikat täiendama.
Aare oli kenasti valve all. Üks valvur jälgis distantsilt, teine oli lausa kohapeal. Talle tuleks üks niiskuskindlam olemine tekitada. Olemasolevad donatiidid enam kuiva ja muretut tunnet ei pakkunud :)
Tänud toreda peatuse eest!
Vist nägin sama. Nii valvurit kui aaret ennast. Tore teostus, aitäh!
Väga armas aardevalvur! Proovisime aru saada, kuhu ta vaatab, aga kuidagi ei leia aaret. Läksin tagasi valvuri juurde ning nägin seda, mida tema. Aitäh peitjale!
Vahva valvur, mida mööda sõites ei näe. Algul sai valesti otsitud ja lõpuks kairi sai aru kuidas valvur näeb ja aare leitud. Aitäh!
Pean tunnistama, et pole mitte kunagi elektritõuksiga sõitnud ja ei tea, kas olen millestki ilma jäänud. Lootsime, et seda aaret on võimalik leida ka jalutades. Panime auto parklasse ja asusime nulli poole liikuma. Nägime muidugi midagi vahvat, mida autoga kihutades ilmselt ei märka. Ja aarde leidsime ka ilusti. Aitäh!
4-päevase geotuuri viimane aare koduteel. Tore aardevalvur ei tahtnud meile õiget suunda kohe ette näidata ja nii sai veidikene tiirutatud ühel ja teisel pool kraavi. Lõpuks jäi miskit eriskummalist silma ja seal see aare oligi. Logiraamatu lehed on üsna lahtised, sest klambrid pole lehtedest korralikult läbi läinud. Aitäh peitjale toreda leiu jagamise eest!
Sellega lõppes meie eeldatavasti viimane pikem kahekesi geotuur, mille raames noppisime kokku 82 karpi ja 25 seikluse punkti. Aitäh kõigile peitjatele!
Sellist tegelast pole siin küll varem tähele pannud. Nüüd oskasime peatuse teha ja teda natuke lähemalt uudistada. Enne vaatasime mõnda valesse kohta ja siis jäi ka aare silma. Aitäh toreda peatuse eest!
See oli päeva esimene peatus, autost väljudes käsi vääratas ja GPS maandus asfaldil. Kui selle uuesti sisse lülitasin, siis ei tahtnud see enam satelliitidest midagi teada. Ja GPS seade, millel oma asukohas aimugi pole, on muidugi üpris kasutu asi... Õnneks sai telefoni kasutada varuvariandina. Harjumatu ja kohmakas, aga parem kui mitte midagi. Kõigepealt ahistasin valvurit, aga tema ei teadnud asjast midagi. Lõpuks jäi ikka õige asi ka silma. Aitäh peitjale.
Tänase päeva plaanid olid neli korda suuremad, aga jäi päeva viimaseks. Aitäh.
Et Tallinn - Võru ots liiga pikk ei tunduks, soovisime mõnda aaret otsida. See jäi hästi teele ning tegime peatuse. Pisut leiutamist kuhu gps näitab ning varsti Liisil aare leitud, ma jäin hoopis huvitavat puud vaatama. Jään seeriale järge ootama, mulle meeldib.
Rihtisime tänase trajektoori täpselt selle aarde järgi. Peitjalt jällegi vahva teostus ning minu arvates võiks Nuffi mitu korda logida ,,Kodumaa kauniks" aaret. See ümbruskond on igatahes jälle ilusam.
Logiraamatu põhjal soovime Mikile ja Tikrile palju õnne!
Midagi uut! Teades Annet, arvasin, et tean mida otsima lähen, kuid see mida nägin üllatas mind. Väga positiivselt üllatas. Olen minagi sealt sadu kordi mööda sõitnud ja ka jala kõndinud, kuid nägin nüüd esmakordselt, tegelikult küll näidati! Väga tähelepanelik! Tänud peitjale!
Kuna peitja terve päev koos meiega autos kaasa sõitis, siis ei jäänud tal midagi üle, kui oma aaret taas külastada. Annel ei olnud selle vastu midagi, jätkuski juttu kauemaks. Tee peal parkla poole sõites tabas silm õige asja kohe ära ja ega aaregi end kaua varjanud. Kuna Tarekeses saime kõhud täis, siis Sami Grill jäi seekord külastamata. Jääme ootama järgmist aaret seerias Siis kui Nuffi… autoga, rongiga, paadiga, jalgrattaga jne. Aitäh!
Jumal tänatud, et tõuksiga sõites märkasid. Autoga sõites oleks ilmselt ehmatusest puusse pannud :)
Pidevalt sinna suunda vaadates jääks valvur vast kõõrdsilmseks, aga lühiajaliselt kannatab siiski objektil silma peal hoida :)
Päeva viimane leid. Pea juba huugas. 29 leidu üle Eesti ja Läti samal päeval oli natukene liig, mis liig :D Pole harjunud sellise geoskoorimisega. Ma vist mugavaks muutunud juba (Jube!!!), et võtad aarde, chillid, vaatad seda kohta, kus aare on ja mõnuled. Aga siin oli päevaplaan vähe teine ja ma nagu paks laps koolis üritasin kaasa sörkida.
Aga noh, taaskord tõestus, et see oli päeva 29st aardest üks paremaid. Kohapeal oli midagi vaadata, vahvat pealekauba. Siis otsisime nullist päris kaua ennem, kui keegi viitsis ka lugeda aardekirjeldust. Ja siis oli kõik juba vägagi selge. Linnakunstnikule palju edu, väga leidlik lahendus.
Ja peitjale samuti palju jaksu. Õnneks mul aardeid veel kõvasti võtta siinkandis aga Paide on ikka saanud selliseks sünonüümiks, kus mul on head geokogemused ja pole tüütud tühjad pet aarded kuuse küljes.
Auto nõudis kütust ja selle saamiseks läks tee kenasti siit mööda. Algul sai tühja keerutatud, kuid peale vihje lugemist oli leid kiire.
Tänan peimast.
Päeva viimane leid. Kohe ei taibanud vihjet vaadata ja seetõttu otsisime algul valedest kohtadest.
Vat kus peitjal silma olnud, täitsa vägev valvur. Tänud peitjale!
Siit sai alguse meie viie päevane puhkus/geotripp lõuna-eestisse - et mitte sõita otse sihtkohta siis keerasime tee ikka korjamata aaretest läbi. Aardevalvuri tuvastasime kiirelt aga valvatavaga läks mõni hetk aega, kuna mina ilmselgelt aardele otsa vaadates ütlesin, et pole võimalik, seda ta küll ei näe :D aga võta näpust, just seda ta näebki... no ju ta siis piilub hoolega silmanurgast :D Vahva tegelane igaljuhul! Jõudu ja jaksu talle veel kauaks seal aardel silma peal hoida!
Miki tegi plaani, et otsime aardeid ja mina sinisilmselt olin kohe nõus. Tegelt oli tal omakasu sees ja kasutas mind ära. Kohustuslik toiming sai tehtud ja mul aarded meelest läinud ja juba teine soov, aga Mikil terendas aint null silme ees. Midagi keerulist ei olnud ja panin nimed kirja. Valvur on armas. Aitäh!
Sattusime muudes asjades Järvamaale ning kui kõik muud toimetused tehtud, siis vaatasime ringi, et kas mõni leidmata aare võiks päevale punkti panna. Ah, et keegi Tõuks käis Nuffiga sõitmas või vastupidi. Lahe teostus, parim seltskond - aitäh!
Olime teel lõuna poole ja ühildasime kaks asja. Mare sai bensukast kohvi ja näksi, mina sai aarde logida. Algul sai valest kohast uuritud aga peagi oli selge kus aare ennast peidab. Tänud aarde ja jalasirutuse eest.
Käisin Paides kontserdil ja pärast söömas Sämmi grillis. Kohtusime juhuslikult seal ka Annet. Muidu ei olnud mul sel õhtul plaanis geopeitusega tegeleda, aga Annet nähes mõtlesin, et no reaalselt 50 meetri kauguse võib ju ikka. Mehe sugulased olid ka vaimustuses, et nii äge see geopeitus. Nuffi aarded on hea isutekitaja. Aitäh ägeda aarde eest!
Põllumeestel hetkel ülikiired ajad ja avaldumise hetkel ei olnud lihtsalt võimalust kohale minna. Täna õhtul kell 11 ei andnud ikkagi süda rahu ja sõitsin kohale, et kaeda mis värk seal ootab.Peab ütlema, et sellise asja peale ikka annab tulla ja leian, et igati sobilik keskkonda.Hästi on tabatud see eripära mida minu silm poleks küll märganud.Aitäh.
Ei kirjuta, mida nägime, hoopis seda, mida ei näinud. Nullis me aaret ei näinud. Tavaaarde puhul üsna tavatu. Tänud
Bensuka peatuse ajal meenus, et seal peaks ka üks aare olema, mida korduvalt olen klikanud, aga otsima pole jõudnud. Geokaarti avades seda aga sealt enam ei leidnud, hiljem tuvastasin, et alles hiljuti arhiivi saadetud.
Nii leidsin lähedusest hoopiski tuttuue aarde. Tõuksiga sõitmise spetsialistid olid sobivalt kaasas, muidugi läksime uurima, mida näeme. Nägemine tegi rõõmsaks.
Aitäh peitjale!
Kuna päev oli pikaks veninud ja koduni oli veel omajagu minna, sai otsustatud elu lihtsamaks teha ning Sämmi grillis pugu täis pugida. Otsus oli hea - pärast ägisesin veel pikalt, enne kui uuesti normaalselt liikuma sai. Seetõttu oli hea, et otsimine sai tehtud enne pugimist. Täitsa nummi(d) valvur(id), aitäh!
Õnneks on selline sõbralik valvur ja saime rahus logida.Aitäh!