Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Georg Gold sündis Pööravere vallas 1884 aastal. Peale haridusteed viis tema tutvus helilooja Rimski –Korsakovi vennaga teda elama Venemaale, Irkutski kubermangu, olles seal Kirenski linnapea aastatel 1918 -1919.
Võitlus punaste vastu linnapeana viis haavata saamiseni ja lõpuks vangistuseni. Peale kolme kuud vangistust Kirenskis mõisteti ta surma. Hukkamisele viies õnnestus tal aga kahe püssimehe vahelt põgeneda ning kaduda öisesse metsa.
Järgnesid esimesed metsavenna-aastad Venemaal. Esialgu oma kodus, elades lisavaheseina taga ja vaatamata 26 läbiotsimisele teda ei leitud.
Peale sundüürnike sissekolimist ja seina lammutamist tuli jätkata metsas koopas. Siiski ta reedeti ning peale nelja metsavenna-aastat viidi taaskord Irkutski vanglasse ja mõisteti teist korda surma. Sedapuhku päästis teda Eesti Vabariigi kodaniku staatus ja ta vahetati välja Eestis surma mõistetud Venemaa kodaniku vastu.
1930 aastal sai temast linnaelanike seas väga armastatud Põltsamaa linnapea kuni 1940 aastani. Sel ajastul eestistas ta ka oma nime Koldiks.
Järgnesid metsavenna-aastad Pärnumaal, põhjuseks hirm Siberis tehtud surmaotsuse täideviimise ees. Saksa okupatsiooni saabudes võitles ta metsavennana oma grupi eesotsas taaskord punaste vastu, lõpuks liikudes Põltsamaale ning saades teistkordselt Põltsamaa linnapeaks. Olles linnapea Saksa okupatsiooni ajal, läksid aga Koldi vaated valitsejate vaadetega lahku ning ta vangistati kolmandat korda... ning mõisteti surma. Surmaotsuse täideviimisest päästis seekord varasem aktiivne võitlus punaste vastu, otsus asendati vangistusega.
1944 aastal, Nõukogude vägede saabumisega, õnnestus tal taaskord vanglast põgeneda ja Kold asus oma kolmandale metsavennaperioodile. Taaskord peitis ta ennast Tootsi lähedal metsa rajatud punkris.
Lõpp saabus sellele kirevale elule 8. juulil 1948. Georg Kold sängitati tema punkri ette, metsavendade poolt tehti talle isegi kirst ning kõlasid aupaugud. Puusse täkiti rist ning initsiaalid.
Punkri võtsid hiljem üle teised metsavennad, kes ka paraku samal aastal samas kohas hukkusid. Üks neist on maetud lähedusse.
Pikemalt tema elust saab lugeda: http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2008/raudla.pdf
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Mine siit | Raja algus | 58° 33.4559' 24° 50.6090' |
Aarde sildid: vaatamisväärsus (2), rästikud (1), puugid (1), pliiats_kaasa (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9EQDK
Logiteadete statistika: 81 (100,0%) 0 2 1 1 0 0 Kokku: 85
Peale Võnnukivi olid jalad nii hellad, et siinne võpsik asjas nutu peale.. isegi hoolimata sellest, et seda oli üsna lühike jupp peale aardega rist jäämist ja kraavi ületamist.
Tänan peitmast.
Mõtlesin et viin uue logiraamatu aga viimasest metsatööst on seal meetri sügavused vett täis roopad kõikjal ümber aarde, kummik kaasa kes otsima läheb
Logiraamat täis. Viimased logid juba logiraamatu kaanele kirjutatud.
Linnapea põneva saatusega tutvutud ja sai ka kohal ära käidud. Tänud peitjale.
Vaat mis persoonid ja elulood meie ajalukku on läinud. Kurb koht. Suunaviit on tuhmunud, jalgrada on jäänud metsaraiele jalgu. Vaid geopeiturid sik-sakitavad üle kraavide ja roigaste kivini. Tänan peitjat!
Ikka milline saatus ühel mehel ... Lugesime aardekirjeldust huviga ning seisime mälestuskivi juures tükk aega ja arutasime eestlaste karmi mineviku üle. Ilma geopeituseta ei teaks meie pere sellest inimesest ega kohast midagi. Aitäh, head peitjad, seda kõike tutvustamast.
Tagasiteel koju otsustasin siit läbi käia ja vaadata mis värk selle linnapeaga on.Hetkel saab vägagi hästi aardeni, sest haarvestri vett täis jäljed on kõik jääs ja karta pole eriti midagi.Hiljem kodus lugedes peab mainima, et küll mõnel mehel ikka elus veab, et isegi surm ei taha teda.Aitäh.
Selline põnev lugu. Meeldejääv nimi viimasest geomälumängust, nüüd ka koht külastatud. Aitäh peitjale.
Peaaegu kuu pikkune paus geopeituses. Paljugi on muutunud ja palju uusi asju vaja proovida. Nii et testi päev Pärnumaa aaretega. Tänud peitjale aarde eest.
Tänanse Tootsi retke lõppakord. Väärt väisamist, vaatamata massilisele pōdrakärblaste rünnakule. Seda aaret olen ammu tahtnud külastada, aga ikka oli kiire edasi tuhiseda. Nüüd siis austus uskumatult visale mehele avaldatud.
Parkisin auto sildi juurde ja hakkasin mööda rada astuma. Millegipärast hakkas úhel hetkel GPS súgelema, et peremees, võta vähe vasakule. Imestasin küll, aga ega mul muud üle ka jäänud. Läksin siis sinna, kuhu GPS soovitas ja oligi kivi ees ootamas keset eimidagit. Aitäh peitjale.
Õnneks olid kummikud autos kaasas, leidsid kohe kasutust. Aitäh.
See mälumängu küsimus tekitas ikkagi soovi siia ragistada. Pläterdasin läbi pori ja üle roigaste kohale, loodan, et nii tõhus meetod surub selle nime ikka igaveseks mällu. Järgmisel aastal võiks jälle seda küsida :). Tänud aarde eest.
Mõne inimese elutee on ikka nagu Chaplini tummfilmis - asjalood vahelduvad nii kiiresti, et tekib tahtmatult koomiline üldmulje. Aga tänud tutvustamast! Leitud.
Vot see oli elu. Nüüd kirjeldust lugedes viisin teema kokku mälumängu küsimusega. Huvitav kokkusattumus, reedel vastust ei teadnud ja laupäeval komistasin puhtjuhuslikult aarde otsa. Oleks varem siia sattunud, oleks teiseks tulnud? Muidugi pole üldse kindel, et aasta pärast suudaksin nime meelde tuletada. Aitäh!
On ikka kireva elusaatusega mees ning on tore, et tänu geopeituritele mõned rajad ei rohtu.
Algul kui aardeni lähenesime, siis ei arvanud ma antud kohast mitte midagi. Jalad said kohe märjaks ja tee aardeni väga halb. Kummaline tundus, et miks peab sellise sompamise läbi tegema, et jõuda mingi mälestusmärgi juurde. Aga nüüd võtan sõnad tagasi, sest selle taga olev lugu on väga huvitav ja nüüd saan ka aru, miks just seal mälestusmärk ja küünla süütamise koht. Aitäh informatsiooni eest! Ja tänan ka aarde eest.
Seekord sai kodutee siiapoole venitatud. Aeg oli väga õige, sest sain näha sügavaid jälgi, mis peidukohani viisid. Ise aga koeraga oleks nagu hõljunud kõva lumevaiba peal, vaid paar sammu käisid sügavamal ära. Aarde leidmisega probleemi ei olnud. Oli mõnus päikesepaisteline jalutuskäik. (1053) Aitäh! EVEJ
Oleme siin ka varem käinud seoses autoorienteerumisega, kuid oh üllatust - mets on kadunud. Aga aare on olemas ja täie tervise juures. Tänud!
Geopeitus on üks lahe asi, nii palju ajalugu ja avastamist väärt kohtasid. Tänud tutvustamast!
Geoaastaturnee #6 Küünalt kahjuks polnud võtta. Nii-nii üksildane paik.. Tänud peitjale!
Silt näitas tee pealt ka suunda, kuid ilma koordinaatideta poleks ikka leidnud. Eemalt vaatasime, et kitsede söödapaik, kuid see osutuski mälestuskiviks. Uskumatu saatus mehel, lugeda on põnev, kuid kui mõelda, et see oli teise elu.... Aitäh meid harimast!
Klassika rubriigist -ilma geopeituseta poleks siia kindlasti sattunud. Tänud
Oli see vast maastik. Metsaveo tagajärgede alal oli vaja vaadata kuhu astud, ei astu. Tänud peitjale.
RMK või keegi oli raja puhastamise õige laialt ette võtnud. Ei saanud enam arugi, kust see rada kunagi minna võis. Porihüppeid sai see-eest harrastada mõnuga. Polnud minagi varem midagi kuulnud ei mehest ega kivist. Aitäh näitamast!
Tõesti huvitav info. Ootamatult sain minagi taas targemaks ja paremaks inimeseks. Nii põhimõttekindel mees ja selline takistusriba temani. Tekkis nüüd mõte, et tooks õige selle Kilulinna keskele plaanitud ja palju möla tekitanud riigipea monumendi siia hoopis. Saaks vähemalt logistika korda ja nagunii ühekandi mehed. Kindlasti oleks linnapeal mõndagi riigipeale lõpuks otsegi öelda.
Põnev lugemine ajaloost aardekirjelduses, jälle parem ja targem inimene. Meie täname!
Teadmata tegelane. Taas üks koht kuhu ilma geopeituseta ei oleks sattunud. Usun, et kui muidu seda kohta või sarnaseid kohti eriti ei külastata siis aarde olemasolu ei lase selliste mälestuskivide juurde viivaid radu rohtuda. Tänud
Pagan seda sälensikohustust. Polnud üldse aega ja tahtmist mingit geomängu teha aga ega keegi käse ju ka. Ilm oli aga ilus ja no järgmin päev saabub aasta pärast.
Sellest kohast polnud kuulnudki, kaardilt vaadates tundus ilge võss. No tiirutasin neis põdraradades ikka päris pikalt. Tänud kutsumast, lahe koht vajas aaret!
Jälle üks koht, kuhu ilma geopeituseta ei satuks ja kus peale geopeiturite vist keegi teine ka ei käi. Tore, et vähemalt meie kogukond ei lase erinevate mälestuskivide juurde viivat rada rohtuda ja küll usinad varsti ka need langetatud puud sealt rajalt eemaldavad. Praegu oli valdavaks liikumisviisiks põlvetõstejooks. Aitäh peitjale!
Kui aare leitud sai ja tagasi auto poole suundutud tuli vastu rahvast. No miks peaks keegi niisama siia jalutama tulema kus väga jalutada ei saa kuna võssi ja puid nii palju ees. No ilmselgelt geopeiturid. Tore oli kohtuda :)
Napilt jäi tabamata nogravity tiim. Nägime neid veel raudteejaamast tagasi tulemas. Ümbruses on toimunud hooldusraie ja puud veel koristamata. Aitäh.
Kirev elu, mitte ilma põhjuseta elatud elu. Paras faabula mõnele põnevikule. Tänan viitamast!
Päeva viimaseks jätsime kõikse tähtsama tegelase. Oli vast kireva eluga see Kirenski linnapea. Tundub, et punased on siin ka võsa võtnud, sest teekond mälestuspaigani on langetatud puid, ka elujõus kuuskigi täis. Osa suutsin rajalt eemaldada, aga kõigist jõud üle ei käinud. Kui igaüks paar tükki eemale lõikab või keegi saega läheb, on rada taas lihtsalt läbitav. Õnneks oli aare kergesti leitav ja paik külastamist väärt. Aitäh meid siia kutsumast! Aare jonksus.
Tundub, et punased said poisi ikka lõpuks kätte. Ja kättemaks oli ilmselt magus. Niimoodi on kaikad kodaratesse loobitud, et kuku või pikali.
Teine teooria on, et tegemist on lihtsalt kommunikatsiooni häirega. Tänasel päeval on kombeks kasutada musta tööjõudu kolmandatest riikidest. Ei tea ju nemad meie kultuurist ja ajaloost midagi ning kohalikku keelt ka ei tönka. Ja nii see läheb. Kurb muidugi. Aga loodame parimat ja üks päev need oksad ju ikkagi ära mädanevad. Ka tema uskus oma viimse päevani. Mis sest, et tulemust ei näinud. RESPEKT!
Keegi oli rajale puid langetanud ja arvatavasti talvel, sest tüükad olid jube kõrged. Aitäh peitjale! Aare korras.
Rada oli märjapoolne, kuigi ilm muidu ilus. Metsa all oli seeni, aarde leidsime ka. Aitäh!
Kuigi pean ennast kunagiseks põltsamaalaseks, pean möönma, et ega ma sellest mehest rohkem peale nime eriti ei teadnud.
Suur tänu peitjale ja pikka iga aardele!
Kuigi Tootsis sai elatud 15+ aastat, ei ole kunagi olnud viitsimist selle kivi juurde minna. Nüüd siis viga parandatud. Ei ütleks, et tal igav elu oli. Peitjale tänud!
Olen siit korra mööda sõitnud Tootsi aaret otsides ning seda silti kohe kindlasti ei märganud. Täna aga küll ja mööda rada jalutasime nulli, kus varsti kohtasime teist geopeiturit. Väga äge kirjeldus, polnud sellisest mehest kuulnud.
Olime just logimise lõpetanud, kui kostis üks ragin ning kohtusime geopeitur jaanomaga. Tagasi kulgesime kõik juba mööda rada.
"Ta mõisteti kolm korda surma, kuid ikkagi suri ta vaba mehena, valides oma viimaseks elupaigaks sünnimaakonna Pärnumaa metsad." Ah, et siis sellise elulooga mees. Tänan.
Mälestusmärgi juurde olen paar aastat varem sattunud. Seekord kiire külastus, nimed raamatusse kirja ja edasi ida poole. Aitäh!
Lisaks aardele saime ka rikkalikult seeni.See vist on ka kärbseseene mets. Pole oma elus ka nii palju näinud kui siin.
Koduteel Pärnu-Tootsi kaudu oli plaaniväline otsimine. Juba sissetallatud rada unustuses mälestusmärgi juurde. Tänud
Tuttav koht, mõni aeg tagasi olime seal käinud ja lugenud ka seonduvat elulugu. Need olid keerulised ajad, ei oska ette kujutadagi ja võime tõesti õnnelikud olla oma aja üle, mis pakub hoopis teistsuguseid võimalusi. Aare kiirelt leitud, jõudu oli vaja küll eeldatust rohkem, aga sain siiski omal jõul hakkama ja õigel ajal logitud. Eemalt kostus autoukse kinnilöömist ja metsateel kohtusimegi uute tulijatega ja ka ühe seenelisega. Minu huvi seente suhtes piirdus kärbseseene pildistamisega. Ilus seen oli! Nii nukrat kui ilusat seoses selle aarde otsimisega. Aitäh peitjale!
Huvitava elulooga isik. Ilmselt ei ole selliseid väga palju, keda on 3 korda surmamõistetud ja ikka on sellest pääsenud. Leid tuli lihtsalt. Tänan.
Tänud toreda ja hariva aarde eest. Sellised kohad ja aarded tõukavad arusaamisele, et endal ikka hiiglama õigel ajal õnnestus sündida. Tänud peitjale!
Selle kivi juures oleme ka varem käinud - ühe autoorienteerumisvõistluse kontrollpunkt oli siin. Nii põhjalikult me isiku ajalooga küll kursis polnud, tänud seda tutvustamast! Magnet on tõesti tugev, Indrekulgi oli tegemist. Aitäh peitjale!
Täitsa üllatav oli võsast selline koht leida. Tänud aarde eest
Tollel ajastul ei oleks küll tahtnud elada. Arvatavasti enamus tänapäeva inimesi lõpetaks oma käitumisega mõnes vangilaagris või saaks sootuks surma mõistetud nagu aarde nimikangelane. Huvitav kui paljud üldse on suutnud pääseda nii mitu korda surma mõistmisest? Igal juhul karm ajastu.
Parkisime auto teeviida juurde ja jalutasime läbi metsa mälestuskivini. Aitäh lugu jagamast ja siia ka aaret peitmast!
Küll Georgil oli kirev ja kindlasti väga põnev elu. Kõigil ju ei vea, et pääseb surmaotsusest lausa kolm korda. Punkrit ennast meil kivi juurest kahjuks leida ei õnnestunud. Aitäh sellist kohta näitamast.
Tänu geopeitusele saab see mälestuskivi rohkem külastamisi. Tänud aarde eest!
Plaaniväline otsing - valged tennised on selle tunnistajaks. Õnneks sai ilusasti mööda rada kohale ja kiire leid, kuid ohsaa, kus on tugev magnet ????
Kanäe, missugune tubli Eesti mees, kellest ma ajaloovõhikuna ei teadnud varem mitte midagi. Kuna bolševikud suutsid suure Venemaa ja lisaks hulga muid maid pikaks ajaks täiesti pekki keerata, siis sotsialism pöördus Gorba ajal pigem tagasi mõistlikumale menševike rajale.
Samas on kurb vaadata kuidas tänapäeva läänemaailm suundub üha enam bolševike ideoloogia poole... kõik on võrdsed ja kui ei ole, siis sunnime. Ei mingeid kultuurierisusi, rahvuskeeled on hääbumisele kuuluv igand, pikas perspektiivis on kõik globaalselt ühine. Reaalne võim liigub tsentraalse süvariigi kätte, iga rahvusriigi ette püütakse iga hinna eest suruda võimalikult kergesti manipuleeritavad käpiknukud - asi on kohati muutumas nii naeruväärseks, et ka kõige naiivsema valija eest on raske tõde varjata.
Tänan väärtusliku ajalootunni eest, samuti selle eest, et edaspidi loodetavasti üha kergemini jalutatav rada aardeni aitab inimestel ajalugu mäletada! FTF 12:46.