Vaade Kõnnujärvele

 2 

Rohkem kui aasta tagasi olin siia Kõnnujärve vaatamise koha peale ühe kena sinise näo tekitanud. Siis küll lõin aardega silmsideme, aga niisugustest kõrgustest nagu ta tol ajal oli, mina tedfa kätte ei saanud. Nüüd Haavemäe aarde juures tekkis tahtmine ka siia uuesti oma mitteleidu leiuks vormistama tulla. Natuke tekitasid kahtlusi küll need kilomeetrid, mis selleks toiminguks siin sulalumes maha tulid astuda, aga kui miski juba pähe on tulnud, siis tahaks ikka hakkama ka saada. Eks ta ikka kaunikesti väsitav oli, kokku sai seda matka siiski üle kaheksa kilomeetri, mis minu praeguse vormi juures oli natuke liiast. Aga ellu jäin ja takkajärgi ikka hea meel küll, et käidud sain. Tänud peitjale aarde eest.

Thank you Helen ja Salme For cache GC9EWP9 Logged 1 January 2025 13:44 by kaits747 Tahtsime jalutada. Värske Marise logi andis suuna. Värskelt öösel sadanud lumi sulas silmnähtavalt vihma käes. Matka lõpuks olime päris märjad. Täname. Head uut geoaastat!

 4 

Seda aaret mul ju täna plaanis polnudki. Oli jäänud mulje, et aare asub minu siruulatusest väljaspool ja nii väga kui ma järve äärde matkata ihkasingi, siis tundus narrimisena, kui aaret kätte ei saa. Need olid need varasemad mõtted. Aga täna . . . Mõtlesin soovunelmana, et võib olla on aare allapoole kolinud. Soovida ju ikka võib :) Oli mõnus matkamine ja Haavemäelt viisid jalad ikka edasi järve poole. Oli mulle ju matkarajalgi räägitud mingitest tammedest, et kas matkan sinnamaani. Olin lubaduse andnud, et ainult poole peale. Jah, järv ongi umbes poole peale. Ja järve ääres viivad geopeituri jalad ikka aarde poole. No näed siis - soovidel ongi kombeks täituda. Aitäh!

Teel Juuru surnuaeda tulime siia kahte sinist nägu roheliseks võõpama. 2a tagasi ei hakanud kipsis käega puuotsa ronima. Seekord olin selleks valmis (M), aga puud ei leidnud. Äkki silmasin enda seljataga olevad aaret, mis vaadet eriti ei näidanud. Logidest sain aru, et aare on kolinud. Aitäh, mõnus matkake! Häid pühi!

Leitud , pool kummikutega sai hetkel ligi , jalad jäid kuivaks ???? Tänud peitjale ... !!!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Aardel uus asukoht kuna varasem aardepuu oli läbinud põhjaliku hoolduse. Uued koordinaadid: N 59° 6.840 E 24° 44.519

Mõnus jalutuskäik ja Marit ja Romek otsustasid ka ujuma minna kun ilm oli mõnus ja vaikne ja päike paistis. Ei tulnudki nagu aaret otsima, aga jäi juhuslikult silma ja no siis panime nimed kirja. Tänud peitjatele.

Ise vahtisin korralikult ringi ja otsisin aaret, kuni naine, kes lihtsalt loodust nautis hüüdis:"seee väääää?"

Ilus ilm ja vaba päev tõid mõtte, et läheks lastega väikesele matkale. Igaks juhuks sai kummikud jalga pistetud, aga vajadust nende järgi tegelikult polnud. Lõpus oleks tossuga lihtsam olnud, aga pidin nüüd kummikuga hakkama saama. Poisid tahtsid laudteel ka käia, seega piilusime järve tagust rabaserva ka. Aitäh, mõnus jalutuskäik oli.

Ilus vaade nähtud, ujumas ei käinud.

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Peale suuremaid pühadesööminguid oli hea jalutada kaunil lumisel maastikul Kõnnu järve ääres. Vahetasime välja kogu aardekomplekti, nüüd taas aare leitav.

PS Arvendiseeria lõpetamise sündmuse tervitusjoogi tops sai igatahes sihtotstarbeliselt kasutatud ;)

Kui juba siinkandis kulgeda ja kohati ikka vägagi vesisele pinnasele vaatamata oli niikuinii plaan järvele tiir peale teha, siisvõtsin plaani ka selle aarde külastuse. Panin igaks juhuks veel uue logiraamatugi kotti, kuigi vaadates peitja nime, siis oli mu ettevõtmine juba eos läbikukkumisele määratud. Kui muidu läheb selle 3,5-se maastikuga nii fifty-fifty, osadega saan hakkama, osadega mitte, kuid selle peitja puhul ei saa ma tavaliselt 2,5-stki jagu. See tänane oli küll isegi minusuguse jaoks täitsa ronitav puu olnud, kui vaid sinna otsa oleks saanud. Aga no ei saanud, jube kõrgelt hakkasid need esimest toetust pakkuvad oksad. Kuna olin sellega arvestanud, siis ega mu meeleolu ei kannatanud selle mitteleiu all nüüd kohe karvavõrdki. Vantsisin sulistamisega vaheldumisi oma ringi kenasti ümber järve täis ja siis juba auto juurde. Mõnus looduses viibimine oli.

Õde otsis ja otsis, kuni mina ütlesin "Näe, see on ju seal!".

Aare ei ole lühikestele inimestele (või siis lühikestele ja väga osavatele) :D

Tõesti kaldalt vaadates tundub see järv palju suurem. Panime algul tuhinaga mõõda. Tänud.

Jõudsime eelmise aarde juurest siis teisele poole järve kohale ja isegi GPSi vaatamata tundus, et tegu on õige puuga. Sai siis ring peale tehtud ja veendutud, et nii tõesti ongi. Mirjam läks ronima, natuke sättis ennast mõne oksa peal ja oligi aarde juures. Küll aga logiraamat oli jonnakas - oli märg ja ei tahtnud konteinerist välja tulla. Aitäh järve äärde kutsumast.

Kõnnu aarde juurest kulgesime mööda järvekallast siia. Tulime esialgu valelt poolt, seal oli ikka üsna pehme pinnas ja varvas sai isegi märjaks. Nullis oli kohe selge, mis tegema pidi ning need teod said tehtud ka. Küll aga on logiraamat oma topsis natuke niiske ning selletõttu oli seda väga tülikas sealt kätte saada. Tasub järgmistel pintsetid või midagi sarnast kaasa haarata. Teod tehtud, vaatasime mõne kilomeetri ka mööda matkarada edasi, kuid täna metsarada ei kutsunud ning võtsime suuna tagasi, seekord õigelt poolt järve. Väga mõnus on siin, meeldis! Aitäh!

Üle mitme aasta oli hea siin tagasi olla, üle jää ei riskinud minna aga õnneks ringiga minnes pole distants ka tappev. Ilm ilus, rahvast palju.

Aitäh toreda matka eest!

Ootamatult lühikeseks jäi see retk, isegi ilusti ringiga ümber järve lähenedes. Peale logimist jätkasime teekonda, et ikka täisring järvele peale saaks tehtud.

Tänan peitmast.

 1 

Skoorisime Coopist endile karbitäie vastlakukleid ja matkasime neid seejärel Kõnnujärve äärde sööma. Oleks teadnud /enne vaadanud, mis mind finishis ees ootab, oleksin ilmselt enda oma tagasitulekuks säästnud :D. Pusserdasin ennast siiski kuidagi karbini, minu sooritus kestis päris mitu minutit, Salme samal ajal astus kõrvale kinnitusi kontrollima umbes kahe kerge pikema sammuga… Ilus koht ja väga sobiv ka suvel mõneks SUP-projektiks endale sättida, aitäh peitjatele peitmast :).

Öösel maha sadanud lumi ja päeval taevasse ilmunud päike lausa kutsusid kuhugi loodusesse. Haarasime Kohilast kaasa karbitäie vastlakukleid ja sõitsime neid Kõnnu järve äärde sööma. Esmalt nautisime vaadet järvele ujumissillalt, maiustasime kuklitega ja siis läksime otse üle järvejää aarde juurde. Matkajaid oli metsa all päris palju, kuid mitte keegi polnud järvejääle jälgi teinud. Kõik tegid ilusti ringe ümber järve. Meie kasutasime seekord talvist otseteed. Aardega oli kõik korras, panime vaid topsi sealt kaduma läinud pliiatsi. Vaade järvele ja päikese käes sillerdavale lumeväljale oli ilus.

Ilm oli ikka väga krõbe aga see eest viisakad teerajad ilusti ees, aitäh :)

Aaret nägin, aga kipsis käega konteinerini ei ulatanud. Ise olime RMK matkateel, aga siinne parkla oli autosid täis ja tore oli näha lastega, koertega ja muidu jalutajaid siin.

Ronida saime mõlemad ja nimed said kirja. Nüüd muidugi vaatan peitjat ja ikka mu soovitus, et häid aardeid saab teha madalamale, nii et kipsis käega inimesed ka saaks logitud.

Tänud, koht oli ilus!

 1 

Kaardi peal tundub see järv täiesti võimatult suur. Aga kui siin ümber tiiru sai tehtud, siis oli ta hoopiski nii pisike, et panime aardest tuhinaga mööda. Õige koha peal kaua ei läinud, ronimine oli ka täiesti jõukohane. Muidu lahe väike raba, kuhu matkale tulla. Ujuma sel korral ei hakanud, aarde eest igati aitäh.

Ilus sügispäev oli massid rappa meelitanud. Esimene kask, peale parklat, oli lapsi täis, kes karjusid vanematele, et nad on ahvid ja neile on süüa vaja :D Matka edenedes kohtasime veel mitmeid inimesi, kes olid üpris joviaalses meeleolus - selles mõttes tore koht ja tore ilm ja palju toredaid inimesi, kes nautisid päeva. Seepärast oli ootuspärane, et Herkil õnnestus üks naisterahvas oma ootamatult logimispositsioonilt ära ehmatada. Ja natuke ootuspärane oli ka see, et me teed ristusid kaasgeopeituri ja tema kaaslasega. No rahvast oli tõesti palju ja tõenäosusteooriat pole naljapärast välja mõeldud! Eks ole! Nägime ära ka oktoobrikuised suplejad. Väga kordaläinud matk ja retk - ma ütlen veelkord! :D

Aitäh peitmast! Väga ilus koht ja järv ning kordaläinud seiklus! Jalad märjad, aga meel hea!

 2 

Läks nii nagu arvasin, Kõnnut ei leidnud, aga seeria jaoks sain siin nime kirja. Selline kergem ronimine. Mulle meeldivad ronimised kuhu ei ole vaja lisavarustust kaasa tarida.

Muus osas läks nii nagu ei oodanud. Kummikuid tarisin niisama kaasa. Viimased vihmahood ei ole siin veel mõju avaldanud. Kui olin kahe jalaga just maastunud, kohtasime Allanit kaaslasega. Kuigi rabajärve kallas on täiesti loogiline koht geopeituriga kohtumiseks, oli see kohtumine siiski ootamatu. Pärast parklani jalutades puhusime tiba geojuttu. Oli igatepidi meeldiv - kohtumine, ilm ja aare koos järvega. 860. Aitäh!

Mina ei saanud ronimisega hakkama, aga Raigo sai

Mina leian, seejärel proovib Ragne logida. Ei saa hakkama. Seejärel proovis Raigo. Temal õnnestus. Äge teostus aga raske

Leitud

Leitud, logitud, tänan!

Alustasin oma pikemat geolainel nädalavahetust siit väikese meeldiva jalutuskäiguga, hea annus värsket õhku ja kevadist loodust sissejuhatuseks. Olen siin järve ääres käinud vaid üks kord ja samuti geoaarde põhjusel oma geokarjääri päris alguses, 8 pluss aastat tagasi. Järve ääres kohtasin vaid üksikut õngitsejat, kellelt pärisin, kas siit rabajärvest on lootust midagi saada ka. Vastuseks sain, et pole veel kedagi näinud, kuid öeldi, et ahvenat võib olla. Võib olla - no tõesti ülimalt optimistlik soovitus?! :) Aarde muidugi leidsin, kuigi miskipärast eeldasin suuremat karpi ja olin seepärast ka ühe ränduri kaasa haaranud. Muidugi ei saanud seda kuhugi panna. Tükk tegu oli üldse logiraamatu kätte saamisega, see oli koos pliiatsiga tihkelt põhjas kinni ja koputamine polnud efektiivne kui tops oksal kinni ja väheliikuv. Õnnestus siiski kahe võtme abil välja kolkida ja proovisin järgmisele paremini jätta. Aitäh peitjale vaadete eest ja kutsumast!

 1 

Ida poolt olen siin järve ääres varemgi käinud ja seetõttu valisin teadlikult lähenemiseks edelapoolse RMK platsi, et saaks rohkem matkata. Matkarajal oli veel paaris üksikus kohas lund aga muidu oli rada lumevaba ja kuiv. Järve ääres logisin esmalt aarde ja seejärel tegin enne tagasiteele asumist järvele ka ringi peale. Tänan kutsumast!

Ise küll ei oleks kätte saanud. Hea, et orav kaasas oli. Nüüd soee tee ja üle jää tagasi.

 1 

Ühest rabast olin hoo sisse saanud ning otsiva pilguga geokaardil ringi vaadates leidsin selle toreda vaate Kõnnujärvele. Aitäh!

Vaade nullist Kõnnujärvele

Hülgeauk

Madu vonkles paremal, siksak maota vasemal.

Leitud

 1 

Tundsime mõlemad et oleks väikest tuulutust vaja ja polegi ammu rabas ka käinud. Auto juures veel mõtlesin et kas võtta suur või väike kirves vetteminekuks kaasa. Otsustasin väokese kasuks ja järve ääres sai ka selgeks et auku polegi. Jääkaan oli lausa nii paks et kui peale paarikümmet sentimeetrit vett vastu ei tulnud, siis mängusime oma sulpsu hoopis tagasiminnes Maidla järve peale. Kuna jää oli paks siis vaatele lähenesime otse üle järve. Nac ennem kallast muutusid jalajäljed vesiseks ja viskason Leannele veel nalja et võibolla on järve serv lahti ja tuleb siiski üllatus sulps. Et hoia igaks juhuks nac suuremat pikivahet. Tegelikult oli lume all jää peal lihtsalt nac sulavett. Korraks muutus Leanne igastahes mueelikuks kuna ei saabud aru et tegin vaid nalja ;D Ah et selline vaade, lahe. Abivahend oli küll jääs aga ilma selletagi oli vaade vägev. Et okka nac samme ka tuleks siis käisime ka metsavendade punkri juurest läbi. Tagasitulles oli kell juba niipalju et pimedas oli tegemist ilma valguseta raja tuvastamisega. Mõnus 7km matk ja tagasiteel tegime siis Maidlas ka sulpsustopi ;P Seal on alati korralik auk sees olnud. Tänud peitjale värskeõhu doosi eest

Rahvas kulges hämarduvas õhtus parkla suunas. Valge väli vaadatud ja minekut. Tänud peitjale.

Krista oli orav. Tänud! Jalutuskäik oli mõnus, rahvast oli palju, kõik tulid, kui meie alles läksime. Tänud aarde eest!

Kaupo pakkus mulle kaks valikut - minna üle jää või minna ringiga. Ma nende talisuplejate tiimiga veel liitunud pole ja ega kuhugi vettevajumine väga ei ahvatlenud. Samas, kui Kaupo ees kõnnib ja pinnale jääb, siis pole viga. Õnneks oli jää kenasti kandev ja saime lebolt üle. Aarde järele lendas Kaupo, kes sai päris tükk aega jäätunud tükiga mässata. Ma võtsin samal ajal suuna vanale Kõnnu aardele. Mingi hetk liitus ka Kaups, aga seda aaret meil välja kaevata ei õnnestunud.

 9 

The same procedure as last year?"
"The same procedure as every year!“
:)

Ehk: on juba traditsiooniks saanud, et aasta viimase päeva või õhtu või öö veedame metsas. Seekord siis päev enne õhtut, kella 18ks oli plaan tubaseks kogunemiseks, et õhtut Jamesi ja Miss Sophie seltsis alustada ;)

Sõprade lapsed avaldavad ikka vahel soovi metsas ka mõni aare leida. Suuremad inimesed seltskonnast jällegi eelistasid pigem mõnusat jalutuskäiku. Toredaid paiku ja vahvaid aardeid on palju, kuhu vähe aardeid leidnud sõpru viia, aga mõtlesime, et vana-aasta õhtul võiks ka ise veel selle aasta viimase karbi leida. Kõnnu järve jalutuskäiks sobis hästi, ilus koht ja meil leidmata aare.

Suuremad said jalutada, väiksemad said lustida, kõik rahul, tore retk. Järve ääres oli väike mõte ka aasta viimane suplus teha, isegi kirves oli kaasas, poisid olid entusiasmi täis ja raiusid hooga, aga jää oli siiski nii paks, et lõpuks andsime alla, ei tahtnud tervet õhtut siin jääd tagudes veeta.

Aarde juures tegutsesid lapsed, ühte ei lubatud, teine proovis tublilt, aga jäätunud kork ei alistunud, lõpuks kolmas ronija jõudis logiraamatuni, neljas, kõige suurem, ei viitsinud üldse sekkuda. Kass jälgis olukorda, ka ronima ei kippunud, aga jalutas terve ringi omadel käppadel ega üritanudki kukile trügida.

Õhtu eel oli siin peale meie veel mõned jalutajad, aga piisavalt vähe, ruumi jagus kõigile.

Aitäh peitjatele!

ps: kurb näha, et geopeituse lehel juba aasta lõpus tekkinud probleem fotodega ei ole 12.jaanuariks endiselt korda saanud... Mul on tegelikult täitsa normaalsed fotod, mitte sellised tumedad.
edit: 13.jaanuaril sai korda

kui ülejäänud lapsed aaret üritavad logida ;)

Kõnnu aare on varasemalt mul leitud, Liisil aga mitte. Parkisime auto ja jalutasime esmalt siia. Õues oli täitsa pime, nii et metsas mõnes kohas kasutasin taskulampi. Jää kandis hästi ja varsti olime kohal. Aardeni pääsemine polnud keeruline, küll aga logiraamatu kätte saamine. Kas märjast puust kinni hoides läks kätest niiskus logiraamatuni või juba varasemast, aga logiraamat oli tuugalt kinni. Topsi ei saanud ka puust eemaldada, et logiraamatut välja raputada. Seega tuli kahe pastaka abil välja kookida, mis võttis 10 minutit. Aga ei hullu, aare leitud, päeva alustus matk tehtud ja tuju hea. Läksime järgnevalt Kõnnu aaret Liisi jaoks välja kaevama, kuid see ebaõnnestus.

Leitud, tänud!

Üks vana logivõlg...
Tänud mõnusa matka eest!

 1 

Otsustasin seekord sünnipäeva veidi teisiti tähistada ja paljusin lapsed endaga matkale. Jah sünnipäeva kohta vast väikene aga kõik ei fänna ka pikki kulgemisi. Oli väga mõnus kulgemine, toredad vestlused, ilusad vaated. Kamba peale saime ka aarde logitud. Kogu päeva täiskomplekti eest FP minu poolt

 1 

Plaan oli teha pühapäeval väike rahulik jalutuskäik looduses. Parklasse jõudes ootas aga ees laulupidu. Meie väike elevant mahtus napilt ära. Aga järve ring oli täiesti paraja pikkusega. Ei tekkinud tüdimust ja raba õhku sai ka täpselt parasjagu. Täname õue kutsumast!

 1 

Siin Kõnnu järve ääres oleme varemgi käinud ning teadagi väga kena koht, kuhu tasub ikka alati tagasi tulla. Uue aarde tõttu oli stiimul olemas, nii me sõpradega siia tulimegi. Loomulikult ei olnud me ainsad. Parklas oli omajagu autosid ning inimesi kohtasime nii teel kui järve ääres. Tegime oma ringi ümber järve ning leidsime selle käigus ka aarde. Aitäh andmast põhjust siia jalutama tulla!

Leitud. Tänud!

 1 

Tegime pisikese pühapäevase väljasõidu Kõnnu järve äärde.Esimene üllatus oli täiesti täistuubitud autoparkla.Meie õnneks siiski üks seltskond tuli oma jalutusringilt tagasi ja saime auto muretult pargitud.

Järgmine üllatus oli õitsev sinilill! Oktoobrikuus õitsemas,mnjaa - sellist nalja polegi varem näinud! Aare ennast kohe näole ei andnud,vaatasime siis raskusastmed üle ning seejärel oli muidugi kohene leid.Sattus täitsa muguvaba hetk olema vaatamata rohkelt nähtud jalutajatele.Nimed kirja ja otse loomulikult tegime ringi ümber järve.Pärast klõpsisime veel mõned ilupildid enda tarbeks ja autonina sai keeratud kodu poole tagasi.

Aitüma peitmast,polnudki jupp aega siiakanti hulkuma sattunud :)

 2 

Kui juba siia kanti sai satutud ja vaba aega ka parajalt, tulin taaskülastama seda kohta. Järve poole marsides ei tundnud kohta kuidagi äragi. Kõnnu aarde enda logi lugedes, hakkas miskit meenuma. Viimane käik oli muidugist pimedas ja pea 4 aastat tagasi. Järve juurde jõudes lõi juba pildi ette. Juba tookord pimedas komberdades meeldis mulle siin, seega on hea meel siin tagasi valgel ajal olla. Esimese hooga oli väike hirm, et kuna mul kummikuid kaasas polnud, siis saan jalad märgaks, kuid see osutus alusetuks. Minu lähenemissuund oli igati kuiv ja tummine. Nulli jõudes jäin esimese hooga liiga vara seisma ja piidlesin natuke aega vale puu all. Pärast väikest korrektuuri oli asi juba paljulubavam. Maastiku vallutamine raskust ei vallutanud. Pigem vastupidi. Aarde juures oli jalgealune nii tummine, et sai okstel lausa ilma kinni hoidmatagi seista. Seda oligi vaja kuna logiraamat oli topsi korralikult kinni kiilunud ja selle kätte saamine nõudis mõõdukat pingutust. Kuid kätte ta sain ja nimegi kirja. Proovisin veel olemasolevat abivahendit otstarbekalt kasutada, kuid sinna oli niiskus sisse pugenud ja praktilist väärtust sellel enam ei ole. Saarele päris ringi ei julgenud peale teha kuna erinevatest logidest oli silma jäänud ikka see niiske pinnase teema, seega tulin tuldud teed tagasi. Kuid enne kui päris plehku pistsin, otsustasin veel ühe oma lemmik asja ära ajada. Nimelt need tumedad tsivilisatsioonist eemal olevad järved lausa kutsuvad mind sinna ujuma minema. Polnud siin täna ühtegi teist hingelist ka segamas ja sain rahus toimetada. Silla juures lendasid riided seljast ja sumdi vette. Mõnus, soojem kui väljas. :P Kuigi väljas oli ainult 12 kraadi, ei seganud see mind pärast sillal siruli viskamast ning tuule ja päikse koostööl seal kuni kuivamiseni vedeleda. Ilus koht ja mõnus sulps oli. Kuid teised aarded ootasid ka veel leidmist ning aeg oli edasi liikuda.

Tänud.

vaade oli ilus. aitäh peitjale.

 1 

Parklaks valisime Kõnnu aarde poolse. Teekonnal oli palju inimesi, ühed jalutasid vastu kahe suure korvitäie võiseentega. Olid teiselt poolt järve korjanud. Teekond ümber järve oli veidi vesine, ei midagi hullu. Aare kergelt leitav ja kättesaadav. Tänud

 4 

Kuna Hagudis käimise käigus sai selgeks, et sellise padukaga ei ole mõtet järvevaateid nautima minna, siis lükkasin selle külastuse päevakese edasi. Stardipunktiks sai Lohu raudteejaam, kuna sama teed ei tahtnud edasi-tagasi vantsida, siis vaatasin kaardilt vähe peenemad triibud, mida mööda järve parklasse jalutada ja sealt edasi oli juba tuttav tee. Tee aardeni oli mõnus jalutuskäik pargis ja ega see topsini jõudmine ka midagi keerulist polnud. Nimi kirjas, mõtlesin, et teen siis täisringi ära. Teine pool kallasrajast oli märksa vesisem, aga kuna kummik oli jalas, siis täitsa viisakas astumine seegi. Kuna tagasiviiva rongini oli aega veel umbes kaks tundi, siis nägi edasine plaan nägi ette Lohu mõisaga tutvumise. Kuna häärber ise on eravalduse siltidega märgistatud, siis päris hoovi peale jalutama ei läinud, vaatasin kõrvalhooned üle ja läksin ülevee asuvasse parki, kust vähemalt kaardi järgi paistis, et võiks ilus vaade avaneda küll. Avanes kah, aga see, milline võsa selle nägemiseks läbida tuli, ei kannatanud küll mingit kriitikat. Igatahes, oli täitsa vaheldusrikas jalutuskäik. Tänud aarde eest!

No ei olnud me/ma tõesti aaret otsimas (nagu linnapreili kirjutab). Pigem tulime järve ja metsasaadusi uudistama ehk noh korilusega tegelema. Suur oli aga üllatus, kui metsas hoopis teistsugust krabistamist kuulsime ja kuna meie mõlema silmad on rohkem "Hullsilm" Moody omad, kui mugude omad. Siis polnud kahtlust, millega seal looduses krabistati. Nii teolt, ei ole veel enne kedagi tabanud. Oli vahva kohtumine :).

 2 

Üks kodule lähemaid leidmata aardeid ja nüüdseks ka leitud. Kõnnujärve äärde ennegi jalutanud ja nüüd oli ka põhjus sinna aaret minna otsima. Mingil põhjusel ei süübinud väga maastiku raskusastmesse ning kohapeal tuli üllatus "ah et seal see ongi". Kuna oli siiski valitud koht koos peaaegu loodusliku abivahendiga siis tegin esimese lähenemiskatse. Ja täpselt sel hetkel kui olin mõtlemas, järsku peaks proovima teiselt poolt läheneda aardele, olid all "mugud". Ja kellest üks tegi märkuse, et ilmselt on ikka kõrgemal kui see, mis minu vaateulatuses. Mõne hetke pärast oli selge, et kaks korilusega tegelevat "mugu" on tegelikult geopeiturid, kes ei teadnud midagi uuest aardest. Nii tore on saada teolt tabatud kui istud puu otsas kuskil järve ääres. Tehke järgi! Igatahes, "mugu", oli abivalmis ja ronis ise aarde järgi ning nii sain ka logi kirja. Äge! Oli tore kohtuda ;)

 3 

Vana hea lemmikkoht siin järve ääres. Tänapäeval nädalavahetuseti kena ilmaga väga popp, sest käesoleval sajandil on rahvas hakanud hulka rohkem looduses käima, nn "patareisid laadimas" ehk sisuliselt meelelahutuseks. Varem olid hooajati korilased, mõnel pool kalamehed, niisama-matkajat nägi suhteliselt harvem - ja kui juba nägi, siis reeglina oli säärase puhul tegemist nn haardkoorjalutajaga, kes polnud mitte lähimast parklast järve vaatama kõndinud vaid ikka kõvasti kaugemalt :o)

Tänasel teisipäevaõhtul suuri masse ei liikunud, kohtasin vaid kaht koerajalutajat. Needki juba järve juurest tagasiteel. Ehk et sain ikka päris õige tunde kätte ja tegin mõnuga järvele ringi peale. Aarde leidsin hoobilt ja kerge ootusärevus oli isegi õhus, muuseas :o) Sest Airi logi polnud veel näha, ehkki eeldasin et küllap keegi ikka käis avaldumispäeval ka. Aitäh kutse eest, kui veel peidate, tulen jälle! Ja kui ei peida, tulen ikka!

 2 

Hulk valikuid oli laual, kui me täna oma seitsme päevast geotuuri alustasime ja jooksvalt tuli neid aina juurde. Üldse see oli vist kõige paindlikum geotuur kogu mu geopeituse ajaloo jooksul. Lihtsalt kulgesime aardeid noppides ja kui õhtu hakkas kätte jõudma siis hakkasime vaatama, kuhu väsinud kere saaks puhkeasendisse sättida.

Aga kuidagi neist paljudest valikutest sai tuuri esimeseks aardeks välja valitud just see kaunis järveäärne koht. Viimati tatsasin siin ümber järve koos MetsJeesususega. Kes mind toona hellitavalt Geoproffiks nimetas :D Oh, olid vast ajad!

Parklas seisis üks auto ja ma kujutasin ette, kuidas me eest FTF ära napsatakse ja siis meile rahuolevalt mõnusat viisijupikest vilistades nina taeva poole vastu jalutatakse. Aga see mu ettekujutluseks jäigi. Tegelikult ajasin end aarde tasandile ning rikkusin tahtmatult aarde kinnitust ja peitjad olid seetõttu sunnitud siia uuesti tulema. No vot siis, selline mitte just kõige mõnusamate tunnetega esmaleid siis seekord. Aitäh ja palun vabandust!

FTF 13:10