Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Põlvamaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kaunis männimetsas, Meenikunno maastikukaitsealal, asub Liipsaare vaatetorn. Puidust vaatetornil on kolm platvormi, neist viimane asub 11 meetri kõrgusel. Tornist avaneb suurepärane vaade Meenikunno rabamaastikule. Samuti on võimalik vaatetorni juurest alustada matka mööda Meenikunno raba matakarada. Meenikunno maastikukaitseala pakub põnevat uudistamist nii matkajale, marjulisele kui ka linnuvaatlejale.
Vaatetorni juures on võimalik pikemalt puhata. Vaatetorni läheduses on Liipsaare metsaonn ja puhkeala.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (3), telkimiskoht (2), rabamatk (2), piknikukoht (2), metsaonn (2), lõkkeplats (2), laudtee (2), ilus_vaade (2), soovitan (1), rmk_matkateed (1), lühem_matk (1), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9ERMZ
Logiteadete statistika: 49 (94,2%) 3 2 2 0 0 0 Kokku: 56
Peale pikka laisklemist oli aeg üks jalutuskäik teha. Läbi raba suundusime aarde suunas. Torni juures sai kõigepealt aare logitud ja seejärel tulid kotist välja snäkk ning kuum tee. Peale seda jätkus matkarajal kulgemine ja kuigi matk tuli ajaliselt plaanitust palju pikem ning õues tahtis juba pimedaks minna, siis lapsed olid supertublid ning pidasid väga kenasti lõpuni vastu. Aitäh!
Kunagi sai korraks vist isegi seda aaret juba otsitud aga mitte väga põhjalikult. Seekord siis aga tegime matka ajal siin pausi ja hakkasime teed keetma. Mõtlesin siis, et mul on kaua aega otsida aga juhtus nii, et aare jäi kohe näppu. Aitäh!
13-päevase, pooleldi lastelastega seigeldud Lõuna-Eesti tuuri eelviimase päeva leid #119. Eile vallutasin kuni 28-kraadises soojas Haanja 30 mäeaaret. Täna võtan vabamalt, sest nii palju lihtsalt pole enne sõbra juurde Põlvamaale minemist :-) Sellegipoolest ei taha siin piirduda paarisajameetrise jalutusega, vaid sõidan kaugemasse parklasse ning teen terve rabamatka päripäeva läbi. Ülimõnus, kui pole kuhugi kiiret (ka esmaspäeval), ilm on imeline ja saad tegeleda sellega, millega hing ihaldab.
Lahe on ka meenutada, et olen leidnud eesti 107-nda, Päikseloojangu aarde 2007. aasta eelviimasel päeval logiga, mille järjekorranumber on napilt 21 403. Olen teinud samast Nõia-Ellast juba siis foto, mil ta veel noor ja hele oli. Sain täna kõmpida 3 km 50 minutiga, lisaks pikad pausid tornis ja laukas paljalt ujudes. Siin nullis imetlesin rabavaadet ja tegin kerge lõuna ning logisin hästi peidetud aarde. Soovitus ja lemmikpunn nii teostuse kui asukoha eest. Nii tore oli siin taas tagasi olla ja kõike meenutada ning võtta aega elu nautimiseks. Suurimad tänud peitjapaarile!
Tornis käis melu, aga õnneks korrus allpool aarde asukohast. Ilm oli väga ilus ja rahvast vooris üles alla pidevalt. Õnnestus värskelt taastatud aardesse logid kirja saada ja karbi märkamatult tagasi peitu poetada. Jätsin kiletatud juhendi. Tänud peitjale aarde eest!
See vaatetorn on suvisel laupäeval küll suhteliselt rahvarohke, aga nagu selgus, peatusime õigel tasandil. Vaatasin ringi, aga kuna nina päris õigesse kohta ei toppinud, jäi mul esmalt aare märkamata, läksin uudishimulikult üles vaadet imetlema. Tiit aga märkas aaret kiiresti ja kutsus mind tagasi, et otsi ka. Täitsa kenasti paistab silma, kui õigest suunast ja õige nurga alt vaatad. Logimisega läks veidi aega, sest üles-alla suundujaid oli tornis pidevalt liikumas. Lõpuks saime nimed kirja ja Tiit poetas ühel vaiksemal hetkel aarde peidukohta tagasi. Tore aare ja vaade tornist ilus. Aitäh peitjale!
Mõnus jalutus, otsimisega läks kõvasti aega ja olime juba loobumas kui leidsime kogemata. Vihjest me aru ei saanud.
Vaatasime ilusad vaated ära ja siis panime logi kirja ja siis läksime ringile. Tänud peitjatele.
Panime uue gripkoti. Kõik oli korras ja kuiv. Muidu vaatetorniaardepimedust põdev Herki oli seekord õige terava silmaga ja nägi õige koha ära. Leitud. Aitäh!
Enne väikest snäkipausi metsaonni juures imetlesime tornist vaadet ja otsisime aarde üles. Päris kaval peidukas. Kuigi ma eeldasin midagi sellist siis sünnipäevalaps Elve oli taas kord osavam ja tuvastas maskeeringu enne mind ja Oliveri. Aare vinks-vonks aga torn ise tundub juba natuke kipakas olevat, kõikus päris uljalt. Tänud.
Siit oleks nüüd mõistlik olnud sama teed tagasi minna aga kuna me olime siin esmakordselt siis läksime mööda tähistatud rada edasi. Ülejäänud rada kuni parklani oli suht suvaline mets, märksõnadeks puujuurikad ja jõhkralt palju sipelgaid. Kohe väga palju. Aga noh, eks me olime vist ka ainsad hullud kes eile Kiidjärve-Taevaskoja-Kiidjärve raja läbi tegid. Võrdlus on ses mõttes kohane, et ka seal oli algus väga paljulubav kuid üks lõik oli jõhker võsa, mida oleks hea meelega vältinud. Aga nüüd on need rajad käidud. :)
Ma polnudki siia vaatetorni kas kunagi või väga ammu roninud. Noorgeopeiturid olid väga agarad tornimehed kõik ja võistlesid omavahel, et kes õige koha esimesena välja poleerib. 2 neist leidis aarde peaaegu korraga ja õnneks nad suutsid selle väljavõtmise käigus üksteist tornist mitte alla lükata... Hasart oli õhtuks kuidagi eriti tugevalt sees.
Aitäh peitmast!
Nädal varem käisin ka otsimas, aga siis ei leidnud. Nüüd siis leitud.
Pean tunnistana, et eelmine aasta käisin seda torni juba kord poleerimas ja siis lahkusin pealtvaatajate väljailmumisel leiuta. Nüüd kambaga minnes torkas koht üsna lihtsati silma. Võrratu vaade! Aare korras. Aitäh peitjale!
Piisas kahest korrast torni ronida et aare üles leida. Oleks kohe teistpidi torni läinud oleks anomaaliat kohe märganud aga äge teostus :)
Nutikas lahendus, leidmiseks pidime veidi põhjalikumalt torni poleerima. Peale leidmist otsustasime ööseks telgiga aaret valvama jääda. Tänud peitjale!
Tulime Nedsajasse akusid laadima ja veel ennem kui sauna kytma asusime tulime ikka rappa ka korra. Tutvustasime s6pradele p6gusalt geopeitust ja näitasime kavalat peidukat. Raamat oli pisut niiske, aga kannatas ilusti pliiatsitinti. õnneks nyyd ilmad lähevad järjest soojemaks ja kuivemaks et kyll ta ära kuivab. Aitähhid
Kõige ilusam riik on Lõuna-Eesti :)
Ja tänane sügis on IMELINE!
Aitäh!
Hommikune aeg soosis meid ning kuigi kõrvalasuvas majakeses olid öised külalised toimetamas, nad meid ei seganud. Lisaks polnud ka ühtegi matkalist meid segamas ja saime rahulikult oma tegemisi teha, kuid ega siis me seepärast lihtsalt ja kiirelt ei pääsenud. Ikka mitmeid kordi sai käidud alt üles ja ülalt alla ja siis taas üles kuniks lõpuks Piia teravad silmad aaret märkasid. Sarnaselt paljude eelnevatega tuleb nõustuda, et hea teostusega aare. Meie täname.
Taas puhanud ja värsked, alustasime uut geopäeva valge järve juurest. Mitte musta.
Teel aardeni kohtasime päris mitut metsist. Kirev loodus seal.
Maastiku raskusastmeks pakuksin pigem 2,5. Pole see nii lihtne midagi. Kui juba leitud, siis muidugi.
Tuuseldasime mis me tuuseldasime aga segajaid oli liiga palju ja jäigi leidmata. Ehk kunagi satub jälle siia rappa ja saab uuesti rahulikult otsida. Koht on ilus ja vaade uhke.
Uhke onn ja vägeva vaatega torn. Siin võiks täitsa oleskleda küll. Aarde leidmisele kulus ainult kuidagi ebaloomulikult palju aega. Leides muidugist sai taas imestatud, et kuidas ma seda küll varem ei märganud.
Tänud.
Tore oli tulla tagasi kohta, kus palju toredaid matkamälestusi aastatetagusest ajast. Vaatasime üle metsaonni, kust on kahjuks aga eemaldatud kamin. Seejärel läksime torni, nautisime vaadet ja otsisime üles aarde. Aitäh seda paika aardega tähistamast!
Uudistasime metsaonni ja ronisime torni vaadet nautima. Aarde otsimisega kaua ei läinud, aitäh!
No ei ole need vaatetornid mu erilised sõbrad. Muidugi kui kohtumine positiivselt lõpeb ja viimasel ajal on ikka lõppenud ka, siis tore ikka. Aga siin nii hästi ei läinud.
Parklast vaatetornini tuleb uhke ja lai rada. Õnneks siin eriti jalutajaid polnud ja saime rahus vaatetorniga tutvuda. Päris mitu tiiru sai üles ja alla tehtud, enne kui otsitav näppu jäi. Väga oskuslikult peidetud. Logiraamat oli talvisest külmunud olekust suve lõpuks saanud kerge niiske oleku. Kui päris ära kuivatada, siis ilmselt minigrip päästaks järgmise talve raskuste eest. Aitäh kutsumast!
Tegime päeva toimetused "olesklemise" ära ja õhtul jahedamaga tegin rattatiiru. Natuke otsimist ja saigi nime kirja panna. Tänud peitjale.
Google Maps juhatas otsekale, Leevilt läbi Liechtensteini . :) Tee läks järjest kitsamaks ja mõnes kohas olid päris sügavad ja vett täis lohud, ning peale vihma päris pehme, liivane. Kuna ümber keeramise kohta ei olnud ja pikalt tagurdada ei tundunud meeldiva mõttena, tuli VANile veidi maastiku näidata ja edasi pressida. Sain läbi. Vaatetornis käisin viimati umbes aasta tagasi kui Nohipalu Mustjärve ääres Marisega mändi ronisime ja pärast läbi raba siia matkasime. Täna oli siin täielik vaikus kuigi laupäeva õhtupoolik. Aardega läks suhteliselt lihtsalt ja jäi aega rahulikult pilku rabal hoida, ei mingit liikumist. Öö veetsin Mustjärve ääres, enne tegin veel väikese jalutuskäigu Valgjärve äärde ja vaatasin sellegi meeldiva RMK puhkekoha üle. Aitäh!
Kuna neid vaatetorni aardeid mul on juba leitud piisavalt, siis see oli kõige kiirem leid. No vedas küll ka, et esialgu katsusin just seda kohta. Peidik ise on väga-väga hea!! Logiraamat oli jäätunud, aga saime nimed ikka kirja.
Andrea pakkus Vabariigi aastapäeva veetmiseks välja idee minna matkama "Tartu lähedasele matkarajale". Google maps ütles aga, et Tartust on sinna tubli tund sõitu... nojah, kuidas keegi vahemaid hindab. :D Aga igatahes ära me ei öelnud, eriti kui selgus, et on võimalus lausa kahte aaret otsida.
Paraku torni juures meil edu polnud - ronisime kolmekesi üles ja alla ning keskpõrandale kokku, aga ei midagi. Läksime siis rajale teist aaret otsima, et pärast värske pilguga uuesti vaadata. Ikka ei midagi, kuigi isegi Liina, kes muidu torne pelgab, ronis seekord lausa tippu välja - noh nii igaks juhuks.
Lõpuks leidsime, et kuna elu on näidanud, et iga järgmine selline vaatetorniaare tuleb üha raskemini, siis oli mitteleid järelikult ootuspärane ja las ta jääb. Läksime hoopis metsaonni juurde eksprompt püsti pandud kohvikusse suppi ja kooki sööma ning teed-kohvi jooma. Kuna rada on ilus ning Andrea üks lemmikuid, siis arvatavasti tuleme veel tagasi ja äkki siis õnn naeratab.
Meenikunnos on ikka käidud... palju. Esimene mõte oli, et oot, miks meil siin aare logimata on?! Kuidas see võimalik on?! Siis vaatasin paigutamise kuupäeva ning kõik sai selgeks - ei ole ta midagi juba aastaid torni kaunistanud, suht-koht uus asi. Peitjale aitäh torni täienduse eest!
Millalgi tuleb ju see "lähme rappa päikesetõusu vaatama" ära teha. Täna oli see päev, mil kellelgi kuhugi varajast minekut polnud ning taevas oli ka täitsa selge. Perega reisimisele kohaselt me päris päikesetõusu ajaks muidugi kohale ei jõudnud, kuid ka esimene kuldne hommikutund oli trippi väga väärt. Ringi alustasimegi siit poolt vaatetorni juurest. Tore, et siia aardeid juurde tuleb. Nii kaunis piirkond! Aitäh!
Geopeitusestki tuttav romantikute rabarada tänu tähelepanuväärsetele loojangutele ning sellest inspiratsiooni saanud Päikeseloojangu RMK metsamajale. Õigupoolest on loojanguvaated meil ju kenad enamikel kauge silmapiiriga rabadel. Lihtsalt niisugune armas lühike rada onnidega mõlemas otsas on mugav kontsentreeritud pakett näiteks mugudele, kes ei pruugi vaimustuda 10 km ilma laudteeta soos müttamisest päris samavõrra kui meiesugused :P
Hästi tehtud aare, harjumatu silma petab kenasti ära. Aitäh.
Suvel käisime vaid mõni päev ennem selle aarde avaldumist mustjärve ääres telkimas. Kui piiks käis olime juba otsapidi kodus tagasi ja jäi vaid ohata et see jääb küll kuhugi kaugesse tulevikku külastust ootama. Aga vot läks hoopis nii et just seesamune raba pakuti välja kuhu jalutama tulla. Tornist avanes täitsa mõnus vaade üle raba. Kohalikku lennundustegelast vaadates teadsid lõunamaalased rääkida et varasemalt oli sel ka ühistranspordivahend olnud mis nüüd vist pätsa pandud. Koht iseenesest muidugi igati aardevääriline. Tänud peitjatele siia meelitamast ;)
Täna siis tänu spordipäevale pisut lühem tööpäev. Kuna ilm oli ilus, otsustasin jõhvikale tulla. Jõhvikad olid suured ja maitsvad. Kui ca 5 liitrit korjatud, siis tuli läheduses olev aare ka meelde. Pelgan pisut torniaardeid. Mõnda (Lüübnitsa torn) ma vist iseseisvalt ei leiagi (kuigi püüan kindlasti veel vähemalt mõned korrad). Eks siingi otsisin ja ronisin hirmu trotsides. Siis keskendusin vihjele, rahunesin ja koheselt oli aare ka käes. Ilus õhtupoolik oli. Tänan!
Meenikunno rabas on ikka mõnus käia, aga vot tornist on siiani ainult mööda mindud ja nüüd oligi põhjust ka tornis vaadet rabale vaadata. Aare sobib siia torni väga hästi. Saab ka siis leida, kui mugusi ümberringi liikumas. Aitäh, mõnus käik oli.
Viisin ilusa ilma puhul motokutsika jalutama ja see oli esimene peatuspaik. Hommik oli küll jahedavõitu, aga täitsa talutav. Esimese hooga olin hooletu ja jäi aare märkamata, teisel katsel olin juba põhjalikum ja siis sain ilusti leitud. Aitäh peitjale.
Muguvabal hetkel käisin turnimas ja rahulikul vaatlusel tuvastasingi peidiku. Täname!
Mõtlesime, et enne kui Setomaale tagasi lustima lähme, nopime ikka selle täpi ka ära. Plaan oli ilus - koht on igati kena ja aare ka ülemäära keeruliste raskusastmetega ei tundunud. Kohale jõudes saime aga korraliku paduka kaela, nii et otsimisrõõmu ülemäära palju polnud. Pöördusime taevaste jõudude poole ja saime nii siiski logitud. Aitäh, tore teostus!
Kunagi päikseloojangu aarde juurde jalutades jäi RMK maja/onn küll meelde, aga vaatetorn mitte. Kahjuks oli täna vihmane ilm, mis tõttu oli ebameeldivam otsida ning vajasime leiuks ka geoabi. Mnjah, oleks võinud ka ise leida, aga kuidagi õnnestus sinna kohta mitte vaadata.
Selle aardega algas meie viimane puhkuse päev Setomaal ja tuli võtta vaikselt suund tagasi kodupoole, enne aga matk kuulsas Meeninkunno rabas. No oli tõesti mõnus siin ;)
Spikerdasin oma naaberaarde leiulogist, et siin matkarajal olen käinud täpselt kümme aastat tagasi. Tore oli taaskord siia tulla. Aare sai kiirelt leitud. Nautisime vaadet, ajasime juttu ja tegime nägusid ning Hannol oligi aeg koju tagasi suunduda. Meie aga tulime pisut hiljem siia metsaonni tagasi ja olime aardevalvurid kogu öö. Aitäh!
Enne Mustjärve kompu aarde juurde jõudmist märkasin kaardil aaret, mida seal varem polnud. Otsustasime siiski enne puu otsas ära käia ja siis selle juurde edasi liikuda. Vaatetornis selgus, et [FTF]i au sai kell 13:15 meile. Samas juba varsti saabusid järgmised otsijad, nii et üpris napp värk oli. Aitäh, tore koht taaskülastuseks!
Nii oli, et kui käbikuninga otsa ronisime, puges kuskile sisse teadmine, et siinsamas on uus aare tekkinud ja meie kohe selle kõrval. Võtsime riski ja tegime ronimise ikkagi ära ja alles siis läksime. Oli ikka napp värk, kui meil see siin logitud, siis juba tulidki järgmised FTF-ima aga said F asemel S-i. Aitäh aarde eest, sellise kõrguse ja olemisega tornid mulle meeldivad.
Kagu-Eesti piiriäärsete aarete otsimist alustasime kõrgeima kõrval aarde juurest. Kaarti vaadates avastasime aga üsna kiiresti uue verivärske aarde ning loomulikult ei saanud me oma plaanitud rada mööda teed jätkata vaid tegime kiire põike selle tuttava torni juurde. Peale leidmist jõudsime vaevalt aarde tagasi peita, kui juba ilmus künka tagant nähtavale uus geogäng. Tihe liiklus siin kaunis kandis.
Tänan peitmast.