Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Siin varemetes asus 210. Punalipulise seniitraketibrigaadi (s/o 74907) seniitraketikompleks (s/o 74907-B, kutsung „Geront)“ , põhiüksuseks 210.
Punalipuline seniitraketibrigaad (s/o 74907) juhtkonnaga Kuressaares, komandokeskusega Orikülas Saaremaal.
Aare asub Liu raketibaasi komandokeskuse katusel ja sinna on kõige mõistlikum ligineda aarde juures märgitud parkimiskoha kaudu. Proovi leida kunagine tee, see osa on kõrgem ja lihtsamini läbitav. Madalam osa on vesine ja roikaid täis.
Aarde juures peab arvestama, et tegu on klassikalise võsakaga kogu sinna juurde käiva rõõmuga.
Võsapõlguritel soovitan paar kuud oodata, kuniks aardeni saab tallutud kvaliteetne geomaantee.
PS! Hooajal on siin väga palju põldmarju.
Kasutatud materjal on pärit Ain Tähiste poolt koostatud projektist "Eesti 20.sajandi (1870-1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs" ;
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Parkla | 58° 16.6340' 24° 13.8940' |
Aarde sildid: võsa (1), seened (1), rästikud (1), puugid (1), pliiats_kaasa (1), militaarobjekt (1), marjad (1), mahajäetud_ehitis (1), lühem_matk (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9EXBR
Logiteadete statistika: 73 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 74
Ostsin uued bahillid ja tulin neid hange testima. Töötavad. Äge salakoht. Ei sääski, puuke, rästikuid, võssi. Aitäh!
Kohale jõudsin mööda rada kenasti ja sääsed ka nahka ei pannud. Tänan.
Täna polnud mingisugust võsas tuuseldamist vaja. Veidi kuklaseid ja sabistamist ning leitud see aare saigi.
Tipu vallutus jäisel heinamaal. Sipelgad tudusid. Tänud peitjale.
See oli huvitav. Tänase niiske ilmaga ei olnud kindel, kas ronida aga redel oli korralik ja kuiv. Sipelgad õnneks talveunes. Minu õnnega tõin puugi kaasa.
Aitüma aarde eest,tegime pisikese geotuuri Pärnumaal! Sipelgas on siin tõsine tegija,kaitseb vapralt objekti.
Kui Tõhela on matkarada, siis selle võiks siin ka ju vabalt juba matkarajaks nimetada. ;):)
Minu meelest sama või paremgi rada juba olemas :D Ehk tipatapa nulli. Nojah, enne lõppu tuli natuke jalge ette vaadata, et mõne traadijupi taha ei takerduks. Sipelgad on aarde kaitsmise omale tõsiselt südameasjaks võtnud, valvurid olid tasemel. Nii hull muidugi polnud kui ühe Kihnu puu juures, millele mõeldes alati külmajudinad üle selja jooksevad..
Aitäh!
Raskusaste natuke hirmutas. Tegelikult oli kõik väga mugav, rada oli korralik. Sipelgad rikkusid idülli ära. Aitäh!
Võsast suurema väljakutse esitasid sipelgad, kes viivitamatult ka hetkelist staatilist kehaasendit karistama asusid
Olin valmistunud oluliselt keerulisemaks otsimiseks, aga leid tuli kiirelt. Täname peitjat!
Peaaegu aardeni viis harvesteri rada, milles oli hea jalutada. Karl ja Laur ronisid aarde juurde ja panid meie kõigi nimed kirja. Aitäh!
Harvesteri jälgedes minnes oli täitsa rada. Karl tegeles logimisega ja mina sipelgate toitmisega, hammustasid teised kaks auku kõrvuti jalga :D Tänud kohta näitamast!
Harvester on ümbrusesse sõitnud korraliku raja ja praegusel ajal saab autoga oluliselt ligemale sõita maantee servast. Täna kuivadele ilmadele ei olnud pori ka. Täitsa majani siiski ei sõitnud, sest tempo oli aeglasem kui jalgsi liikudes. Rööbaste vahel oleva heinakõrte vahelt ei paistnud, et kas on mingeid takistusi ka või mitte. Lõpu ümbrus oli päris koledalt prügine nagu iga teinegi raketibaasi ümbrus. Raskusastmeid nähes võinuks karta miskit väga keerukat aga õnneks läks meil seal vägagi ruttu. Ainult käed said vaiguseks aarde konteineri korgist. Aitäh aarde eest!
Ümbrus oli selgelt viimasel ajal palju muutunud, aga seda paremini paistis välja, kui palju laga esmalt vene võim siia jättis ja kui palju laga sinna ümbrusesse hiljem juurde tassiti. Aarde juures oli palju sipelgaid. Aitäh!
Matk aardeni oli päris porine,aga aarde juures kõik ok.Aitäh!
Siia tuli õnneks ilus tee, mis autot puudutas. Metsa alune tee oli ehtne sea songermaa ja kui ennist Aive arvas, et mind ronima ei saagi panna täna, siis siin ta mure hoobilt lahenes. Tänud kutsumast, karu nr 2 hunnikuid polnudki vist enne nii lähedalt näinud.
Päris lähedal toimetas harvester. Õnneks oli õige puu veel püsti. Varemed mingit erilist elamust ei tekitanud. Olid üsna halvas seisus ja ega seal peagi enam midagi vaadata pole. Tänud!
Aitäh peitjale!
Minule, kui vanale võsahundile, oli pettumus, et võsa oli kadunud. Nüüd pidin lihtsalt kohale jalutama ja nime kirja panema.
Aga õnneks kasvab võsa väga kiiresti tagasi ja siis saan uuesti külastada seda kohta.
Selline nišši-aare, mille üks meist vabatahtlikult vahele jättis. Kaks vaprat aga võttis teekonna ette. Leid tuli, aga pikem tutvus objektiga katkes. Tuli alla anda põdrakärbeste massirünnakule. Tänud peitjale!
Veel ühe huvitava objektiga tutvus tehtud. Tänud!
Selle aarde puhul oli kõige alatum peitjast see, et niipea kui parklasse keerasin, tehti taevaluugud lahti. Ootasin autos, kuni sadu vaibub, aga kui kohale jÕudma hakkasin, siis sain uue sahmaka kaela. Tänu vihjele sain topsi ilusti leitud, párast tutuvsin veel veidi baasiga ka. Kusjuures õelust lisas veel asjaolu, et kui autosse tagasi jõudsin, siis lakkas ka vihm ja terve úlejäänud päev oli ilus. Ei teagi, kuidas peitja selle saavutas. Äkki pidigi nii olema, läheb aarde kontseptsiooniga paremini kokku. Aitäh peitjale.
Suurte punaste sipelgate poolt oli siia juba paras rada ette tehtud. Tänud peitjale.
Täitsa viisakas astumine, topsi leidmisega läks ka kõik ladusalt. Tänud aarde eest!
No saagu siis siia rada. Andsime meiegi oma panuse :)
Käidud, suht kole koht, boonuseks olid maasikad karusel. Ise ma poleks siia roninud ilmselt, aga teistega koos sai seegi logitud, aitäh asjaosalistele!
Loodus on selle raketibaasi ikka väga osavalt ära maskeerinud. Võib vaid ette kujutada, et kunagi pidid siin olema üsna laiad teed, et suurte masinatega rakette siia kohale transportida. Arvo logi pildil olev kunstiteos ei kanna siiski nimetust Otšen vaid seal on kirjas Osen ehk siis keegi Sergei on jäädvustanud niimoodi seinale on dembliaja. Aardekarbini õnnestus jalutada väga mugavalt mööda betoonist serva ja maastik oli tänu sellele lihtsam kui oleks osanud oodata.
Enne Geojaanile naasmist viimane. Oli kerget võsa, oli nõgeseid, oli puuke, oli prügigi. Ronida saime ka mõlemad. Aga aarde leidsime samuti. Nii et kokkuvõttes tasus tulla. Nüüd lähme Tõstamaa Meiereisse hääd ja kallist praadi söömaie ;-P Täname peitjaid ja näeme peagi! :-*
Kaart näitas teed, aga kraav purustas paadunud maaatikusõitja lootused põnevale metsarajale. Liikusime jälle Ykskõikide jälgedel, ka meid kiusasid sipelgad. Noorim sooritas logimiseks vajaliku etteaste, tagasitee oli juba tuttav. Aitäh!
Läbi kõrge rohu liuglesime kohale. Sipelgad olid ümbruskonna vallutanud. Keksisime jalalt jalale. Tänud siia juhatamast
Ilgelt meeldis see aare. Kuigi vaadata oli ju vähe. Aga no mul on väga elav kujutlusmaailm, ma muudkui turnisin nende varemete vahel ja kujutasin endale ette, et mis siin kõik võis olla. Pisikene baas, samal ajal ei oleks küll soovinud olla ajateenija, kes siin kaks aastat oma elust tühja passib ja mingit fantoomvaenlast ootab. Korralikult metsakasvanud värk igastahes, kuidas siin suured masinad üldse sõitsid jääbki arusaamatuks. Aga ka sõjaväelastel polnud kunstimeel surnud, no see nurgatagusest leitud pildike räägib enda eest :) Aitäh siia juhatamast!
Logisid lugedes ja nähes, et tegemist on ikka sõjaväeobjektiga, vinnasin auto juures reskerelvastuse selga. Kohale jõudes olin selle tassimisest niivõrd tüdinenud, et virutasin kalli relvastuse metsa ja vallutasime objekti keskaegse tormijooksuga.
Palju puuke ja seiklemist pokude vahel. Tänud peitjale
Praegusel hooajal leiab siit põldmarjade asemel metsašokolaadi. Hunnikud siin ja seal. Metsaalune küll kole ja vääriks eraldi talgutunde.
Siin sai küll veel õigel ajal ära käidud. Eelmine aasta kui aare ennast avaldas, siis sain aru, et ei taha sinna võssa küll minna tuuseldama. Heameel, et sai siin ära käidud. Tore fakt, et info on saadud minu enda onu materjalidest.
Kunagi siin sai peatus tehtud aga ilm polnud kõige parem, ei mäletagi kas oli vihm või lämbe kuumus, igatahes 50m jalutasin ja siis möörasin otsa ringi. Seekord oli täitsa tore minna ja aarde leid vaadates numbreid tuli nagu ülikergelt, aitäh :)
Tegime kolme inimese ja koera rajad juurde, mis tähendab, et georada on jälle pisut nähtavam. Uurisime ka teisi objekte kuid midagi märkimisväärsetsilma ei hakanud. Tänud peitjale.
Põdraonu koperdab seal ringi nagu omas kodus. Kõikjal suured kalossi jäljed ja pabulaid terve ilm täis.
Selle aarde juures oli Indrek juba ära käinud ajal, mil mina ei tohtinud koduselt aadressilt lahkudagi ja see aarde"jahi"seiklus on GC lehel ka kirjas. Täna tulime koos siia ja mina olin siis teejuhiks. Rajal oli meil kohtumine kahe kitsekesega, kes kiirelt minema silkasid ja seepeale arvas Indrek kohe, et kui siin vaikuses niimoodi jooksevad, siis vähemalt jahti täna ei peeta. Aarde leidsin praktiliselt kohe üles ja logiraamatus oligi viimane Intsvuntsi kanne, nii et vahepeal pole siin kedagi käinudki. Rada oli sellegipoolest täiesti olemas. Tänud peitjale kohta näitamast!
Tänud peitjale. Suurt ei midagi ütlev koht, pigem selline, millistest eemale hoiaksin, aga... mul nii hea meel selle aarde logimise üle, kuna raskutasemete numbreid vaadates ei uskunud, et logimiseni jõuangi - pole enam eriline ronija-turnija- lihtsalt mõtlesin et teen väikese jalutuskäigu ning vaatan. Aga selgus, et sinna katusele polnudki eriti keeruline saada ning puu otsa kah ei pidanud ronima, sai väikese sirutusega piirduda
Mõtlesin, et kas peaks otsa kokku tõmbama ja Pärnusse minema või võtaks siit mere äärest veel mõned aarded. Aardeotsija jäi peale ning nii ma varsti olingi parklas. Polnudki nii hull jalutuskäik. Loodan, et geopeiturid siia nii korraliku rada ei tee, et prügi oleks mugav metsa alla juurde tuua! Aare oli täpselt seal, kus lubatud. Aitäh!
Kuna aarde avaldamisest tükk aega möödas, siis tõesti oli siia rada saanud, mida mööda oli hea kerge nulli jalutada. Pikemalt hooneid vaatama ei jäänud, ei olnud isu kolamiseks. Suvel olime küll siit lähedalt mööda sõitnud, aga polnud aimugi raketibaasist.
Hakkasime vaikselt enda sihtpunkti jõudma. Täpselt selle aarde otsimise ajal saatsid mu saksa sõbrad mulle pilte sellest, kuidas nad on Šveitsis ja liigutavad enda paljaid varbaid mägede taustal. Mõtlesin jupp aega, kas saata pilt vastu võsast ja männikestest, aga loobusin. Las tulevad seda ilu ise siia nautima :)
Ei olnud just kõige meeldivam külastuskoht, aga noh... täpp tuleb ju roheliseks värvida :) Aitäh!
Juba aarde nimi peletab mu eemale.. kuid tänu kaaslasel võtsin end kokku ja käisime järjekordse militaar jäänuki juures ära. Kohapeal oli õnneks lahendus parem, kui olin kartnud. Põdrakärbsed vist alles tegid hommikust tukkumist ja neid oli vaid mõni üksik.
Tänan peitmast.
Siin läks lihsamalt, kui esialgu kartsin. Pidi olema ikkagi ilge võsakas ning parklast aardeni pea et 300 meetrit. Auto jäi kenasti sinna soovituslikku parklasse- Waze arvas muidugi, et sealt tuleks lihtsalt alla keerata ning tuimalt edasi sõita- jäi ära, kuna ei tulnud tankiga. Rada võtab igatahes ilmet, ei olnud mingit erilist võsas ragistamist (samas, kel huvi- võimalus on olemas). Ning kus on alles viitsimist kellelgi olnud kogu see prügi sinna metsa alla toimetada :( Ilm oli õnneks selline kehvapoolsem, seega aaret (tegelikult vist kogu katust) valvavad sipelgad ei viitsinud meile tüli tekitada. Tüütud olid vaid põdrakärbsed, neid seal hetkel ikka jagus. Peitjale tänud kohta tutvustamast!
Võpsikus oli põdrakärbseid ikka sadade kaupa, ronisid krae vahele ja üldse igale poole, andis neid ikka nokkida. Mürki nad ka ei kartnud. Aardeni aga viib juba päris korralik geomantee. Tänud peitjale!
Vanad sõjaväosad ei ole jätkuvalt minu lemmikud. Tavaliselt iseloomustab neid ühesugune võsa, lagunenud betoon ja tellised ning vaatamisväärsus ise on suhteliselt nigelas olukorras. Ainult miskipärast avastan ma end jätkuvalt seda maastiku täiesti vabatahtlikult ründamast. Parkisin auto väikeses taskus enne mullavalli, mis ei lase ka kõrgematel sõiduvahenditel edasi sõita. Ega polegi vaja, sest aardeni viib juba päris korralik tee. Igatahes heledate botastega sain muretult kohale. Kõrgusesse tõusul pidin hoolega valima, millisest rohukõrrest tasub abi oodata ja milliselt saad ainult kõrvetada. Vähemalt aare oli seekord inimlikul kõrgusel. Üks küsimus siiski tekkis: kes põldmarjad ära sõi? Aitäh!
Tore jalutus võsas, ainult lähedal laiutav prügihunnik tegi nukraks. Tänud.
Siinsest maa-õhk tüüpi rakettide stardipositsioonist olen teadlik juba ajast kui, nad siin olidki. Olin sel ajal kutsutud kaheks aastaks ohvitserina armeeteenistusse. Ise olin kohalikus radariväeosas, kuid tegelikkuses tegutsesid kolm väeliiki (lennuvägi, radarijaamad, seniitraketid) tihedas koostöös. Nende ühine lahingutegevuse juhtimiskeskus paiknes Pärnus praeguse Härma kaubahoovi lähistel. Geopeiturite rõõmuks on nüüd kõik kolm rakettide laskepositsiooni varustatud aaretega. Lisaks käesolevale veel GC1WT94 ja GC976JM. Tegemist oli lahingvalmiduses väeosadega, mis kaitsesid Nõukogude Liidu välispiiri ja muidugi omasid tähtsat osa Pärnu sõjaväelennuvälja kaitsel. Tol ajal oli tavaline, et Inglismaalt startis NATO luurelennuk ja lendas piki piiri. Need olid pikamaa lennuks mõeldud lennukid. Neile saadeti vastu kohalikelt lennuväljadelt hävituslennukid. Need olid lühemate lennukaugustega. Seega andis üks lennuväli saatefunktsiooni mingi aja jooksul järgmisele üle. Ja nii nad lendasid piiriääres kõrvuti. Olid nii lähedal, et lendurid olevat tundnud üksteist juba nägupidi ja lehvitasid üksteisele. Luurelennuki lennud olid tavaliselt regulaarsed graafikujärgsed ja seega teati, millal nad jälle tulevad. Vahel esines ka grafikuväliseid lende ja siis oli muidugi häireolukord. Ise mul siia sel ajal asja ei olnud, seega sai nüüd see koht esmakordselt ülevaadatud. Andsin oma panuse juba täitsa kobeda olemasoleva geomaantee rajamisse. Peagi olin komandopunkti juures. Jah loodus võtab ikka päris kiirelt oma. Leid ise tuli lihtsalt. Tagasiteel auto juurde mõtisklesin veel kaugest sõjaväeajast ja edasi võtsin suuna Romantilisele Rannateele. Tänud siia kutsumast.
Geomaantee on juba täiesti olemas. Tänud võssa kutsumast!
Rada oli täiesti olemas ning juhatas kohe õigesse kohta! Tänud!
Kihnust tagasi mandrile jõudes ja Pärnu poole liikudes tulime seda aaret otsima. Tahtsime ju anda omapoolse panuse uue raja tekkimisele :) Vana teekoht oli täitsa aimatav ja mingi georajake oli isegi juba täitsa olemas. Võsa polnud ka midagi hullu. Ainult umbes 70 meetrit enne aaret sattusime muljetavaldavale prügimäele metsa all. Vat see oli päris hull ja siin saaks küll ühe suuremat sorti prügikoristuse teha. Ei hakanud hetkel pikemalt uurima, milliseid "aardeid" see inimtekkeline kiht siin sisaldab. Aare oli täpselt seal, kuhu vihje juhatab ja kiirelt leitav. Aitäh!
Ah et komandokeskus Orissaares. Ärge parem hirmutage! Siin polnud õnneks madalapõhjalisega mingi mitmetimõistmine mittemiskitpidi võimalik, parkisin soovitatud koordinaatidele maantee ääres ja edasi kõmpisin jala. Võibolla venitas napilt isegi maastiku raskusastme välja, ehkki mõni teine märgiks selle reitinguks 2.5. Kesksuvel lühkaritega tulleks tasub siiski arvestada, et pärast näevad sääred välja umbes nagu hapupiim :P Logiraamatus TTF muide, eelmiste kuupäevade leiulogid kajastuvad siiani vaid GC saidil.
Täna õhtul oli meil kavas kultuuriprogramm ning suurem eesmärk jõuda Pootsi veinimõisa vaatama etendust "Eramaa". Kuna kahe eelneva aarde juures saime hakkama kiiremini kui plaanitud ning ajavaru veel oli, otsustasime ka siia seda aaret vaatama tulla. Vana teekoht tõesti on olemas, aga sellele teele ei pääse praegu ka suurima maasturiga, kuna see tee on läbi kaevatud ning sinna on moodustatud korralik kraav ja selle kõrvale kohe soliidne vall. Järelikult see prügi, mis sinna metsa alla on veetud, on sinna toodud siis, kui veel ligipääs oli olemas. Aga masendav tõesti, kuidas meie metsaaluseid prügistatakse.
Ligipääs raketibaasile, sündmuspaigale ja vajalikule katusele oli täitsa mugav ning kuna riietus oli oli meie põhiprogrammile vastav, siis võin öelda, et aare leitav ka ülikonnas ja lakkkingas. Polnud probleemi. Eks boonus oli ka see, et kõik oli kuiv ning mingeid pehmi kohtasid oma teel me ei kohanud. Aitasime kaasa georajale tekkele, nüüd võib juba julgelt mööda rada kohale minna. Aitäh aarde eest!