Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Selline huvitav jupp laudteed kakumäel Tiskre oja juures. Aaret otsides kasuta vaid oma käsi, midagi lammutada pole vaja! Ja ÄRME laudtee kõrval murupeal kõnni, vihmase ilmaga on seal väga märg ja lisaks aarde leidmiseks pole sinna vaja minna.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 26.7844' 24° 34.5170' |
Aarde sildid:
soovitan (4), lahe_teostus (4), laudtee (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9FFFB
Logiteadete statistika:
49 (86,0%)
8
11
1
0
1
0
Kokku: 70
Aare pihta pandud, ei jaksa hooldada rohkem, läheb arhiivi
Kuidagi sai kohe õiges kihas biiti tabatud, natuke tuli logini jõudmiseni nioitada. Aitäh peitjale!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Konteiner taas olemas
Kadunud...
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aitäh peitjale!
Kui alguses sain ka natuke poleerida, siis hiljem hakkasid mugud liikuma.
Siis pidin piirduma ainult visuaalse vaatlusega ja leid tuli vist isegi kiiremini, kui ma poleerimisega oleks saanud.
Minule peidukas meeldis.
Kõigepealt poleerisin seda laudteet siis vaatasin ja siis vajutasin. Väga hea peidukas. Hakkab vaikselt peitja käekiri selgeks saama :)
Sandri sillamikrodega olen juba tuttav, sellele vaatamata poleerisime tükk aega enne kui silm ilmselget asja märkas. Tänud kohta tutvustamast.
Tuul oli siin päris lõikav ja külm,seega ei jäänud muud üle, kui teha kiire leid.Hästi peidetud
Seekord oli aare olemas ja sai logi kirja panna. Aitäh!
Tänane algne plaan oli mul ainult sündmust väisata aga kui lehele tekkis leiulogi aarde alla, mida ma olen pikemat aega peale passinud (no et keegi seda vahetult enne mind leiaks, et siis on kindlasti olemas ja toimib), tulin selle aarde juurde ka :).
Männiku Rimi parklas navisse uut sihtkohta toksides ja 23 km eesootavat sõitu nähes korra muidugi neelatasin - aare mõtteliselt justkui samas linnas aga vahemaa kohaselt napilt Jõgevalt Põltsamaale ots maha uhada jälle :D - ent minemata sellegipoolest ei jäänud; teate ju isegi, kui motiveeriv üks pähe võetud karbiplaan võib olla, seda enam, et lootsin hõlpsamat leidu ka Kaja/Bruno värskelt ette jäetud jälgedest… Helen mu jälje-häki-mõtte peale ütles küll sündmusel kohe, et unusta ära jäljed, lund sadas juba siis, kui nad linna mõni aeg tagasi sisse sõitsid aga minu entukat see siis veel ei vähendanud, mulle ju tundus, et palju toda sadu ikka oli ning küllap mingid nähtavad lohud ikka on hoomatavad... Nulli laekudes sai selgeks, et Helenil oli õigus ja ega ikka ei ole küll ja kui leida tahan, siis tuleb eelisteta ja teistega võrdsetel alustel topsikut otsima sukelduda :D. Niipalju hõlpu siiski sain, et Kaja & Bruno kinnitasid chatis üle, et null on täpne ja poleerin parasjagu õiget külge ning soovitasid teatud kehaasetusi võtta + konventsionaalne mõtlemine ka kõrvale jätta :D. Ja seejärel Geojumal ei viitsinud minuga enam tõesti edasi jaurata ja sain leitud ja logitud selle topsiku ning seda ilma täiendavate, telefoni ja/või aardekonteineri vettepudisemise ekstsessideta :D.
Leid kirjas, aare korras, aitäh Kajale /Brunole lahkelt operatiivne backup support olemast ning Sandrile järjekordse kavala aarde eest, sain meeldejääva õhtu :).
Null oli ilusti paigas ja aarde leidmisele üle kolme minuti ei kulunud. Kus see mujal ikka olla saab. Panime küll ilusti tagasi, aga iseeneslikku laavapurset seal vist küll välistada ei saa. Täname!
GP#6464
Ei leidnud. Esiteks hüppas nullpunkt ringi nagu tuju oli, nii et ma küll päris asukohta ei suutnud paika panna. Ja teiseks me ilmselgelt ei saanud nägijaks, mida vajutada. Õrn aimdus oli, aga polnud nagu sellist kohtagi :) Eks kunagi jälle proovime. See-eest oli huvitav koht, tasus tulla!
Kiirelt koht leitud, üks jõuline vajutus ning käes ta oligi. Vägev aare, tänud.
Vajutasin, mis ma vajutasin, aga vist ei vajutanud õiget asja.
Tegime ratastega tiiru ja tutvusime Kakumäe poolsaarega arendustega. Tagasiteel uudistasime ka Kakumäe laudteed. Proovisime ka läbi Tiskre põigata aga kahjuks oli värav lukus ja pääs ainult registreeritud helistamisega. Aardega läks natuke aega ja algul sai valesid asju katsutud aga lõpuks saime ka õigele sajale pihta. Aitäh.
Teistkordne külastus. Kui esimesel korral uudistasin ainult natukene aega, siis sel korral sai ikka pikemalt otsitud. Siiski tulemuseta. Kui aare naaseb, siis tõenäoliselt saab millalgi uuesti mindud.
Peitja valvsa silma all sai aare leitud ning peale mõningast pusimist ka logitud ja hooldusesse saadetud.
Tänan peitmast.
Siin saime kokku käia vist 4 korda. Esimesel kahel korral ei leidnud me midagi. Kolmandal korral käisime kohe peale pöörleva universumi leidmist, sest oli tekkinud teade, et aare taas omal kohal. See andis lootust, et äkki siis nüüd veab. Minul ei näkanud, Mirjam tabas asja ära. Täna oli kohale sõitmise vaev, kiire peatus ja koju tagasi.
Kui kurikuulus laudtee aare nüüd taasavati, tegi Märten ettepaneku asi taaskord üle kaeda. Mõeldud-tehtud. Eile õhtul käisime luurel, sest ega meil seda selleks päevaks vaja polnud. Silm ikka ei seleta asja nii lihtsalt, kui tahaks, läks ikka mõnikümmend minutit aega. Maa-ameti kaardilt saadud täpne null aitas vist kõige rohkem. Täna tulime ainult eilse töö vilju nautima. Aitäh, meile meeldis!
Eelmisel aastal jäi see aare mul leidmata kuna rattasõidul oli ilm külm ja tuuline ja üle paari minuti ei olnud tahtmist otsida. Täna lähenesin aardele samuti rattaga aga kuna ilm oli ilus, siis peale mõnede kohtade ülevaatamist sai aare ka leitud. Kuna koordinaat oli ehk mõni meeter mööda, siis algul otsisin veidi valest piirkonnas aga kohe kui otsingupiirkonda laiendasin, siis leidsin koheselt ka aarde.
Kodust vaatasin, et jala 3,3 km ja hakkasin iseendaga läbirääkimisi pidama . Laisem võitis, autole hääled sisse ja 3 kiltsa lähemale. Kohale jõudes olin kohe valmis igale poole vajutama, aga no ei leia kohta, kus seda teha. Jupi aega kohe leia. Vahepeal mu kuts suutis mu kõrkjate vahele jalutama meelitada, nii et oleks võinud kodust jala kohale astuda küll. Tagasi jõudes mu suureks imestuseks vaatasin kohe õigesse kohta. Imetore teostus , mulle meeldib. Tänud
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Konteiner on paigas ja loodaks, et kestab nüüd kauem
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kuna see üks ebaõnnestunud aare siis varjandid olid kas arhiveerin või teen nii, et edaspidi asi toimiks ilma probleemideta. Proovin siis korda teha ja aare tuli koos minuga kaasa sealt.
Teiselt poolt oja oli värav kasutamiseks ainult kohalikele ja sõitsin siis rattaga ringiga õigele poole aeda. Vaatasin selle kurikuulsa laudtee oma silmaga üle, nii minuti jagu otsisin ka aaret ja kuna ei leidnud, siis pedaalsiin läheneva pimeduse eel kodu pole. Tänane ei olnudki eesmärgiks seda aaret pikemalt otsida vaid soov oli lihtsalt teha õhtune rattasõit.
Lähenesime sarnaselt eelmiste leidjate kirjeldusele. Parkida ei saa ja lähim plats on kividega blokeeritud. Pole hullu, jalutasime siis kaugemalt. Laudtee, mis viib kuhugi eramaallaste aiaga suletud territooriumile? Pole hullu. Üks isa lapsega sealt tuli ja teritas meid väga kenasti. Ka üks onu jalgrattaga käis asja uurimas. Muru peale ei tekkinudki meil soov minna, sest see oli pahkluuni vee all. Found it: 16.Oct.2021 13:22 Kakumäe laudtee. Tuvastasime nulli ja J leidis kahtlase koha. Tuli ju silmade ja "kätega" otsida. Noh, mudisime seda siis ja oletasime tööpõhimõtet. Puu oli otse loomulikult veidi paisunud ja asi ei tahtnud liikuda. J mudis ja loobus. Nii kui käed eemaldas, nii silmanurgast ma veel nägin "Pliuuu ja sulps" midagi. OK! See oligi vist mida me taga ajasime. Nüüd siis "ajasime taga", sest muru peale ju minna ei saanud aga käega ei ulatanud. D märkas, et laudraja lõpus oli üks plank lahti. No enamvähem õige pikkusega aga see ju vajus raskuse all ka vee alla. Katsetasime nii ja naa, kuni tekkis üks idee. Plank oli parasjagu nii lai, et kui seda siilipoisi õpetuse järgi serviti hoida ja meist kõige kergem selle peale (kõrvalise abiga) zonglöörima saata, siis äkki ulatame ja saame selle pliu ja plopsu veest kätte. Operatsioon õnnestus kadudeta ja me saime logida. No tore! Aga kui me selle sinna tagasi paneme ja ta uuesti otsustab oma hüppeid korraldada? Panime ta siis tagasi. Koputasime, trampisime, meelitasime. Jätsime ta rahule ja uurisime 3minutit rada ja selle ümbrust. Kontrollisime. Oli oma pesas alles. Lahkusime ja jätsime ta sinna. Hea idee aga valele poole, kui kellegil ta veel kinni on ja hiljem teeb ikka hüppeid. Omanik ole hea ja mine kontrolli sõsteemi toimivust erinevates ilmastikuoludes. Mitte ainult ideaalsetes.
Koht oli veider, tee oli hoolega parkimist keelavatest märkidest palistatud ja laudtee alguses olev parkla oli ka kividega blokeeritud. Ilmselt oli kohalikel ikka tõsine mure, et mingi pööbel nende laudteele jalutama võib tulla, sellist õnnetust ometi omale lubada ei saa. Merlele jäi aare kiiresti silma. Aitäh peitjale.
Milline omapärane laudtee siin. Tatsasime kohale, tuvastasime nulli ja õige pea jäi ka miskit kahtlast silma. Vahva värk, tänud peitjale!
Kirjelduse ja logiteadete järgi tundus see väga huvitav aare, oli mida oodata. Eks ole ennegi sama peitja meistriteoseid nähtud. Samas muidugi tegi selle suurus ka ettevaatlikuks, et kas õnnestub üldse leida. Õnnestus, leitud sai, aga sügisilmad olid siin takistusi teinud ja kätte oli raske saada. Lõpuks siiski õnnestus ja ka tagasi õnnestus panna. Nagu lugeda saab, on peale meidki veel seda leitud, järelikult siis ikka asi toimib. Aitäh.
Poleerisin laudteed oma hea pool tundi. Vahepeal käisin kõrkjates jalutamas ja meelt tuulutamas. Ilm selleks suurepärane. Tagasi tulles märkasin õiget kohta ning selle süsteemi, kuid mitte aaret. Viimane peitis ennast mõni meeter eemal. Sai logi kirja ja aare oma kohale tagasi. Tõsiselt hea teostus.
Kummaline kommuun siin lähedal muuseas. Imetlesin läbi aia, mis mind sisse ei lasknud, videovalve ja muid hoiatavadi silte.
Kui kõik olulised asjad olid ühele poole saanud, siis võis ennast paari aardega premeerida. Aitäh!
Miki oli vaja õhtusele jalutuskäigule viia. Kakumäe on just parajal kaugusel autoga jalutamiseks. Mudisime siis laudteed ja nautisime värsket õhku. Miki näppis lõpuks õige koha ära. Tänud toreda aarde eest.
Korra sain siin ka mitteleidmas käia, vähemalt sain teada, kuhu see laudteelt algav rada viib. Vahepeal oli ootamatult ka üks liiga konkreetne vihje kõrvu jäänud, seega täna erilisi probleeme asukoha tuvastamisega ei olnud. Jah, tuleb ka tunnistada, et eelmine kord ma miskipärast sarnastele kohtadele ei keskendunud. Logima saamiseni läks muidugi aega, sest kui lõpuks ikka vajutasin, siis lendas nagu kahurikuul. Eks siis tuli veelkord leida. Väljakutseid pakkuv jupstükk igatahes, aitäh!
Tuli tahtmine ennast natuke tuulutada. Liiga tohutu kaua aega ei läinudki. Leitud. Aitäh!
Täna pärast maratoni oli vaja otsustada, kuhu oma kanged kondid vedada. Igasugust tsirkust nii valusate jalgadega pole võimalik teha. Siin oli lootus pigem silmadel kui lihastel. Ei eksinud, nii läks. Catiberg leidis.
Korralik ja kvaliteetne töö. Selliseid asju on lust leida. Aitäh!
Minul, erinevalt Mairest, polnud ühtegi head ideed, et kuidas see aare siia peidetud olla võiks. Lasin näppudel laudteed ja selle ümbrust poleerida. Otsisime ikka päris pikalt. Mul mõned head ideed tekkisid vahepeal aga ükski neist ei pädenud. Kui Maire üks hetk lõikas, siis langes nagu kivi südamelt, sest ma olin sisimas juba loobunud :P. Väga hästi peidetud aare. Loodetavasti sai aare niimoodi ära remonditud, et edaspidiseid komplikatsioone enam ei esine. Hetkel töötas kõik vähemasti ideaalselt. Aitäh aarde eest!
Mul oli peas kindel mõte mida siin teha tuleks. Natuke vaatasime ja uurisime ning siis vajutasingi juba õiget asja. Aitäh aarde eest!
Kuna ilm oli suurepärane, siis võtsin jalutuskäigu sinna laudteele ette. Otsimisega läks ses mõttes kenasti, et kui ma kohale jõudsin, siis oli logiraamat eelmiste otsijate poolt juba kenasti logimiseks valmis pandud ja nii sain oma nime ka sinna kirja. Aga teostus oli tore. Pärast kulgesin veel veidi kalade maalimas ja kuna seal kandis rohkem logimata aardeid polnud, siis kobisin linna tagasi. Tänud aarde eest!
See punkt oli korralik motivaator enda aaret hooldama tulla. Juba ammu tuli palju teateid, et õismäe raba logiraamat on täis kirjutatud, kuid vanas logiraamatus oli tegelikult veel väga palju vaba ruumi. Parkla oli tuttav, alles muinastulede ööl sai siin käidud ja seda kasutatud. Need mõnisada meetrit aardeni möödusid mängleva kergusega. Edasise kohta aga seda öelda ei saa. No kuidagi ei tahtnud otsitav silma jääda. Igasugu tsirkust sai tehtud, kuid tulutult. Olin juba peaaegu loobumas kui õige täpp silma jäi. Kõik edasine oli juba vajutamise kaugusel. Väga vahva lahendus ja ka selle „laudtee“ ära nägemine pakkus täitsa huvi.
Tänud.
Hetk pärast leidmist logimist saabus suhtlemisaldis paar, kes soovis teada, millal laudtee valmis ehitatakse ja miks kõrvalasuva elamurajooni uksed lukus on. Ma ei osanud neid aidata kummaski küsimuses. Ütlesin, et imetlesin kassitapu õisi. Aitäh!
Vihjet ja raskusastmeid lugedes tekkis ühe hiljutise kogemuse põhjal idee, et mida siit oodata võiks. Viimaste logide põhjal jõudsin veel kommenteerida, et pole hullu, kui pastakas kaasa ei saa, arvatavasti jääme leiuta. Poisid aga sellest sajatusest ei vaimustunud ning palusid väheke positiivsem olla. See oli õige suhtumine, sest kohale jõudes tundus teooria lootustandvam ning paar sekundit hiljem oli Kaupol logi näpus.
Peale pikka töö tegemist tulime päeva lõpetama aarde otsimisega. Vihje oli piisavalt reetev, mida siin otsima peab. Mõned minutid otsisime ja tuligi leid. Nagu arvata oli, siis massiga on selliseid aardeid kergem lüüa. Laudtee oli huvitav, vist pole siin varem olnud.
Pole mul miskit enam midagi Peetri logile lisada . Eks ta ju täpselt nii oligi ;)
Suured tänud!
Oh õuudu, oh õuudu, Issand anna jõudu!!!.... No mõistust olnuks rohkem vaja.
Samas, veeta pea tunnike juhmina, mida segavad ilusad asjad nagu hea kaaslane, päikeseloojang ja selle taustal fotosessiooni tegevad noored naised... Polegi eriti halb ajakulg.
Väga hea aare. FP kohe kindlasti!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Konteiner paigas
Lugedes Heleni ja Salme logi ning kuuldes, et Sander asja üle läheb kontrollima, siis vedasime ennast ka ikkagi vihmases õhtupimeduses välja, et uus aare üle kaeda. Päris head pooltunnikest saime otsida ning kui Sander ka kohale jõudis, siis meil oli väga hea teooria olemas, mis õigeks kinnitati, lihtsalt väike suunamine enesekindluse tõstmiseks ja siis kohe nägijaks sain. Mida kuradit me seal enne tegime, vot ei tea… Ma arvan, et äkki see seotud ühe psühholoogilise efektiga (Youtube otsige The Monkey Business Illusion). Igatahes, täname, saime nimed kirja, enne kui topsik peitja taskusse läks.
Kaval aare :D Nuputasime Maiga välja milline aare võiks olla, aga ei leidnud. Aardeomanik tuli aaret kontrollima ja andis nati suuniseid. Mai oli väga üllatunud, et ta ei näinud varem seda, kuna tema oli sealt varem vaadanud. Ma kestendusin teisele kohale. Ja aare oligi selline nagu kahtlustasime. Aitäh!
Hommikul oli minu otsinguaeg piiratud ja hoolimata sellest et etteantud otsinguaega niigi kymmekond minutit yle venitasin jäin tyhjade pihkudega. Ega 3.5 asju ei peagi ju park and grab stiilis autoaknalt leidma. Õhtul korjasin poisi lasteaiast peale ja otsustasime kahekesi revansile tulla. Vihma kallas muidugi sama hullusti kui hommikulgi. Ühest küljest oli see muidgi hea et ei pidanud yhegi muguga t6tt vaatama :D Päeva jooksul olin j6udnud peas igasugu hommikul katsetamata peidukaid välja m6elda aga kohapeal oli täpselt samasugune geopimedus nagu hommikulgi. Ja kui siis pool tundi hiljem igasugu maastikke ja kohtasid seal juba kiikanud ja poleerinud olin otsustasin peitjaga yhendust v6tta. Ega ma muidugi kindel polnud kas sealtpoolt m6nda vihjet oodata on kuna yhtegi veebilogi veel polnud. Aga aare oli juba peaaegu ööpäeva j6udnud aktiivne olla nii et oli ysna vähet6enäoline et asi siiani leidmata v6i siis t6esti nii hästi peidus et ... :D esimene vops oli see et (tsenseeritud)xxxxx xxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx. Mina aga olin raudkindlalt (tsenseeritud) xxxxxx xxxxx xxxxx. Peale vihjet (tsenseeritud)xxxxxxxx xx xxxxxxxx osas saime muiata kll et (tsenseeritud) xxxxxxxxx xx xxxxxx saab ju väga edukalt ka 4.0 maastikuga aardeid v6tta :D Kui siis s66r piisavalt koomale sai ja sihik paikka siis jäi l6puks miskit mulle näppu. Meie viimase aja ilmastikutingimuste t6ttu aare just k6ige koostööaldim ei olnud ja vajas pisut motiveerimist. Sellest oli ka peitja teadlik ja lubas 6htupoole asja tsekkama tulla. L6ppkokkuv6ttes tegelikult täitsa lahe linnamikro igati lahedas kohas. Taas yks koht kuhu ilma geopeituseta poleks arvatavasti sattunud. Tänud peitjale
Kuna täna oli sinnakanti asja, siis käisime ja vaatasime selle laudtee jupikese ka üle. Tänu märjale ilmale mugusid polnud ja kogu laudtee oli meie päralt. Peale pisukest ringi uudistamist oli otsitav leitud, kuid kahjuks selgus, et märja ilma tõttu pole aare kuigi koostööaldis. Andsime olukorrast teada ka peitjale ning mudisime ja meelitasime seda jupstükki veel natuke. Selle tulemusena õnnestus logiraamatuni jõuda, kuid peab tõdema, et niiskus ja vihm pole selle aarde sõbrad. Oma nimed panime logiraamatu teisele reale. Tundub, et suvel päiksega on siin Kakumäel ilusam. Aitäh peitjale!
Õhtul ma reageerima ei hakanud. Hommikul ka veel ühtegi logi ees polnud ja otsustasin hommikusöögi vahele jätta et paarkümmend minutit lisaaega võita. Kõigepealt sain muidugi seda teada et Tiskre poolt ei ole mõtet läheneda. Sealt olid kõik teeotsad ära eramaastatud ja taratatud. Kakumäe poolt tuli mul kll kerge paun sisse aga ei midagi hullu. Objektil lasin siis sõrmedel ja silmadel minna. 20 minutit mis olin varunud mõõdusid nagu võluväel. Ega taevast alla langev vihm ka midagi kergemaks ei muutnud ja nii ma sealt tühjade kätega ära sõitsin.
Käisime vahepeal "Mets" aaret "leidmas" (ei saa ju kodu lähedusest mitut aaret sama kuupäevaga leida) ja hooldamas, kuid samal ajal ei andnud see laudtee mõtetele rahu. Seega tulime tagasi. Mitte, et me eriti targemaks oleks vahepeal saanud. Ikka sai enamasti tehtud neid samu asju, mis ka enne. Võibolla küll grammike rohkem läbimõeldult aga siis kui ma lootsin, et ehk tuleb veel keegi otsima saabus sündmuskohale hoopis peitja isiklikult. Tema näost peegeldus üllatust, kui sai aru, et me polegi veel leidnud. Ilmselt üsna sarnane nägi välja ka minu nägu peale leidmist pluss nii piinlik oli, et kuidas seda küll nii kaua otsitud sai ja kust veel - te ei taha teada! Võibolla oli selles kõiges süüdi tähtede seis või hoopis tuule suund. No, kes teab. Päike küll enam kell 21:40 silma ei paistnud, see on fakt.
Pidime just parasjagu Metsa (Teate ju küll see arbuusikese aare Murastes) poole sõitma hakkama, kui avastasin, et Kakumäele uus aare potsatanud. Kuna suund oli nii ehk naa sama, siis ei tekkinud küsimust, kas minna. Muidugi minna. Margus puistas mu laudtee otsas maha ja läks ise autot parkima. Olin ehk paar sammu teha saanud kui mul oli selge, et siin juba töö käib. Mõned sammud veel ja oli selge kes otsib ning kohe ka see, et polegi veel leitud. Hmm, ah, et kuidas siis nii? Asusin siis ka kohe aktiivselt tegutsema ja tegin kõik samad lollused läbi, mis ka teised. Vahepeal jõudis ka Margus sündmuskohale. Tegime kõik koos kord õigeid ja kord valesid liigutusi. Ma ajasin vahepeal maastiku ikka vähemalt kolme peale ära aga ei tulnud seda imetükki kuskilt välja. Ilm oli iseenesest ilus, päike paistis. Kaasvõitlejatel sai ühel hetkel aeg otsa ja jätsid meid omapead lustima. Aga ega neid mõtteid enam polnud ammu, et mis või kuidas. Seega harisin end ja tegin tutvust kogu laudteega. See ei võtnud just palju aega aga kuna leidu ei tulnud ja mul oli täna seda ikka vaja siis suundusime "Mets" aaret otsima.
Sattusime parasjagu Mustamäel tiirutama kui ahvatlevalt samale poole linna potsatanud uus mikro tõmbama hakkas. Eks rohkem mind, aga Iti oli täitsa nõus osalema. Umbes veerand tunni jooksul saime kahekesi nulli ümbruses vihjet rakendada kõikvõimalikel ja -võimatutel detailidel, enne kui abivägi saabus, Airi ning Marguse näol. Jätkasime kõik koos, aga aare jäi peitu vähemalt senikauaks kui meil Itiga täna aega käes oli. Pärast poekülastust pimedas tagasi pöördumine ei tundunud enam nõnda ahvatlev, eks jõuab teinekord seda pähklit pureda veel.